ENAHEXAL COMP 20 MG/12,5 MG

Toimeained: enalapriil+hüdroklorotiasiid

Ravimi vorm: tablett

Ravimi tugevus: 20mg+12,5mg 30TK

Retseptiravim

Seotud teemad

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on ENAHEXAL COMP 20 MG/12,5 MG ja milleks seda kasutatakse

Mis ravim on EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg jamilleks seda kasutatakse

Kõrgvererõhutõbi.
EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg on näidustatud patsientidele, kellel enalapriili või
hüdroklorotiasiidi monoteraapia ei anna küllaldast toimet.

2. Mida on vaja teada enne ENAHEXAL COMP 20 MG/12,5 MG võtmist

Ärge võtke EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg järgmistel juhtudel:
- kui olete enalapriilmaleaadi, hüdroklorotiasiidi või selle ravimi mis tahes koostisosade
(loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui teil on kalduvus tursetele (pärilik angioödeem või muud angioödeemid, ka varasema ravi
korral sarnaste ravimitega);
- kui teil on rasked neerufunktsiooni häired;
- kui teil on kliiniliselt olulised elektrolüütide tasakaalu häired, nt vere kaaliumisisalduse tõus ja
naatriumi- või kaaliumipuudulikkus;
- kui teil on neeruarterite ahenemine (kahepoolne või ühe neeru korral ühepoolne neeruarteri
stenoos);
- kui teil on neeru siirdamise järgne seisund;
- kui teil on uriini peetus;
- kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava
ravimiga, mis sisaldab aliskireeni;
- kui teil on südameklappide kitsenemine (aordiklapi või mitraalklapi stenoos) või muud vasakust
südamevatsakesest vere väljutamise häired, mis mõjutavad oluliselt vereringet (nt
hüpertroofiline kardiomüopaatia);
- kui teil on rasked maksafunktsiooni häired;
- kui te olete üle 3 kuu rase. (Varajases raseduse staadiumis on EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5
mg samuti parem vältida - vt lõik „Rasedus“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mgʼi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Kui teil on haigused, millega kaasneb suurenenud valgueritus uriiniga
- kui teil on elektrolüütide tasakaalu häire


- kui teil on immuunvastuse kahjustus või spetsiifilised reumatoidsed haigused
(kollageenhaigused nagu erütematoosne luupus või sklerodermia)
- kui teil on samaaegne immuunvastust mahasuruvate ravimite - nt mõnede neerupealise koore
hormoonide (kortikosteroidide) -, vähiravimite, viirusevastaste ravimite, teatud podagravastaste
ravimite, südame rütmihäirete vastaste või psüühikahaiguste ravimite (liitiumi) ravi
- kui teil on organismi veremahu vähenemine
- kui teil on peaaju ja südame veresoonte ahenemine
- kui teil on tuvastatud neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens <80 ml/min, kuid >30 ml/min)
- kui teil on raske kõrgvererõhutõbi või neeruhaigustest põhjustatud kõrge vererõhk
- kui teie vanus on üle 65 aasta
- kui teil on neerufunktsiooni häired, raske südamepuudulikkus
- kuid teid ravitakse aliskireeniga
- kui teil tekib suur vererõhu langus
- kui teil on naha ja limaskestade valulik turse, mis haarab jäsemeid, nägu, huuli, keelt ja/või

kõri. Kõritursega kaasneb lämbumisoht!
- kui teil on raske rasvaainevahetushäire spetsiifiline ravi (LDL aferees)
- kui teil tehakse allergilist reaktsiooni nõrgendavat või putukamürgi vastase (nt mesilase,

herilase) desensibiliseerivat ravi
- kui teil on neeruveresoonte haigusest ja/või neeruarteri kitsenemusest põhjustatud
kõrgvererõhutõbi
- kui teil on Conni sündroom
- kui teil on suhkurtõbi
- kui teil tekib palavik, lümfisõlmede turse ja/või kurguvalu
- kui teile tehakse kirurgiline operatsioon
- kui teil on samaaegne hemodialüüs, eriti spetsiaalsete high-flux dialüsaatori membraanide abil
(nt “AN 69”)
- te peate ütlema oma arstile, kui te arvate, et olete rase (või võite jääda rasedaks). EnaHEXAL
Comp 20 mg/12,5 mg ei soovitata kasutada raseduse varajases staadiumis ning seda ei tohi
võtta, kui teie rasedus on kestnud üle 3 kuu, kuna ravim võib sel perioodil kasutades põhjustada
teie lapsele tõsist kahju (vt lõik “Rasedus”)
- kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks:
-angiotensiin II retseptori antagonist lüh AIIRA (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan,
telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid.
aliskireen.

Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide
(nt kaaliumi) sisaldust veres.
Vt ka teavet lõigus „Ärge kasutage EnaHexal Compʼi”

Muud ravimid ja EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada
mis tahes muid ravimeid.

Järgmised ravimid võivad suurendada EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg vererõhku langetavat toimet:
- teised vererõhku alandavad ravimid;
Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid: kui te võtate
angiotensiin II retseptori antagonisti (AIIRA) või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Ärge kasutage
EnaHexal Compʼi“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”).südame pärgartereid laiendavad ravimid
(nitraadid);
- langetõve ravimid (barbituraadid);
- psüühikahaiguste ravimid (fenotiasiinid, teatud antidepressandid);
- alkohol;
- teatud anesteesiaravimid (lihasrelaksandid, nt tubokurariin; opioidanalgeetikumid).

Järgmised ravimid võivad vähendada EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg vererõhku langetavat toimet:
- valu- ja põletikuvastased ravimid (nt atsetüülsalitsüülhape, indometatsiin);
- sümpatomimeetikumid;

- naatriumkloriid (keedusool);
- vere kõrgenenud lipiididetaseme alandamiseks kasutatavad ravimid (kolestüramiin, kolestipool),

kuna need põhjustavad EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg imendumise vähenemist soolest.

EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg võib tugevdada järgmiste ravimite toimet:
- teatavad reumaatiliste haiguste ravimid (salitsülaadid);
- kaalium ja teatavad (vettväljutavad) ravimid, mis vähendavad kaaliumi eritumist organismist:
- liitium;
- südamepuudulikkuse ravimid (digitaalis);
- suhkurtõve vastased ravimid (insuliin ja suukaudsed ravimvormid).

EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg võib põhjustada järgmiste ravimite toime vähenemist:
teatavad neerupealise koore hormoonid, noradrenaliin.

Kullapreparaatide süstimisel võib tekkida ravimite koostoime, mille nähud on näo õhetus, iiveldus,
oksendamine ja vererõhu langus.

Teatud südameravimite (nt kinidiin, prokaiinamiid, amiodaroon, sotalool) kasutamisel on suurenenud
risk teatud südame rütmihäire (Torsades de Pointes) tekkeks.

Vere valgeliblede arv võib väheneda, kui EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg manustada samaaegselt
järgmiste ravimitega:
- podagra ravimid (allopurinool);
- organismi kaitsereaktsioone vähendavad ravimid (nt reumaatiliste haiguste ravis, raskete
allergiliste haiguste, nt astma ravis ja pärast organite siirdamist või kasvajavastases ravis
kasutatavad);
- teatud ravimid südame rütmihäirete vastu (prokaiinamiid).

Mineraalide tasakaalu häired (eriti kaaliumi- ja/või magneesiumipuudulikkus) võivad esineda siis, kui
EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg kasutada samaaegselt järgmiste ravimitega:
- vett väljaviivad ravimid, mille toime põhjustab soolade eritumise suurenemist (nt furosemiid);
- neerupealise koore hormoonid või neerupealise koore funktsionaalseks diagnostikaks
kasutatavad ravimid (kortikotropiin);
- maohaavandite ravimid (karbenoksoloon);
- seentevastased ravimid (amfoteritsiin B);
- penitsilliin G;
- reumavastased ravimid (salitsülaadid);
- lahtistite kuritarvitamine.

EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg koos toidu, joogi ja alkoholiga
Toit ei mõjuta EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg toimet. Alkohol suurendab EnaHEXAL Comp 20
mg/12,5 mg vererõhku langetavat toimet.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Rasedus
Te peate ütlema oma arstile, kui te arvate, et olete rase (või võite jääda rasedaks). Tavaliselt soovitab
arst teil lõpetada EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg kasutamise enne rasedaks jäämist või raseduse
avastamisel niipea kui võimalik ning soovitab EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg asemel võtta mõnda
teist ravimit. EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg ei ole soovitatav raseduse varajases staadiumis ja seda
ei tohi kasutada, kui rasedus on kestnud üle 3 kuu, kuna ravim võib kasutamisel pärast raseduse
kolmandat kuud last tõsiselt kahjustada.

Imetamine
Rääkige oma arstile, kui te toidate last rinnaga või plaanite alustada rinnaga toitmist. EnaHEXAL Comp
20 mg/12,5 mg ei ole imetamise ajal soovitatav kasutada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Reaktsioon ravimile on individuaalne. Mõnikord võib esineda pearinglust ja väsimust, mis võib
kahjustada reaktsioonivõimet sellisel määral, et halveneb autojuhtimise, masinate käsitsemise ja
töötamise võime ilma kindla toeta.

EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg sisaldab laktoosi
See ravim sisaldab laktoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi
kasutamist konsulteerima arstiga.

3. Kuidas ENAHEXAL COMP 20 MG/12,5 MG võtta

Võtke EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole
milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg kasutamist soovitatakse ainult sellisel juhul, kui raviarst on teil
reguleerinud annuse kummagi toimeainega eraldi. Kui raviarst peab seda õigustatuks, võib ta teid otse
üle viia ravilt ühe toimeainega EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg kombineeritud ravile.

Annustamine täiskasvanutel
Tavaline annus on pool tabletti EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg ööpäevas. Vajadusel võib annust
suurendada kuni ühe tabletini ööpäevas. Maksimaalne annus on kaks tabletti üks kord ööpäevas.

Kasutamine lastel
Kuna EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg manustamise efektiivsust ja ohutust lastel ei ole tõestatud, ei
ole ravi EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg lastel soovitatav.

Märkus
Kuna EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg kombineeritud ravile üleviimisega võib mõnedel haigetel
kaasneda liigne vererõhu langus - eriti elektrolüütide- ja/või vedelikupuudulikkusega patsientidel (nt
pärast oksendamist, kõhulahtisust ja eelnevat vett väljutavate ravimite kasutamist), raske
südamepuudulikkuse, raske kõrgvererõhutõve või neeruhaigusest tingitud kõrgvererõhutõvega
(renaalse hüpertensiooniga) patsientidel -, jälgib raviarst teid pärast esimese tableti EnaHEXAL Comp
20 mg/12,5 mg manustamist võimalusel kuni 8 tunni jooksul.

EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg võib võtta söögiaegadest sõltumata. Määratud ööpäevane annus
tuleb manustada rohke vedelikuga hommikul. Ravi kestuse üle otsustab arst.

Kui Teil on tunne, et EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg toime on liiga tugev või liiga nõrk, rääkige
sellest oma arstile või apteekrile.

Kui te võtate EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg rohkem kui ette nähtud
Olenevalt üleannuse suurusest, võivad esineda järgmised sümptomid: püsiv uriinieritus, mineraalide
tasakaalu häire, järsk vererõhulangus, teadvusehäire kuni sügava teadvusetuseni, krambid, osalised
halvatused (pareesid), südamerütmi häired, südametöö aeglustumine, vereringe järsk aeglustumine
(kollaps), neerupuudulikkus, sooltesulgus.
Üleannustamise sümptomite tekkimisel pöörduge otsekohe oma arsti poole või haiglasse.

Kui te unustate EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel korral võtmata. Konsulteerige oma arstiga.

Kui te lõpetate EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg võtmise
Vererõhk võib uuesti tõusta.
Seepärast konsulteerige arstiga enne EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg ravi enneaegset lõpetamist (nt
kõrvaltoimete tõttu või kui enesetunne on paranenud).

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.


4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim mg põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Ravi alguses võib esineda väsimus, peavalu ja vererõhu langus.
Vererõhu langusega võivad kaasneda peapööritus, nõrkus, südame löögisageduse kiirenemine,
südamepekslemine, valu rinnus, harva minestamine.

Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimeteks ravi ajal on pearinglus ja väsimus. Need on olnud
tavaliselt kerged ning ei ole vajanud ravi lõpetamist.

Järgnevalt on toodud kliiniliste uuringute või turustamisjärgse kogemuse jooksul teatatud
kõrvaltoimed.
Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt:
- väga sage: esineb rohkem kui 1 kasutajal 10-st
- sage: esineb 1…10 kasutajal 100-st
- aeg-ajalt: esineb 1…10 kasutajal 1000-st
- harv: esineb 1…10 kasutajal 10 000-st
- väga harv: esineb vähem kui 1 kasutajal 10 000-st
teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.
-
Vere ja lümfisüsteemi häired
Aeg-ajalt: punaste vererakkude arvu vähenemine (aneemia).
Harv: teatavate vererakkude arvu vähenemine, teatavate laboratoorsete väärtuste (hemoglobiin ja
hematokrit) alanemine, luuüdi funktsiooni halvenemine, lümfisõlmede turse, autoimmuunsed
haigused.

Endokriinsüsteemi häired
Teadmata: puuduliku antidiureetilise hormooni sekretsiooni sündroom (SIADH).

Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage: kaaliumi taseme langus veres, kolesteroolitaseme tõus, triglütseriidide taseme tõus,
kusihapperohkus veres.
Aeg-ajalt: veresuhkru taseme langus, magneesiumi taseme langus veres, podagra.
Harv: veresuhkru taseme tõus.
Väga harv: kaltsiumi taseme tõus veres.

Närvisüsteemi ja psühhiaatrilised häired
Sage: peavalu, depressioon, minestus, maitsetundlikkuse muutused.
Aeg-ajalt: segasus, unisus, unetus, närvilisus, tundlikkuse häired (paresteesia), peapööritus, libiido
langus.
Harv: ebatavalised unenäod, unehäired, parees.

Silma kahjustused
Väga sage: hägune nägemine.

Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt: kõrvahelin.

Südame ja vaskulaarsed häired
Väga sage: pearinglus.
Sage: madal vererõhk, sealhulgas püstiasendis, südame rütmihäired, valu rinnus, kiirenenud
südametegevus.
Aeg-ajalt: õhetus, südame pekslemine, müokardiinfarkt või ajuveresoonkonna tüsistus.
Harv: Raynaud’ fenomen (käte ja jalgade külmatunne).


Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Väga sage: köha.
Sage: hingeldus.
Aeg-ajalt: vesine nina, kurguvalu ja kähe hääl, bronhospasm/astma.
Harv: kopsu infiltraadid, respiratoorne distress (sh kopsupõletik ja kopsuturse), nohu, allergiline
kopsualveoolipõletik/eosinofiilne kopsupõletik.

Seedetrakti häired
Väga sage: iiveldus.
Sage: kõhulahtisus, kõhuvalu.
Aeg-ajalt: soolesulgus, kõhunäärme põletik, oksendamine, seedehäire, kõhukinnisus, isutus,
maoärritus, suukuivus, seedehaavand, kõhupuhitus.
Harv: suu limaskesta põletik ja haavandid, keelepõletik.
Väga harv: sooleturse.

Maksa ja sapiteede häired
Harv: maksapuudulikkus, maksapõletik, kollatõbi, sapipõiepõletik.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage: lööve (eksanteem), näo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/või kõri turse.
Aeg-ajalt: higistamise tugevnemine, kihelus, nõgestõbi, juuste väljalangemine.
Harv: raskekujulised nahareaktsioonid.
Kirjeldatud on sümptomite kompleksi, mida võib seostada mõne või kõikidega järgmistest
kõrvaltoimetest: võivad tekkida palavik, seroossete pindade põletik, veresoonte põletik, lihase- ja
liigesevalu, lihase- ja liigesepõletik ja teatavad laboratoorsete väärtuste muutused; nahalööve,
valgustundlikkus ja muud nahareaktsioonid.

Lihas-skeleti, sidekoe ja luude kahjustused
Sage: lihaskrambid.
Aeg-ajalt: liigesevalu.

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt: neerufunktsiooni kahjustus, neerupuudulikkus, proteinuuria (valk uriinis).
Harv: uriini eritumise vähenemine, neerupõletik.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt: impotentsus.
Harv: rinnanäärmete suurenemine meestel.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage: nõrkustunne.
Sage: valu rinnus, väsimus.
Aeg-ajalt: halb enesetunne, palavik.

Uuringud
Sage: vere kaaliumitaseme tõus, kreatiniini taseme tõus seerumis.
Aeg-ajalt: vere kusihappe sisalduse suurenemine, vere naatriumitaseme vähenemine.
Harv: maksaensüümide aktiivsuse tõus, seerumi bilirubiini tõus.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas ENAHEXAL COMP 20 MG/12,5 MG säilitada


Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 30 ºC, originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab
selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas
hävitatakse ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg sisaldab
- Toimeained on on enalapriilmaleaat ja hüdroklorotiasiid. Üks tablett sisaldab 20 mg
enalapriilmaleaati ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi.
- Abiained on veevaba kaltsiumvesinikfosfaat, laktoosmonohüdraat, magneesiumstearaat,
maisitärklis, naatriumvesinikkarbonaat, talk, värvaine raudoksiid.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
HEXAL AG
Industriestrasse 25
83607 Holzkirchen
Saksamaa

Tootja:
Salutas Pharma GmbH
Otto-von-Guericke-Allee 1
39179 Barleben
Saksamaa


Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

Sandoz d.d. Eesti filiaal
Pärnu mnt 105
11312 Tallinn
Tel: +372 6652 400

Infoleht on viimati kooskõlastatud märtsis 2015






Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg, tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Üks tablett sisaldab 20 mg enalapriilmaleaati ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi.

INN. Enalaprilum, hydrochlorothiazidum

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoos.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Tablett.

Tableti välimus:
EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg: valge ovaalne, kaksikkumer, ühel küljel murdejoon, teisel küljel
märge "E H".

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Arteriaalse hüpertensiooni ravi patsientidel, kellel enalapriili või hüdroklorotiasiidi monoteraapia ei
anna piisavat tulemust.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Kui patsienti on eelnevalt ravitud ainult diureetikumiga, siis 2…3 päeva enne EnaHEXAL Comp
üleviimist tuleb diureetikumravi lõpetada. Pärast EnaHEXAL Comp esimest annust tuleb selliseid
patsiente hoolikalt jälgida hüpotensiooni objektiivsete ja subjektiivsete sümptomite osas (vt lõik 4.4).
Algannus on pool tabletti üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada kuni ühe tabletini
ööpäevas. Maksimaalne annus on kaks tabletti üks kord ööpäevas. Neerupuudulikkuse või
renovaskulaarse hüpertensiooniga patsientidele ei tohi EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg algannusena
manustada (vt lõik 4.4).

Annused neerufunktsiooni kahjustuse korral (kreatiniini kliirens 30…60 ml/min) ja eakatel inimestel
(üle 65 aasta vanustel):
Annust tuleb eriti tähelepanelikult kohandada (üksikkomponente tiitrida).

Lapsed
Kuna EnaHEXAL Comp manustamise efektiivsust ja ohutust lastel ei ole tõestatud, ei soovitata neil
seda ravimit kasutada.

Manustamisviis ja -kestus
EnaHEXAL Comp manustamine ei olene toidust. Nimetatud ööpäevane annus tuleb manustada rohke
vedelikuga hommikul.


4.3. Vastunäidustused

• Ülitundlikkus enalapriilmaleaadi, hüdroklorotiasiidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine
suhtes;
• raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min);
• anuuria;
• varasem AKE inhibiitoritega seotud angioneurootiline turse;
• pärilik või idiopaatiline angioödeem;
• ülitundlikkus sulfoonamiidilaadsete ainete suhtes;
• raske maksakahjustus;
• raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõik 4.6);
• imetamine;
EnaHEXAL Comp'i samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on
vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m²) patsientidele
(vt lõigud 4.5 ja 5.1).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Enalapriilmaleaat - hüdroklorotiasiid

Hüpotensioon ning vee ja elektrolüütide tasakaalu häired
Harvadel juhtudel on tüsistumata hüpertensiooniga patsientidel esinenud sümptomaatilist
hüpotensiooni. Sümptomaatilise hüpotensiooni teke EnaHEXAL Comp’i saavatel hüpertensiivsetel
patsientidel on tõenäolisem, kui patsiendil on hüpovoleemia, nt diureetikumravi, piiratud
soolasisaldusega dieedi, kõhulahtisuse või oksendamise korral (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Sellistel
patsientidel tuleb regulaarselt mõõta elektrolüütide taset seerumis. Eriti tähelepanelik tuleb olla
patsientide puhul, kellel on südame isheemiatõbi või peaaju verevarustuse häire, sest liigne vererõhu
langetamine võib viia müokardiinfarkti või peaajuatakini. Patsientidel, kellel on hüpertensioon ja
südamepuudulikkus, millega võib, aga ei pruugi kaasneda neerupuudulikkus, on täheldatud
sümptomaatilist hüpotensiooni.

Hüpotensiooni korral tuleb patsient panna lamama ning vajadusel infundeerida veeni isotoonilist
naatriumkloriidilahust. Mööduv hüpotensiivne reaktsioon ei ole vastunäidustuseks edasisele ravile,
mida võib tavaliselt jätkata ilma raskusteta pärast seda, kui vererõhk on veremahu suurendamise järel
taastunud.

Neerufunktsiooni kahjustus
EnaHEXAL Comp’i ei tohi manustada neerupuudulikkusega patsientidele (kreatiniini kliirens
< 80 ml/min, kuid > 30 ml/min), enne kui enalapriili tiitrimisel on selgunud, et vajatakse selles
ravimvormis olevat annust (vt lõik 4.2).

Mõnedel hüpertensiooniga patsientidel, kellel ei esine varasemat ilmset neeruhaigust, kuid kes
kasutasid samaaegselt enalapriili ja diureetikumi, on esinenud vere uurea ja seerumi kreatiniini taseme
tõus (vt lõik 4.4 - „Enalapriilmaleaat“, „Neerufunktsiooni kahjustus“; „Hüdroklorotiasiid“,
„Neerufunktsiooni kahjustus“). Kui see peaks juhtuma EnaHEXAL Comp ravi ajal, tuleb ravi
lõpetada. Sellise situatsiooni korral on suurenenud olemasoleva neeruarteri stenoosi tõenäosus (vt lõik
4.4 - „Enalapriilmaleaat“, „Renovaskulaarne hüpertensioon“).

AKE-inhibiitorite, k.a enalapriil, kasutamine kombinatsioonis ARB-idega või aliksireeniga on
vastunäidustatud neerupuudulikkusega patsientidel (GFR <30 ml/min) (vt lõik 4.5).

Hüperkaleemia
Enalapriili ja väikeseannuselise diureetikumi kombinatsioon ei välista hüperkaleemia tekke võimalust
(vt lõik 4.4 „Enalapriilmaleaat“, „Hüperkaleemia“).

Liitium

Liitiumi kombinatsioon enalapriili ja diureetikumidega ei ole üldiselt soovitatav (vt lõik 4.5).

Laktoos
EnaHEXAL Comp sisaldab vähem kui 200 mg laktoosi tableti kohta. Harvaesineva päriliku
fruktoositalumatuse, galaktoositalumatuse, galaktoseemia või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga
patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Enalapriilmaleaat

Aordistenoos / hüpertroofiline kardiomüopaatia
Sarnaselt teiste vasodilataatoritega tuleb ka AKE inhibiitoreid manustada ettevaatusega sellistele
patsientidele, kellel esineb vasakust vatsakesest väljavoolu obstruktsioon ning seda tuleb vältida
kardiogeense šoki ja hemodünaamiliselt olulise obstruktsiooni korral.

Neerufunktsiooni kahjustus
Enalapriili puhul on teatatud neerupuudulikkusest, mis on esinenud peamiselt raske
südamepuudulikkuse või olemasoleva neeruhaigusega patsientidel, sh neeruarteri stenoos. Kiirel
tuvastamisel ja sobiva ravi korral on enalapriilravist tingitud neerupuudulikkus tavaliselt pöörduv (vt
lõik 4.2 ja lõik 4.4 „Enalapriilmaleaat-hüdroklorotiasiid“, „Neerufunktsiooni kahjustus“;
„Hüdroklorotiasiid“, „Neerufunktsiooni kahjustus“).

Renovaskulaarne hüpertensioon
Patsientidel, kellel esineb bilateraalne neeruarterite stenoos või unilateraalne stenoos üheainsa neeru
olemasolul, on AKE inhibiitorite kasutamise ajal suurenenud risk hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse
tekkeks. Neerufunktsiooni kadu võib esineda vaid kergete kreatiniini sisalduse muutustega seerumis.
Neil patsientidel tuleb ravi alustada hoolika meditsiinilise järelevalve all ning jälgida neerufunktsiooni.

Neerusiirdamine
Puudub kogemus enalapriili kasutamisega patsientidel, kellele on hiljuti siirdatud neer. Seetõttu ei ole
enalapriilravi soovitatav.

Hemodialüüsi patsiendid
Enalapriili kasutamine ei ole näidustatud patsientidele, kes vajavad neerupuudulikkuse tõttu dialüüsi.
Patsientidel, keda dialüüsitakse kõrge läbilaskvusega membraanidega (nt AN69®) ning ravitakse
samaaegselt AKE inhibiitoritega, on teatatud anafülaktoidsetest reaktsioonidest. Neil patsientidel tuleb
kaaluda teist tüüpi dialüüsimembraane või mõne muu klassi hüpertensioonivastast ravimit.

Maksapuudulikkus
Harvadel juhtudel on AKE inhibiitorite kasutamisega kaasnenud sündroom, mis algab kolestaatilise
ikteruse või hepatiidiga ja progresseerub fulminantseks maksanekroosiks ning põhjustab (mõnikord)
surma. Selle sündroomi mehhanism ei ole selge. Kui AKE inhibiitoriga ravitud patsiendil tekib ikterus
või maksaensüümide taseme märgatav tõus, tuleb AKE inhibiitor ära jätta ning rakendada sobivat
meditsiinilist jälgimist (vt lõik 4.4 - „Hüdroklorotiasiid“, „Maksahaigus“).

Neutropeenia/agranulotsütoos
AKE inhibiitoritega ravitud patsientidel on teatatud neutropeeniast/agranulotsütoosist,
trombotsütopeeniast ja aneemiast. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel, kellel puuduvad muud
komplitseerivad tegurid, esineb neutropeeniat harva. Enalapriili tohib kasutada äärmise ettevaatusega,
kui patsiendil on vaskulaarne kollagenoos, ta saab immuunsupressiivset ravi või
allopurinooli/prokainamiidi, või nende komplitseerivate tegurite kombinatsiooni korral, eriti kui
esineb olemasolev neerufunktsiooni kahjustus. Mõnedel neist patsientidest on arenenud tõsiseid
infektsioone, mis üksikjuhtudel ei allunud intensiivsele antibiootikumravile. Kui sellistel patsientidel
kasutatakse enalapriili, on soovitav perioodiliselt kontrollida vere valgeliblede hulka ning patsiente
tuleb teavitada, et nad annaksid teada igast infektsiooninähust.

Hüperkaleemia

Mõnedel patsientidel, kes said ravi AKE inhibiitorite, sh enalapriiliga, on täheldatud kaaliumi taseme
tõusu seerumis. Hüperkaleemia arenemise riskiteguriteks on neerupuudulikkus, neerufunktsiooni
halvenemine, vanus (> 70 aasta), suhkurdiabeet; samaaegsed tüsistused, eeskätt dehüdratsioon, äge
südamepuudulikkus, metaboolne atsidoos ja kaaliumi säästvate diureetikumide (nt spironolaktooni,
eplerenooni, triamtereeni või amiloriidi), kaaliumi toidulisandite või kaaliumi sisaldavate
soolaasendajate samaaegne kasutamine; või teiste ravimite kasutamine, mis suurendavad kaaliumi
taset seerumis (nt hepariin). Kaaliumi toidulisandite, kaaliumi säästvate diureetikumide või kaaliumi
sisaldavate soolaasendajate kasutamisel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel võib tagajärjeks
olla kaaliumi taseme oluline tõus seerumis. Hüperkaleemia võib põhjustada tõsiseid, mõnikord
surmaga lõppevaid südame rütmihäireid. Kui enalapriili kasutamist koos mõne eelmainitud
toimeainega peetakse kohaseks, tuleb seda teha ettevaatusega ning kontrollida sageli kaaliumi
sisaldust seerumis (vt lõik 4.4 - „Enalapriilmaleaat-hüdroklorotiasiid“, „Hüperkaleemia“;
„Hüdroklorotiasiid“, „Metaboolsed ja endokriinsed toimed“ ja lõik 4.5 d).

Diabeediga patsiendid
Kui diabeediga patsientidel, kes saavad raviks suukaudseid diabeedivastaseid ravimeid või insuliini,
alustatakse ravi AKE inhibiitoriga, tuleb neile öelda, et nad jälgiksid ennast hoolikalt hüpoglükeemia
suhtes, eriti kombineeritud ravi esimese kuu jooksul (vt lõik 4.4 - „Hüdroklorotiasiid“, „Metaboolsed
ja endokriinsed toimed“ ja lõik 4.5).

Ülitundlikkus/angioneurootiline ödeem
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite, sh enalapriiliga ravitud patsientidel on harva
täheldatud näo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/või kõri angioneurootilist ödeemi. See võib tekkida
ravi jooksul igal ajal. Sellisel juhul tuleb EnaHEXAL Comp ravi koheselt lõpetada ning patsienti
hoolikalt jälgida tagamaks, et sümptomid on patsiendi haiglast väljakirjutamise ajaks täielikult
kadunud. Isegi juhtudel, kui turse on piirdunud keelega ning puudub respiratoorne distress, võib
vajalik olla patsiendi pikaajaline jälgimine, kuna ravi antihistamiinikumide ja kortikosteroididega ei
pruugi olla piisav.

Väga harva on teatatud surmaga lõppenud juhtudest, mille põhjuseks oli angioödeem koos keele või
kõri tursega. Kui turse hõlmab keelt, neelu või kõri, on tõenäoline, et patsiendil tekib hingamisteede
sulgumine, eriti kui anamneesis on hingamisteede operatsioon. Kui haaratud on keel, neel või kõri, mis
võivad tõenäoliselt põhjustada hingamisteede sulgumise, tuleb viivitamatult alustada vastavat ravi - nt
1:1000 adrenaliinilahuse (0,3…0,5 ml) manustamine nahaalusi ja/või hingamisteede avatust tagavad
meetmed.

On teatatud, et mustanahalistel AKE inhibiitoreid kasutavatel patsientidel on angioödeemi
esinemissagedus suurem kui valgetel. Mustanahalistel patsientidel näib siiski olevat suurem risk
angioödeemi tekkeks.

Patsientidel, kellel on anamneesis AKE inhibiitor-ravist sõltumatu angioödeem, võib AKE inhibiitorite
kasutamise ajal olla suurem risk angioödeemi tekkeks (vt ka lõik 4.3).

Anafülaktoidsed reaktsioonid mesilasmürgi vastu desensibiliseerimise ajal
Patsientidel, keda AKE inhibiitorite kasutamise ajal desensibiliseeritakse mesilasmürgi vastu, on
harvadel juhtudel tekkinud eluohtlikud anafülaktoidsed reaktsioonid. Neid reaktsioone saab vältida,
kui veidi enne desensibiliseerimise algust katkestada ajutiselt ravi AKE inhibiitoriga.

Anafülaktoidsed reaktsioonid LDL afereesi ajal
Patsientidel, kes saavad LDL (madala tihedusega lipoproteiin) afereesi dekstraansulfaadiga ja
kasutavad samaaegselt AKE inhibiitorit, on harvadel juhtudel tekkinud eluohtlikke anafülaktilisi
reaktsioone. Neid reaktsioone saab vältida, kui veidi aega enne iga afereesi katkestada ajutiselt ravi
AKE inhibiitoriga.

Köha

Seoses AKE inhibiitorite kasutamisega on teatatud köhast. Selline köha on iseloomult
mitteproduktiivne, püsiv ja kaob pärast ravi lõpetamist. Köha diferentsiaaldiagnoosimine peab
hõlmama ka AKE inhibiitorist põhjustatud köha.

Kirurgia/anesteesia
Suuremale kirurgilisele operatsioonile minevatel patsientidel või vererõhku langetavate
anesteetikumide kasutamise ajal võib enalapriili manustamine põhjustada angiotensiin II
moodustumise blokaadi reniini kompensatoorse vabanemise järgselt. Kui esineb hüpotensioon, mida
võib seostada selle iseloomuliku mehhanismiga, võib seda korrigeerida veremahu suurendamisega (vt
lõik 4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed).

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad
On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne
kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a ägeda
neerupuudulikkuse) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite,
angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti
järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku.
AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise
nefropaatiaga patsientidel.

Etnilised erinevused
Sarnaselt teiste angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega on enalapriili vererõhku langetav
toime mustanahalistel ilmselt väiksem kui mitte-mustanahalistel, mille võimalikuks põhjuseks on
asjaolu, et mustanahaliste populatsioonis on madala reniinitasemega seisundite esinemissagedus
suurem.

Hüdroklorotiasiid

Neerufunktsiooni kahjustus
Tiasiidid ei pruugi sobida neerufunktsiooni kahjustusega patsientide diureetikumraviks ning ei ole
efektiivsed, kui kreatiniini kliirens on 30 ml/min või alla selle (s.t mõõdukas või raske
neerupuudulikkus) (vt lõik 4.2 ja lõik 4.4 - „Enalapriilmaleaat-hüdroklorotiasiid“, „Neerufunktsiooni
kahjustus“; „Enalapriilmaleaat“, „Neerufunktsiooni kahjustus“).

Maksahaigus
Kuna vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu väikesed nihked võivad põhjustada maksakoomat, tuleb
maksa funktsiooni kahjustuse või progresseeruva maksahaigusega patsientidele manustada tiasiide
erilise ettevaatusega (vt lõik 4.4 - „Enalapriilmaleaat“, „Maksapuudulikkus“).

Metaboolsed ja endokriinsed toimed
Tiasiidravi võib kahjustada glükoositolerantsust. Võib osutuda vajalikuks kohandada
suhkurtõvevastaste ravimite, sh insuliini annust (vt lõik 4.4- „Enalapriilmaleaat“, „Diabeediga
patsiendid“).

Tiasiiddiureetikumravi võib põhjustada kolesterooli ja triglütseriidide taseme tõusu, kuigi 12,5 mg
hüdroklorotiasiidiannuse puhul on teatatud minimaalsest toimest või ei ole sellest teatatud. Lisaks ei
ole teatatud 6 mg hüdroklorotiasiidiga tehtud kliinilistes uuringutes erilist toimet glükoosi-,
kolesterooli-, triglütseriidide, naatriumi-, magneesiumi- või kaaliumisisaldusele.

Tiasiidravi võib teatud patsientidel soodustada hüperurikeemia ja/või podagra teket. Toime
hüperurikeemiale näib annusest sõltuv ega ole 6 mg hüdroklorotiasiidi manustamise korral kliiniliselt
oluline. Samas võib enalapriil suurendada kusihappe sisaldust uriinis ning seega leevendada
hüdroklorotiasiidi hüperurikeemilist toimet.


Nagu kõigi diureetikumravi saavate patsientide puhul, tuleb sobivate intervallide järel mõõta
elektrolüütide taset seerumis.

Tiasiidid (sh hüdroklorotiasiid) võivad põhjustada vedelike ja elektrolüütide tasakaaluhäireid
(hüpokaleemiat, hüponatreemiat ja hüpokloreemilist alkaloosi). Vedelike ja elektrolüütide
tasakaaluhäirete hoiatavad nähud on suukuivus, janu, nõrkus, letargia, unisus, rahutus, lihasvalud või
lihaskrambid, lihasnõrkus, hüpotensioon, oliguuria, tahhükardia, seedetrakti häired nagu iiveldus ja
oksendamine.

Kuigi tiasiiddiureetikumide kasutamisel võib tekkida hüpokaleemia, võib samaaegne ravi enalapriiliga
diureetikumidest tingitud hüpokaleemiat vähendada. Hüpokaleemia risk on suurim maksatsirroosiga
patsientidel, ulatusliku diureesi korral, patsientidel, kes ei saa suu kaudu piisavalt elektrolüüte ja
patsientidel, kes saavad samaaegset ravi kortikosteroidide või AKTH-ga (vt lõik 4.5

Turselistel patsientidel võib sooja ilmaga tekkida hüponatreemia. Klooripuudulikkus on üldjuhul kerge
ning ei vaja tavaliselt ravi.

Tiasiidid võivad vähendada kaltsiumi eritumist uriiniga ja põhjustada seerumi kaltsiumitaseme
vahelduvat ja vähest tõusu, kuigi ei ole teada kaltsiumi ainevahetuse häiret. Ilmne hüperkaltseemia
võib osutada latentsele hüperparatüreoidismile. Tiasiidide manustamine tuleb katkestada
kõrvalkilpnäärme funktsiooni testide teostamise ajaks.

On tõestatud, et tiasiidid suurendavad magneesiumi eritumist uriiniga, mille tagajärjel võib tekkida
hüpomagneseemia.

Dopingukontroll
Selles ravimis sisalduv hüdroklorotiasiid võib dopingukontrollis anda valepositiivseid tulemusi.

Ülitundlikkus
Tiasiide saavatel patsientidel võivad tekkida ülitundlikkusreaktsioonid, sõltumata sellest kas varem on
esinenud allergiat või bronhiaalastmat. Tiasiidide kasutamisel on teatatud süsteemse erütematoosse
luupuse ägenemisest või aktiveerumisest.

Äge müoopia ja suletudnurga glaukoom
Hüdroklorotiasiid kui sulfoonamiid võib põhjustada idiosünkraatilist reaktsiooni, mille tagajärjeks on
äge mööduv müoopia ja äge suletudnurga glaukoom. Sümptomiteks on ägeda algusega
nägemisteravuse vähenemine või silmavalu ning need tekivad tavaliselt tundide kuni nädalate jooksul
pärast ravi alustamist. Ravimata äge suletudnurga glaukoom võib põhjustada püsivat nägemiskaotust.
Esmaseks ravimeetmeks on hüdroklorotiasiidi võimalikult kiire ärajätmine. Kui silma siserõhku ei
õnnestu kontrolli alla saada, võib vajadusel kaaluda koheste medikamentoossete või kirurgiliste
ravimeetmete kasutamist. Ägeda suletudnurga glaukoomi riskifaktoriks võib olla sulfoonamiidi- või
penitsilliiniallergia esinemine anamneesis.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Enalapriilmaleaat - hüdroklorotiasiid

Teised hüpertensiooniravimid
Nende ravimite samaaegne kasutamine võib suurendada enalapriili ja hüdroklorotiasiidi hüpotensiivset
toimet. Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teiste vasodilataatorite kasutamisel võib vererõhk veelgi
langeda.

Liitium
Liitiumi samaaegsel manustamisel koos AKE inhibiitoritega on teatatud pöörduvast liitiumi
kontsentratsiooni suurenemisest seerumis ja toksilisusest. Tiasiiddiureetikumide samaaegne
kasutamine võib veelgi suurendada liitiumi sisaldust ja võimendada riski liitiumi ja AKE inhibiitorite
toksilisuse tekkeks.


EnaHEXAL Comp kasutamine koos liitiumiga ei ole soovitatav, kuid kui kombinatsioon osutub
vajalikuks, tuleb liitiumi taset seerumis hoolikalt jälgida (vt lõik 4.4).

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid
Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (MSPVA) pikaajalise manustamise tagajärjeks võib olla
AKE inhibiitori hüpertensioonivastase toime või diureetikumide diureetilise, natriureetilise ja
hüpertensioonivastase toime nõrgenemine.

MSPVA-d (sh COX-2 inhibiitorid) ja AKE inhibiitorid avaldavad aditiivset toimet kaaliumi taseme
tõusule seerumis ja tagajärjeks võib olla neerufunktsiooni halvenemine. Need toimed on tavaliselt
pöörduvad. Harvadel juhtudel võib esineda neerupuudulikkus, eriti patsientidel, kelle neerufunktsioon
on vähenenud (nt eakatel või vähenenud veremahuga patsientidel, sh diureetilisel ravil olevad
patsiendid).

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS)
Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS)
kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või
aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a
ägeda neerupuudulikkuse) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Patsientidel keda ravitakse enalapriili või RAASi mõjutavate ravimitega on soovituslik kontrollida
vererõhku, neerude tööd ning elektrolüüte (vt lõik 4.4).

Enalapriilmaleaat

Kaaliumi säästvad diureetikumid või kaaliumi toidulisandid
AKE inhibiitorid vähendavad diureetikumist tingitud kaaliumi kadu. Kaaliumi säästvad diureetikumid
(nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumi toidulisandid või kaaliumi sisaldavad
soolaasendajad võivad põhjustada olulist kaaliumisisalduse suurenemist seerumis. Kui tõendatud
hüpokaleemia tõttu on näidustatud samaaegne kasutamine, tuleb neid kasutada ettevaatusega ning
seerumi kaaliumisisaldust peab sageli kontrollima (vt lõik 4.4).
Diureetikumid (tiasiidid või lingudiureetikumid)
Eelnev ravi diureetikumide suurte annustega võib põhjustada hüpovoleemiat ja riski hüpotensiooni
tekkeks pärast ravi alustamist enalapriiliga (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Hüpotensiivset toimet saab
vähendada, kui lõpetada ravi diureetikumiga või suurendades veremahtu või manustades soolasid.

Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid
Teatud anesteetikumide, tritsükliliste antidepressantide ja antipsühhootikumide samaaegne kasutamine
koos AKE inhibiitoritega võib veelgi langetada vererõhku (vt lõik 4.4).

Sümpatomimeetikumid
Sümpatomimeetikumid võivad vähendada AKE inhibiitorite antihüpertensiivset toimet.

Diabeedivastased ravimid
Epidemioloogilistes uuringutes on selgunud, et AKE inhibiitorite manustamine koos diabeedivastaste
ravimitega (insuliinid, suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid) võib suurendada veresuhkru taset
langetavat toimet ja hüpoglükeemia riski. Selle fenomeni esinemine on tõenäolisem kombineeritud
ravi esimestel nädalatel ning neerukahjustusega patsientidel (vt lõik 4.8).

Alkohol
Alkohol suurendab AKE inhibiitorite vererõhku langetavat toimet.

Atsetüülsalitsüülhape, trombolüütikumid ja β-blokaatorid
Enalapriili võib ohutult manustada koos atsetüülsalitsüülhappe (kardioloogilistes annustes),
trombolüütikumide ja β-blokaatoritega.


Kuld
Patsientidel, kes saavad samaaegselt ravi süstitavate kullapreparaatide (naatriumaurotiomalaadi) ja
AKE inhibiitorite, sh enalapriiliga, on harva teatatud nitritoidsetest reaktsioonidest (sümptomid on näo
õhetus, iiveldus, oksendamine ja hüpotensioon).

Hüdroklorotiasiid

Antidepolariseeriva toimega müorelaksandid
Tiasiidid võivad võimendada tubokurariini toimet.

Alkohol, barbituraadid ja opioidanalgeetikumid
Ortostaatiline hüpotensioon võib tugevneda.

Diabeedivastased ravimid (suukaudsed ravimid ja insuliin)
Diabeedivastase ravimi annust võib olla vajalik kohandada (vt lõik 4.8).

Kolestüramiin ja kolestipoolvaigud
Anioonvahetajavaikude juuresolekul väheneb hüdroklorotiasiidi imendumine. Kolestüramiini ja
kolestipooli üksikannused seonduvad hüdroklorotiasiidiga ning vähendavad selle imendumist
seedetraktist vastavalt kuni 85% ja 43% võrra.

QT intervalli pikendavad ravimid (nt kinidiin, prokaiinamiid, amiodaroon, sotalool)
Suurenenud risk Torsades de Pointes’i tekkeks.

Digitaalisglükosiidid
Hüpokaleemia võib sensibiliseerida või suurendada südame vastust digitaalise toksilisele toimele (nt
suurenenud vatsakeste erutuvus).

Kortikosteroidid, AKTH
Elektrolüütide eritumise suurenemine, eeskätt hüpokaleemia võimalus.

Kaaliumi välja viivad diureetikumid (nt furosemiid), karbenoksoloon või lahtistite väärkasutamine
Hüdroklorotiasiid võib suurendada kaaliumi ja/või magneesiumi kadu.

Pressoorsed amiinid (nt noradrenaliin)
Pressoorsete amiinide toime võib nõrgeneda.

Tsütostaatikumid (nt tsüklofosfamiid, metotreksaat)
Tiasiidid võivad vähendada tsütotoksiliste ravimite renaalset eritumist ja tugevdada nende
müelosupressiivset toimet.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Enalapriilmaleaat
EnaHEXAL Comp kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril onvastunäidustatud (vt lõik 4.3).
AKE inhibiitorite kasutamine rasedatel naistel võib põhjustada loote ja vastsündinu haigestumist või
surma. Kirjanduses on teatatud mitmekümnest sellisest juhtumist.

AKE inhibiitorite kasutamist raseduse teisel ja kolmandal trimestril on seostatud loote ning
vastsündinu kahjustamisega, sealhulgas hüpotensioon, vastsündinu kolju hüpoplaasia, anuuria,
pöörduv või pöördumatu neerupuudulikkus ja surm. On teatatud ka oligohüdramnionist, mis on
tõenäoliselt tingitud loote häiritud neerufunktsioonist; oligohüdramnioni sellistes tingimustes on
seostatud loote jäsemete kontraktuuridega, koljuluude deformatsiooniga ja hüpoplastilise kopsude
arenguga. On teatatud ka enneaegsusest, emakasisesest kasvupeetusest ja avatud arterioosjuhast, kuid

ei ole selge, kas need on tingitud AKE inhibiitorite kasutamisest. Lisaks on AKE inhibiitorite
kasutamist esimese raseduse trimestri ajal seostatud potentsiaalselt suurenenud sünnidefektide riskiga.

Kui rasedus on kindlaks tehtud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega lõpetada ja loote arengut tuleb jälgida
regulaarselt. Kui naised kavandavad rasestumist, ei tohi AKE inhibiitoreid (sh EnaHEXAL Comp)
kasutada. Fertiilses eas naised peavad olema teadlikud võimalikest AKE inhibiitoritega (sh
EnaHEXAL Comp) seotud riskidest. Neid soovitatakse manustada ainult pärast hoolikat nõustamist
ning individuaalsete riskide ja kasulikkuse hindamist.

Hüdroklorotiasiid
Andmed hüdroklorotiasiidi kasutamise kohta raseduse, eriti esimese trimestri ajal on piiratud.
Loomkatsete andmed on piiratud. Hüdroklorotiasiid läbib platsentaarbarjääri. Hüdroklorotiasiidi
farmakoloogilise toime põhjal võib tema kasutamine raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal häirida
loote-platsenta perfusiooni ning võib lootel ja vastsündinul põhjustada selliseid toimeid nagu ikterus,
elektrolüütide tasakaalu häired ja trombotsütopeenia.
Hüdroklorotiasiidi ei tohi kasutada rasedusega kaasnevate tursete, hüpertensiooni või preeklampsia
korral, sest see võib põhjustada plasma mahu vähenemist ja platsenta hüpoperfusiooni, samas ei toimi
see piisavalt soodsalt ema haigusseisundile.
Hüdroklorotiasiidi ei tohi kasutada essentsiaalse hüpertensiooni raviks rasedatel, välja arvatud harvad
juhud, kui ükski teine ravi ei ole võimalik.

Imetamine
Enalapriil
Piiratud farmakokineetilised andmed näitavad rinnapiimas väga väikseid kontsentratsioone (vt lõik
5.2). Kuigi näib, et need kontsentratsioonid on kliiniliselt ebaolulised, ei soovitata EnaHEXAL Comp
kasutamist enneaegsete laste imetamise ajal ja esimesel paaril nädalal pärast sünnitust, sest esineb risk
võimaliku toime tekkimiseks kardiovaskulaarsele süsteemile ja neerudele. Pealegi puudub selle kohta
piisav kliiniline kogemus. Vanema imiku korral võib EnaHEXAL Comp kasutamist imetaval emal
kaaluda, kui ravi on emale vajalik ja last jälgitakse kõikide kõrvaltoimete tekkimise suhtes.

Hüdroklorotiasiid
Hüdroklorotiasiid eritub väikestes kogustes inimese rinnapiima. Tiasiidide suured annused
põhjustavad intensiivset diureesi ja võivad pärssida piima tootmist. EnaHEXAL Comp kasutamine ei
ole imetamise ajal soovitatav. Kui imetamise ajal kasutatakse hüdroklorotiasiidi, peavad annused
olema nii väikesed kui võimalik.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Autojuhtimisel ja masinate käsitsemisel tuleb arvesse võtta, et mõnikord võib esineda pearinglust või
väsimust (vt lõik 4.8).

4.8. Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed, millest on teatatud EnaHEXAL Comp'i, ainult enalapriili või ainult hüdroklorotiasiidi
manustamisel kas kliiniliste uuringute või turustamisjärgse kogemuse jooksul:

Väga sage (>1/10); sage (>1/100, <1/10); aeg-ajalt (>1/1000, <1/100); harv (>1/10 000, <1/1000);
väga harv (<1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere ja lümfisüsteemi häired:
aeg-ajalt: aneemia (sh aplastiline ja hemolüütiline)
harv: neutropeenia, hemoglobiini vähenemine, hematokriti vähenemine, trombotsütopeenia,
agranulotsütoos, luuüdi supressioon, leukopeenia, pantsütopeenia, lümfadenopaatia, autoimmuunsed
haigused.

Endokriinsüsteemi häired:
teadmata: puuduliku antidiureetilise hormooni sekretsiooni sündroom (SIADH).


Ainevahetus- ja toitumishäired:
sage: hüpokaleemia, kolesteroolitaseme tõus, triglütseriidide taseme tõus, hüperurikeemia
aeg-ajalt: hüpoglükeemia (vt lõik 4.4), hüpomagneseemia, podagra*
harv: glükoosi taseme tõus veres
väga harv: hüperkaltseemia (vt lõik 4.4).

Närvisüsteemi ja psühhiaatrilised häired:
sage: peavalu, depressioon, minestus, maitsetundlikkuse muutused
aeg-ajalt: segasus, unisus, unetus, närvilisus, paresteesia, peapööritus, libiido langus*
harv: ebatavalised unenäod, unehäired, parees (hüpokaleemiast tingitud).

Silma kahjustused:
väga sage: hägune nägemine.

Kõrva ja labürindi kahjustused:
aeg-ajalt: tinnitus.

Südame ja vaskulaarsed häired:
väga sage: pearinglus
sage: hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon, südame rütmihäired, stenokardia, tahhükardia
aeg-ajalt: õhetus, palpitatsioonid, müokardiinfarkt või tserebrovaskulaarne tüsistus, mis võib tekkida
kõrgriski patsientidel liigse hüpotensiooni tagajärjel (vt lõik 4.4)
harv: Raynaud’ fenomen.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:
väga sage: köha
sage: düspnoe
aeg-ajalt: vesine nina, kurguvalu ja kähe hääl, bronhospasm/astma
harv: kopsu infiltraadid, respiratoorne distress (sh pneumoniit ja kopsuturse), nohu, allergiline
alveoliit/eosinofiilne pneumoonia.

Seedetrakti häired:
väga sage: iiveldus
sage: kõhulahtisus, kõhuvalu
aeg-ajalt: iileus, pankreatiit, oksendamine, düspepsia, kõhukinnisus, isutus, maoärritus, suukuivus,
maohaavand, kõhupuhitus*
harv: stomatiit/aftoossed haavandid, glossiit
väga harv: soolte angioödeem.

Maksa ja sapiteede häired:
harv: maksapuudulikkus, maksanekroos (võib lõppeda surmaga), hepatiit - kas hepatotsellulaarne või
kolestaatiline, ikterus, koletsüstiit (eeskätt sapikivitõvega patsientidel).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
sage: lööve (eksanteem)
ülitundlikkus/angioneurootiline ödeem: teatatud on näo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/või kõri
angioneurootilisest ödeemist (vt lõik 4.4)
aeg-ajalt: diaforees, kihelus, urtikaaria, alopeetsia
harv: multiformne erüteem, Stevens-Johnsoni sündroom, eksfoliatiivne dermatiit, toksiline
epidermaalne nekrolüüs, purpur, naha erütematoosne luupus, erütrodermia, pemfigus.

On teatatud sümptomite kooslusest, mis hõlmab mõnda või kõiki järgnevatest: palavik, serosiit,
vaskuliit, lihasvalu/müosiit, artralgia/artriit, positiivne ANA, kiirenenud ESR, eosinofiilia ja
leukotsütoos. Võivad esineda lööve, valgustundlikkus või teised dermatoloogilised nähud.

10

Lihas-skeleti, sidekoe ja luude kahjustused:
sage: lihaskrambid†
aeg-ajalt: liigesevalu*.

Neerude ja kuseteede häired:
aeg-ajalt: neerufunktsiooni kahjustus, neerupuudulikkus, proteinuuria
harv: oliguuria, interstitsiaalne nefriit.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:
aeg-ajalt: impotentsus
harv: günekomastia.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
väga sage: asteenia
sage: valu rinnus, väsimus
aeg-ajalt: halb enesetunne, palavik.

Uuringud:
sage: hüperkaleemia, kreatiniini taseme tõus seerumis
aeg-ajalt: vere uurea sisalduse suurenemine, hüponatreemia
harv: maksaensüümide aktiivsuse tõus, seerumi bilirubiini tõus.

* Need kõrvaltoimed on asjakohased ainult hüdroklorotiasiidi 12,5 mg ja 25 mg annuste juures.
† Lihaskrampide sagedus, kui „sage“ puudutab hüdroklorotiasiidi annuseid 12,5 mg ja 25 mg, kuid
sagedus on „aeg-ajalt“, kui hüdroklorotiasiidi annus on 6 mg.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

EnaHEXAL Comp üleannuse ravi kohta puudub spetsiifiline informatsioon. Ravi on sümptomaatiline
ja toetav. Ravi EnaHEXAL Comp’iga tuleb lõpetada ning patsienti hoolikalt jälgida. Soovitatavate
meetmete hulka kuuluvad oksendamise esilekutsumine, aktiivsöe ja lahtisti manustamine, kui ravim
on manustatud hiljuti; samuti dehüdratsiooni, elektrolüütide tasakaaluhäire ja hüpotensiooni vastav
ravi.

Enalapriilmaleaat
Siiani on kõige enam väljendunud üleannustamise tagajärjena teatatud olulisest hüpotensioonist, mis
algab ligikaudu kuus tundi pärast tablettide sissevõtmist ja millega kaasnevad reniin-angiotensiini
süsteemi blokaad ja stuupor. AKE inhibiitorite üleannustamise sümptomid võivad olla vereringe šokk,
elektrolüütide häired, neerupuudulikkus, hüperventilatsioon, tahhükardia, palpitatsioonid, bradükardia,
pearinglus, ärevus ja köha. Pärast 300 mg ja 440 mg enalapriilmaleaadi sissevõtmist on teatatud
enalaprilaadi tasemest seerumis, mis ületavad tavalist raviannuse manustamise järgset taset vastavalt
100 ja 200 korda.

Üleannustamise soovitatav ravi on isotoonilise naatriumkloriidi lahuse intravenoosne infusioon.
Hüpotensiooni esinemisel tuleb patsient panna šokiasendisse. Kui see on teostatav, siis võib kaaluda
ka ravi angiotensiin II infusiooni ja/või katehoolamiinide intravenoosse manustamisega. Kui ravim
võeti sisse hiljuti, tuleb rakendada meetmeid, mis on suunatud enalapriilmaleaadi organismist
väljaviimisele (nt oksendamine, maoloputus, absorbentide manustamine, naatriumsulfaat).
Enalaprilaadi võib vereringest eemaldada hemodialüüsi abil (vt lõik 4.4). Ravile allumatu bradükardia
korral on näidustatud südamestimulaator. Elulisi näitajaid, elektrolüütide ja kreatiniini sisaldust
seerumis tuleb pidevalt jälgida.

11

Hüdroklorotiasiid
Kõige sagedasemad täheldatud nähud ja sümptomid on põhjustatud elektrolüütidevaegusest
(hüpokaleemiast, hüpokloreemiast, hüponatreemiast) ja dehüdratsioonist, mis tuleneb liigsest
diureesist. Kui on manustatud ka digitaalisepreparaate, siis võib hüpokaleemia soodustada südame
rütmihäirete teket.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja diureetikumid, ATC
kood: C09BA02

EnaHEXAL Comp on kombinatsioon angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorist (enalapriilist)
ja diureetikumist (hüdroklorotiasiidist).

Angiotensiini konverteeriv ensüüm (AKE) on peptidüüldipeptidaas, mis katalüüsib angiotensiin I
konversiooni veresooni ahendavaks angiotensiin II-ks. Pärast imendumist hüdrolüüsub enalapriil AKE
inhibeerivaks enalaprilaadiks. AKE inhibeerimise tulemusena langeb plasmas angiotensiin II tase, mis
omakorda põhjustab reniini aktiviseerumist plasmas (reniini vabanemise negatiivse tagasiside
blokeerimise tõttu) ja aldosterooni eritumise vähenemist.

AKE on identne kininaas II-ga. Sellepärast võibki enalapriil blokeerida ka tugevatoimelise
vasodilataatorpeptiidi bradükiniini lammutumist. Siiski vajab selle asjaolu osatähtsus enalapriili
ravitoimes veel selgitamist. Ehkki arvatakse, et enalapriil alandab vererõhku eeskätt reniin-
angiotensiin-aldosterooni süsteemi pärssiva mehhanismi kaudu, mis omab vererõhu reguleerimises
tähtsat rolli, teatakse ka seda, et enalapriil võib alandada vererõhku madala reniinitasemega
hüpertensiivsetel patsientidel.

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and
in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs
Nephropathy in Diabetes) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori
antagonistiga.
ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2.
tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi
diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente.
Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja
suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski
suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja
angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi.
AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt
diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.
ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints)
oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või
angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline
neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate
riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas
arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest
kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas
sagedamini kui platseeborühmas.

Hüdroklorotiasiid on vedelikku väljaviiv ja vererõhku alandav aine, mis suurendab reniini aktiivsust
plasmas. Nende kahe komponendi vererõhku alandav toime on sünergistlik ning püsib tavaliselt 24
tundi. Nende hüpertensiivsete patsientide protsent, kellel tekib EnaHEXAL Comp rahuldav ravivastus,
on suurem kui nende patsientide protsent, kellel tekib rahuldav vastus ühele komponendile eraldi.

12

EnaHEXAL Comp enalapriili komponent vähendab tavaliselt hüdroklorotiasiidist põhjustatud
kaaliumikaotust.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Enalapriil
Enalapriil imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti, kusjuures maksimaalne tase seerumis
saabub ühe tunni jooksul. Aine uriinis tuvastatud koguse järgi otsustades imendub suu kaudu
manustatud enalapriilist 60…70%.

Pärast imendumist hüdrolüüsitakse enalapriil kiiresti ja suures ulatuses enalaprilaadiks, mis on
tugevatoimeline AKE inhibiitor. Enalaprilaadi maksimaalne kontsentratsioon seerumis saabub 3…4
tundi pärast enalapriili suukaudset manustamist. Enalapriil eritub peamiselt neerude kaudu. Peamisteks
komponentideks uriinis on enalaprilaat - ca 40% annusest - ja esialgne enalapriil. Miski ei osuta
enalapriili muudele olulistele metaboolsetele muundumistele peale muundumise enalaprilaadiks.
Enalaprilaadi seerumikontsentratsiooni profiil näitab pikenenud lõppfaasi, mis on arvatavasti tingitud
seondumisest AKE-ga. Kahjustamata neerufunktsiooniga inimestel saabub enalaprilaadi
tasakaalukontsentratsioon seerumis neljandal päeval, kui enalapriili manustada üks kord ööpäevas.
Pärast enalapriiliannuste korduvat manustamist on efektiivne poolväärtusaeg pärast kumulatsiooni 11
tundi. Toit ei mõjuta enalapriili imendumist.

Enalapriili imendumise ja hüdrolüüsi määr on ühesugune erinevate annuste korral soovituslike
terapeutiliste annuste piires. Maksatsirroosi põdevatel patsientidel võib aeglustuda enalapriili
hüdrolüüsumine tema aktiivseks metaboliidiks.

Imetamine: Pärast ühekordse 20 mg suukaudse annuse manustamist viiele sünnitusjärgses perioodis
naisele oli enalapriili keskmine maksimaalne sisaldus rinnapiimas 1,7 µg/l (vahemik: 0,54...5,9 µg/l)
4...6 tundi pärast manustamist.
Enalaprilaadi keskmine maksimaalne sisaldus oli 1,7 µg/l (vahemik: 1,2...2,3 µg/l), mis ilmnes
erinevatel aegadel 24-tunnise perioodi jooksul. Kasutades rinnapiimas mõõdetud maksimaalse
sisalduse andmeid, saab ainult rinnapiimatoidul laps hinnanguliselt maksimaalselt umbes 0,16% ema
kehakaalu järgi kohandatud annusest. Naisel, kes oli võtnud suukaudset enalapriili ööpäevases annuses
10 mg 11 kuu jooksul, oli enalapriili maksimaalne sisaldus rinnapiimas 2 µg/l 4 tundi pärast ravimi
manustamist ja enalaprilaadi maksimaalne sisaldus 0,75 µg/l umbes 9 tundi pärast ravimi manustamist.
Enalapriili ja enalaprilaadi kogusisaldus piimas 24 tunni jooksul oli vastavalt 1,44 µg/l ja 0,63 µg/l.
Enalaprilaadi sisaldus piimas ei olnud määratav (<0,2 µg/l) ühel emal neli tundi pärast enalapriili
ühekordse 5 mg annuse manustamist ja kahel emal pärast 10 mg manustamist; enalapriili sisaldust ei
määratud.

Hüdroklorotiasiid
Plasmataseme jälgimine vähemalt 24 tunni vältel näitas, et plasma poolväärtusaeg on vahemikus
5,6…14,8 tundi. Hüdroklorotiasiid ei metaboliseeru ning eritub kiiresti neerude kaudu. Vähemalt 61%
suukaudsest annusest eritub muutumatul kujul 24 tunni jooksul. Hüdroklorotiasiid läbib
platsentaarbarjääri, kuid hematoentsefaalbarjääri mitte.

Enalapriil-hüdroklorotiasiid
Enalapriili ja hüdroklorotiasiidi kombinatsiooni manustamine erinevates annustes mõjutab vähe või
üldsegi mitte neist kummagi aine biosaadavust. Kombineeritud tablett on bioekvivalentne nende
ravimite üheaegse eraldi manustamisega.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Ohutusfarmakoloogilised, korduvannuse toksilisuse, genotoksilisuse või kantserogeense potentsiaali
tavapärastel uuringutel põhinevad loomuuringud ei ole näidanud mingeid erilisi ohte inimesele.
Loomeksperimentides avaldasid AKE inhibiitorid kõrvaltoimeid loote arengule hilisstaadiumis (vt lõik
4.6).
13


6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Kahealuseline kaltsiumfosfaat
Laktoosmonohüdraat
Magneesiumstearaat
Maisitärklis
Naatriumvesinikkarbonaat
Talk

6.2. Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida temperatuuril kuni 30oC. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tabletid on pakendatud alumiinium/alumiinium-blisterlehtedesse, mis paiknevad pappkarbis.
EnaHEXAL Comp 20 mg/12,5 mg - 30 või 60 tabletti.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. Müügiloa hoidja

Hexal AG
Industriestrasse 25
D-83607 Holzkirchen
Saksamaa

8. Müügiloa number

456104

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

03.12.2004/3.12.2014

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2015
14