ADALAT OROS

Stenokardia. Arteriaalne hüpertensioon. Raynaud' sündroom.

Suukaudne.


Ravi peab olema kohandatud vastavalt haige vajadustele.
Annust suurendatakse järk-järgult, vastavalt kliinilisele pildile. Nõrgenenud maksafunktsiooniga
haiget tuleb hoolikalt jälgida ja rasketel juhtudel võib olla vajalik annuse vähendamine.

Kui pole määratud teisiti, on täiskasvanutele soovitatavad järgmised annused:

Üks 20, 30 või 60 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett üks kord ööpäevas.

Tavaliselt alustatakse ravi 30 mg üks kord ööpäevas. Kui algannusena on aktsepteeritud 20 mg üks
kord päevas, võib selle kasutamist kaaluda, kui see on meditsiiniliselt näidustatud. Vahepealsed
annused nt 40 mg või 50 mg, saab kombineerides 20 mg + 20 mg või 20 mg + 30 mg toimeainet
prolongeeritult vabastavaid tablette. Sõltuvalt haiguse raskusest ja preparaadi taluvusest võib annust
järk-järgult suurendada kuni 120 mg-ni üks kord ööpäevas.

Manustamine koos CYP3A4 inhibiitorite või CYP3A4 indutseerijatega võib nõuda nifedipiini annuse
kohaldamist või nifedipiini manustamisest loobumist (vt lõik 4.5).

Ravi kestus

Ravi kestuse määrab raviarst.

Manustamine

Tabletid neelatakse alla tervelt koos vähese vedelikuga sõltumatult söögiaegadest. Vältida tuleb
greibimahla joomist (vt lõik 4.5).

Tabletti ei tohi enne alla neelamist katki närida ega purustada!

Lisainformatsioon patsientide erirühmade kohta

Lapsed
Nifedipiini ohutus ja efektiivsus alla 18-aasta vanustel lastel ei ole kindlaks tehtud. Hetkel
olemasolevad andmed nifedipiini kasutamise kohta hüpertensiooni ravis on ära toodud lõigus 5.1.

Eakad patsiendid
Farmakokineetiliste andmete alusel ei ole annuse kohaldamine üle 65-aasta vanustel patsientidel
vajalik.

Maksakahjustusega patsiendid
Maksafunktsiooni kahjustusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida ning tõsisematel juhtudel võib olla
vajalik annuse vähendamine.

Neerukahjustusega patsiendid
Farmakokineetiliste andmete alusel ei ole annuse kohaldamine neerukahjustusega patsientidel vajalik
(vt lõik 5.2).

Adalat Oros't ei tohi kasutada ülitundlikkuse korral toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes
abiaine suhtes (vt lõigud 4.4 ja 6.1).

Nifedipiini ei tohi manustada kardiovaskulaarse šoki korral.

Adalat Oros’e tablette ei tohi kasutada patsientidel, kellel on tehtud proktokolektoomia järgselt
ileostoom Kocki kotiga.

Nifedipiini ei tohi kasutada koos rifampitsiiniga, sest ensüüminduktsiooni tõttu ei saavutata efektiivset
plasmakontsentratsiooni (vt lõik 4.5).

Ravimit tuleb kasutada ettevaatusega juhul, kui haigel on väga madal vererõhk (tugev hüpotensioon,
süstoolne rõhk <90 mm Hg), südamepuudulikkus või raske aordistenoos.

Nifedipiini ei tohi kasutada raseduse ajal, v.a juhul kui see on vajalik naise kliinilise seisundi tõttu.
Nifedipiini tuleks kasutada vaid raske hüpertensiooniga naistel, kellel standardravi ei toimi (vt lõik 4.6).

Nifedipiini ei soovitata rinnaga toitmise ajal kasutada, kuna see eritub rinnapiima. Ei ole teada, mis
toimed kaasnevad sellega, kui suukaudselt manustatuna imendub lapse organismi väike annus
nifedipiini (vt lõik 4.6).

Nifedipiini manustamisel tuleb hoolikalt jälgida vererõhku, ka siis kui ravimit manustatakse koos
intravenoosse magneesiumsulfaadiga, sest tugev vererõhu langus võib kahjustada nii ema kui loodet.

Sarnaselt teiste mitte-deformeeruvate materjalidega tuleb Adalat Oros’e manustamisega olla ettevaatlik
olemasoleva raskekujulise seedetrakti ahenemusega patsientidel, sest võib esineda obstruktsiooni
sümptomaatikat. Väga harvadel juhtudel võivad tekkida besoaarid, mis võivad vajada kirurgilist
sekkumist.

Üksikjuhtudel on ilma eelneva seedetrakti haigestumiseta täheldatud obstruktsiooni sümptomaatikat.

Röntgenuuringul baariumiga võib Adalat Oros anda valepositiivse tulemuse (täitumisdefekt polüübiks
interpreteerituna).

Maksapuudulikkusega patsientidel võib olla vajalik hoolikas jälgimine ja raskete juhtude korral
annuse vähendamine (vt lõik 5.2).

Nifedipiin metaboliseerub tsütokroom P450 3A4 süsteemi kaudu. Ravimid, mis teadaolevalt kas
inhibeerivad või indutseerivad seda ensüümsüsteemi, võivad seetõttu mõjutada nifedipiini esmast
maksapassaaži või kliirensit (vt lõik 4.5).

Ravimid, mis on tsütokroom P450 3A4 süsteemi inhibiitorid ja võivad seetõttu viia nifedipiini
plasmakontsentratsiooni suurenemiseni, on näiteks:
- makroliidantibiootikumid (nt erütromütsiin);
- anti-HIV proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir);
- asool-tüüpi seentevastased ained (nt ketokonasool);
- antidepressandid nefasodoon ja fluoksetiin;
- kinupristiin/dalfopristiin;
- valproehape;
- tsimetidiin.

Nende ravimite koosmanustamisel nifedipiiniga tuleb jälgida vererõhku ja vajadusel nifedipiini annust
vähendada.

Annuse tiitrimine nifedipiini ööpäevase maksimaalse annuseni 120 mg võib anda ööpäevase annuse
kohta maksimaalseks naatriumi koguseks 2 mmol. Sellega peab arvestama kontrollitud
soolasisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

Kasutamist patsientide erirühmadel vt lõik 4.2.

Ravimid, mis mõjutavad nifedipiini:

Nifedipiin metaboliseerub tsütokroomsüsteemi P450 3A4 vahendusel, mis asub nii soole limaskestas
kui maksas. Ravimid, mis teadaolevalt inhibeerivad või indutseerivad seda ensüümsüsteemi, võivad
suukaudsel manustamisel mõjutada nifedipiini esmast maksapassaaži või eritumist (vt lõik 4.4).

Nifedipiini manustamisel koos järgmiste ravimitega peab arvestama nii koostoime ulatust, kui selle
kestust.

Rifampitsiin
Rifampitsiin indutseerib tugevalt tsütokroom P450 3A4 süsteemi. Nifedipiini koosmanustamisel
rifampitsiiniga väheneb nifedipiini biosaadavus oluliselt ja seetõttu nõrgeneb toime. Nifedipiini ja
rifampitsiini koosmanustamine on seetõttu vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Järgmiste nõrga või mõõduka tugevusega tsütokroom P450 3A4 süsteemi inhibiitorite koosmanustamisel
nifedipiiniga tuleb jälgida vererõhku ja vajadusel kaaluda nifedipiini annuse vähendamist (vt lõik 4.2).

Makroliidantibiootikumid (nt erütromütsiin)
Nifedipiini ja makroliidantibiootikumide vahel ei ole koostoimeuuringuid läbi viidud. Teatud
makroliidantibiootikumid pärsivad ensüüm CYP 3A4 poolt vahendatud teiste ravimite metabolismi,
seega ei saa nende ravimite koosmanustamisel välistada nifedipiini plasmakontsentratsiooni tõusmise
võimalust (vt lõik 4.4).
Asitromütsiin, mis on keemilise struktuuri poolest sarnane makroliididele, ei pärsi CYP3A4.

Anti-HIV proteaasi inhibiitorid (nt ritonaviir)
Kliinilist uuringut nifedipiini ja teatud anti-HIV proteaasi inhibiitorite võimalikest koostoimetest ei ole
veel läbi viidud. On teada, et sellesse rühma kuuluvad ravimid inhibeerivad tsütokroomsüteemi P450
3A4. Lisaks inhibeerivad selle rühma ravimid in vitro tsütokroom P450 3A4 vahendatavat nifedipiini
metabolismi. Kasutades neid ravimeid samaaegselt nifedipiiniga ei ole välistatud, et nifedipiini
sisaldus plasmas oluliselt tõuseb vähenenud esmase maksapassaaži ja eritumise tõttu (vt lõik 4.4).

Asool-tüüpi seentevastased ravimid (nt ketokonasool)
Seni ei ole veel koostoimeuuringut teatud asooli-tüüpi seenevastaste ravimite ja nifedipiini vahel läbi
viidud. On teada, et selle rühma ravimid inhibeerivad tsütokroom P450 3A4 süsteemi. Suukaudselt
koos nifedipiiniga manustatuna ei saa välistada nifedipiini süsteemse biosaadavuse olulist suurenemist
esmase maksapassaaži vähenemise tõttu (vt lõik 4.4).

Fluoksetiin
Nifedipiini ja fluoksetiini võimalike koostoimete kohta ei ole kliinilist uuringut läbi viidud.
Fluoksetiin takistab in vitro tsütokroom P450 3A4 poolt vahendatavat nifedipiini metabolismi.
Seetõttu ei saa välistada võimalust, et samaaegsel fluoksetiini kasutamisel tõuseb nifedipiini
plasmasisaldus (vt lõik 4.4).

Nefasodoon
Kliinilist uuringut nifedipiini ja nefasodooni võimaliku koostoime hindamiseks ei ole veel läbi viidud.
Nefasodoon inhibeerib teadaolevalt tsütokroom P450 3A4 poolt vahendatud teiste ravimite
metabolismi. Seetõttu ei saa mõlema ravimi koosmanustamisel välistada nifedipiini
plasmakontsentratsiooni suurenemist (vt lõik 4.4).

Kinupristiin/ dalfopristiin
Kinupristiini/dalfopristiini koosmanustamisel nifedipiiniga võib suureneda viimase kontsentratsioon
vereplasmas (vt lõik 4.4).

Valproehape
Ametlikke uuringuid nifedipiini ja valproehappe võimalike koostoimete hindamiseks ei ole läbi
viidud. Kuna valproehape suurendab ensüümsüsteemi pärssimise tõttu struktuurilt sarnase
kaltsiumikanali blokaatori nimodipiini plasmakontsentratsiooni, ei saa välistada nifedipiini
plasmakontsentratsiooni suurenemist ja seega ka toime tugevnemist (vt lõik 4.4).

Tsimetidiin
Ensüüm tsütokroom P450 3A4 inhibeeriva toime tõttu suurendab tsimetidiin nifedipiini
kontsentratsiooni vereplasmas ja võib potentseerida nifedipiini antihüpertensiivset toimet (vt lõik 4.4).

Teised
Tsisapriid
Tsisapriidi ja nifedipiini samaaegne manustamine võib viia nifedipiini kontsentratsiooni suurenemisele
vereplasmas.

Tsütokroom P450 3A4 süsteemi indutseerivad epilepsiaravimid, nt fenütoiin, karbamasepiin ja
fenobarbitaal
Fenütoiin indutseerib tsütokroom P450 3A4 süsteemi. Manustamisel koos fenütoiiniga väheneb
nifedipiini biosaadavus ja sellega ka toime. Mõlema ravimi koosmanustamisel tuleb jälgida ravivastust
nifedipiinile ning vajadusel kaaluda nifedipiini annuse suurendamist. Kui ravimite koosmanustamise
ajal nifedipiini annust suurendatakse, tuleb fenütoiinravi lõpetamisel kaaluda nifedipiini annuse
vähendamist.
Ametlikke uuringuid nifedipiini ja karbamasepiini või fenobarbitaali võimalike koostoimete
hindamiseks ei ole läbi viidud. Kuna mõlemad ravimid vähendavad ensüüminduktsiooni tõttu
struktuurilt sarnase kaltsiumikanali blokaatori nimodipiini plasmakontsentratsiooni, ei saa välistada
nifedipiini plasmakontsentratsiooni vähenemist ja seega ka toime vähenemist.

Nifedipiini toime teistele ravimitele

Vererõhku langetavad ravimid
Nifedipiin võib tugevdada teiste antihüpertensiivsete ravimite vererõhku langetavat toimet, nt:
- diureetikumid,
- beeta-adrenoblokaatorid,
- AKE-inhibiitorid,
- angiotensiin I (AI) retseptori antagonistid,
- teised kaltsiumiantagonistid (nt diltiaseem),
- alfa-adrenoblokaatorid,
- PDE5 inhibiitorid,
- alfa-metüüldopa.

Nifedipiini manustamisel samaaegselt koos beeta-adrenoretseptorite blokaatoritega tuleb patsienti
hoolikalt jälgida, sest üksikjuhtudel on südamepuudulikkus süvenenud.

Digoksiin
Nifedipiini samaaegne manustamine koos digoksiiniga võib vähendada digoksiini eritumist ja seega
suurendada digoksiini plasmakontsentratsiooni. Seetõttu tuleb patsienti ettevaatusabinõuna hoolikalt
jälgida digoksiini üleannustamise nähtude suhtes ja vajadusel (sõltuvalt digoksiini
plasmakontsentratsioonist) peab glükosiidi annust vähendama.

Kinidiin
Nifedipiini samaaegne manustamine koos kinidiiniga on mõnedel juhtudel põhjustanud kinidiini
kontsentratsiooni vähenemist. Nifedipiinravi katkestamisel on üksikjuhtudel tekkinud kinidiini
plasmakontsentratsiooni järsk suurenemine. Seetõttu tuleb nifedipiini koosmanustamise alustamisel
või katkestamisel jälgida kinidiini kontsentratsiooni vereplasmas ja vajadusel muuta kinidiini annust.
Mõned autorid on teatanud nifedipiini plasmakontsentratsiooni tõusust mõlema ravimi
koosmanustamisel, teised autorid ei ole nifedipiini farmakokineetika muutust täheldanud. Kinidiini
lisamisel nifedipiinravile tuleb seetõttu hoolikalt jälgida patsiendi vererõhku. Vajadusel tuleb
nifedipiini annust vähendada.

Takroliimus
On tõestatud, et takroliimus metaboliseerub tsütokroom P450 3A4 süsteemi vahendusel. Viimati
avaldatud andmed näitavad, et nifedipiiniga samaaegselt manustatud takroliimuse annust võib
mõnedel juhtudel vähendada. Mõlema ravimi koosmanustamise korral tuleb jälgida takroliimuse
plasmakontsentratsiooni ning vajadusel kaaluda selle ravimi annuse vähendamist.

Ravim-toit koostoimed

Greibimahl
Greibimahl inhibeerib tsütokroom P450 3A4 süsteemi. Nifedipiini manustamine koos greibimahlaga
põhjustab seetõttu nifedipiini plasmakontsentratsiooni tõusu ja toimeaja pikenemist kas esmase
maksapassaaži vähenemise või vähenenud kliirensi tõttu. Selle tagajärjel võib vererõhku langetav
toime tugevneda. Greibimahla regulaarse kasutamise järel võib selline toime kesta vähemalt 3 päeva
pärast greibimahla viimast tarbimist.
Nifedipiini kasutamise ajal tuleb seetõttu vältida greibi söömist/greibimahla joomist (vt lõik 4.2).

Muud koostoimed

Nifedipiin võib põhjustada uriinis vanilliinmandelhappe sisalduse suurenemist spektrofotomeetrilisel
meetodil määrates. HPLC meetodi puhul ei ole tulemused mõjutatud.

Rasedus
Nifedipiini ei tohi raseduse ajal kasutada, v.a juhul kui see on vajalik naise kliinilise seisundi tõttu.
Nifedipiini tuleks kasutada vaid raske hüpertensiooniga naistel, kellel standardravi ei toimi (vt lõik 4.4).
Rasedate naiste kohta puuduvad adekvaatsed ja kontrollitud uuringud.
Olemasolev teave on ebapiisav välistamaks sündimata lapsel ja vastsündinul kõrvaltoimete tekkimise
võimalust.
Loomkatsetes on ilmnenud nifedipiini embrüotoksiline, fetotoksiline ja teratogeenne toime (vt lõik
5.3).
Olemasolevate kliiniliste andmete alusel ei ole täheldatud spetsiifilist prenataalset riski. Siiski on teatatud
perinataalse asfüksia, keisrilõike vajaduse, enneaegsuse ning emakasisese kasvupeetuse sagenemisest. Ei
ole selge, kas need nähud on tingitud kaasuvast hüpertensioonist, selle ravist või ravimi teatud toimest.

Imetamine
Nifedipiin eritub rinnapiima. Nifedipiini kontsentratsioon rinnapiimas on peaaegu võrdne ema
plasmakontsentratsiooniga. Vähendamaks nifedipiini toimet lapsele, tuleks toimeainet kiiresti
vabastavate ravimvormide kasutamisel imetada (või rinnapiima välja pumbata) 3…4 tundi pärast
ravimi manustamist.

Fertiilsus
Üksikutel kunstliku viljastamise juhtudel on kaltsiumi antagoniste (sh nifedipiini) seostatud
pöörduvate biokeemiliste muutustega spermatosoidi peaosas, mis võivad kahjustada sperma omadusi.
Meestel, kellel ilma nähtava põhjuseta on ebaõnnestunud kunstliku viljastamise teel isaks saamine,
võib põhjusena kahtlustada kõnesoleva ravimi kasutamist.

Reaktsioonid ravimile on isikuti varieeruva intensiivsusega ning võivad häirida autojuhtimise või
masinate käsitsemise võimet. See kehtib eriti ravi alustamise, ravimi vahetamise ja samaaegse alkoholi
tarvitamise korral.

Alljärgnevalt on toodud kõrvaltoimed nifedipiini platseebo-kontrolliga uuringutest CIOMS III
esinemissageduste järgi (kliiniliste uuringute andmebaas: nifedipiin n=2661; platseebo n=1486;
22.02.2006 seisuga ning ACTION uuring: nifedipiin =3825; platseebo n=3840).
Veerus "sage" loetletud kõrvaltoimete esinemissagedus oli alla 3%, välja arvatud tursed (9,9%) ja
peavalu (3,9%).
Nifedipiini sisaldavate toodete kasutamise käigus ilmnenud kõrvaltoimete esinemissagedus on kokku
võetud allolevas tabelis. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise
järjekorras. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: sage (>1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (>
1/1000 kuni < 1/100) ja harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000). Kõrvaltoimed, mis esinesid ainult
turustamisjärgselt ning mille esinemissagedust ei saa hinnata, on loetletud tulbas "Teadmata".

Organsüsteemi klass
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata
(MedDRA)



Vere ja



Agranulotsütoos
lümfisüsteemi häired
Leukopeenia
Immuunsüsteemi

Allergiline
Pruuritus
Anafülaktilised/
häired
reaktsioon
Urtikaaria
anafülaktoidsed
Allergiline
Lööve
reaktsioonid
turse/angioödeem
(sh kõriturse*)
Psühhiaatrilised

Ärevus


häired
Unehäired
Organsüsteemi klass
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Teadmata
(MedDRA)



Ainevahetus- ja



Hüperglükeemia
toitumishäired

Närvisüsteemi
Peavalu
Vertiigo
Paresteesia/
Hüpesteesia
häired
Migreen
düsesteesia
Somnolentsus
Pearinglus
Treemor
Silma kahjustused

Nägemishäired

Valu silmas
Südame häired

Tahhükardia

Valu rinnaku taga
Südamepekslemin
(stenokardia)
e
Vaskulaarsed häired Turse
(sh Hüpotensioon


perifeerne turse) Minestus
Vasodilatatsioon
Respiratoorsed,

Ninaverejooks

Düspnoe
rindkere ja
Ninakinnisus
mediastiiniumi
häired
Seedetrakti häired
Kõhukinnisus
Seedetrakti- ja
Igemete
Besoaar

kõhuvalu
hüperplaasia
Düsfaagia
Iiveldus
Soole
Düspepsia
obstruktsioon
Kõhupuhitus
Soole haavand
Suukuivus
Oksendamine
Gastroösofageaaln
e refluks
Maksa- ja sapiteede
Maksaensüümide
Ikterus
häired
taseme mööduv
tõus
Naha ja nahaaluskoe
Erüteem

Toksiline
kahjustused
epidermaalne
nekrolüüs
Fotosensitiivsuse
allergilised
reaktsioonid
Palpeeritav
purpura
Lihas-skeleti ja

Lihaskrambid

Artralgia
sidekoe kahjustused
Liigesturse
Müalgia
Neerude ja

Polüuuria


kuseteede häired
Düsuuria
Reproduktiivse

Erektsioonihäired

süsteemi häired
Üldised häired ja
Halb enesetunne Ebaspetsiifiline


manustamiskoha
valu
reaktsioonid
Külmavärinad

*= võib olla eluohtlik

Maliigse hüpertensiooni ja hüpovoleemiaga dialüüsipatsientidel võib vasodilatsiooni tulemusel tekkida
vererõhu märgatav langus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Sümptomid
Nifedipiini raske mürgistuse korral on täheldatud järgmisi sümptomeid: teadvushäired kuni koomani,
vererõhu langus, südame rütmihäired (tahhükardia, bradükardia), hüperglükeemia, metaboolne
atsidoos, hüpoksia ja kardiogeenne šokk koos kopsutursega.

Üleannustamise ravi
Ravi eesmärgiks on toimeaine elimineerimine ja stabiilse kardiovaskulaarse seisundi taastamine.
Kui ravimit on võetud suukaudselt, on näidustatud põhjalik maoloputus, vajadusel koos peensoole
irrigatsiooniga.

Nifedipiini prolongeeritult vabastavate tablettide üleannustamise korral peab eliminatsioon olema
võimalikult põhjalik ning hõlmama ka peensoolt, et vältida toimeaine edasist imendumist.

Hemodialüüs ei ole otstarbekas, kuna nifedipiin ei ole dialüüsitav, kuid plasmaferees on soovitatav
(kõrge valgusiduvus, suhteliselt väike jaotusruumala).

Bradüarütmiaid
võib
ravida
sümptomaatiliselt
beeta-adrenomimeetikumidega,
eluohtlike
bradüarütmiate korral soovitatakse ajutist kardiostimulaatorit.
Kardiogeensest šokist ja arteriaalsest vasodilatsioonist tulenenud hüpotensiooni võib ravida
kaltsiumiga (10…20 ml 10%-list kaltsiumglükonaadi lahust aeglaselt veeni manustada, vajadusel
korrata). Selle tulemusena võib kaltsiumi plasmatase ulatuda normi ülemise piirini või veidi üle selle.
Kui kaltsiumiga ei saavutata piisavat vererõhu tõusu, manustatakse lisaks vasokonstriktoorseid
sümpatomimeetikume (dopamiini või noradrenaliini). Nende ravimite annused määratakse kindlaks
ainult saavutatud toime järgi.

Veremahu suurendamine peab südame ülekoormuse ohu tõttu toimuma ettevaatlikult.

Farmakoterapeutiline rühm: kaltsiumikanalite blokaatorid, ATC-kood: C08CA05

Nifedipiin on 1,4-dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumiantagonist. Kaltsiumiantagonistid vähendavad
kaltsiumiioonide transmembraanset voolu rakku läbi aeglaste kaltsiumikanalite. Nifedipiin toimib
iseäranis müokardi rakkudele ning koronaararterite ja perifeersete veresoonte silelihasrakkudele.

Lapsed
Ägeda ja pikaajalise hüpertensiooni ravi võrdlevad andmed nifedipiini ja teiste antihüpertensiivstete
ravimite erinevate ravimvormide ja annustega on piiratud.
Nifedipiini antihüpertensiivsed toimed on tõestatud, kuid annustamissoovitused, pikaajaline ohutus ja
kardiovaskulaarne mõju ei ole veel kindlaks tehtud. Puuduvad pediaatrilised ravimvormid.

Nifedipiini toimeainet prolongeeritult vabastavatest tablettidest vabaneb nifedipiin ühtlase kiirusega
24 tunni vältel. Toimeaine vabaneb tabletist läbi membraani ühtlase kiirusega osmootse protsessi
tulemusel; vabanemise kiirus ei sõltu seedetrakti pH väärtusest ega soole motiilsusest. Tableti
bioloogiliselt inertne komponent jääb seedetraktis liikudes muutumatuks ja väljub organismist roojaga
lahustumatu kestana.

Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub nifedipiin peaaegu täielikult. Esmase maksapassaaži tõttu on
suukaudselt kapslites manustatud nifedipiini biosaadavus 45…56%. Püsikontsentratsiooni tingimustes
on nifidepiini toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide biosaadavus võrreldes nifedipiini
kapslitega 68…86%. Manustamine söögi ajal pikendab imendumisaega mõnevõrra, kuid ei mõjuta
vabaneva aine koguhulka.

Ravimi plasmakontsentratsioon jõuab pärast nifedipiini toimeainet prolongeeritult vabastava tableti
esimese annuse manustamist maksimaalsele tasemele umbes 6…12 tunni järel. Mitmepäevase
manustamise järel püsib ravimi kontsentratsioon vereplasmas sellel tasemel küllalt stabiilsena ja
muutub 24-tunniste annustamisintervallide vältel (0,9…1,2) vähe.
Alljärgnevas tabelis on toodud ravimi maksimaalsed kontsentratsioonid vereplasmas (C
) ja selle
max
saabumiseks kulunud aeg (t
).
max


C
(ng/ml)
t
(h)
max
max
Adalat Oros, 20 mg
6…9
4…16*
toimeainet prolongeeritult
vabastav tablett

Adalat Oros, 30 mg
20…21
12…15*
toimeainet prolongeeritult
vabastav tablett

Adalat Oros, 60 mg
43…55
7…9*
toimeainet prolongeeritult
vabastav tablett

*ei ole täpselt määratav ühtlase plasmanivoo tõttu

Jaotumine
Nifedipiin seondub umbes 95% ulatuses plasmavalkudega (albumiiniga). Intravenoosse manustamise
järgselt on poolväärtusaeg 5…6 minutit.

Biotransformatsioon
Pärast peroraalset manustamist metaboliseerub nifedipiin sooleseinas ja maksas, eeskätt oksüdatiivse
protsessi tulemusena. Metaboliidid farmakodünaamilist aktiivsust ei oma.
Nifedipiin eritub metaboliitidena peamiselt neerude ja umbes 5…15% ulatuses sapi ja väljaheite
kaudu. Muutumatult on toimeainet leitud ainult jälgedena (alla 0,1%) uriinis.

Eritumine
Lõplik poolväärtusaeg tavapärase ravimvormi (nifedipiini kapslite) kasutamise korral on 1,7…3,4 tundi.
Eliminatsiooni poolväärtusaeg ei ole nifedipiini toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide puhul
oluline parameeter, kuna toimeaine kontsentratsioon püsib vereplasmas ühtlasena toimeaine vabanedes
ja absorbeerudes.
Pärast viimase annuse vabanemist ja imendumist väheneb lõpuks plasmakontsentratsioon
poolväärtusajaga, mis on sarnane konventsionaalsetele ravimvormidele.
Neerufunktsiooni kahjustuse korral farmakokineetikas võrreldes tervete vabatahtlikega olulisi muutusi
ei esine.
Maksapuudulikkuse korral on totaalne kliirens vähenenud. Rasketel juhtudel võib vajalikuks osutuda
annuse vähendamine (vt lõik 4.4).

Ühe ja korduva annuse toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeense potentsiaali konventsionaalsed
prekliinilised uuringud ei ole näidanud mingit spetsiaalset ohtu inimestele.

Reproduktsioonitoksilisus: Nifedipiinil on näidatud teratogeenset toimet rottidel, hiirtel ja küülikutel,
sealhulgas varvaste anomaaliad, jäsemete malformatsioonid, suulae lõhe, rinnaku lõhe ja roiete
malformatsioonid.
Varvaste anomaaliad ja jäsemete malformatsioonid võivad olla põhjustatud emaka verevarustuse
vähenemisest, kuid neid on täheldatud ka loomadel, keda on nifedipiiniga ravitud ainult pärast
organogeneesi perioodi.
Nifedipiini manustamist on seostatud erinevate embrüotoksiliste, platsentotoksiliste ja fetotoksiliste
toimetega, sealhulgas kängunud looted (rotid, hiired, küülikud), väiksed platsentad ja alaarenenud
koorioni hatud (ahvidel), embrünonaalsed surmad ja loote surmad (rottidel, hiirtel, küülikutel), ülekantud
rasedus/neonataalse elulemuse vähenemine (rottidel; teistel loomaliikidel ei ole hinnatud). Kõik annused,
mida seostati loomadel teratogeense, embrüotoksilise või fetotoksilise toimega, olid emasloomale
toksilised ja inimesele soovitatud maksimaalsest annusest mitmeid kordi suuremad.

Hüpromelloos,
polüetüleenoksiid,
magneesiumstearaat,
naatriumkloriid,
punane raudoksiid (E 172),
tselluloosatsetaat,
polüetüleenglükool 3350,
hüdroksüpropüültselluloos,
propüleenglükool,
titaandioksiid (E 171).
must trükivärv Opacode*

*Opacode’i koostis: šellaki glasuur, isopropüülalkohol, must raudoksiid, butüülalkohol,
propüleenglükool, ammooniumhüdroksiid.

Ei kohaldata.

4 aastat

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

20 mg, 30 mg ja 60 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid; 28 või 98 tabletti
blisterpakendis.

Adalat Oros toimeainet prolongeeritult vabastavas tabletis on ravim mitteimenduvas kestas, millest
toimeaine vabastatakse aeglaselt organismi, kus see imendub. Kui see protsess on lõppenud, eritub
tühi tablett organismist ning seda võib märgata väljaheites.

Adalat Oros'e valgustundlik toimeaine on nii pakendis kui väljaspool seda kaitstud valguse eest.
Tablette peab kaitsma niiskuse eest, seetõttu tohib neid fooliumpakendist välja võtta vaid vahetult
enne kasutamist.