DOXALFA

Essentsiaalne hüpertensioon.
Eesnäärme healoomulise hüperplaasia sümptomaatiline ravi.

Tabletid tuleb tervelt alla neelata ning juua peale piisavas koguses vedelikku. Patsient ei tohi tabletti
närida, poolitada ega purustada.
Doxalfa toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette võib võtta söögiajast sõltumatult.

Maksimaalne soovituslik annus on 8 mg doksasosiini üks kord ööpäevas.
Essentsiaalne hüpertensioon
Täiskasvanud
Enamikul patsientidest saavutatakse kontroll vererõhu üle Doxalfa annusega 4 mg üks kord ööpäevas.
Doxalfa optimaalset toimet võib täheldada pärast 4-nädalast ravi. Vajadusel võib annust seejärel
ravivastusest olenevalt suurendada kuni 8 mg üks kord ööpäevas.

Doxalfa’t võib kasutada monoteraapiana või koos teiste ravimitega, nt tiasiiddiureetikumide, β-
adrenoretseptorite blokaatorite, kaltsiumiantagonistide või AKE inhibiitoritega, kui kumbki eraldi ei
ole andnud piisavat tulemust.

Eesnäärme healoomulise hüperplaasia sümptomaatiline ravi
Täiskasvanud
Soovitatav annus on 4 mg üks kord ööpäevas. Ravitulemusest olenevalt võib doksasosiini annust
suurendada kuni 8 mg üks kord ööpäevas.

Doksasosiini võib kasutada eesnäärme healoomulise hüperplaasia raviks nii hüpertensiivsetel kui
normotensiivsetel patsientidel, kuna normotensiivsetel patsientidel väheneb vererõhk tavaliselt vähe.
Ravi algfaasis tuleb patsiente hoolikalt jälgida, kuna esineb posturaalsete kõrvaltoimete oht.

Eakad patsiendid
Soovituslik annus on sama nagu täiskasvanutel.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid
Kuna neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel ei ole farmakokineetika muutunud ning kuna ei ole
tuvastatud, et doksasosiin võiks süvendada olemasolevat neerukahjustust, võib neil patsientidel
kasutada tavalist annust.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid
Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb doksasosiini kasutada ettevaatusega. Kuna
doksasosiini kasutamise kohta raske maksapuudulikkusega patsientidel puudub kliiniline kogemus,
siis neil patsientidel ei soovitata seda ravimit kasutada (vt lõik 4.4).

Lapsed
Piisavate andmete puudumise tõttu ei soovitata seda ravimit lastel ja noorukitel kasutada.

Doksasosiin on vastunäidustatud:
- patsientidel, kellel esineb teadaolev ülitundlikkus kinasoliinide (nt prasosiin, terasosiin,
doksasosiin) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes
- patsientidel, kellel on anamneesis ortostaatiline hüpotensioon
- patsientidel, kellel on healoomuline eesnäärme hüperplaasia ja sellega kaasnev ülemiste
kuseteede obstruktsioon, krooniline kuseteede infektsioon või põiekivid
- patsientidel, kellel on anamneesis seedetrakti obstruktsioon, söögitoru obstruktsioon või
seedetrakti valendiku diameetri vähenemine suvalises astmes
- imetamise ajal (vt lõik 4.6)1
- hüpotensiooniga patsientidel2

Doksasosiin on vastunäidustatud monoteraapiana patsientidele, kellel esineb ületäitunud põis või
anuuria kas koos progresseeruva neerupuudulikkusega või ilma.

1Ainult hüpertensiooni näidustusega patsiendid.
2Ainult eesnäärme healoomulise hüperplaasia näidustusega patsiendid.

Patsiendile antav informatsioon: Patsiente tuleb teavitada, et doksasosiini tabletid tuleb tervelt alla
neelata. Tablette ei tohi närida, osadeks jagada ega purustada.

Mõnedel toimeainet aeglaselt vabastavatel ravimvormidel on toimeaine ümbritsetud inertse,
mitteimenduva kattega, mis on mõeldud ravimi vabastamiseks pikema perioodi jooksul. Pärast
seedetrakti läbimist eritub tühi tableti kest. Patsientidel tuleb soovitada mitte muretseda, kui nad aeg-
ajalt märkavad oma väljaheites tabletisarnaseid jäänuseid.

Ebatavaliselt lühike seedetrakti läbimise aeg (nt pärast kirurgilist operatsiooni) võib põhjustada
mittetäielikku imendumist. Arvestades doksasosiini pikka poolväärtusaega, on selle kliiniline tähendus
ebaselge.

Ravi alustamine: Seoses doksasosiini alfa-blokeerivate omadustega võib patsientidel esineda
posturaalne hüpotensioon, mille tunnusteks on pearinglus ja nõrkus, või harvadel juhtudel
teadvusekaotus (sünkoop), eriti ravi alustamisel. Seega hea arstliku tava seisukohalt tuleb ravi alguses
jälgida vererõhku, et minimeerida posturaalsete toimete võimalust. Patsiente tuleb hoiatada, et kui
doksasosiinravi alustamisel peaks ilmnema pearinglus või nõrkus, tuleb vältida olukordi, mille korral
võib tagajärjeks olla vigastus.

Kasutamine ägedate kardiaalsete seisunditega patsientidel: Nagu kõigi teiste vasodilatoorsete
antihüpertensiivsete ainete korral, on hea arstlik tava soovitada doksasosiini kasutamisel ettevaatust
järgmiste ägedate südamehäiretega patsientidele:
- aordi- või mitraalklapi stenoosist tingitud kopsuturse
- suure minutimahuga südamepuudulikkus
- kopsuarteri embooliast või perikardi efusioonist tingitud parema südamepoole puudulikkus
- vasakpoolne ventrikulaarne südamepuudulikkus madala täitumisrõhuga.

Kasutamine maksakahjustusega patsientidel: Nagu kõigi ravimitega, mis metaboliseeruvad täielikult
maksa abil, tuleb ka doksasosiini manustada erilise ettevaatusega patsientidele, kellel on
maksafunktsiooni kahjustuse tunnused. Kuna raske maksakahjustusega patsientidega kliiniline
kogemus puudub, ei soovitata neil patsientidel seda ravimit kasutada.

Kasutamine koos PDE-5 inhibiitoritega: Doksasosiini samaaegsel manustamisel fosfodiesteraas-5
inhibiitoritega (nt sildenafiil, tadalafiil ja vardenafiil) tuleb olla ettevaatlik, kuna mõlemad ravimid
avaldavad vasodilateerivaid toimeid ning võivad mõnedel patsientidel põhjustada sümptomaatilist
hüpotensiooni. Ortostaatilise hüpotensiooni riski vähendamiseks soovitatakse ravi fosfodiesteraas-5
inhibiitoritega alustada ainult siis, kui patsient on alfa-blokaatorravi abil hemodünaamiliselt
stabiliseeritud. Lisaks on soovitatav alustada ravi fosfodiesteraas-5 inhibiitori väiksema võimaliku
annusega ja pidada silmas, et doksasosiini võtmisest on möödunud 6 tundi. Doksasosiini toimeainet
prolongeeritult vabastavate ravimvormidega ei ole uuringuid läbi viidud.

Kasutamine katarakti operatsioonile minevatel patsientidel: Mõnedel käesolevalt või eelnevalt
tamsulosiiniga ravitud patsientidel on katarakti operatsiooni ajal täheldatud “operatsiooniaegse lõdva
iirise sündroomi” (IFIS, üks kitsa pupilli sündroomi variant). Üksikteateid on saadud ka seoses teiste
alfa1-blokaatoritega ning ei saa välistada võimalust, et see toime on omane sellele ravimirühmale.
Kuna IFIS võib suurendada protseduuri tüsistusi katarakti operatsiooni ajal, tuleb enne operatsiooni
silmakirurgi teavitada käesolevast või varasemast alfa1-blokaatorite kasutamisest.

Laboratoorsed andmed
Doksasosiin võib mõjutada reniini aktiivsust plasmas ja vanillüülmandelhappe eritumist uriiniga. Seda
tuleb arvesse võtta laboratoorsete leidude analüüsimisel.

Doksasosiini ja PDE-5 inhibiitorite (nt sildenafiil, tadalafiil ja vardenafiil) samaaegne manustamine
võib mõnedel patsientidel põhjustada sümptomaatilist hüpotensiooni (vt lõik 4.4). Doksasosiini
toimeainet prolongeeritult vabastavate ravimvormidega ei ole uuringuid läbi viidud.

Enamus doksasosiinist (98%) plasmas on seotud valkudega. Inimplasmaga saadud in vitro andmed
näitavad, et doksasosiin ei mõjuta digoksiini, varfariini, fenütoiini ega indometatsiini seonduvust
plasmavalkudega.

Kliinilises praktikas on traditsioonilise koostisega doksasosiini ilma igasuguste ravimkoostoimeteta
manustatud koos tiasiiddiureetikumide, furosemiidi, beeta-blokaatorite, mittesteroidsete
põletikuvastaste ravimite, antibiootikumide, suukaudsete hüpoglükeemiliste ravimite, urikosuuriliste
ainete ja antikoagulantidega. Siiski andmed formaalsetest ravimitevahelistest koostoime uuringutest
puuduvad.

Doksasosiin potentseerib teiste alfa-blokaatorite ja muude antihüpertensiivsete ravimite vererõhku
alandavat toimet.

Avatud, randomiseeritud, platseebokontrollitud uuringus, millesse oli kaasatud 22 tervet meessoost
vabatahtlikku, täheldati doksasosiini ühekordse 1 mg annuse manustamisel suukaudse tsimetidiini
neljapäevase kuuri (400 mg kaks korda ööpäevas) esimesel päeval doksasosiini keskmise AUC 10%
suurenemist, kuid mitte mingeid statistiliselt olulisi muutusi doksasosiini keskmise Cmax ja keskmise
poolväärtusaja osas. Nimetatud doksasosiini AUC 10%-line suurenemine kasutamisel koos
tsimetidiiniga jääb doksasosiini ja platseebo manustamisel täheldatud keskmise AUC individuaalsete
kõikumiste (27% ulatuses) piiridesse.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid või östrogeenid võivad vähendada doksasosiini
antihüpertensiivset toimet.

Sümpatomimeetikumid võivad vähendada doksasosiini antihüpertensiivset toimet. Doksasosiin võib
vähendada vererõhku ja vaskulaarseid reaktsioone dopamiinile, efedriinile, adrenaliinile,
metaraminoolile, metoksamiinile ja fenüülefriinile.

Koostoimete kohta hepaatilist metabolismi mõjutavate ainetega uuringute andmed puuduvad.

Hüpertensiooni näidustuse korral:

Rasedus
Kuna puuduvad adekvaatsed ja hästi kontrollitud uuringud rasedatega, ei ole doksasosiini ohutus
raseduse ajal tõestatud. Seetõttu tohib doksasosiini raseduse ajal kasutada ainult sel juhul, kui oodatav
kasu kaalub üles võimaliku riski. Ehkki loomkatsetes ei täheldatud teratogeenseid toimeid, täheldati
äärmiselt suurte annuste korral loomadel loote elulemuse vähenemist (vt lõik 5.3).

Imetamine
Doksasosiin on vastunäidustatud imetamise ajal, kuna ravim kumuleerub imetavate rottide piima ning
seni puudub teave ravimi eritumise kohta imetavate naiste rinnapiima.
Seega doksasosiinravi vajadusel peavad emad imetamise lõpetama (vt lõik 5.3).

Eesnäärme healoomulise hüperplaasia näidustuse korral:
See lõik ei ole kohaldatav.

Võib kahjustuda võime tegeleda selliste tegevustega, nagu masinate käsitsemine või mootorsõidukite
juhtimine, eriti ravi algul.

Kasutatakse järgnevaid esinemissagedusi: väga sage (>1/10); sage (>1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt
(>1/1000 kuni <1/100); harv (>1/10000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10000); teadmata (ei saa hinnata
olemasolevate andmete alusel).

MedDRA organsüsteemi klass
Sagedus
Kõrvaltoimed


Infektsioonid ja infestatsioonid
Sage
Hingamisteede infektsioon, kuseteede infektsioon
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv Leukopeenia, trombotsütopeenia
Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt Allergiline reaktsioon ravimile
Ainevahetus- ja toitumishäired
Aeg-ajalt
Anoreksia, podagra, suurenenud söögiisu
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt
Ärevus, depressioon, unetus
Väga harv Agiteeritus, närvilisus
Närvisüsteemi häired
Sage
Pearinglus, peavalu, unisus
Aeg-ajalt
Tserebrovaskulaarne atakk, hüpesteesia, sünkoop,

treemor
Väga harv Posturaalne pearinglus, paresteesia
Silma kahjustused
Väga harv Hägune nägemine
Teadmata
Operatsiooniaegne lõdva iirise sündroom (vt lõik

4.4)
Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage Peapööritus
Aeg-ajalt
Tinnitus
Südame häired
Sage
Südamepekslemine, tahhükardia
Aeg-ajalt
Stenokardia, müokardiinfarkt
Väga harv Bradükardia, südame rütmihäired
Vaskulaarsed häired
Sage
Hüpotensioon, posturaalne hüpotensioon
Väga harv Nahaõhetus
Respiratoorsed, rindkere ja
Sage
Bronhiit, köha, düspnoe, nohu
mediastiinumi häired
Aeg-ajalt
Ninaverejooks
Väga harv Bronhospasm
Seedetrakti häired
Sage
Kõhuvalu, düspepsia, suukuivus, iiveldus
Aeg-ajalt
Kõhukinnisus, kõhulahtisus, meteorism,

oksendamine, gastroenteriit
Teadmata Maitseaistingu häired
Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt
Kõrvalekalded maksafunktsiooni näitajates
Väga harv Kolestaas, hepatiit, ikterus
Naha ja nahaaluskoe
Sage
Sügelus
kahjustused
Aeg-ajalt
Nahalööve
Väga harv Alopeetsia, purpur, urtikaaria
Lihas-skeleti ja sidekoe
Sage
Seljavalu, lihasvalu
kahjustused
Aeg-ajalt
Liigesevalu
Väga harv Lihaskrambid, lihasnõrkus
Neerude ja kuseteede häired
Sage
Tsüstiit, kusepidamatus
Aeg-ajalt
Düsuuria, hematuuria, sage urineerimine
Väga harv Urineerimishäire, noktuuria, polüuuria,

suurenenud diurees
Reproduktiivse süsteemi ja
Aeg-ajalt
Impotentsus
rinnanäärme häired
Väga harv Günekomastia, priapism
Teadmata
Retrograadne ejakulatsioon
Üldised häired ja
Sage
Asteenia, valu rinnus, gripitaolised sümptomid,
manustamiskoha reaktsioonid

perifeerne turse
Aeg-ajalt
Valu, näo turse
Väga harv Väsimus, haiglane enesetunne
Uuringud
Aeg-ajalt
Kehakaalu tõus

Kui üleannus põhjustab hüpotensiooni, tuleb patsient otsekohe asetada selili asendisse, pea allapoole.
Kui mõnel individuaalsel juhul peetakse vajalikuks, tuleb kasutusele võtta muud toetavad abinõud.
Kuna doksasosiin seondub suurel määral valkudega, ei ole dialüüs näidustatud.
Toksilisus
Üleannustamise kohta on piiratud andmed. Paastuval täiskasvanul, kes oli võtnud sisse 16 mg
doksasosiini, esines sünkoop. 13-aastasel patsiendil esines pärast doksasosiini maksimaalset annust
40 mg mõõdukas mürgistus.

Sümptomid
Peavalu, pearinglus, teadvusetus, sünkoop, düspnoe, hüpotensioon, südamepekslemine, tahhükardia,
arütmia, iiveldus, oksendamine. Võivad esineda hüpoglükeemia, hüpokaleemia.

Ravi
Vajadusel mao tühjendamine ja aktiveeritud süsi. Hüpotensiooni korral: asetada patsiendi pea
madalamale, manustada veenisiseselt vedelikke ja vajadusel vasopressoreid (nt noradrenaliin või
efedriin). Vajadusel rakendada sümptomaatilist ravi.

Farmakoterapeutiline rühm: alfaadrenoretseptorite antagonistid
ATC-kood: C02CA04

Doxalfa, toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide, toimeaine nimetus on doksasosiin, mis on
kinasoliini derivaat. Doksasosiin blokeerib selektiivselt ja konkureerivalt postsünaptilisi alfa-1-
retseptoreid, mis annab talle veresooni laiendavad omadused.

Annustades üks kord ööpäevas, püsib vererõhu kliiniliselt oluline langus 24 tundi pärast manustamist.

Pikaajalise ravi korral doksasosiini kiire toimega tablettidega ei ole täheldatud ravimiga harjumust.
Pikaajalise ravi korral on harva täheldatud reniini aktiivsuse tõusu plasmas ja tahhükardiat.

Doksasosiin avaldab soodsat toimet vere lipiididele, kusjuures oluliselt suureneb HDL/üldkolesterooli
suhe (ligikaudu 4...13%, võrreldes algväärtusega). Nende leidude kliiniline tähtsus ei ole seni teada.

Doksasosiin parandab puuduliku insuliintundlikkusega patsientidel insuliintundlikkust. On tõestatud,
et ravi doksasosiini kiire toimega tablettidega põhjustab vasaku vatsakese hüpertroofia taandarengut.
Haigestumuse ja suremuse uuringud ei ole veel lõppenud.

Hüpertensioon
Kahe annuse-toime uuringu (hõlmasid kokku 630 doksasosiiniga ravitud patsienti) analüüs näitas, et
patsiendid, kes said raviks kiire toimega tablette annustes 1 mg, 2 mg või 4 mg, allusid samaväärselt
ravile ka doksasosiini toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega annuses 4 mg.

Uuringu “Antihypertensive and Lipid Lowering Treatment to Prevent Heart Attack Trial
(Antihüpertensiivne ja lipiidide taset alandav ravi südameataki profülaktikas)” (ALLHAT) vahelduv
analüüs näitas, et doksasosiiniga ravitavad patsiendid, kel esineb hüpertensioon ja veel vähemalt üks
südame isheemiatõve kliiniline riskifaktor, on kahekordselt ohustatud kroonilisest
südamepuudulikkusest, võrreldes kloortalidooni saavate patsientidega. Peale selle esines neil 25%
suurem oht kliiniliselt oluliste kardiovaskulaarsete häirete arenguks. Nende leidude tagajärjel lõpetati
ravi ALLHAT doksasosiini harul. Suremuse osas ei olnud erinevust.

Mitmel põhjusel nagu erinevused toimes süstoolsele vererõhule ja doksasosiinravi rühmal
diureetikumide ärajätmine enne ravi algust, on analüüsi tulemusi raske interpreteerida.

Eesnäärme healoomuline hüperplaasia
On tuvastatud, et doksasosiin inhibeerib fenüülefriinist põhjustatud eesnäärme kontraktsiooni. On
tuvastatud, et eesnäärme lihase stroomas, ureetra proksimaalses osas ja kusepõie põhimikus paikneb
palju alfa-1-adrenergilisi retseptoreid, millest oleneb silelihaste toonus ureetra eesnääret läbivas osas.
Alfa-1- adrenoretseptorite blokeerimine doksasosiini poolt vähendab toonust ureetra eesnääret läbiva
osa silelihastes, mis kergendab uriini väljavoolu. See ongi farmakoloogiline põhjendus doksasosiini
kliiniliseks kasutamiseks healoomulise eesnäärme hüperplaasia ravis.

Efektiivsuse ja ohutuse uuringud (kokku 1317 doksasosiinravi saanud patsiendiga) on läbi viidud
ainult selliste patsientidega, kelle IPSS (International Prostate Symptom Score - rahvusvaheline
eesnäärmesümptomite skoor) on enne ravi algust olnud > 12 ja maksimaalne uriinivool < 15 ml/sek.
Nende uuringute andmed näitasid, et patsientidel, kel esines hea ravitulemus doksasosiini 1 mg, 2 mg
või 4 mg kiire toimega tablettidega, esineb samaväärne tulemus ka doksasosiini 4 mg toimeainet
prolongeeritult vabastavate tablettide korral.

Imendumine
Pärast terapeutiliste annuste suukaudset manustamist imenduvad doksasosiini toimeainet
prolongeeritult vabastavad tabletid hästi ning maksimaalne tase veres saabub järk-järgult, 6...8 tundi
pärast manustamist. Maksimaalne tase plasmas on ligikaudu üks kolmandik sellest tasemest, mis
saabuvad pärast kiiresti toimeainet vabastavate doksasosiini tablettide manustamist. Kuid minimaalsed
tasemed on 24 tunni pärast mõlemal koostisel sarnased.

Toimeainet prolongeeritult vabastavates tablettides sisalduva doksasosiini farmakokineetilised
omadused põhjustavad aine taseme väiksemat kõikumist plasmas.

Maksimaalse ja minimaalse taseme suhe doksasosiini toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide
korral on vähem kui pool suhtest kiire toimega tablettide korral.

Tasakaalukontsentratsiooni korral on doksasosiini toimeainet prolongeeritult vabastava tableti
biosaadavuse suhe kiire toimega tableti biosaadavusse pärast 4 mg annuse manustamist 54% ja pärast
8 mg annust 59%.
Samaaegne söömine suurendab mõningal määral imendumist; AUC suureneb 14% võrra ja Cmax 23%
võrra, võrreldes manustamisega tühja makku. Samaaegne söömine ei mõjuta Cmin.

Jaotumine
Ligikaudu 98% doksasosiinist seondub plasmavalkudega. Jaotusruumala: 1 liiter/kg.

Biotransformatsioon
Doksasosiin metaboliseerub eeskätt O-demetüülimise ja hüdroksüülimise teel. Doksasosiin
metaboliseerub ulatuslikult, kusjuures alla 5% eritub esialgsel kujul.

Eritumine
Doksasosiini kliirens on 1,3 ml/min/kg.
Eliminatsioon plasmast on kahefaasiline, kusjuures lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on 22 tundi,
mis võimaldab manustamist üks kord ööpäevas.

Eakad patsiendid
Doksasosiini toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide farmakokineetika uuringud eakatel ei
ole näidanud olulisi muutusi noorematega võrreldes.

Neerukahjustus
Doksasosiini kiire toimega tablettide farmakokineetika uuringud neerukahjustusega patsientidel ei ole
näidanud olulisi muutusi, võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega.

Maksakahjustus
Maksakahjustusega patsientide ja teadaolevalt hepaatilist metabolismi mõjustavate ravimite (nt
tsimetidiini) toimete kohta on vähe andmeid. Kliinilises uuringus, mis hõlmasid kahtteist keskmise
astme maksakahjustusega patsienti, kaasnes doksasosiini ühekordse annuse suukaudse manustamisega
43% võrra suurem AUC ja ligikaudu 30% võrra väiksem kliirens.

Farmakoloogilise ohutuse, korduvannuse toksilisuse, reproduktsioonitoksilisuse, genotoksilisuse ja
kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Tableti sisu
Polüetüleenoksiid
Mikrokristalne tselluloos
Povidoon
all-rac-alfa-tokoferool
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Naatriumstearüülfumaraat
Butüülhüdroksütolueen (E321)

Tableti kate
Metakrüülhape - etüülakrülaadi kopolümeer (1:1)
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Makrogool
Titaandioksiid (E171)

Ei kohaldata.

5 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Blister (PVC/PVDC/alumiinium)

10, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 90, 98, 100, 140 (10x14) toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti
sisaldavad pappkarbid
28 või 98 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti sisaldavad kalenderpakendid
Üheannuseline pakend 50 x 1 toimeainet prolongeeritult vabastava tabletiga.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.