PRAMIPEXOLE ORION

Parkinsoni tõve sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ilma levodopata või kombinatsioonis levodopaga
kogu haiguse vältel, k.a hilisstaadiumis, mil levodopa toime väheneb või muutub ebapüsivaks ning
ilmnevad ravitoime kõikumised (toime lõpu või "on-off" fluktuatsioonid).

Parkinsoni tõbi

Ööpäevane annus võetakse võrdseteks osadeks jaotatuna kolm korda ööpäevas.

Ravi alustamine
Annust tuleb suurendada järk-järgult, manustamist alustatakse annusest 0,264 mg alust (0,375 mg
soola) ööpäevas ning seejärel suurendatakse annuseid iga 5…7 päeva järel. Eeldades, et patsiendil ei
esine talumatuid kõrvaltoimeid, peab annust kohandama, saavutamaks maksimaalset terapeutilist
toimet.

Pramipexole Orion'i tõusva annustamise skeem

Nädal
Annus
Ööpäevane koguannus
Annus
Ööpäevane koguannus

(mg alust)
(mg alust)
(mg soola)
(mg soola)
1
3 x 0,088
0,264
3 x 0,125
0,375
2
3 x 0,18
0,54
3 x 0,25
0,75
3
3 x 0,35
1,1
3 x 0,5
1,50

Kui osutub vajalikuks annuse edasine suurendamine, tuleb nädalaste intervallidega suurendada
ööpäevast annust 0,54 mg aluse (0,75 mg soola) võrra, kuni saavutatakse maksimaalne ööpäevane
annus - 3,3 mg alust (4,5 mg soola) ööpäevas.
Siiski peab märkima, et somnolentsuse esinemissagedus suureneb alates annusest 1,5 mg (soola)
ööpäevas (vt lõik 4.8).

Säilitusravi
Individuaalne pramipeksooli annus peaks olema vahemikus 0,264 mg alust (0,375 mg soola) kuni
maksimaalse annuseni 3,3 mg alust (4,5 mg soola) ööpäevas. Väga olulise tähtsusega uuringutes
ilmnes annuse suurendamise korral efektiivsus alates ööpäevasest annusest 1,1 mg alust (1,5 mg
soola). Edasine annuse kohandamine peab olema vastavuses kliinilise ravivastuse ja kõrvaltoimete
esinemisega. Kliinilistes uuringutes raviti ligikaudu 5% patsientidest annusega alla 1,1 mg alust (1,5
mg soola). Kaugelearenenud Parkinsoni tõvega patsientidel, kellel kavatsetakse levodopa annuste
vähendamist, võivad kasulikuks osutuda pramipeksooli ööpäevased annused üle 1,1 mg aluse (1,5 mg
soola). Levodopa annuseid soovitatakse vähendada nii Pramipexole Orion’i annuse suurendamise
perioodil kui ka säilitusravi ajal, vastavalt patsiendi individuaalsele reaktsioonile (vt lõik 4.5).

Ravi katkestamine
Järsk dopaminergilise ravi katkestamine võib põhjustada maliigse neuroleptilise sündroomi
väljakujunemist. Seetõttu peaks pramipeksooli annust vähendama 0,54 mg aluse (0,75 mg soola)
annuse kaupa ööpäevas kuni ööpäevane annus on langetatud kuni 0,5 mg aluseni (0,75 mg soolani).
Seejärel tuleks annust vähendada 0,264 mg aluse (0,375 mg soola) võrra ööpäevas (vt lõik 4.4).

Neerukahjustusega patsiendid
Pramipeksooli eritumine sõltub neerufunktsioonist. Ravi alustamiseks on soovitatud järgmist
annustamisskeemi:

Nendel patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on üle 50 ml/min, ei ole ööpäevaste annuste või
-
annustamise sageduse vähendamine vajalik.

Nendel patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on vahemikus 20...50 ml/min, tuleb Pramipexole
-
Orion’i ööpäevane algannus jagada kaheks, alustada annusest 0,088 mg alust (0,125 mg soola)
kaks korda ööpäevas (0,176 mg alust/0,25 mg soola ööpäevas). Maksimaalset ööpäevast
annust - 1,57 mg pramipeksooli alust (2,25 mg soola) ööpäevas ei tohi ületada.

Nendel patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on alla 20 ml/min, tuleb Pramipexole Orion’i
-
ööpäevane annus manustada ühekordse annusena, alustada annusega 0,088 mg alust (0,125
mg soola) üks kord ööpäevas. Maksimaalset ööpäevast annust - 1,1 mg pramipeksooli alust
(1,5 mg soola) ööpäevas ei tohi ületada.

Kui neerufunktsioon halveneb säilitusravi ajal, tuleb Pramipexole Orion’i ööpäevast annust vähendada
sama suurel määral, kui oli kreatiniini kliirensi vähenemine, nt kui kreatiniini kliirens väheneb 30%
võrra, tuleb ka Pramipexole Orion’i ööpäevast annust vähendada 30% võrra. Kui kreatiniini kliirens
on vahemikus 20...50 ml/min, võib ravimi ööpäevase annuse manustada, jaotatuna kaheks annuseks,
ning kui kreatiniini kliirens on alla 20 ml/min, võib ööpäevase annuse manustada üks kord ööpäevas.

Maksakahjustusega patsiendid
Maksapuudulikkuse puhul ei ole annuse kohandamine tõenäoliselt vajalik, kuna ligikaudu 90%
imendunud toimeainest eritub neerude kaudu. Kuid võimalikku maksapuudulikkuse mõju
pramipeksooli farmakokineetikale ei ole uuritud.

Lapsed
Pramipexole Orion’i ohutust ja efektiivsust alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud. Pramipexole
Orion’i kasutamine pediaatrilisel populatsioonil seoses Parkinsoni tõvega ei ole asjakohane.

Tourette’i sündroom

Lapsed
Pramipexole Orion’i ei soovitata alla 18-aastastel lastel ja noorukitel kasutada, kuna ravimi efektiivsus
ja ohutus ei ole sel populatsioonil tõestatud. Pramipexole Orion’i ei tohi kasutada Tourette’i
sündroomiga lastel ja noorukitel, kuna ravimil on selle häire puhul negatiivne kasu ja riski tasakaal (vt
lõik 5.1).

Manustamisviis
Tablette tuleb võtta suu kaudu, neelata alla koos veega ning neid võib manustada söögiajast
olenemata.

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Neerukahjustusega Parkinsoni tõbe põdevate patsientide puhul on vajalik annuste vähendamine
vastavalt lõigus 4.2 toodud juhistele.

Hallutsinatsioonid
Dopamiini agonistide ning levodopaga ravimise kõrvaltoimena on teada hallutsinatsioonide tekkimine.
Patsiente tuleb informeerida, et võivad tekkida hallutsinatsioonid (peamiselt visuaalsed).

Düskineesia
Kaugelearenenud Parkinsoni tõve puhul ja koos levodopaga kasutamisel võib Pramipexole Orion’i
annuse kohandamise alguses tekkida düskineesia. Düskineesia tekkimisel tuleb vähendada levodopa
annust.

Ootamatu uinumine ja unisus
Pramipeksooliga on seostatud somnolentsuse ja ootamatu uinumise episoode, eriti Parkinsoni tõvega
patsientidel. Aeg-ajalt on teatatud taolistest uinumise juhtudest, mis on tekkinud igapäevaste tegevuste
ajal, mõnikord ilma eelnevate sellele viitavate sümptomiteta. Patsiendid peavad olema sellest
informeeritud ja hoiatatud autojuhtimise või masinatega töötamise ohtlikkusest Pramipexole Orion’iga
ravimise ajal. Patsiendid, kellel on esinenud somnolentsus ja/või äkilise uinumise episoodid, peaksid
hoiduma autojuhtimisest või masinatega töötamisest. Peale selle võib kaaluda annuse alandamist või
ravi lõpetamist. Võimaliku toimete summeerumise tõttu on soovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendid
manustavad koos pramipeksooliga teisi rahustava toimega ravimeid või tarbivad alkoholi (vt lõigud
4.5, 4.7 ja 4.8).

Impulsi kontrolli häired
Patsiente tuleb regulaarselt jälgida impulsi kontrolli häire tekkimise suhtes. Patsiendid ja hooldajad
peavad olema teadlikud, et dopamiini agonistide, sh pramipeksooliga ravitud patsientidel võib esineda
impulsi kontrolli häireid, sealhulgas patoloogilist hasartmängurlust, libiido suurenemist ja
hüperseksuaalsust, kompulsiivset rahakulutamist või ostlemist, õgimishoogusid ja kompulsiivset
söömist. Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb kaaluda annuse vähendamist/järk-järgulist ärajätmist.

Mania ja deliirium
Patsiente tuleb mania ja deliiriumi ilmnemise suhtes regulaarselt jälgida. Patsiente ja nende hooldajaid
tuleb teavitada sellest, et pramipeksoolravi saavatel patsientidel võivad esineda mania ja deliirium.
Selliste sümptomite tekkimisel tuleb kaaluda annuse vähendamist/ravi järk-järgulist lõpetamist.

Psühhootiliste häiretega patsiendid
Psühhootiliste häiretega patsiente tohib dopamiini agonistidega ravida ainult juhul, kui ravist oodatav
kasu ületab võimaliku riski. Antipsühhootiliste ravimite manustamist koos pramipeksooliga tuleb
vältida (vt lõik 4.5).

Oftalmoloogiline jälgimine
Regulaarsete intervallide järel või nägemishäirete tekkimisel on soovitav teostada oftalmoloogilist
kontrolli.

Raske kardiovaskulaarne haigus
Raske kardiovaskulaarse haiguse korral on vajalik ettevaatus. Dopaminergilise raviga seostatud
posturaalse hüpotensiooni ohu tõttu on, eriti ravi alustamisel, soovitatav kontrollida vererõhku.

Maliigne neuroleptiline sündroom
Dopaminergilise ravi järsul katkestamisel on kirjeldatud maliigse neuroleptilise sündroomi
sümptomite teket (vt lõik 4.2).

Augmentatsioon
Kirjanduses avaldatud andmetel põhinevalt võib rahutute jalgade sündroomi ravi dopaminergiliste
ravimitega põhjustada sümptomaatika progresseerumist. Sümptomaatika progresseerumine kujutab
endast seda, et varasemalt õhtuti (või pärastlõunati) tekkinud sümptomid intensiivistuvad ning levivad
ka teistele jäsemetele. Sümptomaatika progresseerumist uuriti spetsiaalselt kontrollitud kliinilises
uuringus 26 nädala jooksul. Raskenemist täheldati 11,8%-l patsientidest pramipeksooli grupist (N =
152) ja 9,4%-l patsientidest platseebogrupist (N = 149). Raskenemiseni kuluva aja Kaplani-Meieri
analüüs ei näidanud olulist erinevust pramipeksooli ja platseebogruppide vahel.

Seondumine plasmavalkudega
Pramipeksool seostub vereplasma valkudega väga vähesel määral (vähem kui 20 % ulatuses) ning
inimesel on ravimi biotransformatsioon vähene. Seetõttu on plasmavalkudega seondumist või
biotransformatsiooni abil elimineerumist mõjustavad koostoimed teiste ravimitega väikese
tõenäosusega. Kuna antikolinergilised ained elimineeritakse peamiselt biotransformatsiooni teel, on
koostoimete võimalus piiratud, ehkki koostoimeid antikolinergikumidega ei ole uuritud. Selegiliin ja
levodopa ei mõjusta pramipeksooli farmakokineetikat.

Aktiivse renaalse eliminatsioonitee inhibiitorid/konkurendid
Tsimetidiin vähendab pramipeksooli renaalset kliirensit ligikaudu 34 %, inhibeerides oletatavalt
katioonset sekretoorset transpordisüsteemi neeru tuubulites. Seega ravimid, mis inhibeerivad seda
aktiivset renaalset eliminatsiooniteed või mis ise elimineeruvad sel teel, nagu tsimetidiin, amantadiin,
meksiletiin, zidovudiin, tsisplatiin, kiniin ja prokaiinamiid, võivad omada koostoimeid
pramipeksooliga, mille tulemusena võib pramipeksooli kliirens väheneda. Nende ravimite samaaegsel
Pramipexole Orion’iga manustamisel tuleks kaaluda pramipeksooli annuse vähendamist.

Kombinatsioon levodopaga
Pramipexole Orion’i kasutamisel kombinatsioonis levodopaga on soovitatav levodopa annuse
vähendamine ja teiste Parkinsoni tõve ravis kasutatavate preparaatide annuste jätmine samaks, kui
Pramipexole Orion’i annust suurendatakse.

Võimaliku toimete summeerumise tõttu on soovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendid manustavad koos
pramipeksooliga teisi rahustava toimega ravimeid või tarbivad alkoholi (vt lõigud 4.4, 4.7 ja 4.8).

Antipsühhootilised ravimid
Antipsühhootiliste ravimite koosmanustamist pramipeksooliga tuleks vältida (vt lõik 4.4), nt võib
tekkida antagonistlik efekt.

Rasedus
Inimestel ei ole ravimi toimet rasedusele ja imetamisele uuritud. Pramipeksool ei olnud teratogeenne
rottidel ega küülikutel, kuid osutus embrüotoksiliseks rottidel emasloomadele toksiliste annuste
kasutamisel (vt lõik 5.3). Pramipexole Orion'i tohib raseduse ajal kasutada ainult siis, kui oodatav
kasu õigustab võimaliku ohu lootele.

Imetamine
Kuna pramipeksool inhibeerib inimestel prolaktiini sekretsiooni, võib oletada rinnapiima erituse
vähenemist. Pramipeksooli eritumist rinnapiima ei ole naistel uuritud. Rottidel oli toimeainega seotud
radioaktiivsus emapiimas kõrgem kui vereplasmas.
Inimestelt saadud andmete puudumise tõttu ei tohi Pramipexole Orion'i imetamise ajal kasutada. Kui
ravimi kasutamine on vältimatu, tuleb imetamine lõpetada.

Fertiilsus
Inimese fertiilsust mõjutavate toimete kohta ei ole uuringuid läbi viidud. Nagu dopamiini agonistide
puhul on oodata, mõjutas pramipeksool loomuuringutes emasloomade innaaega ning vähendas
fertiilsust. Siiski need uuringud ei näidanud otseseid ega kaudseid kahjulikke toimeid isasloomade
fertiilsusele.

Pramipexole Orion võib omada tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Võivad tekkida hallutsinatsioonid või somnolentsus.

Patsiente, kes saavad Pramipexole Orion ravi ja kellel esineb somnolentsust ja/või ootamatu uinumise
episoode, tuleb informeerida vajadusest hoiduda autojuhtimisest või muudest tegevustest, kus
nõrgenenud tähelepanu võib haigele endale või teistele põhjustada tõsiseid vigastusi või surma
(näiteks masinatega töötamisel), kuni taolised korduvad episoodid ja somnolentsus on möödunud (vt
ka lõigud 4.4, 4.5 ja 4.8).

Võimalikud kõrvaltoimed
Pramipexole Orion'i kasutamise ajal võib oodata järgmisi kõrvaltoimeid:
ebanormaalsed unenäod, amneesia, impulsi kontrolli häirete käitumuslikud sümptomid ja
sundkäitumised, nagu liigsöömine, ostlemistung, hüperseksuaalsus ja patoloogiline mängurlus;
südamepuudulikkus, segasus, kõhukinnisus, delusioon, pearinglus, düskineesia, hingeldus, väsimus,
hallutsinatsioonid, peavalu, luksumine, hüperkineesia, hüperfaagia, hüpotensioon, antidiureetilise
hormooni liigne sekretsioon, unetus, libiido häired, iiveldus, paranoia, perifeersed tursed;
kopsupõletik, sügelus, nahalööve ja muu ülitundlikkus; rahutus, unisus, ootamatu uinumine, sünkoop,
nägemiskahjustus, sh diploopia, hägune nägemine ja nägemisteravuse vähenemine, oksendamine,
kehakaalu vähenemine, sh söögiisu langus, kehakaalu suurenemine.

Analüüsi tulemused kogutud platseebokontrollitud uuringutest, mis hõlmasid kokku 1923
pramipeksoolravi ja 1354 platseebot saanud patsienti, näitasid, et kõrvaltoimeid esines sageli mõlemas
rühmas. 63 %-l pramipeksooli ja 52 %-l platseebot saanud patsientidest esines vähemalt üks
kõrvaltoime.

Tabelites 1 ja 2 on näidatud ravimi kõrvaltoimete esinemissagedus platseebo-kontrollitud kliinilistes
uuringutes, mis viidi läbi Parkinsoni tõbe ja rahutute jalgade sündroomi põdevate patsientidega.
Nendes tabelites esitatud ravimi kõrvaltoimete hulka on arvatud need juhtumid, mida täheldati
vähemalt 0,1 %-l pramipeksooli saanud patsientidest ja mida esines tunduvalt sagedamini
pramipeksooli kui platseebo puhul või kui kõrvaltoimet peeti kliiniliselt oluliseks. Enamus ravimi
kõrvaltoimetest olid kerged või keskmise raskusega, ilmnevad need tavaliselt ravi algusperioodil ning
enamasti ravi jätkumisel vaibuvad.

Kõrvaltoimed on organsüsteemide klasside kaupa loetletud esinemissageduste määratluste alusel
(patsientide arv, kellel võib kõrvaltoime ilmneda), kasutades järgmisi jaotusi:
väga sage (≥ 1/10);
sage (≥ 1/100 kuni < 1/10);
aeg-ajalt (≥ 1/1 000 kuni < 1/100);
harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1 000);
väga harv (< 1/10 000).

Parkinsoni tõbi, kõige sagedasemad kõrvaltoimed
Kõige sagedamini teatatud ravimi kõrvaltoimeteks (≥ 5 %) Parkinsoni tõbe põdevatel patsientidel,
mida esineb rohkem pramipeksooli kui platseebo korral, on iiveldus, düskineesia, hüpotensioon,
pearinglus, unisus, unetus, kõhukinnisus, hallutsinatsioonid, peavalu ja väsimus. Unisuse
esinemissagedus on suurem annuste korral, mis ületavad 1,5 mg pramipeksooli soola ööpäevas (vt lõik
4.2). Kombinatsioonis levodopaga oli sagedasemaks kõrvaltoimeks düskineesia. Ravi alguses võib
esineda hüpotensioon, eriti kui pramipeksooli annust suurendatakse liiga kiiresti.

Tabel 1: Parkinsoni tõbi

Organsüsteemi klass Ravimi kõrvaltoime
Infektsioonid ja infestatsioonid
Aeg-ajalt
kopsupõletik
Endokriinsüsteemi häired
Aeg-ajalt
antidiureetilise hormooni liigne sekretsioon1
Psühhiaatrilised häired
Sage
ebanormaalsed unenäod, impulsi kontrolli häirete käitumuslikud
sümptomid ja sundkäitumised; segasus, hallutsinatsioonid, unetus
Aeg-ajalt
liigsöömine¹, ostlemistung, delusioon, hüperfaagia¹, hüperseksuaalsus,
libiido häired, paranoia, patoloogiline mängurlus, rahutus, deliirium
Harv
mania
Närvisüsteemi häired
Väga sage
pearinglus, düskineesia, unisus
Sage
peavalu
Aeg-ajalt
amneesia, hüperkineesia, ootamatu uinumine, sünkoop
Silma kahjustused
Sage
nägemiskahjustus, sh diploopia, hägune nägemine ja nägemisteravuse
vähenemine
Südame häired
Aeg-ajalt
südamepuudulikkus¹
Vaskulaarsed häired
Sage
hüpotensioon
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt
hingeldus, luksumine
Seedetrakti häired
Väga sage
iiveldus
Sage
kõhukinnisus, oksendamine
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt
ülitundlikkus, sügelus, lööve
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage
väsimus, perifeerne turse
Uuringud
Sage
kehakaalu vähenemine, sh söögiisu langus
Aeg-ajalt
kehakaalu suurenemine

1Seda kõrvaltoimet on täheldatud turuletulekujärgselt. 95%-lise kindlusega ei ole esinemissageduse
kategooria rohkem kui “aeg-ajalt”, kuid võib olla madalam. Täpne esinemissageduse hinnang ei ole
võimalik, kuna seda kõrvaltoimet ei esinenud kliinilise uuringu andmebaasis, mis hõlmas 2762
Parkinsoni tõvega patsienti, keda raviti pramipeksooliga.

Rahutute jalgade sündroom, kõige sagedasemad kõrvaltoimed
Kõige sagedamateks ravimi kõrvaltoimeteks (≥5%) patsientidel, keda raviti pramipeksooliga teisel
näidustusel, olid iiveldus, peavalu, pearinglus ja väsimus. Iiveldust ja väsimust täheldati sagedamini
pramipeksool-ravi saanud naistel (vastavalt 20,8% ja 10,5%) kui meestel (vastavalt 6,7% ja 7,3%).

Tabel 2: Rahutute jalgade sündroom

Organsüsteemi klass
Ravimi kõrvaltoime
Infektsioonid ja infestatsioonid
Aeg-ajalt
kopsupõletik1
Endokriinsüsteemi häired
Aeg-ajalt
antidiureetilise hormooni liigne sekretsioon1
Psühhiaatrilised häired
Sage
ebanormaalsed unenäod, unetus
Aeg-ajalt
impulsi kontrolli häirete käitumuslikud sümptomid ja sundkäitumised,
nagu liigsöömine, ostlemistung, hüperseksuaalsus ja patoloogiline
mängurlus¹; segasus, delusioon¹, hallutsinatsioonid, hüperfaagia¹,
libiido häired, paranoia¹, rahutus, mania1, deliirium1
Närvisüsteemi häired
Sage
pearinglus, peavalu, unisus
Aeg-ajalt
amneesia¹, düskineesia, hüperkineesia¹, ootamatu uinumine, sünkoop
Silma kahjustused
Aeg-ajalt
nägemiskahjustus, sh diploopia, hägune nägemine ja nägemisteravuse
vähenemine
Südame häired
Aeg-ajalt
südamepuudulikkus¹
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt
hüpotensioon
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt
hingeldus, luksumine
Seedetrakti häired
Väga sage
iiveldus
Sage
kõhukinnisus, oksendamine
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt
ülitundlikkus, sügelus, lööve
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage
väsimus
Aeg-ajalt
perifeerne turse
Uuringud
Aeg-ajalt
kehakaalu vähenemine, sh söögiisu langus, kehakaalu suurenemine

1Seda kõrvaltoimet on täheldatud turuletulekujärgselt. 95%-lise kindlusega ei ole esinemissageduse
kategooria rohkem kui “aeg-ajalt”, kuid võib olla madalam. Täpne esinemissageduse hinnang ei ole
võimalik, kuna seda kõrvaltoimet ei esinenud kliinilise uuringu andmebaasis, mis hõlmas 1395
rahutute jalgade sündroomiga patsienti, keda raviti pramipeksooliga.

Unisus
Pramipeksooli on seostatud sageli unisusega ning aeg-ajalt on seda seostatud liigse päevase unisuse ja
järskude uinumise episoodidega (vt ka lõik 4.4).

Libiido häired
Pramipeksoolraviga võivad aeg-ajalt kaasneda libiido häired (suurenemine või vähenemine).

Impulsi kontrolli häired
Dopamiini agonistide, sh pramipeksooliga ravitud patsientidel võib esineda patoloogilist
hasartmängurlust, libiido suurenemist ja hüperseksuaalsust, kompulsiivset rahakulutamist või
ostlemist, õgimishoogusid ja kompulsiivset söömist (vt ka lõik 4.4).

Läbilõikelises retrospektiivses sõel- ja haigusjuhtude kontrolli uuringus, mis hõlmas 3090 Parkinsoni
tõvega patsienti, esinesid 13,6%-l kõigist patsientidest, kes said dopaminergilist või
mittedopaminergilist ravi, viimase kuue kuu jooksul impulsi kontrolli häire sümptomid. Need ilmnesid
patoloogilise mängurluse, ostlemistungi, liigsöömise ja seksuaalse sundkäitumisena
(hüperseksuaalsus). Impulsi kontrolli häirete võimalikeks sõltumatuteks riskifaktoriteks olid
dopaminergilised ravimid ja dopaminergilise ravimi suuremad annused, noorem iga (≤65 aasta),
vallaline perekonnaseis ja mängurlus subjektiivses perekonnaanamneesis.

Südamepuudulikkus
Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt on pramipeksooli kasutavatel patsientidel teatatud
südamepuudulikkust. Farmakoepidemioloogilises uuringus kaasnes pramipeksooli kasutamisega
südamepuudulikkuse tekkeriski tõus, võrreldes pramipeksooli mittekasutanutega (täheldatud riskisuhe
1,86; 95% CI, 1,21...2,85).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Ulatusliku üleannustamise kliiniline kogemus puudub. Võimalikud kõrvaltoimed on seotud dopamiini
agonistide farmakodünaamiliste omadustega ja nendeks võivad olla iiveldus, oksendamine,
hüperkineesia, hallutsinatsioonid, agitatsioon ja hüpotensioon. Antidooti dopamiini agonisti
üleannustamise juhuks ei ole. Kesknärvisüsteemi stimulatsiooni nähtude korral võib olla näidustatud
neuroleptikumi manustamine. Üleannustamise raviks võib olla vajalik üldiste toetavate meetmete
rakendamine: maoloputus, intravenoosne vedelike, aktiivsöe manustamine ning
elektrokardiograafiline monitooring.

Farmakoterapeutiline rühm: Parkinsonismivastased ained, dopamiini agonistid
ATC-kood: N04BC05

Toimemehhanism
Pramipeksool on dopamiiniretseptorite agonist, mis seondub suure selektiivsuse ja spetsiifilisusega
D2-alatüübi retseptoritele, mille hulgast on tal eelistatult afiinsus D3-retseptorite suhtes, samuti on tal
täielik sisemine aktiivsus.

Stimuleerides dopamiiniretseptoreid juttkehas, leevendab pramipeksool Parkinsoni tõvest tingitud
motoorika häireid. Loomkatsetes on näidatud, et pramipeksool inhibeerib dopamiini sünteesi,
vabanemist ja ringkäiku.

Farmakodünaamilised toimed
Vabatahtlikel uuringualustel on täheldatud annusest sõltuvat prolaktiini taseme vähenemist. Tervete
vabatahtlikega läbiviidud kliinilises uuringus, milles pramipeksooli toimeainet prolongeeritult
vabastavate tablettide annused tiitriti soovitatust kiiremini (iga 3 päeva järel) kuni annuseni 3,15 mg
pramipeksooli alust (4,5 mg soolana) ööpäevas, täheldati vererõhu ja südame löögisageduse tõusu.
Sellist toimet uuringupatsientidel ei täheldatud.

Parkinsoni tõve kliiniline efektiivsus ja ohutus
Patsiendil leevendab pramipeksool idiopaatilise Parkinsoni tõve nähte ja sümptomeid.
Platseebokontrollitud kliinilised uuringud hõlmasid ligikaudu 1800 pramipeksooliga ravitud patsienti,
kellel haigus oli Hoehn ja Yahri järgi I...V staadiumis. Nendest ligikaudu 1000-l oli haigus
kaugelearenenud staadiumis, raviks kasutati samaaegselt levodopat ning kaasusid motoorika
komplikatsioonid.

Varases ja kaugelearenenud Parkinsoni tõve staadiumis säilis pramipeksooli efektiivsus kontrollitud
kliinilises uuringus ligikaudu 6 kuud. Avatud jätku-uuringus, mis kestis enam kui 3 aastat, ei
täheldatud efektiivsuse vähenemist.

2-aastase kestusega kontrollitud topeltpimedas kliinilises uuringus pikendas esmaravi pramipeksooliga
tunduvalt perioodi motoorsete komplikatsioonide tekkimiseni ja vähendas nende esinemissagedust,
võrreldes levodopa esmaraviga. Motoorsete komplikatsioonide hilisem saabumine pramipeksooliga
tuleks seada tasakaaluks levodopast tingitud suurema motoorse funktsiooni paranemisele (mõõdetuna
keskmise muutusena UPDRS-skaalal). Üldine hallutsinatsioonide ja somnolentsuse esinemissagedus
oli tavaliselt kõrgem pramipeksooli grupis annuse suurendamise perioodil. Ometi puudusid olulised
erinevused ka säilitusravi kestel. Pramipeksoolravi alustamisel Parkinsoni tõvega patsientidele tuleb
neid asjaolusid arvestada.

Lapsed
Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama pramipeksooliga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide
alarühmade kohta Parkinsoni tõve korral (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

Tourette’i sündroomi kliiniline efektiivsus ja ohutus
6-nädalases topeltpimedas randomiseeritud platseeboga kontrollitud paindlike annustega uuringus
hinnati pramipeksooli (0,0625...0,5 mg ööpäevas) efektiivsust 6...17-aastastel pediaatrilistel Tourette’i
sündroomiga patsientidel. Kokku randomiseeriti 63 patsienti (43 pramipeksoolile, 20 platseebole).
Primaarseks tulemusnäitajaks oli Yale’i globaalse tikkide raskusastme skaala (Yale Global Tic
Severity Scale, YGTSS) üldise tikiskoori (Total Tic Score, TTS) muutus algväärtusega võrreldes.
Pramipeksooli ja platseebo võrdluses ei täheldatud mingit erinevust ei primaarse tulemusnäitaja ega
ühegi sekundaarse efektiivsuse tulemusnäitaja - sh YGTSS üldskoori, patsiendi üldmulje paranemise
(Patient Global Impression of Improvement, PGI-I), kliinilise üldmulje paranemise (Clinical Global
Impression of Improvement, CGI-I) ega haiguse raskusastme kliinilise üldmulje (Clinical Global
Impressions of Severity of Illness, CGI-S) - osas. Kõrvaltoimeteks, mis esinesid vähemalt 5%-l
patsientidest pramipeksooli grupis ning olid sagedasemad pramipeksoolravi saanud kui platseebo
patsientidel, olid: peavalu (27,9%, platseebo - 25,0%), unisus (7,0%, platseebo - 5,0%), iiveldus
(18,6%, platseebo - 10,0%), oksendamine (11,6%, platseebo - 0,0%), valu epigastriumis (7,0%,
platseebo - 5,0%), ortostaatiline hüpotensioon (9,3%, platseebo - 5,0%), lihasvalu (9,3%; platseebo
5,0%), unehäire (7,0%, platseebo - 0,0%), düspnoe (7,0%, platseebo - 0,0%) ja ülemiste
hingamisteede infektsioon (7,0%, platseebo - 5,0%). Muudeks märkimisväärseteks kõrvaltoimeteks,
mis nõudsid pramipeksoolravi katketamist, olid segasusseisund, kõnehäire ja seisundi raskenemine (vt
lõik 4.2).

Imendumine
Pramipeksool imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja täielikult. Preparaadi absoluutne
biosaadavus on üle 90% ning tema maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas saabub 1...3 tunni
pärast. Toidu samaaegsel tarvitamisel väheneb imendumise kiirus, kuid imendumise määr ei muutu.
Pramipeksoolil on lineaarne farmakokineetika ning vereplasma kontsentratsioonide osas esinevad
erinevate patsientide vahel väikesed erinevused.

Jaotumine
Inimestel on pramipeksooli seonduvus vereplasma valkudega väga väike (alla 20%) ning
jaotusruumala suur (400 l). Rottidel on täheldatud preparaadi suuri kontsentratsioone ajus (ligikaudu 8
korda suurem kui kontsentratsioon vereplasmas).

Biotransformatsioon
Inimorganismis metaboliseerub pramipeksool vaid väikestes kogustes.

Eritumine
Pramipeksool eritub peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Ligikaudu 90% C14 märgistatud
ravimist eritus uriiniga ning alla 2% roojaga. Pramipeksooli totaalne kliirens on ligikaudu 500 ml/min
ning renaalne kliirens ligikaudu 400 ml/min. Eliminatsiooni poolväärtusaeg (t½) varieerub 8 tunnist
noortel kuni 12 tunnini eakatel patsientidel.

Korduvannuse toksilisuse uuringud näitasid, et pramipeksool kutsub esile funktsionaalseid toimeid,
haarates põhiliselt KNS-i ja naise reproduktiivset süsteemi, mis tulenesid arvatavasti pramipeksooli
liigsest farmakodünaamilisest toimest.

Merisigadel täheldati diastoolse ja süstoolse rõhu ja südame löögisageduse langust ning ahvidel
märgati hüpotensiivse toime tendentsi.

Pramipeksooli võimalikku toimet reproduktiivsele funktsioonile on uuritud rottidel ja küülikutel.
Pramipeksool ei olnud teratogeenne rottidel ega küülikutel, kuid osutus embrüotoksiliseks rottidel
emasloomale toksiliste annuste kasutamisel. Loomaliikide valikust ja uuritud parameetrite piiratusest
tingituna pole pramipeksooli ebasoodsat toimet rasedusele ega meeste viljakusele täielikult selgitatud.

Rottidel täheldati seksuaalse arengu (st eesnaha eraldumine ja tupe arenemine) hilinemist. Selle
tähtsus inimesel on teadmata.

Pramipeksool ei olnud genotoksiline. Isasrottidel kantserogeensuse uuringus arenenud Leydigi
rakkude hüperplaasia ja adenoomid on seletatavad pramipeksooli prolaktiini inhibeeriva toimega. See
leid pole inimeste puhul kliiniliselt oluline. Sama uuring näitas ka, et 2 mg/kg (soola) ja suurema
annuse juures pramipeksooliga tekkis reetina degeneratsioon albiinorottidel. Viimast sümptomit ei
leitud pigmendiga rottidel ega ka 2-aastasel albiinohiirte kantserogeensuse uuringul ega ka mitte ühegi
teise liigi uuringutel.

Mannitool (E 421)
Maisitärklis
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Hüdroksüpropüültselluloos
Magneesiumstearaat

Ei kohaldata.

3 aastat.

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

10 tabletti OPA/Alumiinium/PVC/Alumiinium blisterribal.
Karp sisaldab 3 või 10 blisterriba.

Pakendis 30 või 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.