Lihas Autor: Toomas Asser

Lihas. Lihaskoe omaduseks on kontraktiilsus (kokkutõmbumisvõime), st ärritaja toimel suudab lihas lüheneda või pingestuda, mis teeb võimalikuks aktiivse liikumise. Lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele ärritusele (mehaanilisele, termilisele, keemilisele, elektrilisele) kui ka närviimpulsile. Eristatakse kolme põhilist lihasetüüpi: silelihas, südamelihas ja skeletilihas.

Skeletilihas on luule või luukõhrele kinnituv vöötlihas. Vöötlihaskude koosneb varieeruvalt

1–340 millimeetri pikkustest ja 10–80-mikromeetrise läbimõõduga mitmetuumsetest lihaskiududest, mille sarkoplasmas (vöötlihaseplasmas) on tuhandeid kontraktsioonivõimelisi lihasfibrille. Lihasfibrillidel paiknevad heledamad ja tumedamad vöödid ehk diskid. Heleda vöödi keskel on tume Z-joon. Kahe Z-joone vahelist ala nimetatakse sarkomeeriks (lihasfibrilli segment), see on lihasfibrilli ehituslik ja talitluslik üksus. Lihase kokkutõmbel sarkomeerid lühenevad. Vöötlihaste talitlus on täielikult sõltuv innervatsioonist (närvidega varustatusest).

Silelihas on lihtsa ehitusega, koosnedes suhteliselt aeglaselt kontraheeruvatest ja kontraktsiooni säilitavatest rakkudest. Silelihasrakud on kujult käävjad, nende pikkus varieerub mõnest mikromeetrist kuni 0,5 millimeetrini, raku keskel asub ovaalne rakutuum. Silelihased moodustavad põhiosa hingamisteedest ning sooletraktist, kuid ka veresoonkonna kontraktiilsetest rakkudest. Silelihased paiknevad tavaliselt üksteise suhtes erisuunaliste kihtidena. Nende lihaste omaduseks on iseeneslikult kontraheeruda ning reageerida vastandlikult autonoomse närvisüsteemi ärritustele.

Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk müokard, millel on nii sile- kui vöötlihase omadusi, näiteks innervatsioon autonoomse närvisüsteemi poolt ning iseenesliku kontraktsiooni võime. Südamelihase rütmiline kontraktsioon ilmneb varases embrüonaalse arengu faasis ja kestab surmani. Südame lihaskiud on lühemad kui skeletilihastel ja omavahel kõrvalharudega ühendatud, muutes südamelihase ühtseks süsteemiks – süntsüütiumiks (laatrakustikuks). Südame kokkutõmbeid kutsuvad esile südame enese erilise ehitusega lihaskiududes tekkivad elektrilised impulsid. Seetõttu suudab süda töötada automaatselt ja võib vajalike toitainete olemasolul toimida ka väljaspool keha.

Vt ka autonoomne närvisüsteem.

Nõuanded sel teemal

Antibeebipillid ja ravimid.

Tere!

Küsin, kas Panangin ja viirpuutabletid mõjutavad Harmonet pillide toimet?

Kalle Kurvits

Vastas dr Kalle Kurvits

Tere

Ei mõjuta sellisel moel mis tingiks vastavasisulisi hoiatusi.

Kalle Kurvits

Loe edasi

ülekaalulisus

Tere,

Olen olnud terveelu ülekaaluline, nüüd täpelt selliseseas kui tahaks hea välja näha. Mul ei lähe kaal kuidagi alla ja ma ei oska mitte midagi enam teha. Olen söönud valikuliselt ja liikumist ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Pärilikkus mängib teatud rolli meie kehatüübis ja -kaalus, aga alati annab midagi ära teha ja kindlasti ei tohiks kinni jääda mõttesse, et kõiges on süüdi geenid. Kõige sagedasem viga, mida ...

Loe edasi

Suguhaigus?

Tere. Mis asi see see on? Ja mis ravi sellele on? Katsudes tekitab valu, keskel oleks nagu auk .

Margus Punab

Vastas dr Margus Punab

Põletik! Selleks, et öelda põhjust peaks teadma seksuaalelu anamneesi, tegema läbivaatuse ja vajadusel ka täpsustavad laboritestid.
Kui ei taandu, siis peaks kindlasti vastuvõtule tulema.
Kui ...

Loe edasi

Analüüsi vastused

Tere! Kuhu peaksin pöörduma TSH 0,017; A-TPO >600,0; FT3 8,66 ( ref 3,1-6,9-8); FT4 25,39 (ref 12-22).
Veel on üld S2-IgE 1333,0 (norm <87). Kõik allergeenide paneelid on positiivsed ( näit. ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Miks allergeenide paneelid on positiivsed, jääb mulle mõistatuseks. Kilpnäärme osas aga mõistatust ei ole - tegemist on autoimmuunse kilpnäärmehaigusega ja sellest põhjustatud mõõduka ületalitlusega. ...

Loe edasi

Tervisesportlase vereanalüüs

Tere! Lasin teha tervisesportlase vereanalüüsid (lisatud failis) ning oleksin tänulik, kui annaksite tulemustele hinnangu ning soovitused, millele peaks edaspidi tähelepanu pöörama.

Tulemustest ...

Marge Kütt

Vastas dr Marge Kütt

Tere

Tõesti, CK on enamasti pärit vöötlihastest ja vähene hulga suurenemine nagu teil viitab pigem pingutusele kui lihaskahjustusele. Kui teete kordusanalüüse, siis võiks korrata CK ja AST ...

Loe edasi

Dvitamiini vaegus

Tere!
Pöördusime nädal tagasi perearsti juurde kaebustega, et lapsel valutavad aegajalt jalalabad. On olnud päev kui ei saanud jalale ka totuda, lisaks sellele liigesed naksuvad ja jäävad nagu kinni. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

D-vitamiini võiks võtta 400 -1000 RÜ päevas.
Kiire kasvu spurdiga võivad tekkida liigeskaebused.
Kui aga liigesed jäävad nö kinni, eriti näiteks hommikuti pärast ärkamist ...

Loe edasi

Pikaajaline peavalu ja väsimus

Paar aastat tagasi oli tugev valu kuklas, vahekorra ajal(lõpus), kestis kuni 5 min, peale seda jäi selline pea paks tunne, peavalud ei ole tugevad, aga siiski häirivad. Tunnen et ei ole seda energiat ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

Uuringud määratakse, kui läbivaatusel jääb kahtlus ajukahjustusele - vaid siis on nendest ka kasu.
Probleemi lahendus sõltub arsti kogemusest ja kompetentsuset.

Dr Ain Pajos
6 ...

Loe edasi

Kiire kaalutõus

Tere!

Ca 1a8k tagasi sündis minu kolmas laps keisrilõike abil. Rasedus oli raske, kui kaalusin enne rasedust 81kg, siis juba raseduse ajal kaotasin kaalu ning enne keisrit kaalusin 77,5kg. ...

Kristel Ehala-Aleksejev

Vastas dr Kristel Ehala-Aleksejev

Tere.
Kirjast lähtuvalt oleks hea võimalusel siiski teha analüüsid (kilpnäärme uuringud, glükoosi ainevahetuse näitajad, jm) ning paralleelselt hinnata ka praegust toitumist-liikumist. Kas viimane ...

Loe edasi

Pikkus

Tere olen 168 cm pikk ja 55 kg aastaga olen 2 cm kahanenud
Mida teha et uuesti kasvama hakaksin
Olen 10 aastat spordiga tegelenud aga kahjuks tervislikel põhjustel juba aasta aega trenni ei ...

Anu Ambos

Vastas dr Anu Ambos

Tere!
Kahjuks on 19. eluaastaks kasvamisvõimalused ammendunud ja tuleb leppida saavutatud pikkuskasvuga. Ka spordist pole abi. Siiski ei peaks Te kasvult ka lühemaks jääma, kui seda just spetsiifiline ...

Loe edasi

Valulik moodustis pärakus

Tervist, probleem on siis järgmine. Paar päev tagasi tekkis päraku juurde punni taoline moodustis, mis on üpriski suur. Pöidla otsa suurune. Valutab igatepidi, katsudes tundub nagu oleks pall sees. Mida ...

Jaan Tepp

Vastas dr Jaan Tepp

Kirjelduse järgi võiks see olla hemorroidaaltromb. Küllaltki väikse lokaalanesteesias teostatava protseduuriga on sellisel juhul võimalik abi saada. Soovitan pöörduda erakorralise meditsiini osakonda (nn ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi