Hambaarstid nurisevad: patsient võiks saada vähemalt ühe hambaaugu riigi kulul parandatud

Hambaarstid nurisevad: patsient võiks saada vähemalt ühe hambaaugu riigi kulul parandatud

Eestis elab veidi üle miljoni täiskasvanu, kellest vaid 21 protsenti kasutas mullu hambaravihüvitist. Hambaarstide arvates näitab see, et vaatamata üle 11 miljoni euro maksumaksja raha laiali jagamisest on hüvitis inimestele jätkuvalt raskesti kättesaadav.    

Haigekassa lepingupartnerid ei ole eri piirkondades ühtlaselt jaotanud, näiteks ei ole 75 protsendil Tallinna patsientidel võimalik hüvitist oma hambaarsti juures kasutada ning haigekassa kinnitusel on maapiirkondades hambaravihüvitis raviteenuse hindu hoopis tõstnud, sest ühtsete piirhindade kehtestamisel on ignoreeritud turuloogikat, edastas Eesti hambaarstide liit.

Hambaarstide liidu hinnangul oleks kõige täpsem mõõdik hambaravihüvitise mõju kirjeldamiseks see, kui paljud inimesed, kes pole mitmeid aastaid hambaarsti juures käinud, otsustasid tänu hüvitisele siiski arsti vastuvõtule minna. Just sellel eesmärgil hüvitis poolteist aastat tagasi kehtestatigi ning nemad on ka peamine riskirühm, kellele riik peaks erilist tähelepanu pöörama.

Hambaravihüvitise puhul kehtib patsiendi jaoks jätkuvalt 50-protsendiline omaosaluse nõue. «Kui riik tahab aidata just madala sissetulekuga inimesi, siis tuleb kaotada omaosaluse nõue. Kui riik tahab, et hüvitis oleks kättesaadav võimalikult paljudele, siis tuleb tagada patsiendi vaba liikumine. Liiduna me tervitame hüvitise kehtestamist, kuid see oleks palju positiivsema mõjuga rahvatervisele, kui selle kasutamiseks oleks vähem tingimusi ning oleks seeläbi patsientidele kättesaadavam,» ütles hambaarstide liidu juhatuse liige Regina Kuningas-Ott.

Patsiendi omaosaluse kaotamisel saaksid ka vähem majanduslikult kindlustatud inimesed päriselt abi sellest 40 eurost, mida haigekassa pakub. Paraku jääb 50-protsendiline omaosalus teatud patsientidele liiga kalliks, tõdes Kuningas-Ott. Seetõttu on tekkinud olukord, kus paljud patsiendid on hüvitise kasutamisest loobunud kõrge omaosaluse ja halva kättesaadavuse tõttu.

«Näide reaalsest elust hüvitise kasutamisest – tänane minimaalne raviarve väikese hambaauguga patsiendi jaoks on visiidi baastasu, tuimestav süst ja ühe pinna täidise ehk lihtsaima plommi panemine. Haigekassa hinnakirja põhjal maksab see kokku peaaegu 50 eurot. Sellest 25 eurot maksab patsient, 25 eurot hüvitab riik ja 15 eurot hüvitist jääb veel alles. Ideaalis võiks olla, et patsient saab ühe hambaaugu täielikult riigi kulul hüvitisega ära parandada,» kirjeldas Kuningas-Ott.

Hambaarstide liidu hinnangul tuleks täiskasvanute hambaravihüvitise puhul võtta eeskuju eakate proteesihüvitisest, millega on nii patsiendid kui ka hambaarstid äärmiselt rahul – hüvitis liigub koos patsiendiga ning hüvitamine toimib ilma piirhindadeta ja omaosaluseta.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada