Norskamise tähelepanuta jätmine võib viia impotentsuse ja infarktini

Norskamise tähelepanuta jätmine võib viia impotentsuse ja infarktini

«Meile on tulnud patsiente, kes ütlevad, et naine läks nende juurest norskamise tõttu ära,» tõdes Sakala Unekeskuse unearst ja kõrva-nina-kurguarst Heisl Vaher. Norskamine võib olla muuhulgas märk uneapnoest, mille puhul on tavaline, et inimene unes kohati minuti või kauem ei hinga.    

«Kui varem oli kasutusel mõiste «lihtne norskamine», siis tegelikult ükski norskamine ei ole seda alates hetkest, kui segab inimese enda või voodikaaslase und. Siis on unehäire küüsis juba kaks,» märkis Vaher Postimehele.

Norskamise tõttu tekivad intiimsusprobleemid ja tülid. «Kogu paarisuhe võib olla häiritud, kuna üks inimene ei lase uneaegse heliga teisel välja puhata,» rääkis unearst. «Kui sul on uni halb, siis on ka tervis ja enesetunne halvad. Mina tõmban sinna võrdusmärgi vahele.»

Mis paneb norskama?

Norskamine tähendab ülemiste hingamisteede, eelkõige neelu piirkonna kudede vibreerimist. Kui koe vibratsioon kestab pikemat aega, võib see limaskesta välja venitada.

«Kui paneme lipu akna taha lehvima, siis mõne aja pärast on lipukangas elastsuse kaotanud. Hingamisteedes juhtub sama,» ütles Vaher.

Meestel on hingamistee pikem ja seetõttu ka limaskest altim vibreerima. «Pärast paari õlut esineb meestel rohkem norskamist, kuna alkohol on lihaslõõgasti ja koed lõõgastuvad seda juues rohkem. Alkohol suurendab limaskesta turset, tekitab kerget põletikku, samuti suitsetamine ja teatud allergiad,» nentis unearst.

Meestel pole ka naissuguhormoonide kaitsvat toimet, mis hoiab koed oluliselt paremas toonuses. Menopausi järel hakkavad naised rohkem norskama, mis on osalt tingitud vaikselt langevast limaskesta toonusest.

Ülekaalulistel kipub rasvkude kogunema limaskesta alla lihaste vahele. Kuna ümbritsevates kudedes on rohkem rasvkudet, siis hingamistee on kokku surutud ja selle läbimõõt väiksem. «Kui patsient võtab kaalus alla, muutub uni paremaks ja hingamisprobleemid kergemaks,» kinnitas Vaher.

Unearsti sõnul lõdvestub magades kõigi hingamistee, eriti piirkond ninaneelust kõrini, mis vajub mõnevõrra enam kokku. Seetõttu võib tekkida hingamispausidega uneapnoe. Sellest, kui sageli tekib kokkulangemine, annab infot uneuuring. See aitab aru saada, kas norskamisega kaasneb muid muutusi (hingamispausid, hapnikusisalduse langus, südamerütmihäired).

Hääleka norskamisega alati ei kaasu veres hapnikusisalduse langust,» tõdes Vaher. Mõnikord ei kaasne uneapnoega aga norskamist.

Loe lugu täismahus Postimehest.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada