Perearst avaldab, mida veel maskidest räägitud ei ole

Perearst avaldab, mida veel maskidest räägitud ei ole Mask
Allikas: Shutterstock

Juba enne COVID-19 lavale astumist olid olemas kaudsed tõendid, mis järjekindlalt soosisid maskide kasutamist hingamisteede nakkuste leviku pidurdamiseks, kirjutab perearst Piret Rospu blogis «Sinu terve laps». Ta teeb kokkuvõtte uuringutest, millest seni veel räägitud ei ole.

Kõige rohkem SARS-CoV-2 viirust eritavad inimesed haiguse varases järgus. Patsiendid on nakkusohtlikud 1-2(-3) päeva enne sümptomite teket, mõnikord isegi enne seda, kui nad teada saavad, et nad nakatunuga kokku puutunud on. Nakkuse levitamine asümptomaatiliste inimeste poolt on praeguseks hästi dokumenteeritud ja matemaatilised mudelid lubavad arvata, et 40-80 protsenti nakkusjuhtudest on saadud just presümptomaatilistelt või asümptomaatilistelt inimestelt).

Süljepritsmed on suuremad ja raskemad, lendavad umbes meetri-paari kaugusele ja langevad kiirelt maha pindadele. Aerosoolid on väiksemad ja kergemad, püsivad õhus tunde ja levivad paljude meetrite kaugusele. Kuigi SARS-CoV-2 võib levida nii süljepritsmete kui aerosoolidena, on viiruse peamine levikutee siiski suuremate süljepritsmetena. Tõeliste aerosoolsel teel levivatel viiruste puhul nagu leetrid või tuulerõuged, suudab üks inimene nakatada suurusjärgus 10-18 vastuvõtlikku inimest, SARS-CoV-2 puhul on see arv kuskil 2-3 juures, mis on iseloomulikum just piisknakkustele. Süljepritsmeid eritavad inimesed mitte ainult aevastades või köhides, vaid ka rääkides. Just piisknakkuse tõkestamisel on tavalised maskid tõhusad.

Kevadel pandeemia alguskuudel oli ju esialgu soovitus üldelanikkonnal maske mitte kanda. Esimene kõige suurem hirm oli see, et poes ja trammis kandmise tagajärjel ei jätku isikukaitsevahendeid enam haiglatesse ja teistesse tervishoiuasutustesse. Mäletatavasti oli isikukaitsevahendite kriis päris terav, ilmselt on kõik näinud pilte USA leidlikest meditsiiniõdedest prügikottidest tehtud kilekitlites. Maskide kandmine pidi jääma ainult haigusnähtudega inimestele ja meditsiiniasutustesse.

Kui maske hakkas juba rohkem olema, olid üleval veel mitu hirmu sellest, kuidas inimesed maske õigesti kanda ei oska (alguses ei osanudki, praeguseks on pilt juba palju parem) ja halvasti hoitud maskid muutuvad ise nakkuse levitajateks (hüpoteetiline risk siiski on) või kuidas maske kandes inimesed loobuvad muudest ohutusmeetmetest ja hakkavad vanavanemate pulma-aastapäeva korraldama (tänaseks on uuring, et maskikandjad on tegelikult ka muudes valdkondades vastutustundlikumad ning hoiavad hoolsamalt distantsi ja pesevad käsi).

Kõik see kokku: maskide parem kättesaadavus, arusaamine, et maski kannavad ka muidu vastutustundlikumalt käituvad inimesed koos järjest lisanduvate (kaudsete) tõenditega selle kohta, et maskid aitavad viiruse levikut pidurdada, on nii meedikute kui otsustajate arvumust üha enam maske soosiva hoiaku poole kallutanud.

Enne Covid-19 tulekut

Ühte ülevaatesse võeti kokku 172 jälgimisuuringut 16 riigist kõigilt kuuelt kontinendilt, nii tervishoiuasutustest kui mujalt. Hingamisteid nakatavate viiruste levik pidurdus, kui füüsilist distantsi hoiti ühe meetri võrra või rohkem, mida pikem vahemaa, seda parem kaitse. Maskide kandmine vähendas nakkusriski veelgi, samamoodi vähendas riski silmade kaitse.

Ühes laborikatses uuriti 111 inimest, kes olid nakatunud hooajalise koroonaviiruse, gripiviiruse või rinoviirusega. Maskid vähendasid nakatunute poolt õhku paisatavate ohtlikumate viiruste (koroona ja gripi) hulka märkimisväärselt, kuid ei mõjutanud oluliselt rinoviiruste taset nakatunuid ümbritsevas õhus.

llma viirusnakkuseta inimeste hulgas vähendasid nii kirurgilised maskid kui õhukindluse suhtes kontrollimata KN95 respiraatorid (samad nagu N95 või FFP2 respiraatorid) rääkides ja köhides keskkonda paiskuvate osakeste hulka vastavalt 90 protsenti (rääkides) ja 74 protsenti (köhides). Uuringusse oli sattunud ka üks «superlevitaja», kes köhides paiskas õhku kaks korda rohkem osakesi kui ülejäänud inimesed keskmiselt – ka tema poolt keskkonda sattuvate osakeste hulka vähendasid maskid sarnaselt teistele osalejatele. Lisaks selgus helifailide analüüsist naljakas järeldus, et maski kandes inimesed küll räägivad tavalisest kõvema häälega, aga köhivad ikka sama kõvasti kui ilma maskita.

Maski kandmise kohta on loodud ka erinevaid arvutuslikke mudeleid. Näiteks on gripipandeemia mudeldamisega näidatud, et isegi kui maskid aitaksid gripiviiruse levikut vähendada ainult 20 protsendi võrra, aitaks see ikkagi ära hoida märkimisväärse arvu juhtusid. Muu hulgas on arvutatud, et kui inimesed kannaksid maski kogu aeg avalikes ruumides olles, võiks see nakatumiskordajat vähendada kahekordselt võrreldes maskide kandmisega ainult haigussümptomite esinemisel. Erinevaid stsenaariume läbi arvutades jõuti kogu aeg sarnasele tulemusele: kui üle 50 protsendi elanikkonnast kannaks avalikes ruumides järjekindlalt maske, aitaks see kaasa nakatumiskordaja R0 surumisele allapoole ühte. R0 alla ühe tähendab, et iga inimene nakatab omakorda vähem kui ühte uut inimest ja see lubab nakatumiskõvera kontrolli alla saada ja ranget riigi lukkupanekut vältida.

Maskide kandmine on viiruse leviku tõkestamisel kõige efektiivsem siis, kui seda teeb suurem osa inimesi. Maskid maksavad vähe, kuid nad suudaksid märgatavalt vähendada viiruse tõttu surnute arvu ja pandeemia majanduslikku mõju ühiskonnale.

Erinevate populatsioonide võrdlused

Kõige rohkem tähelepanu on vist saanud fast.ai blogis kirjeldatud ja eesti keelde ka tõlgitud näited Lõuna-Korea vs Itaalia ning Tšehhi vs Austria, kus maskide kandmisse suhtuti täiesti erinevalt ja nakatumiskõverad olid ka täiesti erinevad, mõlemas näites maski kandnud riigi kasuks.

Kevadel eeskujulikuna silma paistnud Tšehhis kaotati suvel maskikohustus ja jäeti sügisel õigeaegselt taastamata, see arvatakse olevat üks põhjustest, miks sügisel seal viiruse eksponentsiaalne kasv hulluks läks.

Sarnaseid näiteid on ajapikku juurde tulnud mitmeid.

Hong Kongis on maskide kandmine väga laialdane, tavaelanikkonnast ligi 97 protsenti kannab maske. Siiski on ka neil oma maskivastased ja Hong Kongis tekkinud Covid-19 kolletest 11 tekkisid maskivabade meelelahutusasutustes ja ainult kolm maskikandjate töökohtades.

Veebi otsingusõnasid 42 kohas üle maailma analüüsides leiti, et kus maskide kohta aktiivsemalt infot otsiti (ja seega tõenäoliselt ka rohkem maski kanti), oli vähem Covid-19 juhtusid. Eriti selgelt oli see seos ilmne mitmetes Aasia piirkondades.

Iisraelis oli septembris üks maailma kõrgemaid nakatumiskordajaid ja pärast riigi lukkupanekut suudeti nakatumiskõver kontrolli alla saada, kuigi reeglid olid kevadise lukkupanekuga võrreldes leebemad ja neist peeti vähem kinni. Oletatakse, et selle paradoksi taga on suured muutused maski kandmises.

USA-st on muidugi väga palju andmeid, see on ju massiline eksperiment, mis neil seal käimas on. Masendav, aga huvitav jälgida.

Näiteks oli maskikohustus kevadel erinev kogu USA ja New York City võrdluses, kus NYC nakatumiskõver hakkas aprillis langema pärast maskikandmise kohustuslikuks tegemist.

Või erinevate maakondade võrdluses, kus pärast maskide kohustuslikuks tegemist saadi nakatumiskõver erinevates maakondades üsna sarnaselt langema võrreldes maskikohustuse-eelse olukorraga. Maskide kandmise mõju oli nähtav sõltumata muude meetmete rakendamisest.

Värskeim, mis USA-st minuni jõudis, on Kansase osariigi uuring maakondade kaupa, kus maskikandmise kohustusega maakondades on saadud nakatumiskõver langema, samal ajal kui ilma maskikohustuseta maakondades nakatumine jätkas veel tõusu.

Ka Eestis palju räägitud lugu kahest Covid-19-ga juuksurist, kellel oli nakkusohtlikul perioodil kahepeale kokku 139 klienti, lisaks oli salongist nakkusohtlikul perioodil läbi jalutanud hinnanguliselt 200-300 klienti. Mõlemad juuksurid kandsid riidest maski, kliendid kandsid erinevaid maske. 139 kliendist läks testima 67 (teistel polnud selleks aega või tundsid nad ennast lihtsalt tervena) ja neist kellelgi SARS-CoV-2 ei leitud.

Ja vaid üks jälgimisuuring on hinnanud maskide kandmise mõju nakkuse levikule pereringis. Pekingis leiti, et maskid olid 79 protsenti tõhusad peresisese nakkuse levikul, kui neid kandsid kõik majapidamise liikmed enne sümptomite avaldumist.

Miks nii lahja tõendus?

Tähelepanelikum lugeja on ehk juba märganud, et loetletud tõendid maskide kandmise tõhususe kohta on kõik kaudsed ja tagasivaatavad ja ühtegi «kõva» uuringut ehk randomiseeritud kontrollitud katset siin ei ole. Avalikkuses on isegi arvamust avaldatud, et kuidas teadusajakirjad üldse julgevad selliseid madala tõenduse kvaliteediga uuringuid avaldada.

Mõnikord tuleb meditsiiniküsimustes leppidagi ebatäiuslike, siin tavaelu andmete analüüsimisega, niinimetatud «loomulike eksperimentidega», sest kui meil on juba alust arvata, et maskid kaitsevad, siis pole eetiline randomiseerida inimesi potentsiaalselt surmava haiguse eest potentsiaalselt kaitsvaid vahendeid vältima, kui nad muidu vabalt valides neid võib-olla kasutaksid. Ühtegi head kliinilist uuringut pole tehtud ka laialdase testimise ja lähikontaktsete väljaselgitamise kohta, aga ometi me neid asju rakendame.

Enne Covid-19 pandeemiat on isegi tehtud mõned randomiseeritud kontrollitud uuringud gripi ja gripilaadsete haigestumiste ennetuse kohta, kuid selliste uuringute krooniline ikaldus tavaelanikkonda uurides on suutmatus kontrollida seda, kas ja kui korrektselt maske kantud on. Haiglasituatsioonis tehtud uuringute tulemusi ei saa aga üks-ühele tavaelanikkonnale üle kanda, haiglate hügieeni- ja kontaktitingimused ei ole sugugi sarnased olmesituatsioonidele.

Selge on see, et ei maskid ega muud isikukaitsevahendid üksi ilma muude meetmeteta ei suuda nakatumiskordajat alla ühe viia – selleks on vaja mõjutada nii lähikontaktide arvu kui ka kontaktide käigus nakkuse edasi andmise tõenäosust. Maskid on üks osa viiruse leviku tõkestamise komplektist koos distantsi hoidmise, kätepesu, õhutamise ja muude tegevustega.

Praegu polegi eesmärk viirusest üleni vabaks saada, see pole realistlik. Eesmärk on pressida nakatumiskordaja R0 allapoole ühte, et nakatunute arv stabiliseeruks ja võib-olla vaikselt sumbuks, mitte ei sööstaks plahvatuslikult ülespoole nagu praegu. Me ei saa seda viirust ilmselt kunagi minema ajada, aga see tuleb suruda sellistesse raamidesse, et me ühiskonnana suudaksime sellega toime tulla. Tuleb õppida uue viirusega koos elama ja maskide massiline kasutamine on üks lihtne võimalus, kuidas selle poole loodetavasti pikk samm astuda.

Piret Rospu

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada