ATORIS

Toimeained: atorvastatiin

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 10mg 30TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on ATORIS ja milleks seda kasutatakse

Atoris kuulub ravimite rühma, mida tuntakse nimetuse all statiinid ja mis reguleerivad vere lipiidide
(rasva) sisaldust.

Atoris’e tablette kasutatakse lipiidide, näiteks kolesterooli- ja triglütseriidide sisalduse vähendamiseks
veres, kui rasvavaene toit ja elustiili muutus üksi ei ole selles osas tulemusi andnud. Kui teil on
suurenenud risk südamehaiguste tekkeks, siis võib Atoris tablette kasutada ka antud riski
vähendamiseks, seda isegi juhul, kui teie vere kolesteroolisisaldus on normi piires. Ravi ajal tuleb
jätkata vere kolesteroolisisaldust langetava dieedi pidamist.

2. Mida on vaja teada enne ATORIS võtmist

Mida on vaja teada enne Atorisé võtmist

Ärge võtke Atoris't
- kui olete toimeaine või sarnaste vere lipiidide sisaldust vähendavate ravimite või selle ravimi mis
tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline
- kui teil on või on olnud mõni maksahaigus
- kui teil on esinenud maksafunktsiooni näitavate vereanalüüside teadmata põhjusega normist
kõrvalekaldumisi
- kui te olete viljakas eas naine, aga ei kasuta usaldusväärseid rasestumisvastaseid vahendeid
- kui te olete rase või plaanite rasestuda
- kui te toidate last rinnaga

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Atoris’e kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Järgmistel põhjustel võib Atoris teile mitte sobida:
- kui teil on on olnud eelnevalt insult koos ajuverejooksuga või eelmistest insultidest jäänud väiksed
vedeliku kogumid ajus
- kui teil on neeruhaigus
- kui teil on kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism)
- kui teil on esinenud korduvaid või teadmata põhjusega lihasvalusid või kui teil või teie perekonnas
on esinenud lihashaiguseid
- kui teil on varem esinenud lihasprobleeme ravi ajal teiste vere lipiidide sisaldust langetavate
ravimitega (näiteks statiinide või fibraatidega)
- kui te tarvitate regulaarselt suurtes kogustes alkoholi
- kui teil on olnud mõni maksahaigus
- kui te olete üle 70 aastane.

Rääkige oma arsti või apteekriga enne Atoris'e võtmist
- kui teil on raske hingamispuudulikkus.

Kui mõni eelpool toodud väidetest kehtib teie kohta, siis teie arst enne ravi alustamist Atoris’ega ja
võimalik, et ka ravi ajal peab tegema vereanalüüsi, et hinnata teie riski lihastega seotud kõrvaltoimete
tekkeks. Teatud ravimite kasutamine Atoris-ravi ajal võib suurendada lihastega seotud kõrvaltoimete,
nt rabdomüolüüsi tekkimise riski (vt lõik 2 „Muud ravimid ja Atoris“).

Muud ravimid ja Atoris
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada
mis tahes muid ravimeid.

Mõned ravimid võivad Atoris’e toimet muuta või vastupidi - Atoris võib nende toimet muuta. Selline
koostoime võib vähendada ühe või mõlema ravimi tõhusust. Teise võimalusena võib see suurendada
kõrvaltoimete riski või raskusastet, sealhulgas oluline lihaseid kahjustav seisund rabdomüolüüs (vt
lõik 4), tekkimise riski või raskusastet.
Kui te kasutate mõnda alltoodud ravimitest, rääkige sellest enne Atoris’e kasutama hakkamist oma
arstile:
- immuunsüsteemi tegevust mõjutavad ravimid näiteks tsüklosporiin,
- teatud antibiootikumid või seentevastased ravimid näiteks erütromütsiin, klaritromütsiin,
telitromütsiin, ketokonasool, itrakonasool, vorikonasool, flukonasool, posakonasool, rifampitsiin,
fusidiinhape
- teised vere lipiidide sisaldust reguleerivad ravimid näiteks gemfibrosiil, teised fibraadid,
kolestipool,
- mõned kaltsiumikanali blokaatorid, mida kasutatakse stenokardia või kõrgvererõhutõve raviks
näiteks amlodipiin, diltiaseem ja südame rütmihäirete korral kasutatavad ravimid, näiteks
digoksiin, verapamiil, amiodaroon
- ravimid, mida kasutatakse HIV raviks, näiteks ritonaviir, lopinaviir, atasanaviir, indinaviir,
danuraviir jt.
- teised ravimid, millel võivad olla koostoimed Atoris’ega, on esetimiib (mis langetab
kolesteroolitaset), varfariin (vere hüübivust vähendav ravim), suukaudsed rasestumisvastased
preparaadid, stiripentool (krambivastane ravim epilepsia korral), tsimetidiin (kõrvetiste ja
maohaavandite korral), fenasoon (valuvaigisti) ja antatsiidid (alumiiniumi või magneesiumi
sisaldavad seedehäirete ravimid)..
- ravimid, mida ostetakse ilma retseptita: naistepuna.

Palun informeerige oma arsti, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa
arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Ravimi võtmise ajal kontrollib arst suhkrutõve olemasolu või diabeedi tekkeriski võimalust. Juhul kui
teil on veres suhkru ja rasvade kõrge tase ja ülekaal või kõrge vererõhk on teil suur võimalus
suhkrutõve tekkeks.

Atoris koos toidu, joogi ja alkoholiga
Vt lõik 3 „Kuidas Atoris’t võtta“. Pidage meeles järgnevat:

Greipfruudimahl
Ravi ajal ärge tarvitage päevas üle ühe või kahe väikese klaasitäie greipfruudimahla, sest suured
greipfruudimahla kogused võivad mõjutada Atoris'e toimet.

Alkohol
Ravi ajal Atoris'ega vältige suurtes kogustes alkoholi tarvitamist. Vt lõik 2 "Hoiatused ja
ettevaatusabinõud " täpsema teabe saamiseks.

Rasedus ja imetamine
Ärge võtke Atoris't, kui te olete rase või plaanite rasestuda.
Ärge võtke Atoris't, kui teil on võimalus rasestuda, väljaarvatud juhul kui kasutate usaldusväärseid
rasestumisvastaseid vahendeid.
Ärge võtke Atoris't, kui te toidate last rinnaga.
Atoris'e ohutust raseduse ja imetamise ajal pole tõestatud. Enne ravimi kasutamist pidage nõu arsti või
apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Tavaliselt see ravim ei mõjuta teie võimet juhtida autot või käsitseda mehhanisme. Ärge juhtige autot,
kui antud ravim mõjutab teie autojuhtimise võimet. Ärge kasutage masinaid või mehhanisme, kui
antud ravim mõjutab teie võimet neid kasutada.

Atoris sisaldab laktoosi
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima
arstiga.

3. Kuidas ATORIS võtta

Enne ravi alustamist määrab arst teile madala kolesteroolisisaldusega dieedi, mida tuleb järgida ka ravi
ajal Atoris'ega.

Tavaline Atoris'e algannus täiskasvanutel ja 10 aastastel või vanematel lastel on 10 mg üks kord
ööpäevas. Vajadusel võib arst annust suurendada teile vajaliku annuseni. Arst kohandab teie annust 4-
nädalaste või pikemate ajavahemike tagant. Atoris'e maksimaalne annus täiskasvanutel on 80 mg üks
kord ööpäevas ja lastel 20 mg üks kord ööpäevas.

Atoris tabletid tuleb neelata alla tervelt koos veega, tablette võib võtta ükskõik mis ajal päeva jooksul,
koos toiduga või ilma. Siiski püüda võtta tablette iga päev ühel ja samal ajal.

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravi kestuse üle Atoris’ega otsustab teie arst.

Kui teil on tunne, et Atoris toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kui te võtate Atoris’t rohkem kui ette nähtud
Kui te olete eksikombel võtnud Atoris’t liiga palju (rohkem, kui on teie tavaline ööpäevane annus),
siis võtke ühendust oma arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse.

Kui te unustate Atoris’t võtta
Kui te unustasite annuse võtta, siis võtke järgmine annus ettenähtud ajal. Ärge võtke kahekordset
annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Atoris’e võtmise
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, või soovite ravi lõpetada, pidage nõu oma arsti
või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub raskeks, lõpetage tablettide võtmine, rääkige sellest
koheselt oma arstile või pöörduge haigla erakorralisse meditsiini osakonda.

Harv: mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 10000-st:
- Raske allergiline reaktsioon, mis põhjustab näo, keele ja kõri turse, mis võib põhjustada olulist
hingamisraskust.

- Raske haigusseisund, raske naha koorumise ja tursega, villid nahal, suus, silmadel, genitaalidel
ja palavik. Nahalööve koos roosakas- punaste laikudega, eriti peopesadel või jalataldadel, mis võivad
kattuda villidega.

- Lihasnõrkus, hellus või valu ja eriti kui samaaegselt esineb halb enesetunne või kõrge palavik,
mis võib olla põhjustatud ebanormaalsest lihaste kahjustusest, mis võib olla eluohtlik ja viia neeru
probleemideni.

Väga harv: mõjutab vähem kui 1 kasutajat 10000-st:
- Kui te täheldate ootamatut või ebatavalist verejooksu või veritsust, siis võib see viidata

maksakahjustusele. Te peaksite konsulteerima oma arstiga niipea kui võimalik.

Muud võimalikud kõrvaltoimed, mis võivad ilmneda Atoris'e kasutamisel:

Sagedased kõrvaltoimed (mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 100-st) hõlmavad:

ninasõõrmete põletik, kurguvalu, veritsus ninast
- allergilised reaktsioonid
- veresuhkrutaseme tõus (kui teil on diabeet, peate jätkama veresuhkrutaseme hoolikat jälgimist),
-

kreatiinkinaasitaseme tõus veres

peavalu
- iiveldus, kõhukinnisus, kõhugaasid, seedehäire, kõhulahtisus
- liigesevalu, lihasvalu ja seljavalu
- kõrvalekalded vereanalüüside tulemustes, mis näitavad teie maksafunktsiooni
-

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 1000-st) hõlmavad:
- anoreksia (isutus), kehakaalu suurenemine, veresuhkrutaseme langus (kui teil on diabeet, peate

jätkama veresuhkrutaseme hoolikat jälgimist)
- luupainajad, unetus
- pearinglus, sõrmede ja varvaste tuimus või kihelus, valu- või puutetundlikkuse vähenemine,

maitsetundlikkuse muutus, mälukaotus
- nägemise ähmastumine
- kõrvade ja/või pea kumisemine
- oksendamine, röhatused, üla- ja alakõhu valu, pankreatiit (kõhunäärme põletik, mis põhjustab

kõhuvalu)
- hepatiit (maksapõletik)
- lööve, nahalööve ja -sügelemine, nõgestõbi, juuste väljalangemine
- kaelavalu, lihasväsimus
- kurnatus, halb enesetunne, nõrkus, valu rinnus, tursed (ödeemid) eriti pahkluude piirkonnas,
kehatemperatuuri tõus
- vere valgeliblede esinemine uriinis

Harvad kõrvaltoimed (mõjutab 1 kuni 10 kasutajat 10000-st) hõlmavad:
- nägemishäired
- ootamatu verejooks või veritsus
- kolestaas (naha ja silmavalgete kollaseks muutumine)
- kõõlusevigastus

Väga harvad kõrvaltoimed (mõjutab vähem kui 1 kasutajat 10000-st) hõlmavad:
- allergiline reaktsioon - sümptomiteks võivad olla äkki tekkinud hingeldus ja valu rinnus või

pigistustunne, silmalaugude, näo, huulte, suu, keele või kõri turse, hingamisraskus, kollaps.
- kuulmislangus
- günekomastia (rindade suurenemine meestel ja naistel)

Mõnede statiinide (sama tüüpi ravimid) kasutamisel teatatud võimalikud kõrvaltoimed:
- seksuaalfunktsiooni häired.
- depressioon
- hingamisprobleemid, sh püsiv köha ja/või hingamispuudulikkus või palavik.
- Suhkrutõbi. Tekketõenäosus on suurem kui teil on veres kõrge veresuhkru ja rasvade tase ja
ülekaal ning kõrge vererõhk. Teie arst jälgib teid ravimi võtmise ajal.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee
kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutuse kohta

5. Kuidas ATORIS säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab
selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Atoris sisaldab
- Toimeaine on atorvastatiin. Üks tablett sisaldab 10 mg, 20 mg või 40 mg atorvastatiini
(kaltsiumsoolana).
Atoris 10 mg ja 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
- Teised abiained on: povidoon, naatriumlaurüülsulfaat, kaltsiumkarbonaat (E170),
mikrokristalliline tselluloos (E460), laktoosmonohüdraat, kroskarmelloosnaatrium (E468),
magneesiumstearaat (E572), talk (E553b) tableti sisus ja titaandioksiid (E171), makrogool 3000,
polüvinüülalkohol tableti kattes.
Atoris 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
- Teised abiained on: povidoon, naatriumlaurüülsulfaat, kaltsiumkarbonaat (E170),
mikrokristalliline tselluloos (E460), laktoosmonohüdraat, kroskarmelloosnaatrium (E468),
krospovidoon, magneesiumstearaat (E572) tableti sisus ja hüpromelloos (E464), titaandioksiid
(E171), makrogool 400 tableti kattes.

Pakendi sisu
Atoris 10 mg tabletid: 30 tabletti pakendis.
Atoris 20 mg tabletid: 30 tabletti pakendis.
Atoris 40 mg tabletid: 30, 60 või 90 tabletti pakendis.

Müügiloa hoidja ja tootja
KRKA, d.d., Novo mesto
Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

Krka, d.d., Novo Mesto Eesti filiaal
Pärnu mnt 141
11314 Tallinn
Tel. +372 6671658


Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2015



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Atoris, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Atoris, 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Atoris, 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Atoris, 30 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Atoris, 60 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Atoris, 80 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg ,20 mg, 30 mg, 40 mg, 60 mg või 80 mg
atorvastatiini (kaltsiumsoolana).
INN. Atorvastatinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat.


10 mg
20 mg
40 mg
30 mg
60 mg
80 mg
Laktoos
57,1
114,25
199,5
175
350
467
(mg/tablett)

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett.
10 mg tablett: valged, ümmargused, kergelt kumerad tabletid, mis on kaetud õhukese
polümeerikattega.
20 mg tablett: valged, ümardused, kergelt kumerad tabletid, mis on kaetud õhukese polümeerikattega.
40 mg tablett: valged, ümardused, kergelt kaksikkumerad tabletid, mis on kaetud õhukese
polümeerikattega.
30 mg tablett: Valge kuni peaaegu valge, ümmargune, kergelt kumer õhukese polümeerikattega
tablett, kaldservadega ja diameetriga 9 mm.
60 mg tablett: Valge kuni peaaegu valge, ovaalne, kaksikkumer, õhukese polümeerikattega tablett,
mõõtmetega 16 mm x 8,5 mm.
80 mg tablett: Valge kuni peaaegu valge, kapslikujuline, kaksikkumer, õhukese polümeerikattega
tablett, mõõtmetega 18 mm x 9 mm.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Hüperkolesteroleemia
Primaarse hüperkolesteroleemia, sealhulgas heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia või
kombineeritud (segatüüpi) hüperlipideemia (vastab Fredricksoni klassifikatsiooni järgi IIa ja IIb
tüübile) ravi lisaks dieedile üldkolesterooli, LDL-kolesterooli, apolipoproteiin B ja triglütseriidide
tõusnud tasemete langetamiseks täiskasvanutel, noorukitel ja üle 10-aastastel lastel, kui dieedi
muutmine ja teised mittefarmakoloogilised meetmed ei ole andnud soovitud tulemusi.

Üldkolesterooli ja LDL-kolesterooli sisalduse langetamine homosügootse perekondliku
hüperkolesteroleemiaga täiskasvanutel täiendavalt lipiidide sisaldust langetavatele teistele
ravimeetoditele (nt LDL-aferees) või kui need ei ole kättesaadavad.

Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine
Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine esimese kardiovaskulaarse tüsistuse suure tekkeriskiga
täiskasvanud patsientidel (vt lõik 5.1) osana teiste riskifaktorite korrigeerimise kompleksis.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Enne ravi alustamist Atoris'ega peab patsient olema standardsel kolesteroolisisaldust langetaval
dieedil, mis peab jätkuma kogu Atoris-ravi ajal.

Annustamine peab olema individuaalne vastavalt LDL-kolesterooli (LDL-C algtasemele, ravi
eesmärgile ja patsiendi ravivastusele.

Tavaline algannus on 10 mg üks kord ööpäevas. Annust võib muuta 4 nädala või pikemate intervallide
järel. Maksimaalne annus on 80 mg üks kord ööpäevas.
Atorvastatiini päevaannus manustatakse korraga ükskõik millal päeva jooksul koos toiduga või ilma.

Primaarne hüperkolesteroleemia ja kombineeritud (segatüüpi) hüperlipideemia
Enamus patsiente reageerib tõhusalt Atoris’e annusele 10 mg üks kord ööpäevas. Ravivastus ilmneb 2
nädala jooksul ravi alustamisest, maksimaalne toime saabub 4 nädala jooksul. Ravivastus püsib
pideva ravi korral.

Heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
Ravi tuleb patsientidel alustada Atoris’e annusega 10 mg ööpäevas. Annustamine on individuaalne annust võib kohandada iga 4 nädala järel kuni annuseni 40 mg ööpäevas. Seejärel suurendatakse
annust maksimaalselt 80 mg-ni ööpäevas või kombineeritakse atorvastatiini annuses 40 mg üks kord
ööpäevas sapphapete sekvestrantidega.

Homosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
Saadaval on ainult piiratud andmed (vt lõik 5.1).

Atorvastatiini annus homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidel on 10...80 mg
ööpäevas. Atorvastatiini tuleb kasutada täiendava ravimina muu lipiidide sisaldust langetava ravi (nt
LDL-aferees) korral või kui need ei ole kättesaadavad.

Kardiovaskulaarse tüsistuse ennetamine
Esmastes ennetusuuringutes kasutati annust 10 mg ööpäevas. Suuremaid annuseid võib vaja olla
selleks, et saavutada (LDL)-kolesterooli sisaldus kehtivatele ravijuhistele vastaval tasemel.

Neerukahjustus
Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 4.4).

Maksakahjustus
Atoris't tuleb maksakahjustusega patsientidele manustada ettevaatusega (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Atoris
on vastunäidustatud ägeda maksahaigusega patsientidel (vt lõik 4.3)

Kasutamine eakatel patsientidel
Ravimi tõhusus ja ohutus üle 70-aastastel patsientidel on tavalise annustamise juures samasugune, kui
üldisel populatsioonil.

Lapsed

Ravimit võivad lastele määrata ainult arstid, kellel on kogemusi laste hüperlipideemia ravis. Patsiente
tuleb ravi edukuse hindamiseks regulaarselt uuesti üle vaadata.

10-aastastele ja vanematele patsientidele on atorvastatiini soovitatav algannus 10 mg ööpäevas koos
annuse suurendamisega kuni 20 mg-ni ööpäevas. Lastel tuleb annust suurendada individuaalse vastuse
ja talutavuse alusel. Ohutusteave laste kohta, keda on ravitud annustega üle 20 mg, mis vastab
ligikaudu 0,5 mg kehakaalu kilogrammi kohta, on piiratud.

Kogemus ravimi kasutamise kohta lastel vanuses 6…10 aastat on piiratud (vt lõik 5.1). Atorvastatiin
ei ole näidustatud alla 10-aastaste patsientide raviks.

Selle populatsiooni jaoks võivad olla sobivamad muud ravimvormid/tugevused.


Atoris on suukaudseks manustamiseks. Atorvastatiini ööpäevane annus manustatakse korraga, päeva
jooksul, koos toiduga või ilma.

4.3. Vastunäidustused

Atorvastatiin on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb:
- ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes
- äge maksahaigus või seerumi transaminaaside aktiivsuse ebaselge põhjusega püsiv tõus, mis
ületab 3 korda normi ülemise piiri
- raseduse ajal, rinnaga toitmise ajal ja fertiilses eas naised, kes ei kasuta tõhusaid
rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.6).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Toime maksale
Enne ravi alustamist ning perioodiliselt ravi käigus tuleb kontrollida maksafunktsiooni näitajaid.
Patsientidel, kellel tekivad maksakahjustusele viitavad nähud või sümptomid, tuleb kohe kontrollida
maksafunktsiooni näitajaid. Transaminaaside aktiivsuse tõusu korral tuleb patsienti jälgida kuni
vastavate analüüside normaliseerumiseni. Kui transaminaaside aktiivsuse tõus püsib 3 või enam korda
üle normi ülemise piiri (ULN), on näidustatud annuse vähendamine või Atorisé ravi katkestamine (vt
lõik 4.8).
Atoris't tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kes tarvitavad väga palju alkoholi ja/või kellel on
varem esinenud maksahaigust.

Insuldi ennetamine kolesteroolitaseme agressiivse langetamise teel (Stroke Prevention by Aggressive
Reduction in Cholesterol Levels (SPARCL))
Insuldi alatüüpide hilisem analüüs ilma südame koronaarhaiguseta (Coronary Heart Disease (CHD))
patsientidel, kellel oli hiljuti olnud insult või transitoorne isheemia atakk (transient ischemic attack
(TIA)), näitas, et võrreldes platseeboga esines hemorraagilist insulti rohkem neil, kellel alustati ravi 80
mg atorvastatiiniga. Uuringusse lülitamisel oli eriti märgatav suurenenud risk patsientidel, kellel oli
varem esinenud hemorraagiline insult või lakunaarne ajuinfarkt. Varasema hemorraagilise insuldiga
või lakunaarse ajuinfarktiga patsientidel on 80 mg atorvastatiini manustamise riski/kasu suhe ebaselge
ja enne ravi alustamist tuleb hoolikalt mõelda võimaliku hemorraagilise insuldi tekkeohu peale (vt
lõik 5.1).

Toimed skeletilihastele
Nagu teisedki HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid, võib atorvastatiin harvadel juhtudel mõjutada
lihaseid ning põhjustada müalgiat, müosiiti ja müopaatiat, mis võib üle minna rabdomüolüüsiks,
potentsiaalselt eluohtlikuks seisundiks, mida iseloomustavad märgatavalt tõusnud kretiinkinaasi CK
tasemed (>10 korda üle normi ülemise piiri), müoglobineemia ja müoglobinuuria, mis võivad
põhjustada neerupuudulikkust.

Enne ravi
Patsientidel, kellel on eelsoodumus rabdomüolüüsi tekkimiseks, tuleb atorvastatiini kasutada
ettevaatusega. Enne statiinravi alustamist tuleb mõõta kreatiinkinaasi (CK) taset järgmistes
olukordades:
• neerukahjustus
• hüpotüreoidism
• pärilike lihashaiguste esinemine isiklikus või perekonna anamneesis
• varem esinenud lihastoksilisus statiinide või fibraatide kasutamisel
• varasem maksahaigus ja/või kui tarvitatakse väga palju alkoholi
• eakatel patsientidel (>70-aastastel) tuleb rabdomüolüüsi soodustavate faktorite olemasolu
korral samuti kaaluda selle näitaja määramise vajadust
• olukorrad, kus CK taseme tõus plasmas võib ilmneda, nt koostoimed (vt lõik 4.5) ja
eripopulatsioonid sealhulgas geneetilised alarühmad (vt lõik 5.2).

Eespool nimetatud juhtudel tuleb hinnata ravist saadava võimaliku kasu ja riski suhet ning soovitatav
on kliiniline jälgimine.
Kui CK tasemed on ravi alustamisel oluliselt tõusnud (>5 korda üle normi ülemise piiri), ei tohi ravi
alustada.

Kreatiinkinaasi määramine
Kreatiinkinaasi (CK) ei ole mõtet määrata pärast pingutavat füüsilist koormust või mõne muu seisundi
korral, millega kaasneb tõenäoliselt CK sisalduse suurenemine plasmas, sest see muudab tulemuste
interpreteerimise keeruliseks. Kui CK sisaldus on enne ravi alustamist oluliselt suurenenud (>5 korda
üle normi ülemise piiri), tuleb tulemuste kinnitamiseks sisaldust süstemaatiliselt uuesti mõõta
järgneva 5...7 päeva jooksul.

Ravi ajal
• Patsientidele tuleb öelda, et nad teataksid otsekohe arstile, kui neil tekib lihasvalu, krambid või
nõrkus, eriti kui sellega kaasneb halb enesetunne või palavik.
• Kui sellised sümptomid tekivad patsiendil atorvastatiinravi ajal, tuleb määrata CK sisaldus. Kui
leitakse, et CPK sisaldus on oluliselt suurenenud (>5 korda üle normi ülemise piiri), tuleb ravi
katkestada.
• Kui lihassümptomid on rasked ja häirivad igapäevaelu, isegi kui CK sisaldus on ≤5 korda üle
normi ülemise piiri, tuleb kaaluda ravi katkestamist.
• Kui sümptomid taanduvad ja CK tasemed normaliseeruvad, võib kaaluda atorvastatiini või
mõne teise statiini taasmanustamist, väikseima annusega ja hoolika arstliku järelevalve all.
• Atorvastatiini manustamine tuleb lõpetada, kui tekib CK sisalduse kliiniliselt oluline
suurenemine (>10 korda üle normi ülemise piiri) või kui diagnoositakse või kahtlustatakse
rabdomüolüüsi.

Samaaegne ravi teiste ravimitega
Rabdomüolüüsi tekkimise risk suureneb atorvastatiini manustamisel koos teatud ravimitega, mis
võivad atorvastatiini plasmakontsentratsiooni suurendada, nagu CYP3A4 tugevad inhibiitorid või
transportvalgud (nt tsüklosporiin, telitromütsiin, klaritromütsiin, delavirdiin, stiripentool,
ketokonasool, vorikonasool, itrakonasool, posakonasool ja HIV-proteaasi inhibiitorid kaasa arvatud
ritonaviir, lopinaviir, atasanaviir, indinaviir, darunaviir ja teised). Müopaatia tekkeoht võib suureneda
ka samaaegsel gemfibrosiili ja teiste fibriinhappe derivaatide,erütromütsiini, niatsiini ja esetimiibi
samaaegsel manustamisel. Võimalusel tuleb nende ravimite manustamise asemel kaaluda
alternatiivseid ravimeetodeid (koostoime puudub).

Kui nende ravimite manustamine koos atorvastatiiniga on vajalik, tuleb hoolikalt kaaluda
kombineeritud ravi kasu ja riski suhet. Kui patsiendid kasutavad ravimeid, mis suurendavad
vereplasma atorvastatiinisisaldust, soovitatakse kasutada atorvastatiini väiksemat maksimaalset
annust. Lisaks potentsiaalsete CYP3A4 inhibiitorite puhul, tuleks kaaluda atorvastatiini madalama
algannuse kasutamist ning soovitatav on nende patsientide asjakohane kliiniline jälgimine (vt lõik
4.5).

Atorvastatiini ei soovitata kasutada koos fusidiinhappega, seetõttu võib kaaluda atorvastatiini ajutist
katkestamist ravi ajal fusidiinhappega (vt lõik 4.5).

Interstitsiaalne kopsuhaigus
Ravi korral mõnede satiinidega on erandjuhtudel teatatud kõrvaltoimena interstitsiaalset kopsuhaigust
esinemisest, eriti pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.8). Sümptomitena võivad olla düspnoe,
mitteproduktiivne köha ja häired tervise üldseisundis (väsimus, kaalulangus ja palavik).
Interstitsiaalse kopsuhaiguse kahtluse korral patsiendil on vajalik katkestada ravi statiinidega.

Lapsed
Ohutust laste arengule ei ole tõestatud (vt lõik 4.8).

Suhkrutõbi
Mõned tõendid viitavad sellele, et statiinid kui klass tõstavad veresuhkru taset ning mõningatel
patsientidel, kellel on suur oht diabeedi tekkeks võib tekkitada hüperglükeemia tase, kus on vajalik
diabeedi jälgimine. See oht on väljatoodud statiinide kasutamise vaskulaarse riski vähenemise tõttu ja
seetõttu et tohiks olla statiinravi lõpetamise põhjuseks. Riskigrupi patsientide (tühja kõhuga glükoos
5,6-6,9 mmol/L, BMI> 30 kg/m2, tõusnud triglütseriidid, kõrge vererõhk), tuleb jälgida nii kliiniliselt
ja biokeemiliselt vastavalt riiklikele juhistele.

Ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kes põevad harvaesinevat pärilikku galaktoositalumatust,
laktaasidefitsiiti või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooni, ei tohi seda ravimit võtta.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegselt kasutatud ravimite toime atorvastatiinile

Atorvastatiin metaboliseeritakse tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) vahendusel ja on substraat
proteiinide transpordil nagu maksa tagasihaarde transporter OATP1B1. Kui atorvastatiini
manustatakse koos tsütokroom CYP3A4 inhibiitoritega või transportvalkudega,võib atorvastatiini
plasmakontsentratsioon suureneda ja müopaatia risk tõusta. Risk võib tõusta atorvastatiini
koosmanustamisel ka teiste ravimitega, milledel on potentsiaal esile kutsuda müopaatiat, nagu
fibriinhappe derivaadid ja esetimiib (vt lõik 4.4).

CYP3A4 inhibiitorid
Tugevatel CYP3A4 inhibiitoritel on võime tekitada atorvastatiini kontsentratsiooni märkimisväärset
tõusu (vt Tabel 1 ja täpsem teave allpool). Samaaegset manustamist tugevate CYP3A4 inhibiitoritega
(nt tsüklosporiin, telitromütsiin, klaritromütsiin, delavirdiin, stiripentool, ketokonasool, vorikonasool,
itrakonasool, posakonasool ja HIV-proteaasi inhibiitorid kaasa arvatud ritonaviir, lopinaviir,
atasanaviir, indinaviir, darunaviir ja teised) tuleks, võimalusel, vältida. Juhul kui nende ravimite
koosmanustamist ei saa vältida, on soovitav arvesse võtta atorvastatiini madalamat algannust ja
maksimumannust ning vajalik on nende patsientide asjakohane kliiniline jälgimine (vt Tabel 1).

Mõõdukad CYP3A4 inhibiitorid (nt erütromütsiin, diltiaseem, verapamiil ja flukonasool) võivad tõsta
atorvastatiini plasmakonsentratsiooni (vt Tabel 1). Erütromütsiini kasutamine kombinatsioonis
statiinidega võib viia müopaatia tekkeriski suurenemisele. Koostoimeuuringuid toimete kohta
amiodarooni või verapamiili suhtes atorvastatiiniga pole läbi viidud. Mõlemad amiodaroon ja
verapamiil inhibeerivad CYP3A4 aktiivsust ja koosmanustamisel atorvastatiiniga võivad viia
atorvastatiini taseme tõusule. Seetõttu on soovitav arvesse võtta madalamat atorvastiini
maksimumannust ja asjakohane kliiniline monitooring patsientidel, kes kasutavad samaaegselt
mõõdukaid CYP3A4 inibiitoreid. Asjakohane kliiniline monitooring on soovitatav peale inhibiitori
esmase või järgnevate annuste kohandamist.

P4503A4 indutseerijad
Atorvastatiini ja tsütokroom P450 3A indutseerijate (nt efavirens, rifampitsiin, naistepuna) samaaegne
manustamine võib vähendada atorvastatiini plasmakontsentratsiooni erinevas ulatuses. Rifampitsiini
kahetise koostoimemehhanismi tõttu (tsütokroom P450 3A indutseerimine ja transporteri OATP1B1
maksarakkudesse haaramise inhibeerimine) soovitatakse atorvastatiini koos rifampitsiiniga manustada
täpselt ühel ajal, sest atorvastatiini hilisemat manustamist pärast rifampitsiini manustamist on
seostatud atorvastatiini plasmakontsentratsiooni märkimisväärse vähenemisega. Rifampitsiini toime
atorvastatiini tasemesse hepatotsüütides on teadmata ja kui samaaegset manustamist ei saa vältida
tuleb patsiente tõhususe suhtes hoolikalt jälgida.

Transportvalgu inhibiitorid
Transportvalkude inhibiitorid (nt tsüklosporiin) võivad tõsta atorvastatiini süsteemset ekspositsiooni
(vt Tabel 1). Hepaatilise tagasihaarde transporterite toime atorvastatiini konsentratsioonile
hepatotsüütides on teadmata. Kui samaaegset manustamist ei saa vältida, on soovitatav annuse
vähendamine ja tõhususe kliiniline monitooring (vt Tabel 1).

Gemfibrosiil/fibraatide derivaadid
Monoteraapiat fibraatidega seostatakse aeg-ajalt lihastega seotud seisundite tekkimisega, sh
rabdomüolüüs. Nende toimete tekkimise risk võib suureneda fibraatderivaatide koosmanustamisel
atorvastatiiniga. Kui samaaegset manustamisi ei saa vältida, tuleb kasutada terapeutiliselt madalaimat
atorvastatiini annust ja patsienti tuleb sobivalt jälgida (vt lõik 4.4).

Esetimiib
Esetimiibi monoteraapiat seostatakse lihastega seotud seisundite tekkimisega, sh rabdomüolüüs.
Esetimiibi ja atorvastatiini samaaegsel kasutamisel võib nende seisundite tekkeoht seega suureneda.
Soovitatav on nende patsientide asjakohane kliiniline jälgimine.

Kolestipool
Atorvastatiini manustamisel koos kolestipooliga vähenevad atorvastatiini ja selle aktiivsete
metaboliitide plasmakontsentratsioonid (ligikaudu 25% võrra). Samas on atorvastatiini ja kolestipooli
koosmanustamisel lipiide langetav toime tugevam kui kummagi ravimi eraldi manustamisel.

Fusidiinhape
Koostoimeuuringuid atorvastatiini ja fusidiinhappega ei ole läbi viidud. Nagu teiste statiinidega, on
turuletulekujärgselt teatatud atorvastatiini ja fusidiinhappe üheaegsel koostarvitamisel lihastega
seonduvatest tervisehäiretest, nagu rabdomüolüüs. Koostoimemehhanism ei ole teada. Patsiente tuleb
hoolikalt jälgida ja atorvastatiinravi ajutine katkestamine võib olla asjakohane.

Atorvastatiini toime samaaegsel manustamisel teiste ravimitega

Digoksiin
10 mg atorvastatiini ja digoksiini korduvannuste koosmanustamisel digoksiini
tasakaalukontsentratsioon plasmas tõusis vähesel määral. Patsiente, kes võtavad digoksiini tuleb
asjakohaselt monitoorida.

Suukaudsed rasestumisvastased preparaadid
Atorvastatiini kasutamisel koos suukaudsete rasestumisvastaste preparaatidega suureneb
noretindrooni ja etünüülöstradiooli kontsentratsioon plasmas.

Varfariin
Kliinilises uuringus patsientidel, kes said pikaaegset ravi varfariiniga, koosmanustatuna 80 mg
atorvastatiiniga ööpäevas, kaasnes ravi esimesel 4 päeval kerge protrombiiniaja lühenemine ligikaudu
1,7 sekundit, mis normaliseerus atorvastatiin-ravi 15 päeva jooksul. Kuigi ainult väga harvadel
juhtudel on teateid kliiniliselt olulistest antikoagulandi koostoimetest, tuleb patsientidel kes võtavad
kumariini antikoagulante protrombiini aega määrata enne atorvastatiiniga ravi alustamist ja ravi
alguses piisava sagedusega, tagamaks, et protrombiini ajas ei esine märkimisväärseid muutusi. Kui
stabiilne protrombiini aeg on ükskord dokumenteeritud, on soovitatav patsientidel, kes võtavad
kumariini antikoagulante protrombiini aega teatud intervalli tagant mõõta. Kui atorvastatiini annust
muudetakse või ravi lõpetatakse, tuleb sama protseduuri korrata. Patsientidel, kes ei võta
antikoagulante ei ole atorvastatiin-ravi seostatud veritsusega või muutustega protrombiini ajas.

Tabel 1: Samaaegselt manustatavate ravimite toime atorvastatiini farmakokineetikale.

Samaaegselt manustatav
Atorvastatiin
ravimprepraraat ja
Annus (mg)
Muutus
Kliiniline soovitus#
annustamise režiim
AUC&

Tipranaviir 500 mg 2 korda
40 mg 1. päeval, ↑ 9,4 korda Kui koosmanustamine
ööpäevas/
10 mg 20.
atorvastatiiniga on vajalik,
Ritonaviir 200 mg 2 korda
päeval
mitte ületada 10 mg
ööpäevas, 8 päeva (14. kuni
atorvastatiini ööpäevas.
21. päeval)
Soovitatav on patsientide
Tsüklosporiin 5,2
10 mg 1 kord
↑ 8,7 korda kliiniline jälgimine.
mg/kg/päevas, ühtlase
ööpäevas, 28
annusena
päeva
Lopinaviir 400 mg 2 korda
20 mg 1 kord
↑ 5,9 korda Kui koosmanustamine
ööpäevas/
ööpäevas, 4
atorvastatiiniga on vajalik
Ritonaviir 100 mg 2 korda
päeva
soovitatakse kasutada
ööpäevas, 14 päeva
madalamat atorvastatiini
Klaritromütsiin 500 mg 2
80 mg 1 kord
↑ 4,4 korda säilitusannust. Kui
korda ööpäevas,
ööpäevas, 8
atorvastatiini annus ületab 20
9 päeva
päeva
mg on soovitatav patsiente
kliiniliselt jälgida.
Sakvinaviir 400 mg 2 korda
40 mg 1 kord
↑ 3,9 korda Juhtudel kus koosmanustamine
ööpäevas/ Ritonaviir 300 mg 2 ööpäevas, 4
atorvastatiiniga on vajalik
korda ööpäevas alates 5-7
päeva
soovitatakse kasutada
päevast, tõsta 400 mg 2 korda
madalamat atorvastatiini
ööpäevas alates 8 päevast),
säilitusannust. Kui
päevad 5-18, 30 min peale
atorvastatiini annus ületab 40
atorvastatiini manustamist
mg on soovitatav patsiente
Darunaviir 300 mg 2 korda
10 mg 1 kord
↑ 3,3 korda kliiniliselt jälgida.
ööpäevas /
ööpäevas, 4
Ritonaviir 100 mg 2 korda
päeva
ööpäevas, 9 päeva
Itrakonasool 200 mg 1 kord
40 mg
↑ 3,3 korda
ööpäevas, 4 päeva
ühekordne
annus
Fosamprenaviir 700 mg 2
10 mg 1 kord
↑ 2,5 korda
korda ööpäevas/ Ritonaviir
ööpäevas, 4
100 mg 2 korda ööpäevas, 14
päeva
päeva
Fosamprenaviir 1400 mg 2
10 mg 1 kord
↑ 2,3 korda
korda ööpäevas, 14 päeva
ööpäevas,
4 päeva
Nelfinaviir 1250 mg 2 korda
10 mg 1 kord
↑ 1,7 korda Spetsiifiline soovitus puudub.
ööpäevas, 14 päeva
ööpäevas, 28
^
päeva
Greipfruudimahl, 240 ml 1
40 mg,
↑ 37%
Ei ole soovitatav juua suurtes
kord ööpäevas*
ühekordne
kogustes greipfruudimahla ja
annus
võtta atorvastatiini.
Diltiaseem 240 mg 1 kord
40 mg,
↑ 51%
Peale diltiaseemiga ravi
ööpäevas, 28 päeva
ühekordne
alustamist või annuse
annus
kohandamist on soovitatav
patsientide asjakohane
kliiniline jälgimine.
Erütromütsiin 500 mg 4 korda
10 mg,
↑ 33%^
Soovitatav on madalam
ööpäevas, 7 päeva
ühekordne
maksimumannus ja patsientide
annus
kliiniline jälgimine.
Amlodipiin 10 mg,
80 mg,
↑ 18%
Spetsiifiline soovitus puudub.
üksikannusena
ühekordne
annus
Tsimetidiin 300 mg 4 korda
10 mg 1 kord
↓ vähem
Spetsiifiline soovitus puudub.
ööpäevas, 2 nädalat
ööpäevas,
kui 1%^
4 nädalat
Magneesium- ja alumiinium-
10 mg 1 kord
↓ 35%^
Spetsiifiline soovitus puudub.
hüdroksiidide
ööpäevas, 4
antatsiidisuspensioon, 30 ml 4 nädalat
korda ööpäevas, 2 nädalat.
Efavirens 600 mg 1 kord
10 mg 3 päeva
↓ 41%
Spetsiifiline soovitus puudub.
ööpäevas, 14 päeva
Rifampiin 600 mg 1 kord
40 mg,
↑ 30%
Kui samaaegset manustamist ei
ööpäevas, 7
ühekordne
saa vältida on soovitatav
päeva(koosmanustatuna)
annus
manustada atorvastatiini ja
Rifampiin 600 mg 1 kord
40 mg,
↓ 80%
rifampitsiini üheaegselt, koos
ööpäevas, 5 päeva (eraldi
ühekordne
kliinilise jälgimisega.
annustena)
annus
Gemfibrosiil 600 mg 2 korda
40 mg,
↑ 35%
Soovitatav on madalam
ööpäevas, 7 päeva
ühekordne
algannus ja patsientide
annus
kliiniline jälgimine.
Fenofibraat 160 mg 1 kord
40 mg,
↑ 3%
Soovitatav on madalam
ööpäevas, 7 päeva
ühekordne
algannus ja patsientide
annus
kliiniline jälgimine.

&
Andmed, mis on antud x-kordse muutusena on esitatud lihtsa suhtena koosmanustamisel ja
manustatuna atorvastatiini üksi (nt 1-kord = ei muutu). Andmed tooduna % muutust esitavalt %
erinevus relatiivselt atorvastatiinile üksi (nt 0% = ei muutu).
#
Vt lõigud 4.4 ja 4.5 kliiniline olulisus.
*
Sisaldab ühte või enamat komponenti mis inhibeerib CYP3A4 ja võib tõsta
plasmakonsentratsiooni ravimitel mida metaboliseeritakse CYP3A4 poolt. Ühe 240 ml klaasitäie
greipfruudimahla joomine vähendab aktiivse ortohüdroksümetaboliidi AUC-d 20,4%. Suurte koguste
greipfuudimahla joomine (ligikaudu 1,2 l ööpäevas 5 päeva jooksul) tõstis atorvastatiini AUC-d 2,5
korda ja aktiivset (atorvastatiin ja metaboliidid) AUC-d.
^
Üldine atorvastatiini ekvivalentsuse aktiivsus
Tõus on näidatud “↑”, langus kui “↓”

Tabel 2: Atorvastatiini toime samaaegselt manustatavate ravimite farmakokineetikale
Atorvastatiin ja
Samaaegselt manustatav ravim
annustamis
Ravim/Annus (mg)
Muutus
Kliiniline soovitus
režiim
AUC&

80 mg 1 kord
Digoksiin 0,25 mg 1 kord
↑ 15%
Patsiente kes võtavad
ööpäevas,
ööpäevas, 20 päeva
digoksiini tuleb asjakohaselt
10 päeva
jälgida.
40 mg 1 kord
Suukaudsed kontraseptiivid 1
↑ 28%
Spetsiifiline soovitus puudub.
ööpäevas, 22
kord ööpäevas, 2 kuud
↑ 19%
päeva
- noretindroon 1 mg
- etünüülöstradiool 35
mikrogrammi
80 mg 1 kord
Fenasoon, 600 mg ühekordne
↑ 3%
Spetsiifiline soovitus puudub
ööpäevas,
annus*
15 päeva

&
Andmed tooduna % muutust esitavalt % erinevus relatiivselt atorvastatiinile üksi (nt 0% = ei
muutu).
*
Atorvastatiin ja fenasooni korduvannuste koosmanustamisel oli väike või märkamatu toime
fenasooni kliirensis.
Tõus on näidatud “↑”, langus kui “↓”

Lapsed
Ravimite koostoimeuuringuid on läbi viidud ainult täiskasvanutel. Koostoimete ulatus lastel ei ole
teada. Laste puhul tuleb arvestada ülalmainitud täiskasvanute koostoimeid ja lõigus 4.4 toodud
hoiatusi.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised
Fertiilses eas naised peavad kasutama tõhusat rasestumisvastast meetodit (vt lõik 4.3).

Rasedus
Atoris on raseduse ajal vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Ohutus rasedatel naistel ei ole tõestatud.
Kontrollitud kliinilisi uuringuid atorvastatiiniga ei ole rasedatel läbi viidud. Harva on teatatud
kongenitaalsete anomaaliate tekkest peale intrauteriinselt HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite leidu.
Loomkatsed on näidanud reproduktsiooni toksilisust. (vt lõik 5.3).

Atorvastatiin-ravi emal võib vähendada lootel mevalonaadi taset, mis on kolesterooli biosünteesi
prekursor. Ateroskleroos on krooniline protsess ja tavapärane lipiidide taset langetava ravi ärajätmine
raseduse ajal omab vähest mõju pikaajalise riskiga seotud primaarse hüperkolesteroleemia puhul.

Nendel põhjustel ei tohi Atoris't kasutada rasedatel naistel, kes proovivad rasestuda või kahtlustavad
rasedust. Ravi Atoris'ega tuleb raseduse ajaks katkestada, või kuni on selgeks tehtud, et naine ei ole
rase (vt lõik 4.3).

Imetamine
Ei ole teada, kas atorvastatiin või tema metaboliidid imenduvad inimese rinnapiima. Rottidel on
atorvastatiini plasmakonsentratsioon ja tema aktiivsed metaboliidid sarnased sellele, mis on piimas (vt
lõik 5.3). Potentsiaalselt raskete kõrvaltoimete tõttu, naised kes võtavad Atoris't ei tohi oma imikuid
imetada (vt lõik 4.3). Atorvastatiin on imetamise ajal vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Fertiilsus
Loomkatsetes puudus atorvastatiinil toime isaste ja emaste fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Teadaolevalt ei oma Atoris märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8. Kõrvaltoimed

Atorvastatiini platseebokontrollitud kliinilise uuringu andmetel, mille jooksul raviti 16 066 patsienti
(8755 atorvastatiiniga, 7311 platseeboga) keskmiselt 53 nädala jooksul, katkestas kõrvaltoimete tõttu
5,2% patsientidest ravi atorvastatiiniga ja 4,0% patsientidest ravi platseeboga.

Põhinedes kliiniliste uuringute andmetel ja ulatuslikul turuletulekujärgsel kogemusel on järgnevas
tabelis toodud atorvastatiini kõrvaltoimete profiil.

Kõrvaltoimete esinemissagedus liigitatakse järgnevalt: sage (>1/100, <1/10); aeg-ajalt (>1/1000,
<1/100); harv (>1/10000, <1/1000); väga harv (<1/10000).

Infektsioonid ja infestatsioonid:
Sage: nasofarüngiit.

Vere ja lümfisüsteemi häired:
Harv: trombotsütopeenia.

Immuunsüsteemi häired:
Sage: allergilised reaktsioonid.
Väga harv: anafülaksia.

Ainevahetus- ja toitumishäired:
Sage: hüperglükeemia
Aeg-ajalt: hüpoglükeemia, kehakaalu tõus, anoreksia.

Psühhiaatrilised häired:
Aeg-ajalt: õudusunenäod, unetus.

Närvisüsteemi häired:
Sage: peavalu.
Aeg-ajalt: pearinglus, paresteesia, hüpesteesia, düsgeusia, amneesia.
Harv: perifeerne neuropaatia.

Silma kahjustused:
Aeg-ajalt: nägemise ähmastumine.
Harv: nägemishäired.

Kõrva ja labürindi kahjustused:
Aeg-ajalt: tinnitus.
Väga harv: kuulmiskaotus.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:
Sage: farüngolarüngeaalne valu, ninaverejooks.

Seedetrakti häired:
Sage: kõhukinnisus, kõhupuhitus, düspepsia, iiveldus, kõhulahtisus.
Aeg-ajalt: oksendamine, üla- ja alakõhu valu, röhatused, pankreatiit.

Maksa ja sapiteede häired:
Aeg-ajalt: hepatiit.
Harv: kolestaas.
Väga harv: maksapuudulikkus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Aeg-ajalt: nõgeslööve, nahalööbed, kihelus, alopeetsia.
Harv: angioneurootiline turse, bulloosne dermatiit koos multiformse erüteemiga, Stevensi-Johnsoni
sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs.
10

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:
Sage: müalgia, artralgia, jäsemete valu, lihasspasmid, liigeste turse, seljavalu.
Aeg-ajalt: kaelavalu, lihasväsimus.
Harv: müopaatia, müosiit, rabdomüolüüs, tendinopaatia mõnikord koos rebendiga.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:
Väga harv: günekomastia.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
Aeg-ajalt: halb enesetunne, asteenia, valu rinnus, perifeerne turse, kurnatus, palavik.

Uuringud:
Sage: maksafunktsiooni analüüsides kõrvalekalded, kreatiinfosfokinaaside taseme tõus veres.
Aeg-ajalt: leukotsüütide esinemine uriinis.

Sarnaselt teiste HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamisega on ka atorvastatiin raviga täheldatud
seerumi transaminaaside aktiivsuse suurenemist. See oli tavaliselt kerge ja mööduv ega vajanud ravi
katkestamist. Kliiniliselt oluline (>3 korda üle normi ülemise piiri) seerumi transaminaaside
aktiivsuse tõus esines 0,8%-l patsientidel atorvastatiini puhul. See suurenemine oli annusest sõltuv ja
kõikidel patsientidel mööduv.

2,5% patsientidest, kellele manustati atorvastiini kliinilistes uuringutes, täheldati nii nagu teistegi
HMG-CoA reduktaasi inhibiitorite kasutamisel seerumi kreatiinkinaasi (CK) aktiivsuse suurenemist
rohkem kui 3 korda üle normi ülemise piiri. Suurenemist rohkem kui 10 korda üle normi ülemise piiri
esines 0,4% atorvastatiiniga ravitud patsientidest (vt lõik 4.4).

Mõnede statiinide kasutamisel on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
- Seksuaalfunktsiooni häired
- Depressioon
- Üksikjuhtudel interstitsiaalne kopsuhaigus, eriti pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.4).
- Diabeet: Esinemissagedus sõltub riskifaktorite (tühja kõhu vereglükoos ≥ 5,6 mmol/l,
kehamassiindeks rohkem kui 30 kg/m2, kõrgenenud triglütseriidide tase, anamneesis
hüpertensioon) olemasolust või puudumisest.

Lapsed
Kliinilise ohutuse andmebaasis sisalduvad andmed 249 lapse kohta, kes said atorvastatiini, nende
hulgas 7 patsienti, kes olid alla 6 aasta vanused; 14 patsienti, kes olid vanuses 6…9 aastat ja 228
patsienti vanuses 10…17 aastat.
Närvisüsteemi häired:
Sage: peavalu

Seedetrakti häired:
Sage: kõhuvalu

Uuringud:
Sage: alaniinaminotransferaasi tõus, vere kreatiinfosfokinaasi tõus.

Olemasolevate andmete alusel oletatakse, et kõrvaltoimete sagedus, tüüp ja raskusaste lastel on
samasugused kui täiskasvanutel. Käesoleval hetkel on kogemused seoses pikaajalise ohutusega lastel
piiratud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
11

4.9. Üleannustamine

Atorvastatiini üleannustamise puhul ei ole spetsiifilist ravi. Üleannustamise korral tuleks patsienti
ravida sümptomaatiliselt ja vajadusel rakendada üldisi toetavaid meetmeid. Tuleb teostada
maksafunktsiooni analüüse ja jälgida seerumi CK tasemeid. Ulatusliku seondumise tõttu
plasmavalkudega ei ole oodata, et hemodialüüs atorvastatiini kliirensit oluliselt suurendaks.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Lipiidisisaldust muutvad ained, HMG-CoA-reduktaasi inhibiitorid, ATC-
kood: C10AA05

Atorvastatiin on HMG-CoA reduktaasi selektiivne konkureeriv inhibiitor. HMG-CoA reduktaas on
ensüüm, mis reguleerib 3-hüdroksü-3-metüülglutarüülkoensüümi A steroolide (sh kolesterool)
eelühendiks mevalonaadiks muutumise kiirust. Maksas muudetakse triglütseriidid ja kolesterool väga
madala tihedusega lipoproteiinideks (VLDL) ja vabastatakse plasmas transportimiseks perifeersetesse
kudedesse. Madala tihedusega lipoproteiinid (LDL) moodustuvad VLDL-ist ja kataboliseeritakse
eeskätt LDL-i suhtes kõrge afiinsusega retseptorite poolt (LDL-retseptor).
Atorvastatiin vähendab kolesterooli kontsentratsiooni plasmas ja lipoproteiinide kontsentratsiooni
seerumis, inhibeerides HMG-CoA reduktaasi ja seejärel kolesterooli biosünteesi maksas ning
suurendades maksas rakkude pinnal LDL-retseptorite arvu LDL-i haarde ja katabolismi
suurendamiseks.
Atorvastatiin vähendab LDL-i produktsiooni ja LDL-i partiklite arvu. Atorvastatiini manustamisel
suureneb tugevalt ja püsivalt LDL-retseptorite aktiivsus, millega kaasneb veres ringlevate
LDLpartiklite omaduste soodne muutumine. Atorvastatiin on tõhus LDL-C vähendamisel
homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidel, populatsioonil, kes tavaliselt ei
reageeri ravile lipiidide sisaldust vähendavate ravimitega.
Annuse-vastuse uuringus on näidatud, et atorvastatiin vähendab lipiidide kontsentratsiooni järgmiselt:
üldkolesterool (30%...46%), LDL-C (41%...61%), apolipoproteiin B (34%...50%) ja triglütseriidid
(14%...33%) ning suurendab samal ajal HDL-C ja apolipoproteiin A-1 kontsentratsiooni. Need
tulemused on ühesugused nii heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga kui ka
hüperkolesteroleemia mitteperekondlike vormidega ja segatüüpi hüperlipideemiaga patsientidel,
samuti insuliinsõltumatu suhkurtõvega patsientidel.
On tõestatud, et üldkolesterooli ja apolipoproteiin B kontsentratsiooni vähenemine vähendab
kardiovaskulaarsete tüsistuste ja kardiovaskulaarse suremuse riski.

Homosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
8 nädalases avatud mitmekeskuselises ravimi tasuta kasutamise uuringus valikuliselt pikendatud faasis
kaasati 335 patsienti, kellest 89-l oli diagnoositud homosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia.
Nendel 89-l patsiendil oli LDL-C üldine vähenemine ligikaudu 20%. Atorvastatiini manustati annuses
80 mg/päevas.

Ateroskleroos
Uuringus Reversing Atherosclerosis with Aggresssive Lipid Lowering (REVERSAL) hinnati südame
isheemiatõvega patsientidel lipiidide intensiivse langetamise 80 mg atorvastatiiniga ja lipiidide
standardse langetamise 40 mg pravastatiiniga toimet koronaarateroskleroosile angiograafia ajal
intravaskulaarse ultraheliuuringuga (intravascular ultrasound, (IVUS)). Selles randomiseeritud
topeltpimedas mitmekeskuselises kontrollitud kliinilises uuringus viidi IVUS läbi 502 patsiendil
uuringu alguses ja 18 kuu pärast. Atorvastatiinirühmas (n=253) ei esinenud ateroskleroosi
progresseerumist.
Keskmine protsentuaalne muutus võrreldes esialgsega kogu ateroomi mahus (primaarne uuringu
kriteerium) oli -0,4% (p=0,98) atorvastatiinirühmas ja +2,7% (p=0,001) pravastatiinirühmas (n=249).
12
Võrreldes pravastatiiniga olid atorvastatiini toimed statistiliselt olulised (p=0,02). Lipiidide
intensiivse langetamise toimet kardiovaskulaarsetele tulemusnäitajatele (st revaskulariseerimise
vajadus, mittefataalne müokardiinfarkt, koronaarne surm) selles uuringus ei vaadeldud.
Atorvastatiinirühmas vähenes LDL-C keskmise väärtuseni 2,04 mmol/l ± 0,8 (78,9 mg/dl ± 30)
algsest väärtusest 3,89 mmol/l ± 0,7 (150 mg/dl ± 28) ning pravastatiinirühmas vähenes LDL-C
keskmise väärtuseni 2,85 mmol/l ± 0,7 (110 mg/dl ± 26) algsest väärtusest 3,89 mmol/l ± 0,7 (150
mg/dl ±26) (p<0,0001). Atorvastatiin langetas oluliselt ka keskmist TC taset 34,1% (pravastatiin: -
18,4%, p<0,0001), keskmist TG taset 20% (pravastatiin: -6,8%, p <0,0009) ja keskmist
apolipoproteiin B taset 39,1% (pravastatiin: -22,0%, p<0,0001). Atorvastatiin tõstis keskmist HDL-C
taset 2,9% võrra (pravastatiin: +5,6%, p=ei ole oluline). Atorvastatiinirühmas esines keskmine CRP
36,4%-line vähenemine võrreldes 5,2%-lise vähenemisega pravastatiinirühmas (p<0,0001).
Uuringu tulemused saadi annusega 80 mg. Seepärast ei saa neid ekstrapoleerida väiksematele
annustele.
Mõlema ravirühma ohutuse ja talutavuse profiilid olid võrreldavad.

Selles uuringus ei vaadeldud lipiidide intensiivse langetamise toimet peamistele kardiovaskulaarsetele
tulemusnäitajatele. Seetõttu ei ole teada nende kliiniline tähtsus seoses primaarsete ja sekundaarsete
kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamisega.

Äge koronaarsündroom
MIRACL-i uuringus on 80 mg atorvastatiini hinnatud 3086 ägeda koronaarsündroomiga (mitte-Q-saki
müokardiinfarkt või ebastabiilne stenokardia) patsiendil (atorvastatiin n=1538; platseebo n=1548).
Ravi alustati ägedas faasis pärast hospitaliseerimist ja see kestis 16 nädalat. Ravi atorvastatiiniga
annuses 80 mg/päevas pikendas aega kombineeritud esmase lõpp-punkti saabumiseni, mida defineeriti
kui surma ükskõik millisel põhjusel, mittefataalset müokardiinfarkti, elustatud südameseiskust või
stenokardiat müokardi isheemia nähtudega, mis vajas hospitaliseerimist. Risk vähenes 16% võrra
(p=0,048). See oli peamiselt põhjustatud 26%-lisest taashospitaliseerimise vähenemisest müokardi
isheemia nähtudega stenokardia tõttu (p=0,018). Teised sekundaarsed tulemusnäitajad ei olnud
statistiliselt olulised (üldiselt: platseebo 22,2%, atorvastatiin 22,4%).

Atorvastatiini ohutusprofiil MIRACL-i uuringus vastas sellele, mis on kirjeldatud lõigus 4.8.

Kardiovaskulaarse tüsistuse ennetamine
Atorvastatiini toimet fataalsele ja mittefataalsele südame isheemiatõvele hinnati randomiseeritud
topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus Anglo-Scandinavian Cardiac Outcomes Trial Lipid
Lowering Arm (ASCOT-LLA). Patsiendid olid hüpertensiivsed, vanuses 40...79 aastat, kes ei olnud
varem põdenud müokardiinfarkti ega saanud stenokardiaravi ja kelle TC tase oli ≤6,5 mmol/l (251
mg/dl). Lisaks oli kõikidel patsientidel vähemalt kolm järgmistest eelnevalt määratletud
kardiovaskulaarsetest riskifaktoritest: meessugu, vanus ≥55, suitsetamine, diabeet, enneaegse südame
isheemiatõve (CHD) esinemine esimese astme sugulasel, TC : HDL-C>6, perifeersete veresoonte
haigus, vasaku vatsakese hüpertroofia, varasem tserebrovaskulaarne tüsistus, spetsiifilised
kõrvalekalded EKG-s, proteinuuria/albuminuuria. Mitte kõik uuringusse hõlmatud patsiendid ei
omanud hinnanguliselt suurt riski esimese kardiovaskulaarse tüsistuse tekkimiseks.

Patsiendid said hüpertensioonivastast ravi (kas amlodipiinil või atenoloolil põhineva skeemi järgi) ja
kas atorvastatiini 10 mg päevas (n=5168) või platseebot (n=5137).

Atorvastatiini toime absoluutse ja suhtelise riski vähendamisel oli järgmine:

Tüsistus
Suhtelise
Tüsistuste
Absoluutse
(p väärtus)
riski
arv
riski
vähenemine (Atorvastatii
vähenemine
(%)
n vs
platseebo
(%)
13
Fataalne CHD pluss
36%
100 vs. 154
1,1%
0,0005
mittefataalne MI









Üldised kardiovaskulaarsed
20%
389 vs. 483
1,9%
0,0008
tüsistused ja




revaskularisatsiooniprotseduurid








Üldised koronaarsed tüsistused
29%
178 vs 247
1,4%
0,0006
1Põhinedes 3,3-aastase jälgimisperioodi jooksul esinenud tüsistuste esinemismäärade erinevusel.
CHD=südame isheemiatõbi; MI=müokardiinfarkt.

Üldine suremus ja kardiovaskulaarne suremus ei vähenenud märkimisväärselt (185 vs 212 juhtu,
p=0,17 ja 74 vs 82 juhtu, p=0,51). Alarühma analüüsimisel soo alusel (81% mehed, 19% naised)
täheldati atorvastatiini kasulikku toimet meestel, kuid mitte naistel, mis võis olla tingitud tüsistuste
väiksemast esinemissagedusest naiste alarühmas. Üldine ja kardiovaskulaarne suremus oli arvuliselt
suurem naispatsientidel (38 vs 30 ja 17 vs 12), kuid see ei olnud statistiliselt oluline. Esines
märkimisväärne ravimite koostoime varem kasutatavate hüpertensioonivastaste ravimitega. Esmane
tulemusnäitaja (fataalne CHD pluss mittefataalne MI) vähenes atorvastatiiniga oluliselt amlodipiiniga
ravitud patsientidel (HR 0,47 (0,32…0,69), p=0,00008), kuid mitte nendel, keda raviti atenolooliga
(HR 0,83 (0,59…1,17 ), p=0,287).

Atorvastatiini toimet fataalsele ja mittefataalsele kardiovaskulaarsele haigusele hinnati ka
randomiseeritud topeltpimedas mitmekeskuselises platseeboga kontrollitud uuringus Collaborative
Atorvastatin Diabetes Study (CARDS) II tüüpi diabeediga patsientidel (40…75-aastased), kellel ei
olnud varem esinenud kardiovaskulaarset haigust ja kelle LDL-C≤4,14 mmol/l (160 mg/dl) ning
TG≤6,78 mmol/l (600 mg/dl). Lisaks oli kõikidel patsientidel vähemalt üks järgmistest eelnevalt
määratletud kardiovaskulaarsetest riskifaktoritest: hüpertensioon, aktiivne suitsetamine, retinopaatia,
mikroalbuminuuria või makroalbuminuuria.

Patsiente raviti kas atorvastatiiniga annuses 10 mg päevas (n=1428) või platseeboga (n=1410)
keskmise jälgimisaja jooksul 3,9 aastat.

Atorvastatiini toime absoluutse ja suhtelise riski vähendamisel oli järgmine:


Suhtelise
Tüsistuste arv
Absoluutse

Tüsistus
riski
(Atorvastatiin vs riski
(p-väärtus)
vähenemine
platseebo
vähenemine1
(%)
(%)
Raske kardiovaskulaarne
37%
83 vs. 127
3,2%
0,0010
tüsistus (fataalne ja




mittefataalne AMI,




sümptomiteta MI, äge CHD




surm, ebastabiilne




stenokardia, CABG, PTCA,




revaskularisatsioon, insult)




MI (fataalne ja mittefataalne 42%
38 vs 64
1,9%
0,0070
AMI, sümptomiteta MI)




Insuldid (fataalne ja




mittefataalne)




48%
21 vs 39
1,3%
0,0163
1Põhinedes 3,9-aastase jälgimisperioodi jooksul esinenud tüsistuste esinemismäärade erinevusel.
AMI=äge müokardiinfarkt; CABG=koronaararteri šuntsiirik; CHD=südame isheemiatõbi;
MI=müokardiinfarkt; PTCA=perkutaanne transluminaalne koronaarangioplastika.

14
Patsiendi sugu, vanus või algtaseme LDL-C sisaldus ei mõjutanud ravimi toimet. Soodsat toimet
täheldati suremuse määrale (82 surmajuhtumit platseeborühmas vs 61 surmajuhtumit
atorvastatiinirühmas; p=0,0592).

Korduv insult
Uuringus SPARCL (Stroke Prevention by Aggressive Reduction in Cholesterol Levels (SPARCL) -Insuldi ennetamine kolesteroolitaseme agressiivse langetamise teel) hinnati 80 mg atorvastatiini või
platseebo toimet 4731 patsiendil, kellel oli eelneva 6 kuu jooksul olnud insult või transitoorne
isheemia atakk (TIA) ja kelle anamneesis ei olnud südame koronaarhaigust (CHD). 60% patsientidest
olid mehed, patsientide vanusevahemik oli 21…92 aastat (keskmine vanus 63 aastat) ja nende LDL-I
algtasemeks oli 133 mg/dl (3,4 mmol/l). Atorvastatiinravi ajal oli keskmine LDL-kolesterooli tase 73
mg/dl (1,9 mmol/l), samas kui platseebo manustamisel oli see näitaja 129 mg/dl (3,3 mmol/l).
Keskmine uuringujärgne jälgimisperiood oli 4,9 aastat.

Võrreldes platseeboga vähendas atorvastatiini manustamine (annuses 80 mg) nii fataalse kui ka
mittefataalse insuldi tekkeohtu esmase tulemusnäitajana 15% võrra (riskimäärade suhe 0,85; 95%
usaldusintervall, 0,72…1,00; p=0,05 või 0,84; 95% usaldusintervall, 0,71…0,99; p=0,03 pärast
kohandamist algsete tegurite suhtes). Atorvastatiini puhul oli üldsuremus 9,1% (216/2365) ja
platseebo puhul 8,9% (211/2366).

Post-hoc analüüs näitas, et atorvastatiini (annuses 80 mg) manustamine vähendas isheemilise insuldi
esinemissagedust (218/2365, 9,2% vs 274/2366, 11,6%, p=0,01) ja suurendas hemorraagilise insuldi
esinemissagedust (55/2365, 2,3% vs 33/2366, 1,4%, p=0,02) võrreldes platseeboga.

- Hemorraagilise insuldi tekkeoht suurenes patsientidel, kellel oli hemorraagiline insult esinenud
enne uuringusse kaasamist (7/45 atorvastatiini puhul vs 2/48 platseebo puhul; riskimäärade suhe 4,06;
95% usaldusintervall, 0,84…19,57) ja isheemilise insuldi tekkeoht oli erinevates uuringugruppides
samasugune (3/45 atorvastatiini puhul vs 2/48 platseebo puhul; riskimäärade suhe 1,64; 95%
usaldusintervall, 0,27…9,82).

- Hemorraagilise insuldi tekkeoht suurenes ka patsientidel, kellel oli enne uuringusse kaasamist
esinenud lakunaarne ajuinfarkt (20/708 atorvastatiini puhul vs 4/701 platseebo puhul; riskimäärade
suhe 4,99; 95% usaldusintervall, 1,71…14,61), kuid samas vähenes sellistel patsientidel isheemilise
insuldi tekkeoht (79/708 atorvastatiini puhul vs 102/701 platseebo puhul; riskimäärade suhe 0,76;
95% usaldusintervall, 0,57…1,02). On võimalik, et insuldi üldine tekkeoht on suurenenud
patsientidel, kellel oli eelnevalt esinenud lakunaarne ajuinfarkt ja kes said atorvastatiini annuses 80
mg/ööpäevas.

Patsientide alagrupis, kellel oli hemorraagiline insult esinenud enne uuringusse kaasamist, oli
atorvastatiini puhul üldsuremus 15,6% (7/45) ja platseebo puhul 10,4% (5/48). Patsientide alagrupis,
kellel oli lakunaarne ajuinfarkt esinenud enne uuringusse arvamist, oli atorvastatiini puhul üldsuremus
10,9% (77/708) ja platseebo puhul 9,1% (64/701).

Lapsed

Heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia lastel vanuses 6…17 aastat
8-nädalane avatud uuring atorvastatiini farmakokineetika, farmakodünaamika, ohutuse ja talutavuse
hindamiseks viidi läbi lastel ja noorukitel, kellel esines geneetiliselt kinnitatud heterosügootne
perekondlik hüperkolesteroleemia ja kelle esialgne LDL-C oli ≥4 mmol/l. Kokku osales uuringus 39
last ja noorukit vanuses 6…17 aastat. Kohorti A kuulus 15 last vanuses 6…12 aastat Tanneri
staadiumiga 1. Kohorti B kuulus 24 last vanuses 10…17 aastat Tanneri staadiumiga ≥2.

Atorvastatiini algannus oli 5 mg ööpäevas närimistabletina kohordis A ja 10 mg ööpäevas tabletina
kohordis B. Atorvastatiini annust võis kahekordistada, kui osaleja ei olnud saavutanud eesmärgiks
seatud LDL-C-d <3,35 mmol/l neljandaks nädalaks ja kui atorvastatiini taluti hästi.

15
Keskmised LDL-C, TC, VLDL-C ja Apo B väärtused vähenesid 2. nädalaks kõigil osalejatel.
Osalejatel, kelle annust kahekordistati, täheldati lisavähenemist juba esimesel hindamisel 2 nädalat
pärast annuse suurendamist. Keskmine lipiidide parameetrite protsentuaalne vähenemine oli sarnane
mõlemas kohordis sõltumata sellest, kas osalejad jäid esialgse annuse juurde või kahekordistati nende
esialgset annust. Keskmiselt 8. nädalal oli LDL-C ja TC muutus võrreldes esialgsega vastavalt
ligikaudu 40% ja 30% erineva ekspositsiooni puhul.

Heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia lastel vanuses 10…17 aastat
Topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus, millele järgnes avatud faas, randomiseeriti 187
heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia (FH) või raske hüperkolesteroleemiaga poissi ja
menarhejärgset tüdrukut vanuses 10…17 aastat (keskmine vanus 14,1 aastat) saama atorvastatiini
(n=140) või platseebot (n=47) 26 nädala jooksul. Seejärel said kõik atorvastatiini 26 nädala jooksul.
Atorvastatiini annus (üks kord ööpäevas) oli 10 mg esimese 4 nädala jooksul ja seda suurendati 20
milligrammini, kui LDL-C tase oli >3,36 mmol/l. Atorvastatiin vähendas oluliselt üld-C, LDL-C,
triglütseriidide ja apolipoproteiin B sisaldust plasmas 26-nädalase topeltpimeda faasi jooksul.
Keskmine saavutatud LDL-C väärtus oli 3,38 mmol/l (ulatus: 1,81…6,26 mmol/l)
atorvastatiinirühmas võrreldes 5,91 mmol/l-ga (ulatus: 3,93…9,96 mmol/l) platseeborühmas 26-nädalase topeltpimeda faasi jooksul.

Veel üks atorvastatiini ja kolestipooli võrdlusuuring hüperkolesteroleemiaga lastel vanuses 10…18
aastat näitas, et atorvastatiin (N=25) põhjustas olulise LDL-C vähenemise 26. nädalal (p<0,05)
võrreldes kolestipooliga (N=31).

Ravimi tasuta kasutamise uuring raske hüperkolesteroleemiaga (sealhulgas homosügootse
hüperkolesteroleemiaga) patsientidel hõlmas 46 last, keda raviti atorvastatiiniga, kelle annust
kohandati vastuse alusel (mõned osalejad said 80 mg atorvastatiini päevas). Uuring kestis 3 aastat:
LDL-kolesterool vähenes 36% võrra.

Lapseea atorvastatiinravi pikaajalist tõhusust täiskasvanuea haigestumuse ja suremuse vähendamisel
ei ole kindlaks tehtud.

Euroopa Ravimiamet on loobunud nõudest esitada uuringute tulemused atorvastatiinravi kohta lastel
vanuses 0…6 aastat heterosügootse hüperkolesteroleemia puhul ja lastel vanuses 0…18 aastat
homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia, kombineeritud (segatüüpi) hüperkolesteroleemia
ja esmase hüperkolesteroleemia puhul ning kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamisel (vt lõik 4.2
teavet kasutamise kohta lastel).

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Atorvastatiin imendub kiiresti, maksimaalsed plasmakontsentratsioonid (Cmax) saabuvad 1...2 tunni
jooksul. Imendumismäär suureneb proportsionaalselt atorvastatiini annusega. Pärast suukaudset
manustamist on biosaadavus atorvastatiini õhukese polümeerikattega tablettidest 95...99% võrrelduna
suukaudse lahusega. Atorvastatiini absoluutne biosaadavus on ligikaudu 12% ja HMG-CoA
reduktaasi inhibeeriva toime süsteemne biosaadavus ligikaudu 30%. Väike süsteemne biosaadavus on
tingitud presüsteemsest kliirensist seedetrakti limaskestas ja/või metabolismist esmasel
maksapassaažil.

Jaotumine
Atorvastatiini keskmine jaotusruumala on ligikaudu 381 l. Atorvastatiin on ≥98% ulatuses seondunud
plasmavalkudega.

Biotransformatsioon
Atorvastatiin metaboliseeritakse tsütokroom P450 3A4 vahendusel orto- ja parahüdroksüülitud
derivaatideks ja mitmesugusteks beetaoksüdatsiooni produktideks. Arvestamata teisi metabolism
radasid metaboliseeritakse need produktid edasi glükuroniseerimise kaudu. HMG-CoA reduktaasi in
16
vitro inhibeerimine orto- ja parahüdroksüülitud metaboliitide poolt on võrdväärne atorvastatiiniga.
Ligikaudu 70% HMG-CoA reduktaasi inhibeerivast toimest omistatakse veres ringlevatele aktiivsetele
metaboliitidele.

Eritumine
Atorvastatiin elimineeritakse pärast hepaatilist ja/või ekstrahepaatilist metaboliseerumist peamiselt
sapiga. Kuid ravimi enterohepaatiline retsirkulatsioon on ebaoluline. Atorvastatiini keskmine
eliminatsiooni poolväärtusaeg inimestel on ligikaudu 14 tundi. HMG-CoA reduktaasi inhibeeriva
toime poolväärtusaeg on aktiivsete metaboliitide arvel ligikaudu 20...30 tundi.

Eripopulatsioonid

Eakad: atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide kontsentratsioon plasmas on tervetel eakatel
isikutel suurem kui noortel täiskasvanutel, kui toime lipiididele oli võrreldav toimega nooremale
patsientide populatsioonile.

Lapsed: Avatud 8 nädalases uuringus raviti heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia ja
esialgse LDL-C-ga ≥4 mmol/l lapsi (vanuses 6…17 aastat) Tanneri staadiumiga 1 (N=15) ja Tanneri
staadiumiga ≥2 (N=24) vastavalt atorvastatiini 5 või 10 mg närimistablettide või 10 või 20 mg
õhukese polümeerikattega tablettidega üks kord ööpäevas. Kehakaal oli ainuke oluline ühismuutuja
atorvastatiini farmakokineetika mudelis. Atorvastatiini näiv suukaudne kliirens lastel oli sarnane
täiskasvanutel esinevaga, kui seda allomeetriliselt kehakaalule skaleerida. Vastavat LDL-C ja TC
vähenemist täheldati erinevate atorvastatiini ja o-hüdroksüatorvastatiini ekspositsioonide korral.

Soolised erinevused: atorvastatiini ja selle aktiivse metaboliidi kontsentratsioonid naistel erinevad
meeste omadest (naistel: ligikaudu 20% kõrgem Cmax ja ligikaudu 10% väiksem AUC). Need
erinevused meestel ja naistel ei olnud kliiniliselt olulised ja ei põhjustanud mingeid kliiniliselt olulisi
erinevusi toimetes lipiididele.

Neerupuudulikkus: neeruhaigus ei mõjuta atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide
plasmakontsentratsioone ega toimet lipiididele.

Maksapuudulikkus: kroonilise alkohoolse maksakahjustusega patsientidel (Childs-Pugh B)
suurenevad atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide plasmakontsentratsioonid oluliselt (Cmax
ligikaudu 16 korda ja AUC 11 korda).

SLCO1B1 polümorfism: Kõik HMG-CoA hepaatilise tagasihaarde reduktaasi inhibiitori, kaasa
arvatud atorvastatiin, hõlmavad OATP1B1 transporterit. Patsientidel SLCO1B1 polümorfismiga on
risk atorvastatiini ekspositsiooniks, mis võib viia rabdomüolüüsi suurenenud ohule (vt lõik 4.4). Geeni
polümorfism kodeerib lahti OATP1B1 (SLCO1B1 c.521CC), mis on seotud 2,4 kordselt suurema
atorvastatiini ekspositsineerimisega (AUC) kui indiviididel, kellel see genotüübi variant puudub
(c.521TT). Nende patsientide puhul on võimalik ka hepaatilise atorvastatiini tagasihaarde
kahjustumine. Võimalikud tõhususe põhjused on teadmata.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Neljas in vitro testis ning ühes in vivo testis ei leitud atorvastatiinil mutageenset või klastogeenset
potentsiaali.Atorvastatiin ei olnud rottidel kartsinogeenne, aga hiirtel kõrgetes annustes (annus
ületades 6-11 korda AUC
suurimat inimesel kasutatavat soovitatavat annus) suurenes
0-24h
hepatotsellulaarse adenoomi esinemissagedus isas- ja hepatotsellulaarsete kartsinoomide
esinemissagedus emasloomadel.

Loomkatsetes ilmnes, et HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid võivad mõjutada embrüo ja loote arengut.
Atorvastatiinil ei olnud toimet rottide, jäneste ja koerte fertiilsusele ja ei olnud teratogeensed, kuigi
rottidel ja jänestel ilmnes lootetoksilisus emasloomale toksiliste annuste puhul. Suurte annuste
atorvastatiini esinemisel, aeglustus rottidel järglaste areng ja vähenes postnataalne elulemus. Rottidel
17
on tõendeid platsenta ülekande kohta. Rottidel on atorvastatiini plasmakonsentratsioonid sarnased
piimas leiduvale. Pole teada, kas atorvastatiin või tema metaboliidid erituvad inimese rinnapiima.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Atoris 10 mg ja 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Tableti sisu:
Povidoon
Naatriumlaurüülsulfaat
Kaltsiumkarbonaat (E170)
Mikrokristalliline tselluloos (E460)
Laktoosmonohüdraat
Kroskarmelloosnaatrium (E468)
Magneesiumstearaat (E572)
Talk (E553b)
Tableti kate:
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 3000
Polüvinüülalkohol.

Atoris 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Tableti sisu:
Povidoon
Naatriumlaurüülsulfaat
Kaltsiumkarbonaat (E170)
Mikrokristalliline tselluloos (E460)
Laktoosmonohüdraat
Kroskarmelloosnaatrium (E468)
Krospovidoon
Magneesiumstearaat (E572)
Tableti kate:
Hüpromelloos (E464)
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 400.

Atoris 30 mg, 60 mg ja 80 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Tableti sisu:
Naatriumhüdroksiid
Hüdroksüpropüültselluloos (E463)
Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalliline tselluloos (E460)
Kroskarmelloosnaatrium
Krospovidoon Tüüp A
Polüsorbaat 80
Magneesiumstearaat (E572)

Tableti kate:
Opadry II valge koosneb:
Polüvinüülalkohol
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 3000
Talk (E553b)

18

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

10 mg, 20 mg, 40 mg:
Hoida temperatuuril kuni 25°C.

30 mg, 60 mg, 80 mg:
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

10 mg, 20 mg, 40 mg:
Al-fooliumist ja OPA/Al/PVC-fooliumist blisterpakend.
10 mg õhukese polümeerikattega tabletid - 30 tk pappkarbis.
20 mg õhukese polümeerikattega tabletid - 30 tk pappkarbis.
40 mg õhukese polümeerikattega tabletid - 30 tk, 60 tk või 90 tk pappkarbis.
30 mg, 60 mg, 80 mg:
Blisterpakend (OPA/Al/PVC-alumiiniumfoolium): 4, 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 84, 90, 98 ja
100 õhukese polümeerikattega tabletti karbis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. Müügiloa hoidja

KRKA, d.d., Novo mesto
Šmarješka cesta 6
8501 Novo mesto
Sloveenia

8. Müügiloa number

10 mg: 462505
20 mg: 462605
40 mg: 529706
30 mg: 744111
60 mg: 744211
80 mg: 744011

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

19
Atoris 10 mg, Atoris 20 mg:
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 4.02.2005
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.01.2015

Atoris 40 mg:
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 15.12.2006
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.12.2011

Atoris 30 mg, 60 mg, 80 mg:
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 3.05.2011

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2015


20