Termoregulatsioon Autor: Andres Soosaar

Termoregulatsioon. Inimene kuulub püsisoojaste organismide hulka, mistõttu tema termoregulatsiooni ehk soojusregulatsiooni iseloomustab võime säilitada oma kehatemperatuuri teatud väliskeskkonna temperatuuride vahemikus stabiilsena. Väliskeskkonnast oluliselt kõrgem temperatuur (ca 37 °C) püsib inimesel muutumatuna vaid kehatuumas (pea ja kehatüve sisemus). Kehakestas (jäsemed ja keha pindmised osad) on temperatuur madalam ja sõltub suuremal määral väliskeskkonna temperatuurist. Kehatüve temperatuur on üks homöostaasi näitajaid ning selle mõõtmisel on meditsiinis suur tähtsus. Püsiva kehatemperatuuri aluseks on soojuse tootmise ja soojuse äraandmise vaheline tasakaal. Soojus tekib organismis paljude biokeemiliste reaktsioonide paratamatu saadusena, samuti vallandub hulgaliselt soojust lihasetöö ja lihasevärinate (nn külmavärinad) tagajärjel, mis on oluline organismi poolt kontrollitav soojuse produtseerimise viis. 

Füüsikaliselt on soojuse äraandmiseks mitmeid viise: soojuskiirgus, soojusjuhtivuse erinevad vormid, higi aurumine kehapinnalt. Organismi seisukohast on olulised kaks viimast. Tähtsaks liikuvaks soojust kandvaks keskkonnaks on veri, mis transpordib soojuse kehapinnale, kust see eraldub keskkonda. Samuti annab organism märkimisväärselt soojust ära higi aurumisel nahalt, näiteks füüsilise koormuse ja keskkonna kõrge temperatuuri korral. Organismi soojustasakaalu kestvam häirumine mingis suunas viib paratamatult kehatemperatuuri muutumisele: tekib ülekuumenemine ehk hüpertermia või alajahtumine ehk hüpotermia. Kehatemperatuuri püsivuse tagamiseks on organismis keerukas regulatsioonisüsteem, mille hulka kuuluvad termoretseptorid, mis annavad informatsiooni naha ja ka keha sisemuse temperatuuri kohta, hüpotalamuses paiknev termoregulatsioonikeskus ning erinevad täidesaatvad mehhanismid. Kogu see süsteem püüab kehatüve temperatuuri hoida teatud kõrgusel. Tuleb aga märkida, et palavik erineb teistest hüpertermiatest, sest vaid palaviku korral on tõusnud termoregulatoorse süsteemi poolt etteantud väärtus ja kogu süsteem püüab seda uut väärtust säilitada. 

Kestev hüpotermia (kehatemperatuur alla 35 °C) ja hüpertermia (kehatemperatuur üle 41 °C) on organismile kahjulikud ning võivad esile kutsuda ulatuslikke tervisekahjustusi.

Vt ka alajahtumine, higistamine, homöostaas, palavik.