XATRAL SR

Eesnäärme healoomulise suurenemise sümptomaatiline ravi.
Täiendava ravimina ureetra kateteriseerimisel ja kateetri eemaldamise järgselt eesnäärme healoomulise
suurenemisega kaasuva ägeda kusepeetuse korral.

Eesnäärme healoomuline suurenemine: soovitatav annus on üks 10 mg tablett 1 kord ööpäevas,
manustatuna pärast õhtusööki.

Äge kusepeetus: üks 10 mg tablett 1 kord päevas pärast sööki alates esimesest kateteriseerimise
päevast. Ravi Xatral SR’iga jätkatakse pärast kateetri eemaldamist samas annuses kuni järgmise ägeda
kusepeetuse tekkimiseni või sümptomaatika progresseerumiseni.

Tablett tuleb alla neelata tervelt.

Eakad ja neerupuudulikkusega patsiendid:
Farmakokineetiliste ja kliinilise ohutuse andmete põhjal, võib eakate ja neerupuudulikkusega
(kreatiniini kliirens >30 ml/min) patsientide raviks kasutada tavalisi annuseid. Kliiniliste
ohutusandmete puudumise tõttu ei tohi Xatral SR 10 mg kasutada raske neerupuudulikkusega
(kreatiniini kliirens <30 ml/min vt lõiku 4.4) patsientide raviks.

Maksapuudulikkus:
Maksapuudulikkusega patsientidele on Xatral SR vastunäidustatud (vt lõiku 4.3).

Lapsed:
Xatral SR'i efektiivsus lastel vanuses 2…16 aastat ei ole tõestatud (vt lõik 5.1). Seetõttu ei ole Xatral
SR näidustatud lastel kasutamiseks.

1
Ülitundlikkus alfusosiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
Ortostaatiline hüpotensioon.
Samaaegne teiste α -adrenoblokaatorite manustamine.
1
Maksapuudulikkus.

Kliiniliste ohutusandmete puudumise tõttu ei tohi Xatral SR 10 mg kasutada raske neerupuudulikkuse
(kreatiniini kliirens <30 ml/min) korral.

Erihoiatused

Nagu teiste α -adrenoblokaatoritega ravi korral, mõnedel isikutel, eriti antihüpertensiivset ravi
1
saavatel patsientidel võib mõne tunni jooksul pärast ravimi manustamist tekkida posturaalne
hüpotensioon, väljendudes pearingluse, väsimuse ning higistamisena. Sellisel juhul on patsiendil
soovitatav olla lamavas asendis kuni sümptomite täieliku taandumiseni. Posturaalne hüpotensioon on
enamasti mööduv kõrvaltoime; esineb sagedamini ravi alguses ega takista tavaliselt ravi jätkamist.
Turuletuleku järgselt on teatatud väljendunud vererõhu langusest patsientidel, kellel on riskifaktorite
olemasolu nagu nt südamehaigused ja/või samaaegne ravi antihüpertensiivsete ravimitega (vt lõik 4.8).
Patsienti tuleb hoiatada selliste võimalike kõrvaltoimete eest.

Ettevaatus on vajalik, kui alfusosiini manustatakse patsientidele, kellel on sümptomaatiline
ortostaatiline hüpotensioon või keda ravitakse antihüpertensiivsete ravimite või nitraatidega (vt lõik
4.5). Hüpotensiooni ja sellega seotud kõrvaltoimete tekkerisk võib olla suurem eakatel patsientidel.

Erilised ettevaatusabinõud

Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kellel on esinenud teiste α -adrenoblokaatoritega eelneva ravi
1
ajal väljendunud hüpotensiivset reaktsiooni.

Koronaarhaigustega patsientidel tuleb spetsiifilist koronaarpuudulikkuse ravi jätkata. Kui
stenokardiahood sagenevad või süvenevad, tuleb alfusosiin ära jätta.

Nagu kõiki α -adrenoblokaatoreid, tuleb ka alfusosiini kasutada ettevaatusega ägeda
1
südamepuudulikkusega patsientidel.

Patsiendid, kellel on kaasasündinud pikk QT intervall (varem teatud kui omandatud pikk QT intervall)
või kes saavad QT intervalli pikenemist põhjustavaid ravimeid, tuleb jälgida enne ravi ja ravi ajal
alfusosiiniga.

Mõnedel patsientidel, kes saavad või on saanud eelnevalt ravi α -adreno
1
blokaatoritega, on katarakti
operatsiooni käigus täheldatud operatsiooniaegset lõdva iirise sündroomi (Intraoperative Floppy Iris
Syndrome, IFIS - kitsa pupilli sündroomi variant). Kuigi alfusosiiniga on risk selle sündroomi tekkeks
väga väike, peab katarakti opereerivat kirurgi eelnevalt informeerima, kui kasutatakse või on varem
kasutatud α -adreno
1
blokaatoreid, kuna IFIS võib suurendada operatsiooniaegsete tüsistuste
tekkeriski.
Oftalmoloogid peavad olema valmistunud võimalikeks muutusteks operatsioonitehnikas.

Patsiente tuleb hoiatada, et tablett tuleb alla neelata tervelt. Igasugune muu manustamisviis nagu katki
hammustamine, purustamine, närimine või pulbristamine ei ole lubatud. Selline tegevus tekitab
toimeaine ebaõige vabanemise ja imendumise ja seetõttu ka võimalikud varased kõrvaltoimed.

Ravim sisaldab abiainena hüdrogeenitud kastoorõli, mis võib tekitada maoärritusnähte ja
kõhulahtisust.

2
Vastunäidustatud kombinatsioonid:
- α -adrenoblokaatoritega (vt lõiku 4.3)
1

Ettevaatust nõudvad kombinatsioonid:
- antihüpertensiivsed ravimid (vt lõiku 4.4)
- nitraadid (vt lõiku 4.4)
- tugevad CYP3A4 inhibiitorid nagu ketokonasool, itrakonasool ja ritonaviir tõstavad alfisosiini
plasmakontsentratsiooni (vt lõiku 5.2).
Üldanesteetikumide manustamine koos alfusosiiniga võib põhjustada vererõhu ebastabiilsust.

Ei ole asjakohane.

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Eelkõige ravi alguses võivad tekkida kõrvaltoimed nagu vertiigo, pearinglus või asteenia. Sellega tuleb
arvestada autojuhtimisel või masinatega töötamisel.

Kõrvaltoimete esinemissagedus on väljendatud järgmiselt:

Väga sage:

üle 10% (>1/10)
Sage:

1...10% (>1/100, <1/10)
Aeg-ajalt:

0,1...1% (>1/1000, <1/100)
Harv:

0,01...0,1% (>1/10 000, <1/1000)
Väga harv:

vähem kui 0,01% (<1/10 000), sh üksikjuhud
Teadmata:

ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

- Närvisüsteemi häired
Sage: nõrkus, pearinglus, peavalu
Aeg-ajalt: vertiigo, minestamine

- Südame häired
Aeg-ajalt: tahhükardia
Väga harv: stenokardia eelneva koronaararterite haigusega patsientidel (vt lõiku 4.4)

Teadmata: arteriaalne fibrillatsioon

- Üldised häired ja manustamisreaktsioonid

Sage: asteenia

Aeg-ajalt: tursed, valu rinnus

- Silma kahjustused
Teadmata: operatsiooniaegne lõdva iirise sündroom (vt lõik 4.4).

- Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt: riniit

- Seedetrakti häired
Sage: iiveldus, kõhuvalu
Aeg-ajalt: kõhulahtisus
Teadmata: oksendamine

- Maksa ja sapiteede häired
Teadmata: hepatotsellulaarne kahjustus, kolestaatiline maksahaigus.


3

- Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt: lööve, pruritus
Väga harv: urtikaaria, angioödeem

- Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt: punastamine
Teadmata: hüpotensioon (posturaalne) (vt ka lõik 4.4)

- Vere ja lümfisüsteemi häired
Teadmata: neutropeenia, trombotsütopeenia

- Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Teadmata: priapism

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamise korral tuleb patsient hospitaliseerida, hoida lamavas asendis ning rakendada
sümptomaatilist hüpotensiooni ravi. Märkimisväärse vererõhu languse korral võib sobivaks raviks olla
vasokonstriktor, mis toimib otse veresoonte silelihastele.
Plasmavalkudega suure seonduvuse tõttu on alfusosiin halvasti dialüüsitav.

Farmakoterapeutiline rühm: Prostata healoomulise hüpertroofia korral kasutatavad ained
ATC-kood: G04CA01

Alfusosiin, mis on ratsemaat, on suu kaudu manustatav kinasoliini derivaat; selektiivne
postsünaptiliste α -adrenoretseptorite antagonist.
1
In vitro farmakoloogilised uuringud on tõestanud
alfusosiini selektiivsust α -adrenoretseptorite suhtes, mis asuvad eesnäärmes, kusepõie põhjas ja
1
ureetras.

Healoomulise eesnäärme hüperplaasia kliinilised sümptomid on seotud infravesikaalse
obstruktsiooniga, mille mehhanism hõlmab nii anatoomilisi kui ka funktsionaalseid faktoreid. Viimane
komponent tuleneb eesnäärme silelihaste pingest, mida vahendavad α -adrenoretseptorid:
-
1
α1
adrenoretseptorite aktivatsioon stimuleerib silelihaskontraktsiooni, suurendades eesnäärme, eesnäärme
kapsli, ureetra ja kusepõie põhja toonust ning takistades uriini väljavoolu põiest. α -adrenoretseptorite
1
blokeerimine vähendab infravesikaalset obstruktsiooni läbi otsese toime eesnäärme silelihastele.

Preparaadi uroselektiivsus on leidnud kliinilise tõestuse meespatsientidel, keda on ravitud
alfusosiiniga, kaasaarvatud eakatel ja hüpertensiivsetel.
Alfusosiin parandab põietühjenemise parameetreid vähendades ureetra ja kusepõie põhja toonust ning
seeläbi uriini väljavoolutakistust urineerimise ajal.

Platseebokontrolliga uuringutes healoomulise prostata hüperplaasiaga patsientidel alfusosiin:

) keskmiselt 30% patsientidel, kelle Q
- suurendas oluliselt uriini tippvoolu kiirust (Qmax
max
oli ≤ 15 ml/s. Toime ilmnes alates esimese annuse manustamisest.


4
- oluliselt vähendas m.detrusor vesicae toonust ja suurendas uriinikogust, mis kutsus esile tugeva
urineerimistungi.
- oluliselt vähendas ka jääkuriini kogust.

Lisaks sellele on tõestatud, et alfusosiini toime maksimaalsele uriinivoolule annuses 10 mg üks kord
päevas ja piiratud mõju vererõhule on seotud tema farmakokineetilise profiiliga. Veelgi enam, toime
maksimaalsele uriinivoolule säilib kuni 24 tundi pärast ravimi manustamist.

Uuringud demonstreerisid, et need urodünaamilised toimed viisid alumiste kuseteede sümptomaatika
paranemisele (nt täituvuse ja ka tühjenemise sümptomid).

Ägeda kusepeetuse madalamat esinemissagedust on täheldatud enam alfusosiiniga ravitud patsientidel
kui mitteravitutel. Märkimisväärselt suurendab alfusosiin spontaanse põietühjendamise taset kateetri
eemaldamise järgselt eesnäärme healoomulise suurenemisega seotud ägeda kusepeetusega
patsientidel.

Lapsed
Xatral SR ei ole näidustatud lastel kasutamiseks.

Alfusosiinvesinikkloriidi efektiivsust ei näidanud kaks 197 2…16 aasta vanuste patsientidega läbi
viidud uuringut, kelle närvisüsteemis oli tõusnud detruusori lekkepunkti rõhk (>40 cm H O.
2

Patsiente raviti alfusosiinvesinikkloriidiga 0,1 mg/kg/ööpäevas või 0,2 mg/kg/ööpäevas, kasutades
lastele kohandatud ravimvorme.

Alfusosiin:
Alfusosiin imendub seedetraktist kiiresti. Vahetu vabanemisega 2,5 mg tablettide keskmine
biosaadavus on 64%. Terapeutiliste annuste korral on alfusosiini kineetika lineaarne. Ravimi
seonduvus plasmavalkudega on umbes 90%. Alfusosiin metaboliseerub ulatuslikult maksas, ainult
ligikaudu 11% ravimist eritub muutumatul kujul uriiniga.
Enamus metaboliitidest (mis on inaktiivsed) eritub väljaheitega (75…91%). Praeguseks ei ole teada,
milline ensüümsüsteem on alfusosiini metabolismi kaasatud. Ühelgi metaboliidil ei ole
farmakoloogilist aktiivsust.

Maksapuudulikkusega patsientidel on ravimi poolväärtusaeg pikenenud. Täheldatud on ka
maksimaalse plasmakontsentratsiooni C
kahekordset ja
max
AUC kolmekordset suurenemist.
Biosaadavus on võrreldes tervete vabatahtlikega suurenenud.

Toimeainet prolongeeritult vabastavad 10 mg tabletid:
Keskealistel tervetel vabatahtlikel on keskmine biosaadavus 104,4% vahetu vabanemisega (2,5 mg)
ravimvormi vastu. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub umbes 9 tundi pärast manustamist,
võrrelduna vahetu vabanemisega ravimvormi 1 tunni vastu.
Eliminatsiooni poolväärtusaeg on 9,1 tundi.

Uuringute põhjal on leitud, et sobivaimad farmakokineetilised parameetrid saavutatakse ravimi
manustamisel pärast sööki.
Täis kõhuga on keskmised C
ja C väärtused vastavalt 13,6 (SD=5,6) ja 3,1 (SD=1,6) ng/ml.
max
min
Keskmine AUC
on 194 (SD=75) ng.h/ml. Kontsentratsiooni platoo on jälgitav 3 kuni 14 tundi ja
0-24
kontsentratsioonide puhul, mis on suuremad kui 8,1 ng/ml (Cav) 11 tundi.

Võrreldes tervete keskealiste vabatahtlikega ei ole farmakokineetilised parameetrid (C
ja
max
AUC)
eakatel patsientidel suurenenud.



5
Võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega, on neerupuudulikkusega patsientidel keskmine
C
ja
max
AUC mõõdukalt suurenenud, kuid eliminatsiooni poolväärtusaeg ei muutu. See
farmakokineetiline muutus ei ole kliiniliselt oluline patsientide kohta kelle kreatiniini kliirens on >30
ml/min.

Metaboolsed koostoimed: CYP3A4 on peamine maksaensüümi isovorm, mis osaleb alfusosiini
metabolismis. Ketokonasool on tugev CYP3A4 inhibiitor.
Ketokonasooli korduval manustamisel 200mg päevas 7 päeva jooksul suurenes peale sööki
manustatuna alfusosiini 10mg SR C
(2,11 korda) ja AUC (2,46 korda).
max
last

Teised näitajad nagu t
ja t ei muutunud. Ketokonasooli korduval 8-päevasel manustamisel 400mg
max
1/2
päevas tõusis alfusosiini C
2,3, AUC 3,2 ja AUC 3,0 korda (vt lõiku 4.5).
max
last

Kliiniliselt olulised andmed puuduvad.

Etüültselluloos,
hüdrogeenitud
riitsinusõli,
hüpromelloos,
kollane
raudoksiid
(E172),
magneesiumstearaat, mikrokristalne tselluloos, kolloidne ränidioksiid, mannitool, povidoon.

Ei kohaldata.

3 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Blister (alumiinium/PVC), 10 või 30 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.