- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 608)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 649)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Võimalik allergia, lisatoiduga jätkamine” leiti 16 565 vastet
Kõnevõimetus
Kõnevõimetus on võimetus tajuda ja/või produtseerida häälikulist kõnet osaliselt või täielikult. Täielikku võimetust kõnelda nimetatakse tummuseks, võimetust kuulmispuude tõttu kõnet tajuda – kurtuseks. ...
Trummikile läbitorge
Trummikile läbitorge ehk paratsentees tähendab kuulmekilesse avause tegemist, mille kaudu saab eemaldada trummiõõnde kogunenud eritise (nt ägeda keskkõrvapõletiku korral). Paratsentees tehakse ka trummikile ...
Kõhunäärmevähk
Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk on haigus, mis areneb pankreasekoes. Seda vähki esineb suhteliselt tihti, tavaliselt veidi sagedamini meestel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2006. aastal meestel ...
Parodontiit
Parodontiit on hamba kinnitusaparaati kahjustav krooniline põletik, mille tagajärjel võivad hambad hakata liikuma. See viib tihti hilisema hammaste kaotuseni. Haiguse kergemaid ja mõõdukaid vorme esineb ...
Kuulmisnõrkus
Kuulmisnõrkus ehk vaegkuulmine on heli tajumise häire, mis võib olla nii kaasasündinud ehk pärilik kui ka omandatud. Kuulmisprobleeme esineb umbes 20% inimestest. Tuhandest lapsest sünnib keskmiselt üks ...
Lõimestusaeg
Lõimetusaeg ehk inkubatsiooniperiood ehk peiteaeg on nakkushaiguse esimene järk: aeg inimese nakatumisest kuni esimeste haigusnähtude ilmnemiseni. Selle ajavahemiku jooksul paljuneb mikroob organismis, ...
Maksabiopsia
Maksabiopsia aitab täpsustada kroonilise maksahaiguse põhjust ning haiguse ulatust ja raskusastet. Väga vajalik on see ka maksakasvaja kahtluse korral. Ultrahelikontrolli all viiakse spetsiaalne nõel ...
Maksavähk
Maksavähk on haigus, mille puhul maksakoes tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Esmast maksavähki esineb suhteliselt harva: Eestis diagnoositi 2006. aastal meestel 36 ja naistel 31 esmasjuhtu. Haigust ...
Sapipõie- ja sapiteedevähk
Sapipõie- ja sapiteedevähk. Sapipõievähi puhul hakkavad vähirakud arenema sapipõieseinas. Seda kasvajat esineb harva. Sapiteedevähi puhul saavad vähirakud alguse sapiteede seinast, ka see kasvaja on harva ...
Soopor
Soopor ehk uimus (sügav uni) on põhihaigusele tüsistusena lisandunud raske teadvushäire, mille korral haige ei ole enam võimeline sõnaliselt adekvaatselt kontakteeruma (sh koostama ja alla kirjutama testamenti). ...
Aevastamine
Aevastamine on kaitserefleks, mille vallandab tavaliselt ninaõõne mehaaniline või keemiline ärritamine. Siiski on leitud, et aevastamine võib vallanduda ka teistsuguste stiimulite tagajärjel, näiteks ...
Hambakivi
Hambakivi. Hamba pinnale moodustub pehme ja mittemineraliseerunud hambakatt, mis koosneb põhiliselt sülje proteiinidest (valkudest), limaskesta epiteelirakkudest, mikroobidest ja nende ainevahetusproduktidest ...
Kliiniline surm
Kliiniline surm. Kliinilise surma puhul on vereringe, hingamine ja kesknärvisüsteemi talitlus lakanud, kuid 3–5 minuti jooksul on organismi veel võimalik taaselustada. Kui inimene selle aja jooksul abi ...
Sjögreni sündroom
Sjögreni sündroom ehk kuiv sündroom on krooniline aeglaselt progresseeruv autoimmuunhaigus, mida iseloomustab välissekretsiooninäärmete, eelkõige pisara- ja süljenäärmete põletik. 1/3 patsientidel esinevad ...
Akalaasia
Akalaasia on söögitoru haigus, mille korral on häiritud söögitoru peristaltika (perioodiline laineline liikumine) ja söögitoru alumise sulgurlihase lõõgastumine. Selle tagajärjel tekib söögitorulihaste ...
Amputatsioon
Amputatsioon ehk äralõikamine on jäseme või selle osa, kuid ka muu kehaosa eemaldamine operatsioonil või kaotus õnnetusjuhtumi tagajärjel. Amputatsiooni raviotstarbeline eesmärk on kahjustatud kudede ...
Hamba juuretipupõletik
Hamba juuretipupõletik ehk apikaalne periodontiit tekib siis, kui ravimata, karioossest hambakoest pärit mikroobid jõuavad läbi juurekanali hammast ümbritsevasse lõualuusse. Hamba juuretipupõletik võib ...
Lugemispuue
Lugemispuue ehk düsleksia on osaline, harva ka täielik võimetus õppida lugema või ajukahjustusest tulenev juba olemasoleva lugemisoskuse kadumine. Lugemispuue avaldub harilikult koos kirjutamispuudega, ...
Söögitoruvähk
Söögitoruvähk. Söögitorus esineb vähki suhteliselt harva, kuid selle õigeaegne avastamine on keeruline. Põhjuseks on esialgu tagasihoidlikud haigusnähud ja kasvaja kiire levik elutähtsatesse naaberelunditesse ...
Audiomeetria
Audiomeetria on kuulmisteravuse instrumentaalne mõõtmine. Audiomeeter (kuulmismõõtur) on elektriline heligeneraator, mille abil on võimalik saada puhtaid toone vahemikus 125–8000 Hz, tavaliselt oktaaviliste ...