- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 898)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 624)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 262)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Jalgade turse ja valged triibud küüntel” leiti 2 206 vastet
Päraku-uuris
Päraku-uuris ehk pärakufistul on ebanormaalne ühendus päraku või pärasoole ja pärakut ümbritseva naha vahel. Pärakufistul võib tekkida pärakuabstsessi (pärakuümbruse mädakolle) tagajärjel või areneda ...
Bronhioliit
Bronhioliit on peenikeste, kõhredeta bronhiharude (bronhioolide) põletik, seega sügavamal asuvate hingamisteede haigus. Seda põhjustavad samad tekitajad mis bronhiitigi, kuid bronhioliit võib esineda ...
Entesiit
Entesiit. Entees on kõõluse, liigesesideme või sidekirme (fastsia) kinnituskoht luul, mille põletikku nimetatakse entesiidiks. Entesiit võib tekkida erinevatel põhjustel, kuid kõige sagedamini esineb ...
Äge nibujätkepõletik
Äge nibujätkepõletik ehk mastoidiit on ägeda mädase keskkõrvapõletiku tüsistus. Kui keskkõrvapõletiku ajal halveneb haige üldseisund, tekib kõrge palavik, tugev valulikkus kõrvas ja kõrva taga, võib see ...
Mumps
Mumps on äge viiruslik nakkushaigus, mis põhjustab valuliku turse peamiselt kõrvasüljenäärmetes, kuid laieneb mõnikord ka teistele (lõua- ja keelealustele) süljenäärmetele. Haigus levib piisknakkuse teel ...
Pisarakotipõletik
Pisarakotipõletik ehk dakrüotsüstiit tekib pisarateede ahenemise või sulgumise tagajärjel. Pisaravedeliku seiskumine pisarakotis soodustab infektsiooni. Pisarakoti sein muutub põletikuliseks ning seal ...
Karbunkul
Karbunkul ehk mädamuhk sarnaneb suurel määral furunkuliga, kuid infektsioon on laialdasem ja sügavam, haarates paljusid karvanääpse ja rasunäärmeid. Tekitajaks on kõige sagedamini kobarkokk (stafülokokk). ...
Verimuhk
Verimuhk ehk hematoom on trauma tagajärjel tekkinud verevalum, mis võib kujuneda juba väikese vigastuse korral, kusjuures kalduvus nende tekkeks on indiviiditi erinev.
Suurte verevalumite korral on iseloomulikeks ...
Vitiliigo
Vitiliigo ehk laikpigmenditus on pigmendiainevahetuse häire, mille korral melanotsüüdid (pigmendirakud) hävivad ja jätavad naha pigmendituks. Haiguse põhjus on teadmata. Viimasel ajal peetakse laikpigmenditust ...
Värviline kliiketendustõbi
Värviline kliiketendustõbi on krooniline väga pindmine nahaseenhaigus, mille tekitajaks on inimese normaalse mikrofloora hulka kuuluv Malassezia ovale. Haigestumist kliiketendustõppe soodustavad ümbritseva ...
Halvatus
Halvatus ehk paralüüs on lihaste funktsiooni täielik või osaline kaotus kesk- või piirdenärvisüsteemi kahjustuse tagajärjel. Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus, ...
Seljaajukahjustused
Seljaajukahjustused. Seljaaju on lülisambakanalis paiknev kesknärvisüsteemi osa. Haigustest või traumast tingitud seljaajukahjustus väljendub erineva raskusega sümptomitena. Seljaaju kaelaosa kahjustus ...
Hulgikoldekõvastus
Hulgikoldekõvastus ehk polüskleroos (sclerosis multiplex) on sageli nooremas keskeas algav haigus, millele on iseloomulikud pea- ja seljaaju valgeaines leiduvad kõvastumuskolded, mis takistavad kesknärvisüsteemi ...
Lihasevigastused
Viited: lihasevigastusLihasevigastused võivad olla põrutused, venitused, rebendid. Kõige sagedamini esineb põrutusi ja venitusi.
Lihasevenitus ehk distensioon on kergem lihasevigastuse tüüp, millele ...
Põletik
Põletik on kogu organismi kompleksne reaktsioon vastuseks sissetunginud tõvestavale mõjurile ja/või tema poolt põhjustatud koekahjustusele. Organism üritab põletikutekitaja ja koekahjustuse lokaliseerida, ...
Säärehaavand
Säärehaavand on jala süvaveeni puudulikkuse või tromboosi (veenisulgus sääre sügavamates osades) kõige levinum hilistüsistus. Haigus areneb aastate jooksul pärast reie või põlveõndla süvaveeni tromboseerumist. ...
Turse
Viited: veenilaiendidTurse ehk ödeem on veresoonest väljunud valguvaese vedeliku kogunemine kudedes rakuvaheruumi. Vedelik võib koguneda ka kehaõõntesse. Vähest turset sääre eespinnal pärast pikaajalist ...
Kõrvalestahaigused
Kõrvalestahaigused. Kõrvalesta verevalum tekib, kui trauma tagajärjel koguneb veri kõhre ja kõhreümbrise vahele. Sageli ilmub maadlejatel pehme padjand kõrvalesta ülemisse ossa. Sel juhul veri aspireeritakse ...
Kõõlusetupepõletik
Kõõlusetupepõletik ehk ten(d)ovaginiit ehk tenosünoviit on kõõluste ja neid ümbritsevate sünoviaalkestade haigus, mis 80% juhtudest on tingitud ülekoormusest. Põletikku võivad põhjustada ka trauma (löök) ...
Lauäärepõletik
Lauäärepõletik ehk blefariit on meie oludes küllalt sageli esinev, kroonilisele kulule kalduv lauserva rasunäärmete põletik. Heledanahalistel ja blondidel on selleks haiguseks suurem eelsoodumus. Haiguse ...