FEVARIN

Depressioon.
Obsessiiv-kompulsiivne häire.

Depressioon.
Soovitatav algannus on 50 või 100 mg manustatuna üksikannusena õhtul. Soovitatav on annust
suurendada järk-järgult kuni efektiivse annuse saavutamiseni. Tavaline efektiivne annus on 100 mg
ööpäevas ning see peab olema kohandatud vastavalt individuaalsele ravivastusele. Antud on annuseid
kuni 300 mg ööpäevas. Suurem kui 150 mg annus ööpäevas tuleb anda 2...3 eraldi annusena.

Vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) konsensusväitele, peab depressioonivastane ravi
kestma vähemalt 6 kuud pärast depressiooniepisoodi taandumist.
Depressiooni taaspuhkemise vältimiseks soovitatakse kasutada fluvoksamiini fikseeritud üksikannust
100 mg ööpäevas.

Lapsed ja noorukid
Fevarin’i ei soovitata kasutada väljendudnud depressiivse episoodi raviks lastel ja noorukitel vanuses
alla 18 aasta. Fevarin’i ohutuse ja efektiivsuse andmed väljendunud depressiivse episoodi raviks lastel
puuduvad (vt lõik 4.4).

Obsessiiv-kompulsiivsne häire
Täiskasvanud
Soovitav algannus on 50 mg ööpäevas 3...4 päeva jooksul. Efektiivne annus on tavaliselt vahemikus
100...300 mg ööpäevas. Annust tuleb suurendada järk-järgult kuni saavutatakse efektiivne annus.
Maksimaalne annus on 300 mg ööpäevas.

Annused: kuni 150 mg võib manustada üksikannusena, eelistatult õhtul. Rohkem kui 150 mg suurune
ööpäevane koguannus soovitatakse anda 2...3 eraldi annusena.

Kui saavutatakse hea ravitulemus, võib ravi jätkata individuaalselt kohandatud annustes. Kui 10
nädala jooksul ei ole paranemist märgata, tuleb fluvoksamiinravi vajadus ümber hinnata. Kuna
fluvoksamiinravi kestuse kohta ei ole tehtud süstemaatilisi uuringuid ja obsessiiv-kompulsiivne häire
on kroonilist laadi haigus, siis on mõtekas ravi jätkata pärast 10. ravinädalat nendel haigetel, kelle
jaoks ravi on osutunud efektiivseks. Raviannust tuleb kohandada ettevaatlikult, lähtudes
individuaalsetest vajadustest, et hoida ravi väikseima efektiivse annuse juures. Ravi vajalikkust tuleks
regulaarsete ajavahemike järel uuesti hinnata. Mõned klinitsistid soovitavad haigetel, kellel ravi on
olnud efektiivne, rakendada samaaegselt ka psühhoteraapiat.

Lapsed ja noorukid
Algannus alates 8-aastastel lastel ja noorukitel on 25 mg ööpäevas, eelistatult võetuna enne magama
minekut. Kuni efektiivse annuse saavutamiseni ja vastavalt taluvusele võib annust suurendada 25 mg
kaupa iga 4...7 päeva järel. Efektiivne annus asub tavaliselt vahemikus 50 mg kuni 200 mg ööpäevas.
Maksimaalne annus lastel ei tohi ületada 200 mg ööpäevas. Ööpäevane annus üle 50 mg on soovitatav
manustada kahe eraldi annusena. Kui jagatud annused ei ole võrdsed, tuleb suurem annus manustada
enne magama minekut.

Fluvoksamiinravi katkestamisel esinevad ärajätunähud
Ravi järsku lõpetamist tuleb vältida. Fluksoamiinravi lõpetamisel tuleb annust vähemalt ühe või kahe
nädala jooksul järk-järgult vähendada, et vähendada ärajätunähtude tekkeriski (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
Kui annuse vähendamise või ravi lõpetamise järgselt avalduvad talumatud nähud, tuleb vajadusel
naasta eelnevalt määratud annuse juurde. Seejärel võib arst jätkata annuse vähendamist, ent veelgi
väiksemate järkudega.

Maksa- või neerupuudulikkus
Maksa- või neerupuudulikkuse korral tuleb ravi fluvoksamiiniga alustada väikeste annustega, patsiente
hoolikalt jälgides.

Manustamisviis
Fluksoamiini tabletid tuleb koos veega ilma närimata alla neelata.

Fevarin'i ei tohi manustada samaaegselt tisanidiini ja monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoritega (vt
lõik 4.5).
Fluvoksamiinravi tohib alustada:
- kaks nädalat pärast ravi lõpetamist pöördumatu toimega MAO inhibiitoriga või
- järgmisel päeval pärast pöörduva toimega MAO inhibiitori (nt moklobemiid, linesoliid)
kasutamise lõpetamist.

Fluvoksamiinravi katkestamisel tohib MAO inhibiitorit manustada alles ühe nädala pärast.

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Suitsiid/suitsiidimõtted või kliiniline halvenemine
Depressioon on seotud sitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite)
suurenenud ohuga. See risk püsib kuni märgatava remissiooni saabumiseni. Kuna paranemist ei pruugi
ilmneda esimese paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemise
ilmnemiseni. Nagu näitab kliiniline kogemus, võib paranemise algstaadiumides suitsiidioht suureneda.

Muud psühhiaatrilised häired, mille raviks fluvoksamiini määratakse, võivad samuti olla seotud
suitsiidiga seotud juhtude suurenenud riskiga. Lisaks võivad need haigused esineda depressiooniga
samaaegselt. Seetõttu tuleb muude psühhiaatriliste häiretega patsientide ravimisel neid hoolikalt
jälgida.

Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esinevad suitsiidimõtted enne ravi
alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või -katseks ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt
jälgida.

Ravikuuriga peaks kaasnema patsientide, iseäranis kõrge riskiga patsientide, põhjalik järelevalve, seda
eriti ravi alguses ja annuse muutmise järel.

Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest jälgida tervislikku seisundit iga võimaliku
kliinilise halvenemise, suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise ja ebatavaliste muutuste suhtes
käitumises ning pöörduda sellistel juhtudel koheselt arsti poole.

Lapsed
Fluvoksamiini ei tohi kasutada laste ja alla 18-aastaste noorukite ravimisel, välja arvatud obsessiiv-
kompulsiivse häirega patsientide ravimisel. Kliinilise kogemuse puudumise tõttu ei soovitata
fluvoksamiini kasutada lastel depressiooni raviks. Kliinilistes uuringutes esines antidepressantidega
ravitud lastel ja noorukitel platseebogrupiga võrreldes rohkem suitsidaalset käitumist
(enesetapukatseid ja suitsiidimõtteid) ja vaenulikkust (peamiselt vägivaldsust, vastanduvat käitumist ja
viha). Kui kliiniline seisund nõuab ravi alustamist, tuleb patsienti suitsidaalse käitumise sümptomite
tekke osas hoolikalt jälgida.

Lisaks ei ole küllaldaselt ohutusalast teavet ravimi pikaajalise mõju kohta laste ja noorukite kasvule,
ealisele küpsemisele ja kognitiivsele ning käitumuslikule arengule.

Noored täiskasvanud (18…24-aastased)
Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanute hulgas läbiviidud platseebo-
kontrollitud kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas antidepressante saavate alla 25-aastaste
patsientide suitsidaalse käitumise suurenenud riski võrreldes platseeboga.

EakadAndmed eakate patsientide kohta ei viita kliiniliselt olulistele keskmise päevase annuse
erinevustele võrreldes nooremate täiskasvanutega. Kuid eakatel tuleb annust suurendada aeglasemalt
ning olla annustamisel ettevaatlik.

Akatiisia/psühhomotoorne rahutus
Fluvoksamiini kasutamisel on täheldatud seost akatiisia tekkega, mida iseloomustab subjektiivne
ebamugav või häiriv rahutus ning vajadus liikuda, sageli kaasub võimetus rahulikult istuda või seista.
Tõenaäoliselt tekib see ravi esimestel nädalatel. Patsientidele, kellel tekivad sellised sümptomid, võib
annuse suurendamine olla kahjulik.

Neeru- ja maksakahjustus
Maksa- ja neerupuudulikkusega patsientidel tuleb alustada ravi väikeste annustega ning patsiente
hoolikalt jälgida.

Harva võib seoses fluvoksamiinraviga suureneda maksaensüümide aktiivsus, millega tavaliselt
kaasnevad kliinilised sümptomid. Sel juhul tuleb ravi katkestada.

Närvisüsteemi häired
Kuigi fluvoksamiin loomkatsetes ei tõsta krambivalmidust, tuleb krambianamneesiga patsientide
puhul ravimi manustamisel olla ettevaatlik. Fluvoksamiinravi tuleb vältida ebastabiilse epilepsia puhul
ning kontrollitud epilepsiaga patsiente hoolikalt jälgida. Fluvoksamiinravi tuleb lõpetada, kui
ilmnevad krambid või suureneb krampide esinemissagedus.

Harvadel juhtudel on seoses fluvoksamiinraviga tekkinud serotoniinisündroom või maliigse
neuroleptilise sündroomi laadsed seisundid, eriti juhtudel, kui fluvoksamiini on manustatud koos mõne
teise serotoniinergilise ja/või neuroleptilise ravimiga. Et need sündroomid võivad viia potentsiaalselt
eluohtlike seisunditeni, peab fluvoksamiinravi selliste sümptomite ilmnemisel lõpetama
(iseloomulikud tunnused: hüpertermia, rigiidsus, müokloonus, vegetatiivne ebastabiilsus koos eluliste
näitajate võimalike kiirete kõikumistega, vaimse seisundi muutused, sh segasus, ärrituvus, äärmuslik
agiteeritus, mis võib progresseeruda deliiriumi ja koomani), ja alustama toetava sümptomaatilise
raviga.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Nagu teiste SSRI-de puhul, on hüponatreemiat esinenud harva ning see möödub fluvoksamiinravi
katkestamisel. Mõnedel juhtudel oli põhjuseks antidiureetilise hormooni väärsekretsiooni sündroom
(SIADH). Enamik juhtumeid oli seotud vanemas eas patsientidega.

Veresuhkrutaseme kontroll võib olla häiritud (nt hüperglükeemia, hüpoglükeemia, langenud
glükoositaluvus), eriti ravi varases järgus. Kui fluvoksamiini antakse patsientidele, kellel on
teadaolevalt anamneesis suhkurtõbi, võib olla vajalik diabeedivastaste ravimite annuse korrigeerimine.

Kõige sagedasem fluvoksamiinraviga seotud sümptom on iiveldus, millega mõnikord kaasneb
oksendamine. See kõrvaltoime taandub tavaliselt paari esimese ravinädala jooksul.

Silma kahjustused
Seoses SSRI-dega nagu fluvoksamiin on esinenud müdriaasi. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik
fluvoksamiini määramisel patsientidele, kellel on silma siserõhk suurenenud või kellel on risk ägeda
kitsanurga glaukoomi tekkeks.

Hematoloogilised häired
SSRI-de puhul on esinenud naha veritsushäireid, nt ekhümoos ja purpur, samuti muid veritsushäireid
nagu seedetrakti veritsus või günekoloogiline verejooks. SSRI-sid võtvate patsientide puhul tuleb olla
ettevaatlik, seda eriti eakate patsientide ja samaaegselt trombotsüütide funktsiooni mõjutavaid
ravimeid (nt atüüpilised antipsühhootilised ravimid ja fenotiasiini derivaadid, enamus TTA-sid,
atsetüülsalitsüülhape, MSPVAd) või veritsusriski suurendavaid ravimeid võtvatel patsientidel kui ka
patsientide, kellel on esinenud veritsushäireid või veritsust soodustavate teguritega (trombotsütopeenia
või vere hüübimishäired) patsientide ravimisel.

Südame häired
Manustamisel koos fluvoksamiiniga võib tõusta terfenadiini, astemisooli või tsisapriidi plasmatase,
mis tõstab QT-aja pikenemise ja torsade de pointes’i tekkeriski. Seetõttu ei tohi fluvoksamiini nende
ravimitega samaaegselt manustada.

Fluvoksamiin võib põhjustada kliiniliselt ebaolulist südame löögisageduse aeglustumist (2...6
lööki/min).

Kliinilise kogemuse puudumise tõttu on soovitatav eriline ettevaatus pärast ägedat südamelihase
infarkti.

Elektrišokkravi
Samaaegse fluvoksamiini manustamise ja elektrišokkravi teostamise kohta on andmed piiratud,
mistõttu tuleb olla ettevaatlik.

Ärajätureaktsioonid
Kuigi olemasolevad prekliinilised ja kliinilised andmed ei viita, et fluvoksamiinravi põhjustab
sõltuvust, võivad ravi katkestamisel esineda ärajätureaktsioonid. Seoses ravi katkestamisega kõige
sagedamini esinenud sümptomite hulka kuuluvad: pearinglus, tundlikkushäired (sh paresteesia,
nägemishäired ja elektrilöögi tunne), unehäired (sh insomnia ja väljendunud unenäod), agiteeritus,
ärritatavus, segasus, emotsionaalne ebastabiilsus, peavalu, iiveldus ja/või oksendamine, kõhulahtisus,
higistamine, palpitatsioonid, treemor ja ärevus (vt lõik 4.8). Üldiselt on need sümptomid kerged või
mõõdukad ning taanduvad iseenesest; samas mõnedel patsientidel võivad olla tõsised ja/või
kauakestvad. Tavaliselt esinevad need esimeste päevade jooksul pärast ravi katkestamist. Seetõttu on
soovitatav ravi katkestamisel fluvoksamiini annust vähendada järk-järgult vastavalt patsiendi
vajadustele (vt lõik 4.2).

Mania/hüpomania
Fluvoksamiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on anamneesis mania/hüpomania.
Fluvoksamiinravi tuleb katkestada ükskõik millisel patsientidel, kellel algab maniaepisood.

Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid
Fluvoksamiini ei tohi kasutada samaaegselt MAO inhibiitoritega, sh linesoliidiga,
serotoniinisündroomi tekkeriski tõttu (vt lõik 4.3).

Fluvoksamiini toime teiste ravimite oksüdatiivsele metabolismile
Fluvoksamiin võib pärssida teatud tsütokroom P450 isoensüümide (CYP-id) poolt metaboliseeritavate
ravimite metabolismi. in vitro ja in vivo uuringutes on näidatud tugevat CYP1A2 ja CYP2C19
inhibeerimist. CYP2C9, CYP2D6 ja CYP3A4 inhibeeritakse vähemal määral. Ravimid, mida
metaboliseeritakse suurel määral nende isoensüümide poolt, elimineeruvad aeglasemalt ning nende
plasmatase võib tõusta, kui neid manustatakse koos fluvoksamiiniga. Fluvoksamiini ja nende ravimite
samaaegset ravi tuleb alustada või kohandada nende annustamisvahemiku madalamas osas.
Samaaegselt manustatavate ravimite plasmataset, toimet ning nõrvaltoimeid tuleb jälgida ning
vajadusel annust vähendada. See on eriti oluline kitsa terapeutilise indeksiga ravimite puhul.

Kitsa terapeutilise indeksiga ravimid
Fluvoksamiini ja kitsa terapeutilise indeksiga ravimite (nt takriin, teofülliin, metadoon, meksiletiin,
fenütoiin, karbamasepiin ja tsüklosporiin) koosmanustamist tuleb hoolikalt jälgida kuna need ravimid
metaboliseeritakse ainult ühe või mitme CYP-i poolt, mida fluvoksamiin inhibeerib.
Vajadusel tuleb nende ravimite annuseid kohandada.

Tritsüklilised antidepressandid ja neuroleptikumid
Manustamisel koos fluvoksamiiniga on esinenud peamiselt tsütokroom P450 1A2 kaudu
metaboliseeruvate tritsükliliste antidepressantide (nt klomipramiin, imipramiin, amitriptülliin) ja
neuroleptikumide (nt klosapiin, olansapiin, kvetiapiin) eelnevalt stabiilse plasmataseme tõusu.
Fluvoksamiinravi alustamisel tuleb kaaluda nende ravimite annuse vähendamist.

Bensodiasepiinid
Osüdatiivselt metaboliseeritavate bensodiasepiinide (nt triasolaam, midasolaam, alprasolaam ja
diasepaam) plasmataseme väärtused võivad manustamisel koos fluvoksamiiniga tõusta.
Fluvoksamiiniga samaaegsel manustamisel tuleb nende bensodiasepiinide annuseid vähendada.

Plasmataseme tõus
Ropinirooli plasmatase võib kombinatsioonis fluvoksamiiniga tõusta, suurendades seega
üleannustamise ohtu, nõudes jälgimist ja ropinirooli annustamisskeemi korrigeerimist
fluvoksamiinravi ajal ja pärast selle lõppu.Kuna propanolooli plasmatase tõuseb, kui seda manustada
kombinatsioonis fluvoksamiiniga, võib olla vajalik vähendada propanolooli annust.

Manustamisel koos fluvoksamiiniga tõusis varfariini plasmatase oluliselt ja protrombiiniaeg pikenes.

Sagenenud kõrvaltoimed
Fluvoksamiiniga manustamisel koos tioridasiiniga on esinenud üksikuid kardiotoksilisuse juhtumeid.

Kofeiini plasmatase võib fluvoksamiini samaaegsel manustamisel tõusta. Seetõttu peaksid suurtes
hulkades kofeiini sisaldavaid jooke tarbivad patsiendid vähendama nende tarbimist fluvoksamiini
kasutamise ajal ja kui ilmnevad kofeiini kõrvaltoimed (treemor, südamepekslemine, iiveldus, rahutus,
unetus).

Terfenadiin, astemisool, tsisapriid, sildenafiil (vt lõik 4.4).

Glükuronidatsioon
Fluvoksamiin ei mõjuta digoksiini plasmataset.

Renaalne ekskretsioon
Fluvoksamiin ei mõjuta atenolooli plasmataset.

Farmakodünaamilised Fluvoksamiini serotoniinergilised toimed võivad tugevneda, manustades seda kombinatsioonis serotoniinergiliste ainetega (sh triptaanid, tramadool, SSRI-d ja liht-naistepuna preparaadid) (vt lõik
4.4).

Fluvoksamiini on kasutatud kombinatsioonis liitiumiga raskete, ravimresistentsete haigete ravis.
Liitium (ja võimalikult ka trüptofaan) suurendab fluvoksamiini serotoniinergilist toimet. Seega tuleb
kahe aine kombinatsiooni kasutada ettevaatusega, raske, ravimresistentse depressiooniga patsientidel.

Patsientidel, kes saavad üheaegselt suukaudseid antikoagulante ja fluvoksamiini, võib tõusta
hemorraagiate oht ning neid patsiente tuleb seetõttu hoolikalt jälgida.

Nagu teiste psühhotroopsete ravimite puhul, tuleb patsientidel soovitada hoiduda alkoholi
tarvitamisest fluvoksamiinravi ajal.

Rasedus
Epidemioloogiliste andmete põhjal võib eeldada, et selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite
(SSRI-d) kasutamine raseduse ajal, eriti raseduse lõpus, võib suurendada püsiva pulmonaalse
hüpertensiooni (PPHN) tekkeriski vastsündinutel. Jälgitud riski juhte 1000 raseduse kohta oli 5.
Üldises populatsioonis esineb 1...2 PPHN juhtu 1000 raseduse kohta.

Fluvoksamiini ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul kui kliiniline seisund vajab ravi
fluvoksamiiniga.

Üksikjuhtudel on vastsündinutel kirjeldatud ärajätunähte kui fluvoksamiini kasutati raseduse lõpus.

Mõnel vastsündinul, kes oli raseduse kolmanda trimestri jooksul eksponeeritud SSRI-dele, on
esinenud toitumis- ja hingamisraskusi, krampe, ebastabiilset kehatemperatuuri, hüpoglükeemiat,
värinaid, ebanormaalset lihaspinget, närvilisust, tsüanoosi, somnolentsust, oksendamist,
magamisraskusi ja pidevat nutmist ning nad võivad vajada pikaajalist hospitaliseerimist.

Imetamine
Fluvoksamiin eritub vähesel määral inimese rinnapiima. Seetõttu ei tohi rinnaga toitvad naised seda
ravimit kasutada.

Fertiilsus
Reproduktsioonitoksilisuse uuringud loomadel on näidanud fluvoksamiini kahjulikku toimet isaste ja
emaste isendite viljakusele. Nende tulemuste mõju inimestele ei ole teada (vt lõik 5.3).

Loomkatsete andmed näitavad, et fluvoksamiin võib mõjutada sperma kvaliteeti (vt lõik 5.3). Mõned
SSRI-de kõrvaltoimete teatised inimestelt on näidanud, et sperma kvaliteedi muutus on pöörduv.
Siiani ei ole täheldatud toimet inimese fertiilsusele.

Fluvoksamiini ei tohi kasutada patsientidel, kes üritavad rasestuda välja arvatud juhul kui patsiendi
kliiniline seisund vajab ravi fluvoksamiiniga.

Fluvoksamiinil annuses kuni 150 mg ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate
käsitsemise võimele. See annus ei mõjutanud autojuhtimise ja masinate käsitsemisega seotud
psühhomotoorseid võimeid tervetel vabatahtlikel. Siiski on fluvoksamiinravi ajal täheldatud unisust.
Seetõttu soovitatakse olla ettevaatlik kuni ravimi individuaalne mõju on kindlaks tehtud.

Alljärgnevalt on esinemissageduse järgi reastatud kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimed, mis
sageli on seotud põhihaigusega ega oma kindlat seost raviga.
Esinemissagedust on hinnatud järgmiselt: Väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt
(>1/1000 kuni <1/100), harv (>1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa
hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata
organsüsteemi
klass
Endokriinsüsteemi


Hüperprolaktineemia,
häired
antidiureetilise
hormooni
väärsekretsioon.

Ainevahetus- ja
Anoreksia


Hüponatreemia,
toitumishäired
kehakaalu tõus,
kehakaalu langus.

Psühhiaatrilised

Hallutsinatsioonid, Mania
Suitsiidimõtted,
häired
segasusseisund.
suitsidaalne käitumine.

Närvisüsteemi
Agiteeritus,
Ekstrapüramidaal-
Krambid
Serotoniinisündroom,
häired
rahutus,
häire, ataksia.
maliigse neuroleptilise
ärevus, unetus,
sündroomi laadsed
somnolentsus,
seisundid, akatiisia,
treemor,
psühhomotoorne
peavalu,
rahutus, paresteesia,
pearinglus.
düsgeusia.

Silma kahjustused


Glaukoom, müdriaas.

Südame häired
Palpitatsioonid/


tahhükardia

Vaskulaarsed

(Ortostaatiline)

Hemorraagia (nt
häired
hüpotensioon
seedetrakti verejooks,

günekoloogiline
verejooks, ekhümoos,
purpur).
Seedetrakti häired Kõhuvalu,



kõhukinnisus,
kõhulahtisus,
suukuivus,
düspepsia,
iiveldus,
oksendamine.

Maksa ja


Maksafunktsiooni

sapiteede häired
häired

Naha ja
Hüperhidroos.
Naha
Valgustundlikkus-

nahaaluskoe
ülitundlikkus-
reaktsioon
kahjustused
reaktsioonid (sh
angioneurootiline
ödeem, lööve,
sügelus).

Lihas-skeleti ja

Artralgia, müalgia.
* Luumurrud
sidekoe

kahjustused
Neerude ja



Urineerimishäired (sh
kuseteede häired
kusepeetus,
kusepidamatus,
pollakisuuria,
nüktuuria, enurees)
Reproduktiivse

Ejakulatsiooni
Galaktorröa
Anorgasmia,
süsteemi ja
häired (sh
menstruatsioonihäired
rinnanäärme
hilinenud
(nt amenorröa,
häired
ejakulatsioon)
hüpomenorröa,
metrorraagia,
menorraagia)

Üldised häired ja
Asteenia, halb


Ravimi
manustamiskoha
enesetunne.
võõrutussündroom, sh
reaktsioonid
vastsündinute ravimi
võõrutussündroom.


* Epidemioloogilised uuringud, kus osalesid peamiselt 50-aastased ja vanemad patsiendid, on
näidanud SSRI-sid ja TTA-sid võtvatel patsientidel luumurdude tekkeriski suurenemist. Riski
tekkemehhanism ei ole teada.

Fluvoksamiinravi katkestamisel esinevad ärajätunähud
Fluvoksamiinravi katkestamine (eriti järsk) võib põhjustada ärajätunähtude teket. Seetõttu on vajalik
ravi katkestamisel fluvoksamiini annust vähendada järk-järgult (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Lapsed
Ühes 10-nädalases platseebo-kontrolliga uuringus OKH-ga lastel ja noorukitel täheldati sageli järgmisi
kõrvaltoimeid, mille esinessagedus oli suurem kui platseebo korral: insomnia, asteenia, agiteeritus,
hüperkineesia, somnolentsus ja düspepsia. Selles uuringus esinesid järgmised tõsised kõrvaltoimed:
agiteeritus ja hüpomania. Väljaspool kliinilisi uuringuid on täheldatud lastel ja noorukitel krampe.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Sümptomid
Sümptomid hõlmavad seedetrakti vaevusi (iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus), unisust ja
pearinglust. On kirjeldatud ka kardiaalseid sümptomeid (tahhükardia, bradükardia, hüpotensioon),
maksafunktsiooni häireid, krampe, koomat.

Fluvoksamiinil on üleannustamise korral laiad ohutuspiirid. Turustamisjärgselt on fluvoksamiini
üleannustamisest tingitud surmajuhtumeid esinenud üliharva. Suurim dokumenteeritud haige poolt
sisse võetud fluvoksamiini annus on olnud 12 g. See patsient täielikult paranes. Üksikjuhtudel on
kirjeldatud raskemaid tüsistusi fluvoksamiini sihilikul üleannustamisel koos teiste ravimitega.

Ravi
Spetsiifilist antidooti fluvoksamiinile pole. Üleannustamise korral tuleb võimalikult ruttu pärast
tablettide neelamist teha maoloputus ja rakendada sümptomaatilist ravi. Samuti soovitatakse korduvalt
kasutada aktiivsütt, vajadusel koos osmootsete lahtistitega. Forsseeritud diureesi või dialüüsi
rakendamine tulemusi ei anna.

Farmakoterapeutilinerühm: antidepressandid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid,
ATC-kood: N06AB08

Fluvoksamiini toimemehhanism arvatakse olevat seotud serotoniini selektiivse tagasihaarde
inhibeerimisega aju närvirakkudes. Noradrenergiliste protsessidega seostumine on minimaalne.
Retseptori sidumisuuringud on näidanud, et fluvoksamiin on in vitro ja in vivo tugev serotoniini
tagasihaarde inhibiitor ning tal on minimaalne afiinsus serotoniini retseptori alatüüpide suhtes. Võime
seostuda alfa-adrenergiliste, beeta-adrenergiliste, histamiinergiliste, muskarinergiliste, kolinergiliste
või dopamiinergiliste retseptoritega on kaduvväike.

Fluvoksamiinil on suur afiinsus sigma-1 retseptorite suhtes, kus ta terapeutilistel annustel toimib
agonistina.

Platseebo-kontrollitud uuringus 120 OKH-ga patsiendiga vanuses 8...17 aastat täheldati 10-ndal
nädalal statistiliselt märkimisväärset paranemist kogu populatsiooni lõikes fluvoksamiini kasuks.
Edasine alarühmade analüüs näitas laste C-YBOCS skaala paranemist, kusjuures noorukitel toimet ei
tuvastatud. Keskmine annus oli vastavalt 158 mg ja 168 mg ööpäevas.

Annuse ravivastus
Kliinilisi uuringuid uurimaks fluvoksamiini annuse ravivastust ei ole läbi viidud. Vaatamata sellele on
kliiniline kogemus annuse ülespoole tiitrimisel kasuks mõnede patsientide puhul.

Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub fluvoksamiin täielikult. Maksimaalne kontsentratsioon
plasmas saabub 3...8 tunni jooksul pärast manustamist. Keskmine absoluutne biosaadavus on 53%,
metabolismi tõttu esmasel maksapassaažil.

Koos toiduga manustamine ei mõjuta Fevarin'i farmakokineetikat.

Jaotumine
Fluvoksamiini seostumine plasmavalkudega in vitro on 80%. Jaotusmaht inimesel on 25 l/kg.

Biotransformatsioon
Fluvoksamiin metaboliseerub suurel määral maksas. Kuigi in vitro osaleb fluvoksamiini metabolismis
peamiselt isoensüüm CYP2D6, ei ole plasmatasemed nõrkadel CYP2D6 metaboliseerijatel oluliselt
kõrgemad kui tugevatel CYP2D6 metaboliseerijatel.

Keskmine plasma poolväärtusaeg pärast ühekordset manustamist on 13...15 tundi ja pikeneb kergelt
(17...22 tundi) korduval manustamisel, püsikontsentratsioon plasmas saabub tavaliselt 10...14 päeva
jooksul.

Fluvoksamiin metaboliseerub maksas põhiliselt oksüdatiivse demetüleerumise teel vähemalt üheksaks
metaboliidiks, mis erituvad neerude kaudu. Kahe peamise metaboliidi farmakoloogiline aktiivsus on
kaduvväike. Ülejäänud metaboliitidel ei eeldata farmakoloogilist aktiivsust. Fluvoksamiin on CYP1A2
ja CYP2C19 tugev inhibiitor. Mõõdukas inhibiitor CYP2C9, CYP2D6 ning CYP3A4 suhtes.

Lineaarsus/mittelineaarsus
Fluvoksamiini üksikannuse farmakokineetika on lineaarne. Püsikontsentratsioonid on kõrgemad kui
üksikannuse põhjal saadud arvutuslikud tulemused ning ebaproportsionaalselt kõrgemad suuremate
päevaste annuste korral.

Patsientide erigrupid
Fluvoksamiini farmakokineetika on sarnane tervetel täiskasvanutel, vanemaealistel ja
neerupuudulikkusega patsientidel. Maksahaigustega patsientidel on fluvoksamiini metabolism
häiritud.

Fluvoksamiini plasmataseme püsiväärtused olid lastel (vanuses 6...11 aastat) 2 korda kõrgemad kui
noorukitel (vanuses 12...17 aastat). Noorukitel olid plasmatasemed sarnased täiskasvanutele.

Kartsinogenees ja mutagenees
Fluvoksamiinil ei ole leitud kartsinogeenseid või mutageenseid omadusi.

Viljakus ja reproduktsioonitoksilisus
Reproduktsiooniuuringud loomadel on näidanud fluvoksamiini kahjulikku toimet viljakusele,
embrüofetaalsete surmade sagenemist ning loote massi vähenemist. Toimeid täheldati ekspositsiooni
juures, mis ületab ekspositsiooni inimestel terapeutilise annuse juures kahekordselt. Lisaks täheldati
pre- ja postnataalsetes uuringutes järglaste perinataalse suremuse suurenenemist.

Fertiilsuse loomkatsed näitasid paaritumisvõime vähenemist, vähenenud spermatosoidide arvu ja
kõrgemat fertiilsuse indeksit kui inimestel.

Füüsiline ja psühholoogiline sõltuvus
Fluvoksamiini võimet tekitada väärkasutamist, tolerantsust ja füüsilist sõltuvust on uuritud mitte-inim
primaaatidel. Tõendeid sõltuvuse ilmingutest ei leitud.

Tableti tuum:
mannitool
maisitärklis
preželatiniseeritud tärklis
naatriumstearüülfumaraat
veevaba kolloidne ränidioksiid

Polümeerkate:
10
hüpromelloos
polüetüleenglükool 6000
talk
titaandioksiid (E171).

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.
Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

20 30, 50 või 60 tabletti (50 mg) ja 30 või 50 tabletti (100 mg) PVC/PVDC-alumiinium blistrites.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.