- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 608)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 649)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 575)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Pidev väike palavik” leiti 8 588 vastet
Kampülobakterenteriit
Kampülobakterenteriit on nakkuslik peensoolepõletik, mille tekitajad kampülobakterid on levinud nii mets- kui ka koduloomadel ja lindudel. Üht kampülobakteri liiki – Campylobacter pylori’t – on aga leitud ...
Krüptosporidioos
Krüptosporidioos on harva esinev, kõhulahtisusega kulgev soolepõletik. Selle tekitajaks on algloom krüptosporiid (Cryptosporidium), mille nakkav vorm on ootsüst (munastsüst), mis talub hästi desinfitseerimist ...
Äge nibujätkepõletik
Äge nibujätkepõletik ehk mastoidiit on ägeda mädase keskkõrvapõletiku tüsistus. Kui keskkõrvapõletiku ajal halveneb haige üldseisund, tekib kõrge palavik, tugev valulikkus kõrvas ja kõrva taga, võib see ...
Lümfangiit
Lümfangiit ehk lümfisoone seina põletik tekib tüsistusena raskekujuliste mädapõletike või mädaste haavade puhul, kui infektsioon levib mädakoldest lümfiteedesse. Lümfangiiti võib esineda ka mittemädase ...
Sarlakid
Sarlakid on laste lööbelistest nakkushaigustest ainus, mida põhjustavad bakterid – A-grupi hemolüütilised streptokokid. Haigus levib piisknakkusena haigelt või bakterikandjalt, kuid võimalik on ka ülekandumine ...
SARS
SARS (ingl severe acute respiratory syndrome) – äge respiratoorne sündroom on raske viirusnakkus, mille tekitajaks on uus koronaviirus. Haiguse esmane puhang oli 2003. aastal Hiinas Guangdongi provintsis. ...
Infektsioosne mononukleoos
Infektsioosne mononukleoos on nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine ja atüüpiliste (normaalsetest erinevate) lümfotsüütide esinemine veres. Tavaliselt on haiguse ...
Südame-veresoonkonna talitlus
Südame-veresoonkonna talitlus. Vereringe kujutab endast kogu organismi hõlmavat süsteemi, milles veri on liikuvaks keskkonnaks ning väikseimate veresoonte – kapillaaride õhuke sein teeb võimalikuks ainete ...
Laugude asendihälbed
Laugude asendihälbed. Laugude sisse- või väljapöördumine on iseloomulik just vanematele inimestele. Silmalau serva sissepoole pöördumist põhjustab laulihaste krambiseisund või ka varasem arm silma sidekestas. ...
Holter-monitooring
Holter-monitooring on meetodi kasutuselevõtja nime järgi nimetatud EKG 24tunnine pidev registreerimine (Holter-EKG). Uuring toimub kas haiglas või ambulatoorselt. Vastupidiselt lühiajalisele lamades registreeritud ...
Hemorraagilised viiruspalavikud
Hemorraagilised viiruspalavikud on viirushaigused, mille korral kahjustuvad verekapillaarid ja tekivad elunditesisesed, nahasisesed või nahaalused verejooksud. Nakkusallikaks on väikesed närilised (rotid, ...
Kõhutüüfus
Kõhutüüfus on inimestel esinev palavikuga kulgev eluohtlik nakkushaigus, mille korral toidust, veest või saastunud kätelt organismi sattunud Salmonella perekonnast pärit tüüfusebakterid levivad vere kaudu ...
Termoregulatsioon
Termoregulatsioon. Inimene kuulub püsisoojaste organismide hulka, mistõttu tema termoregulatsiooni ehk soojusregulatsiooni iseloomustab võime säilitada oma kehatemperatuuri teatud väliskeskkonna temperatuuride ...
Liigesepõletik
Viited: liigesepõletikLiigesepõletik ehk artriit on haigus, mille korral esineb liigesepiirkonna valu, turse, mõnikord ka punetus ning liigese funktsioonihäire. Liigesepõletiku põhjusi on palju, näiteks ...
Maksatsirroos
Maksatsirroos. Krooniliste maksahaiguste lõppfaasiks on pöördumatud muutused maksakoes ehk maksatsirroosi teke. Maksatsirroos on kogu maksa haarav struktuurimuutus, millele on iseloomulik maksarakkude ...
Neelupõletik
Neelupõletik ehk farüngiit võib olla äge ja krooniline. Äge neelupõletik on tavaliselt viirusliku tekkega. Esinevad külmetushaiguse sümptomid, nagu nohu, kurguvalu, köha ja palavik. Farüngoskoopial ehk ...
Pleuraempüeem
Pleuraempüeem ehk mädakogum kopsukelmeõõnes tekib raske kopsukelmepõletiku ning kopsumädapõletiku korral, kui organismi vastupanu põletikutekitajatele on oluliselt langenud. Haigust põhjustavad mäda tekitavad ...
Soolesopististõbi
Soolesopististõbi. Soolesopististõve ehk divertiikultõve ehk divertikuloosi põdejal tekivad sooleseinas sopistised (divertiikulid), mis võivad olla läbimõõduga 3 mm kuni 3 cm. Soole limaskest sopistub ...
Brutselloos
Brutselloos on loomadel ja inimestel esinev nakkushaigus, mille tekitajaks on Brucella perekonda kuuluvad mikroobid. Loomadest haigestuvad kõige sagedamini lehmad, sead, lambad, kitsed, koerad. Haigestunud ...
Crohni tõbi
Crohni tõbi on krooniline ägenemistega kulgev põletikuline soolehaigus. Haiguse põhjused ja tekkemehhanismid on teadmata. Enamasti haigestuvad 15–35-aastased, nii mehed kui naised. Sooleseina haaravad ...