AMLODIGAMMA 10MG

Hüpertensioon.
Krooniline stabiilne stenokardia.
Vasospastiline (Prinzmetal'i) stenokardia

Täiskasvanud
Nii hüpertensiooni kui ka stenokardia ravis on tavaline algannus 5 mg Amlodigamma’t üks kord
ööpäevas, mida võib vastavalt konkreetse patsiendi ravivastusele suurendada maksimaalse annuseni
10 mg.
Amlodigamma’t on hüpertensiooniga patsientidel kasutatud kombineeritult tiasiiddiureetikumi,
alfablokaatori, beetablokaatori või angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoriga. Stenokardia ravis
võib Amlodigamma’t kasutada monoteraapiana või kombineeritult teiste stenokardiavastaste
ravimitega, kui patsiendi stenokardia ei allu ravile nitraatide ja/või beetablokaatori piisavate
annustega.

Samaaegsel manustamisel tiasiiddiureetikumide, beetablokaatorite ja angiotensiini konverteeriva
ensüümi inhibiitoriga ei ole Amlodigamma annust vaja kohandada.

Patsientide erirühmad

Eakad
Amlodigamma võrdsed annused on nii eakatel kui noortel ühtviisi hästi talutavad. Eakatele on
soovitatavad tavalised annused, kuid annuse suurendamisel tuleb olla ettevaatlik (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustus
Puuduvad annustamissoovitused kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidele; seetõttu tuleb
annuste määramisel olla ettevaatlik ja alustada annustamisvahemiku väiksematest väärtustest (vt
lõigud 4.4 ja 5.2). Amlodipiini farmakokineetikat raske maksakahjustusega patsientidel ei ole uuritud.
Raske maksakahjustusega patsientidel tuleb alustada amlodipiini väikseimast annusest, suurendades
seda aeglaselt.

Neerukahjustus
Amlodipiini plasmakontsentratsioonide muutused ei korreleeru neerukahjustuse astmega, mistõttu
soovitatakse tavalisi annuseid. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Lapsed
6…17-aastased hüpertensiooniga lapsed ja noorukid
6…17-aastastele pediaatrilistele patsientidele on soovitatav antihüpertensiivne suukaudne annus
2,5 mg üks kord ööpäevas algannusena, mida võib suurendada kuni 5 mg-ni üks kord ööpäevas, juhul
kui 4 nädala pärast ei ole saavutatud soovitud ravitoimet. Suuremaid annuseid kui 5 mg ööpäevas ei
ole pediaatrilistel patsientidel uuritud (vt lõigud 5.1 ja 5.2).

Selle ravimpreparaadiga ei ole võimalik manustada amlodipiini annust 2,5 mg.

Alla 6-aastased lapsed
Andmed puuduvad.

Tablett suukaudseks manustamiseks

Amlodipiin on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb:
- ülitundlikkus amlodipiini, dihüdropüridiini derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes
abiainete suhtes.
- raske hüpotensioon.
- šokk, sh kardiogeenne šokk.
- vasaku vatsakese väljavoolutrakti obstruktsioon (nt raske aordi stenoos).
- ägeda müokardiinfarkti järgselt tekkinud hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus.

Amlodipiini ohutus ja efektiivsus hüpertensiivse kriisi korral ei ole tõestatud.

Südamepuudulikkusega patsiendid
Südamepuudulikkusega patsiente tuleb ravida ettevaatusega. Pikaajalises platseebokontrollitud
uuringus, kus osalesid raske südamepuudulikkusega patsiendid (NYHA III ja IV aste), oli kopsuturse
esinemissagedus amlodipiiniga ravitute rühmas suurem kui platseebot saanutel (vt lõik 5.1). Kui
patsiendil esineb südame paispuudulikkus, tuleb kaltsiumikanali blokaatorite, sh amlodipiini
kasutamisel olla ettevaatlik, sest need ravimid võivad suurendada edaspidist suremust ja
kardiovaskulaarsete tüsistuste riski.

Maksafunktsiooni kahjustusega patsiendid
Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on amlodipiini poolväärtusaeg pikenenud ja AUC
väärtused suurenenud; annustamissoovitusi ei ole veel antud. Seetõttu tuleb amlodipiinravi alustada
annusevahemiku kõige väiksemate annustega ning rakendada ettevaatust nii ravi alustamisel kui
annuste suurendamisel. Raske maksakahjustusega patsientidel võib olla vajalik annuse aeglane
suurendamine koos patsiendi hoolika jälgimisega.

Eakad patsiendid
Eakatel patsientidel tuleb annuseid suurendada ettevaatusega (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Neerupuudulikkusega patsiendid
Neerupuudulikkusega patsientidele võib anda amlodipiini tavalistes annustes. Amlodipiini taseme
muutused plasmas ei korreleeru neerukahjustuste astmega. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Teiste ravimite toimed amlodipiinile
CYP3A4 inhibiitorid: Amlodipiini samaaegsel kasutamisel koos mõõduka või tugeva CYP3A4
inhibiitoriga (proteaasi inhibiitorid, asoolitüüpi seenevastased ained, makroliidid nagu erütromütsiin
või klaritromütsiin, verapamiil ja diltiaseem) võivad olulisel määral suurendada ekspositsiooni
amlodipiinile. Sellised FK variatsioonid võivad eakatel olla kliiniliselt rohkem väljendunud. Seega
võib olla vajalik patsiendi kliiniline jälgimine ja annuse kohandamine.

CYP3A4 indutseerijad: Puudub teave CYP3A4 indutseerijate (nt rifampitsiini ja liht-naistepuna) toime
kohta amlodipiinile. Samaaegne manustamine võib viia amlodipiini plasmakontsentratsiooni
vähenemiseni. Amlodipiini ja CYP3A4 indutseerijaid koos manustades tuleb olla ettevaatlik.

Amlodipiini ei ole soovitatav manustada koos greibiga või greibimahlaga, sest mõnedel patsientidel
võib see suurendada ravimi biosaadavust, mille tagajärjel tugevneb vererõhku langetav toime.

Dantroleen (infusioon): Loomadel on pärast verapamiili manustamist koos intravenoosse
dantroleeniga tekkinud hüperkaleemiast tingitud letaalne vatsakeste fibrillatsioon ja kardiovaskulaarne
kollaps. Hüperkaleemia riski tõttu on soovitatav vältida kaltsiumikanali blokaatorite, nt amlodipiini
samaaegset manustamist maliigse hüpertermia ravi saavatele või maliigsele hüpertermiale kalduvatele
patsientidele.

Amlodipiini toimed teistele ravimitele
Amlodipiin võib tugevdada teiste antihüpertensiivsete omadustega ravimite vererõhku alandavat
toimet.

Kliinilistes koostoimeuuringutes ei mõjutanud amlodipiin atorvastatiini, digoksiini, etanooli
(alkoholi), varfariini ega tsüklosporiini farmakokineetikat.

Simvastatiin: Korduv 10 mg amlodipiini manustamine samaaegselt 80 mg simvastatiiniga põhjustas
77%-lise simvastatiini ekspositsiooni suurenemise võrrelduna simvastatiini manustamisega üksinda.
Amlodipiini saavatel patsientidel tuleb simvastatiini annust piirata 20 mg-ni ööpäevas.

Rasedus
Amlodipiini kasutamise ohutus inimese rasedusele ei ole tõestatud.

Loomkatsetes täheldati suurte annuste puhul reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3).

Amlodipiini kasutamine raseduse ajal on soovitatav ainult siis kui ei ole ohutumat võimalust ja kui
haigus ise kujutab suuremat ohtu ema ja loote elule.

Imetamine
Ei ole teada kas amlodipiin eritub rinnapiima. Ravi jätkamise/katkestamise või rinnaga toitmise
jätkamise/katkestamise otsustamisel tuleks lähtuda rinnaga toitmise kasust lapsele ja ravi jätkamise
kasust emale.

Fertiilsus
Mõnedel kaltsiumikanali blokaatoritega ravitud patsientidel on teatatud pöörduvatest biokeemilistest
muutustest spermatosoidide peaosas. Amlodipiini võimaliku toime kohta fertiilsusele ei ole piisavalt
kliinilisi andmeid. Ühes uuringus rottidel leiti kõrvaltoimeid isasloomade viljakusele (vt lõik 5.3).

Amlodipiinil võib olla kerge või mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Kui
patsiendil esinevad ravimi manustamise tagajärjel pearinglus, peavalu, väsimus või iiveldus, võib
reaktsiooni kiirus olla vähenenud. Ettevaatus on soovitatav eeskätt ravi alguses.

Ohutusprofiili kokkuvõte
Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks ravi ajal on somnolentsus, pearinglus, peavalu,
palpitatsioonid, nahaõhetus, kõhuvalu, iiveldus, hüppeliigeste turse, ödeem ja väsimus.

Kõrvaltoimete loetelu tabelis
Amlodipiini kasutamisel on esinenud järgnevaid kõrvaltoimed, mille esinemissagedused on
defineeritud järgnevalt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100);
harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000).

Kõrvaltoimed on igas esinemissageduste rühmas esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass
Sagedus
Kõrvaltoimed
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv
Leukotsütopeenia, trombotsütopeenia
Immuunsüsteemi häired
Väga harv
Allergilised reaktsioonid
Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harv
Hüperglükeemia
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt
Unetus, meeleoluhäired (sealhulgas
ärevus), depressioon

Harv
Segasusseisund
Närvisüsteemi häired
Sage
Unisus, pearinglus, peavalu (eriti ravi
alguses)

Aeg-ajalt
Treemor, düsgeusia, minestus,
hüpesteesia, paresteesiad

Väga harv
Hüpertoonia, perifeerne neuropaatia
Silma kahjustused
Aeg-ajalt
Nägemishäired (sealhulgas diploopia)
Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt
Tinnitus
Südame häired
Aeg-ajalt
Südamepekslemine

Väga harv
Müokardiinfarkt, arütmia (kaasa
arvatud bradükardia, ventrikulaarne
tahhükardia ja kodade
virvendusarütmia)
Vaskulaarsed häired
Sage
Nahaõhetus

Aeg-ajalt
Hüpotensioon

Väga harv
Vaskuliit
Respiratoorsed, rindkere ja
Aeg-ajalt
Düspnoe, nohu
mediastiinumi häired

Väga harv
Köha
Seedetrakti häired
Sage
Kõhuvalu, iiveldus

Aeg-ajalt
Oksendamine, düspepsia, seedehäired
(sealhulgas kõhulahtisus ja
kõhukinnisus), suukuivus

Väga harv
Pankreatiit, gastriit, igemete
hüperplaasia
Maksa ja sapiteede häired
Väga harv
Hepatiit, ikterus, maksaensüümide
aktiivsuse suurenemine*
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt
Alopeetsia, purpur, nahavärvi
muutused, hüperhidroos, pruritus,
lööve, eksanteem

Väga harv
Angioödeem, multiformne erüteem,
nõgestõbi, eksfoliatiivne dermatiit,
Stevensi-Johnsoni sündroom, Quincke
ödeem, valgusülitundlikkus
Lihas-skeleti ja sidekoe
Sage
Pahkluu turse
kahjustused

Aeg-ajalt
Liigesvalu, lihasvalu, lihaskrambid,
seljavalu
Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt
Urineerimishäired, noktuuria,
suurenenud urineerimissagedus
Reproduktiivse süsteemi ja
Aeg-ajalt
Impotentsus, günekomastia
rinnanäärme häired
Üldised häired ja manustamiskoha Sage
Tursed, väsimus
reaktsioonid

Aeg-ajalt
Valu rinnus, asteenia, valu, halb
enesetunne
Uuringud
Aeg-ajalt
Kehakaalu tõus, kehakaalu langus
*enamasti seotud kolestaasiga

Erandjuhtudel on teatatud ekstrapüramidaalsest sündroomist.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Kogemused tahtliku üleannustamise kohta inimestel on piiratud.

Sümptomid
Teadaolevate andmete kohaselt võib üleannustamine põhjustada ulatuslikku perifeerset
vasodilatatsiooni ja reflektoorset tahhükardiat. Teatatud on väljendunud ja tõenäoliselt pikaajalisest
süsteemsest hüpotensioonist, kaasa arvatud surmaga lõppevast šokist.

Ravi
Amlodipiini üleannustamisest tingitud kliiniliselt oluline hüpotensioon vajab aktiivset südame-
veresoonkonda toetavat ravi, kusjuures tuleb pidevalt jälgida südame- ja hingamisfunktsiooni, asetada
jäsemed kõrgemale ning hinnata tsirkuleeriva vedeliku mahtu ja uriini hulka.

Veresoonkonna toonuse ja vererõhu taastamisel võib kasu olla vasokonstriktorite manustamisest, kui
nende kasutamine ei ole vastunäidustatud. Intravenoosse kaltsiumglükonaadi manustamine võib
soodustada kaltsiumikanalite blokaadist tingitud toimete pöördumist.

Mõnel juhul võib abi olla maoloputusest. Uuringud tervetel vabatahtlikel on näidanud, et manustades
aktiivsütt kuni kaks tundi pärast 10 mg amlodipiini manustamist, väheneb amlodipiini
imendumiskiirus.

Kuna amlodipiin seondub suures osas valkudega, ei ole dialüüsist tõenäoliselt kasu.


5.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakoterapeutiline rühm: Kaltsiumikanali blokaatorid, peamiselt vaskulaarse toimega selektiivsed
kaltsiumikanali blokaatorid.
ATC-kood: C08CA01.

Amlodipiin on dihüdropüridiini rühma kuuluv kaltsiumiiooni sissevoolu inhibiitor (aeglase kanali
blokaator e kaltsiumiiooni antagonist), mis pärsib kaltsiumiioonide transmembraanset sissevoolu
südame- ja silelihasrakkudesse.

Amlodipiini hüpertensioonivastane toime seisneb otseses lõõgastavas toimes veresoonte silelihastele.
Amlodipiini stenokardiavastase toime täpne mehhanism ei ole täielikult teada, kuid amlodipiin
vähendab üldist isheemilist koormust kahel järgmisel viisil:

1. Amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole, vähendades nii üldist perifeerset vastupanu
(järelkoormus), mille vastu süda töötab. Kuna südame rütm jääb muutumatuks, vähendab selline
südame koormuse langus südamelihase energiakulu ja hapnikuvajadust.

2. Amlodipiini toimemehhanism seisneb arvatavasti ka südame peamiste pärgarterite ja -arterioolide
laiendamises nii normaalsetes kui isheemilistes piirkondades. Selline laienemine parandab
südamelihase hapnikuvarustust südame pärgarterite spasmiga (Prinzmetal’i e variantstenokardiaga)
patsientidel.

Hüpertensiooniga patsientidel vähendab üks kord ööpäevas manustatud ravim vererõhku (nii püstises
asendis kui ka pikali olles kliiniliselt olulisel määral 24 tunniks. Kuna toime algus on aeglane, ei
kaasne amlodipiini manustamisega ägedat hüpotensiooni).

Stenokardiaga patsientidel pikendab amlodipiini manustamine üks kord ööpäevas üldist füüsilise
koormuse taluvuse aega (stenokardiahoo alguseni) ja ST-segmendi 1 mm depressiooni aega,
vähendades nii stenokardiahoogude sagedust kui ka gütserüültrinitraadi kasutamist.

Amlodipiiniga ei kaasne mingeid metaboolseid kõrvaltoimeid ega muutusi plasma lipiididesisalduses
ja seda saab kasutada astma, diabeedi või podagraga patsientidel.

Kasutamine südame koronaartõvega (CAD) patsientidel
Amlodipiini efektiivsust kliiniliste tüsistuste ennetamisel pärgarterite haigusega (CAD) patsientidel
hinnati sõltumatus mitmekeskuselises juhuvalikuga topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus
1997 patsiendil (CAMELOT - Comparison of Amlodipine vs. Enalapril to Limit Occurrences of
Thrombosis). Neist patsientidest 663 said raviks 5…10 mg amlodipiini, 673 patsienti raviti 10…20 mg
enalapriiliga ja 655 patsienti raviti platseeboga lisaks standardravile statiinide, beetablokaatorite,
diureetikumide ja aspiriiniga; ravi kestis 2 aastat. Efektiivsuse võtmetulemused on esitatud tabelis 1.
Need tulemused näitavad, et amlodipiinraviga seostus stenokardia tõttu hospitaliseerimiste ja südame
pärgarterite haigusega patsientide revaskulariseerimisprotseduuride vähenemine.

Tabel 1. CAMELOT uuringu oluliste kliiniliste tulemite esinemissagedus


Kardiovaskulaarsete tüsistuste määr, arv
Amlodipiin vs. platseebo
(%)
Tulemid
Amlodipiin
Platseebo
Enalapriil
Riskimäär
P väärtus
(95% UI)
Esmane tulemusnäitaja
Kardiovaskulaarne
110 (16,6)
151 (23,1)
136 (20,2)
0,69
0,003
kõrvaltoime
(0,54...0,88)
Üksikkomponendid
Koronaaride
78 (11,8)
103 (15,7)
95 (14,1)
0,73
0,03
revaskulariseerimin
(0,54...0,98)
e
Hospitaliseerimine
51 (7,7)
84 (12,8)
86 (12,8)
0,58
0,002
stenokardia
(0,41...0,82)
näidustusel
Mittefataalne MI
14 (2,1)
19 (2,9)
11 (1,6)
0,73
0,37
(0,37...1,46)
Insult või TIA
6 (0,9)
12 (1,8)
8 (1,2)
0,50
0,15
(0,19...1,32)
Kardiovaskulaarne
5 (0,8)
2 (0,3)
5 (0,7)
2,46
0,27
surm
(0,48...12,7)
Hospitaliseerimine
3 (0,5)
5 (0,8)
4 (0,6)
0,59
0,46
SPP näidustusel
(0,14...2,47)
Elustatud
4 (0,6)
1 (0,1)
NA
0,04
südameseiskus
Uus perifeerse
5 (0,8)
2, (0,3)
8 (1,2)
2,6
0,24
vaskulaarse haiguse
(0,50...13,4)
juht
Lühendid: SPP - südame paispuudulikkus; UI - usaldusintervall; MI - müokardiinfarkt; TIA -transitoorse isheemia atakk

Kasutamine südamepuudulikkusega patsientidel
Hemodünaamika uuringud ja kehalisel koormusel põhinevad kontrollitud kliinilised uuringud NYHA
järgi II…IV astme südamepuudulikkusega patsientidel on näidanud, et amlodipiin ei põhjustanud
kliinilise seisundi halvenemist, hinnatuna koormustaluvuse, vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni ning
kliiniliste nähtude ja sümptomite alusel.

Platseebo-kontrollitud uuringus (PRAISE) osalesid NYHA järgi III…IV astme südamepuudulikkusega
patsiendid, kellele manustati digoksiini, diureetikume ja AKE inhibiitoreid. Uuringust järeldus, et
amlodipiin ei suurenda suremusriski ega südamepuudulikkusest tingitud suremuse ning haigestumuse
ühisriski.

Amlodipiini kasutamise pikaajalises platseebo-kontrollitud jätkuuuringus (PRAISE 2) NYHA III ja IV
astme südamepuudulikkusega patsientidel, kellel puudusid isheemiatõvele viitavad kliinilised
sümptomid või objektiivsete uuringute leid ning kellele manustati stabiilseid annuseid AKE
inhibiitoreid, digitaalist ja diureetikume, leiti, et amlodipiin ei mõjutanud,üldist ega kardiovaskulaarset
suremust. Samade patsientide grupis seostati amodipiinravi kopsuturse juhtude arvu suurenemisega.

Südameinfarkti ennetamise uuring (ALLHAT)

Uuemate medikamentoosse ravi viiside võrdlemiseks viidi läbi juhuvalikuga topeltpime haigestumuse
ja suremuse uuring ALLHAT (Antihypertensive and Lipid-Lowering Treatment to Prevent Heart
Attack Trial, antihüpertensiivse ja lipiide langetava ravi kaudu südameinfarkti ennetamise uuring):
kerge kuni mõõduka hüpertensiooni raviks kasutati esmavaliku ravina 2,5…10 mg amlodipiini
ööpäevas (kaltsiumikanali blokaator) või 10…40 mg lisinopriili ööpäevas (AKE inhibiitor) võrreldes
tiasiiddiureetikum kloortalidooniga annuses 12,5…25 mg ööpäevas.

33 357 hüpertensiooniga patsienti vanuses 55 aastat või rohkem randomiseeriti ja neid jälgiti
keskmiselt 4,9 aasta jooksul. Patsientidel esines vähemalt üks täiendav südame isheemiatõve
riskitegur, sh varasem müokardiinfarkt või insult (>6 kuud enne uuringusse kaasamist) või mõni muu
dokumenteeritud aterosklerootiline kardiovaskulaarne haigus (keskmiselt 51,5%), II tüübi diabeet
(36,1%), HDL-kolesterool < 35 mg/dl (11,6%), vasaku vatsakese hüpertroofia, mis oli diagnoositud
elektrokardiogrammi või ehhokardiograafia abil (20,9%), käesolevalt sigaretisuitsetaja (21,9%).

Esmaseks tulemusnäitajaks oli koondnäitaja, mis hõlmas fataalset südame isheemiatõbe või
mittefataalset müokardiinfarkti. Esmane tulemusnäitaja ei erinenud oluliselt amlodipiinipõhise ja
kloortalidoonipõhise ravi puhul: RM 0,98 95% UI (0,90…1,07) p=0,65. Teiseste tulemusnäitajate osas
oli südamepuudulikkuse (kardiovaskulaarse kombineeritud koondtulemusnäitaja osa) esinemissagedus
oluliselt suurem amlodipiini rühmas võrreldes kloortalidooni rühmaga (10,2% vs. 7,7%, RM 1,38,
95% UI [1,25…1,52] p<0,001). Siiski puudus amlodipiinipõhise ja kloortalidoonipõhise ravi puhul
oluline erinevus igal põhjusel suremuse osas. RM 0,96 95% UI [0,89…1,02] p=0,20.

Kasutamine lastel (vanuses 6 aastat või rohkem)
Uuringus, mis hõlmas 268 peamiselt sekundaarse hüpertensiooniga 6…17-aastast last, võrreldi 2,5 mg
ja 5 mg amlodipiini annust platseeboga ning leiti, et mõlema annuse korral langes süstoolne vererõhk
oluliselt rohkem kui platseebo korral. Erinevus kahe annuse vahel ei olnud statistiliselt oluline.

Amlodipiini pikaajalist toimet kasvamisele, puberteedile ja üldisele arengule ei ole uuritud. Samuti ei
ole tõestatud, et pikaajaline amlodipiinravi lapseeas omaks toimet kardiovaskulaarse haigestumuse ja
suremuse vähendamisel täiskasvanueas.

Imendumine, jaotumine, seondumine plasmavalkudega
Pärast raviannuste suukaudset manustamist imendub amlodipiin hästi, saavutades maksimaalse taseme
veres 6…12 tundi pärast annustamist. Absoluutne biosaadavus on hinnanguliselt 64…80%.
Jaotusruumala on ligikaudu 21 l/kg. In vitro uuringutes on näidatud, et ligikaudu 97,5% ringlevast
amlodipiinist on seondunud plasmavalkudele.

Toit ei mõjuta amlodipiini biosaadavust.

Biotransformatsioon/eritumine
Plasma lõplik eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 35…50 tundi ja see on üks kord ööpäevas
manustamisel püsiv. Amlodipiin metaboliseerub maksas ulatuslikult, moodustades inaktiivseid
metaboliite. 10% eelühendist ja 60% metaboliitidest eritub uriiniga.

Kasutamine maksakahjustuse korral
Amlodipiini manustamise kohta maksakahjustusega patsientidele on väga vähe kliinilisi andmeid.
Maksapuudulikkusega patsientidel on amlodipiini kliirens vähenenud, mille tagajärjel pikeneb
poolväärtusaeg ja suureneb AUC (ligikaudu 40…60%).

Kasutamine eakatel
Maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks kuluv aeg on eakatel ja noortel patsientidel
sama. Eakatel patsientidel võib kliirens väheneda, põhjustades plasmakontsentratsiooni/aja kõvera
aluse pindala (AUC) ja lõpliku eliminatsiooni poolväärtusaja suurenemist. Südame
paispuudulikkusega patsientidel erinevates uuritud vanusegruppides olid AUC ja eliminatsiooni
poolväärtusaja tõusu tulemused vastavuses oodatuga.

Kasutamine lastel
Populatsiooni farmakokineetiline uuring viidi läbi 74 hüpertensiooniga lapsel vanuses 1 kuni 17 aastat
(34 patsienti vanuses 6…12 aastat ja 28 patsienti vanuses 13…17 aastat), kellele manustati amlodipiini
kas üks või kaks korda ööpäevas annuses 1,25 mg kuni 20 mg. 6…12-aastastel lastel ja 13…17-
aastastel noorukitel oli tüüpiline oraalne kliirens (CL/F) poistel vastavalt 22,5 ja 27,4 l/h ja tüdrukutel
vastavalt 16,4 ja 21,3 l/h. Täheldati ekspositsiooni suurt individuaalset kõikumist. Alla 6-aastaste laste
kohta teatatud andmete hulk on piiratud.

Reproduktsioonitoksilisus
Reproduktsiooniuuringutes rottidel ja hiirtel on leitud poegimise hilinemist, poegimise kestuse
pikenemist ja järglaste elulemuse vähenemist annuste juures, mis ületasid ligikaudu 50-kordselt
maksimaalset soovitatavat annust inimesel mg/kg alusel.

Kahjulik toime viljakusele
Amlodipiini annused kuni 10 mg/kg ööpäevas (8-kordne* maksimaalne soovitatav annus inimesel
10 mg mg/m2 alusel) ei mõjutanud rottide viljakust (isased said ravi 64 päeva ja emased 14 päeva enne
paaritumist). Teises uuringus rottidel manustati isastele rottidele 30 päeva jooksul amlodipiinbesilaati
annustes, mis olid võrreldavad inimeste annusega mg/kg alusel. Tulemusena vähenes plasmas
folliikuleid stimuleeriva hormooni ja testosterooni tase, samuti vähenes sperma tihedus ja küpsete
spermatiidide ja Sertoli rakkude arv.

Kartsinogeensus, mutageensus
Rottidele ja hiirtele manustati söödaga amlodipiini kahe aasta jooksul. Kontsentratsioonid, mis
arvestuslikult andsid ööpäevaseks annusetasemeks 0,5, 1,25 ja 2,5 mg/kg ööpäevas, kartsinogeensuse
ilminguid ei põhjustanud. Suurim annus (hiirtel sama ja rottidel kahekordne maksimaalne soovitatav
kliiniline annus 10 mg mg/m2 alusel) oli lähedane maksimaalsele talutavale annusele hiirte puhul, aga
mitte rottide puhul.

Mutageensuse uuringutes ei leitud mingeid ravimiga seotud toimeid geeni ega kromosoomi tasandil.

* Aluseks on 50 kg kehakaaluga patsient.

Povidoon K 30
Mikrokristalne tselluloos (E460)
Veevaba kaltsiumvesinikfosfaat (E341)
Krospovidoon
Magneesiumstearaat (E470b)

Ei kohaldata.

4 aastat

PVC/PVDC-alumiinium blisterpakend:
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

HDPE pudel:
Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

Amlodigamma 10 mg, tabletid:
PVC/PVDC-alumiinium blisterpakendid karpides, mis sisaldavad 10, 20, 28, 30, 50, 98, 100 ja 300
(10 x 30) tabletti.
Snap-tüüpi korgiga HDPE pudelid, mis sisaldavad 100, 300 ja 500 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.