Termoregulatsioon Autor: Andres Soosaar
Termoregulatsioon. Inimene kuulub püsisoojaste organismide hulka, mistõttu tema termoregulatsiooni ehk soojusregulatsiooni iseloomustab võime säilitada oma kehatemperatuuri teatud väliskeskkonna temperatuuride vahemikus stabiilsena. Väliskeskkonnast oluliselt kõrgem temperatuur (ca 37 °C) püsib inimesel muutumatuna vaid kehatuumas (pea ja kehatüve sisemus). Kehakestas (jäsemed ja keha pindmised osad) on temperatuur madalam ja sõltub suuremal määral väliskeskkonna temperatuurist. Kehatüve temperatuur on üks homöostaasi näitajaid ning selle mõõtmisel on meditsiinis suur tähtsus. Püsiva kehatemperatuuri aluseks on soojuse tootmise ja soojuse äraandmise vaheline tasakaal. Soojus tekib organismis paljude biokeemiliste reaktsioonide paratamatu saadusena, samuti vallandub hulgaliselt soojust lihasetöö ja lihasevärinate (nn külmavärinad) tagajärjel, mis on oluline organismi poolt kontrollitav soojuse produtseerimise viis.
Füüsikaliselt on soojuse äraandmiseks mitmeid viise: soojuskiirgus, soojusjuhtivuse erinevad vormid, higi aurumine kehapinnalt. Organismi seisukohast on olulised kaks viimast. Tähtsaks liikuvaks soojust kandvaks keskkonnaks on veri, mis transpordib soojuse kehapinnale, kust see eraldub keskkonda. Samuti annab organism märkimisväärselt soojust ära higi aurumisel nahalt, näiteks füüsilise koormuse ja keskkonna kõrge temperatuuri korral. Organismi soojustasakaalu kestvam häirumine mingis suunas viib paratamatult kehatemperatuuri muutumisele: tekib ülekuumenemine ehk hüpertermia või alajahtumine ehk hüpotermia. Kehatemperatuuri püsivuse tagamiseks on organismis keerukas regulatsioonisüsteem, mille hulka kuuluvad termoretseptorid, mis annavad informatsiooni naha ja ka keha sisemuse temperatuuri kohta, hüpotalamuses paiknev termoregulatsioonikeskus ning erinevad täidesaatvad mehhanismid. Kogu see süsteem püüab kehatüve temperatuuri hoida teatud kõrgusel. Tuleb aga märkida, et palavik erineb teistest hüpertermiatest, sest vaid palaviku korral on tõusnud termoregulatoorse süsteemi poolt etteantud väärtus ja kogu süsteem püüab seda uut väärtust säilitada.
Kestev hüpotermia (kehatemperatuur alla 35 °C) ja hüpertermia (kehatemperatuur üle 41 °C) on organismile kahjulikud ning võivad esile kutsuda ulatuslikke tervisekahjustusi.
Vt ka alajahtumine, higistamine, homöostaas, palavik.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Kas tegemist on närvikahjustusega?
Tere! Mulle paigaldati 14.nov põseimplantaadid! Möödas on pea 4 kuud..kuid tunnen tohutut raskuse..pinge..surve tunnet nina alumises osas..nina all ehk siis ülahuule ja nina vahelises alas ja ülahuules. ...

Vastas dr Ain Pajos
Võiks siiski teha läbi nõelravikuuri - halvemaks see teha ei tohiks. Kui paranemist ei tule siis neuroloogi vastuvütule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
tel.6748591
Madal testosterooni tase
Tere!
Minu elukaaslane on 29. aastane ja ta käis meestearsti juures vereproovi andmas, tulemus näitab, et madal testosterooni tase - 5 nmol/L. Ülekaaluline ei ole, aga pigem ülikiire elustiil ...

Vastas dr Margus Punab
Kui mees oleks meestearsti juures käinud, siis räägiksite pigem vaba testosterooni tasemest ja oleks pakutud ka viljakuse hindamiseks vajalikke uuringuid. Seega soe soovitus - meestearsti külastada. Aga ...
Loe edasiValulik "muna" randmel
Tere,
Mul tekkis aasta aega tagasi randmele valulik muna, mis näeb välja, nagu esile kerkiv luu või muna. Vahelduva eduga see tuleb rohkem esile ja kui käsi koormust ei saa, siis taandub. Häiriv ...

Vastas Priit Ailt
Tere,
Pildi järgi võiks arvata, et tegemist on randme piirkonna ganglioniga (wirst ganglion). Soovitan pöördida perearsti/ kirurgi poole, edasise ravi osas.
Tõenäoliselt on seal ...
Epilepsia ja kutseline autojuht
Tere!
25 aastat olen elanud selle haigusega kuid olin 10 aastat kutseline autojuht ja 12- 13 aastat selle ajaga ei juhtunud midagi , ei olnud hoogusi . Ja kui uut tervisetõendit 2025 detsebris pikendada ...

Vastas dr Ain Pajos
Arst näeb rohtusid digiloost. Seaduse järgi kui hoovaba üle 10 aasta võib jätkata tööd autojuhina.
Dr.Ain Pajos
neurodiagnostika
Seljavalu
Füüsiliselt raske töö. Tõstsin selja ära ja käisin küürakalt. Käisin kiropratiku juures. See väänas ühele ja teisele poole. Läks nats paremaks aga ikka on alaseljas püsti tõusmisel ja istumisel valu, ning ...

Vastas dr Ain Pajos
Ilmselt on närvivalus süüdi varem viga saanud ja nüüd nihkunud nimmelülidevaheline disk. Tähtis on nädal-paar vältida liigutusi ja asendeid mis ägestavad seljavalu. Täpsemalt saab vastata peale Rö. pilti ...
Loe edasiVisannette tabletid
Tere
Diagnoositi adenomüoos. Mirenat ma ei soovinud, kirjutati raviks Visannette tabletid. Kui kaua neid võtta tohib?
Head

Vastas dr Galina Litter
Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 47-aastane
Adenomüoos tekitab kaebusi reeglina kuni menopausini, mis meie kliimavöötmes keskmiselt 51,5a. Füsioloogiline aeg 45-55. Üleminekuiga ...
jala tervishoid
Mul tekkis valulik punane laik - ca 1,5 cm - jalalaba välisküljele kohta, kust eemaldasin konnasilma. See segab magamist. Mis see võiks olla?

Vastas dr Maris Perendi
Tere
Konsulteerige palun oma perearsti või nahaarstiga. Antud teema ei kuulu minu pädevusse. Füsioteraapia tegeleb liigeste ja lihaste probleemidega.
Heade soovidega
Loe edasi
Raseduse peetumised ja soov rasestuda
Tere.
Olen 39 ja nooremana sünnitanud 4 last. Rasedused ning sünnitused on olnud edukad, ilma probleemideta.
Eelmisel aastal oli mul 2 raseduse peetumist. Tervise probleemina oli ülekaal, esimese ...

Vastas dr Galina Litter
Lugupeetud Küsija
Kirjutate, et: "Olen 39 ja nooremana sünnitanud 4 last." Olete ju õnnelik ema.
Probleeme on palju, eelkõige vanus ja ka ülekaal, sellest ja muust raseduste peetumised ...
Raseduse peetumised
Tere.
Olen 39 ja nooremana sünnitanud 4 last. Rasedused ning sünnitused on olnud edukad, ilma probleemideta.
Eelmisel aastal oli mul 2 raseduse peetumist. Tervise probleemina oli ülekaal, esimese ...

Vastas dr Ülle Kadastik
Tere. Jah ma soovitan pöörduda günekoloogile, kes tegeleb just teie teemaga. Tartu Kliinikumis on prof Kristiina Rull, soovitan broneerida tema juurde aja. DRKadastik
Loe edasiPüsipatsiendi vastuvõtt
Tere. Käisin enda eestkostealusega 2023. aastal Teie vastuvõtul. Ametnikud on avaldanud arvamust, et oleks vaja uus visiit teha. Millised oleks võimalused?
Tänan vastuse eest ette.

Vastas dr Jüri Ennet
Sotsiaaltöötaja kaudu saab teha psüühika uuringu, kui see eestkoste määramisega seotud on.
Jalutuskäigud, jõukohane kehalike aktiivsus, vaimsete võimete seisund.
Jüri O.-M. Ennet,
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi




