PHENHYDAN INJEKTIONSLÖSUNG
Toimeained: fenütoiin
Ravimi vorm: süstelahus
Ravimi tugevus: 50mg 1ml 5ml 5TK
Retseptiravim
Seotud teemad
Pakendi infoleht: teave kasutajale
1. Mis ravim on PHENHYDAN INJEKTIONSLÖSUNG ja milleks seda kasutatakse
Mis ravim on PHENHYDAN süstelahus ja milleks seda kasutatakse
Näidustused
Epilepsia, epileptiline staatus.
Krambiseisundid neurokirurgias.
Märkus:
Fenütoiin ei ole efektiivne absanss-staatuse ravis ning febriilsete krampide ravis ja profülaktikas.
2. Mida on vaja teada enne PHENHYDAN INJEKTIONSLÖSUNG võtmist
Mida on vaja teada enne PHENHYDAN süstelahuse kasutamist
Ärge kasutage PHENHYDAN süstelahust
-
kui te olete fenütoiini, muude hüdantoiinide (ravimid, millel on fenütoiiniga sarnane keemiline
struktuur) või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline
-
kui teil on II ja III astme atrioventrikulaarne blokaad (südame ülejuhtehäire)
-
kui teil on siinussõlme nõrkuse sündroom (südame ülejuhtehäire)
-
kui teil on viimase kolme kuu jooksul olnud müokardiinfarkt (südameinfarkt) või kui teil esineb
südame väljutusmahu vähenemine (vasaku vatsakese väljutusmaht alla 35%)
-
kui teil on varem esinenud raske vere düskraasia (vere kahjustus) ja luuüdi kahjustus
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne PHENHYDAN süstelahuse kasutamist pidage nõu oma arstiga
-
kui teil on raske südamepuudulikkus
-
kui teil on hingamispuudulikkus
-
kui teil on raske hüpotensioon (süstoolne vererõhk alla 90 mmHg)
-
kui teil on südame aeglane rütm (alla 50 lööki/min)
-
kui teil on sinuatriaalne blokaad (südame ülejuhtehäire)
-
kui teil on I astme atrioventrikulaarne blokaad (südame ülejuhtehäire)
-
kui teil on kodade virvendus või laperdus (ebakorrapärane ja liiga kiire südamerütm)
-
kui olete ülitundlik teiste epilepsiavastaste ravimite suhtes (nt karbamasepiin, lamotrigiin,
okskarbasepiin, fenobarbitaal). Sellisel juhul on teil suurem risk allergiliste reaktsioonide tekkeks
ka PHENHYDAN süstelahuse kasutamisel.
Hoiatus:
PHENHYDAN süstelahus sisaldab trometamooli - ettevaatust kasutamisel alkaloosi, neerupuudulikkuse
ja hüperkaleemia tingimustes!
Imikutel kasutada pärast hoolikat kaalumist, kas loodetav kasu imikule ületab võimalikud kaasuvad ohud
ravimi kasutamisel!
Geneetiliselt determineeritud aeglase hüdroksüleerimisega (pärilik metaboolne häire, ravimite
metaboliseerimise võime on aeglustunud) patsientidel võib ka mõõdukas annus esile kutsuda
üleannustamise nähud. Sellisel juhul on vajalik ravimi plasmakontsentratsiooni määramine ning vastavalt
sellele annuse vähendamine.
Kui esinevad annusest mittesõltuvad rasked allergilised kõrvaltoimed, peab ravi lõpetama, eriti oluline on
see allergilise eksanteemi korral.
Väiksel hulgal inimestest, keda on ravitud antiepileptikumidega nagu fenütoiin, on esinenud enda
vigastamise või enesetapumõtteid. Kui teil tekkivad sellised mõtted, siis võtke viivitamatult ühendust oma
arstiga.
PHENHYDAN’i kasutamisel on täheldatud potentsiaalselt eluohtlikke nahalööbeid (Stevensi-Johnsoni
sündroomi ja epidermise toksilist nekrolüüsi), mis ilmnevad esialgu kehatüvel tekkivate punakate
märklauataoliste täppide või ringjate laikudena, mille keskel esineb sageli ville. Tähelepanu väärivate
lisanähtude hulka kuuluvad haavandid suus, kõris, ninas, suguelunditel ja silma sidekestal (punased ja
turses silmad). Potentsiaalselt eluohtlike nahalöövetega kaasnevad sageli ka gripitaolised sümptomid.
Lööve võib progresseeruda laialdaselt levivateks villideks või naha koorumiseks. Tõsiste
nahareaktsioonide tekkeoht on kõige suurem esimestel ravinädalatel. Kui teil on PHENHYDAN’i
varasema kasutamise ajal tekkinud Stevensi-Johnsoni sündroom või epidermise toksiline nekrolüüs, ei
tohi te PHENHYDAN’i mingil juhul uuesti kasutama hakata. Kui teil tekib lööve või nimetatud
nahasümptomid, pöörduge kohe arsti poole ja öelge talle, et te kasutate seda ravimit.
Ravi ajal PHENHYDAN’iga võivad tekkida tõsised nahareaktsioonid. See risk võib olla seotud Hiina ja
Tai päritoluga ning võib samuti olla isikutel, kellel esineb geenivariatsioon. Kui te olete pärit sellisest
regioonist ja kui teil on tuvastatud geenivariatsioon (HLA-B*1502), pidage enne ravi alustamist
PHENHYDAN’iga nõu oma arstiga.
Ravi ajal tuleb regulaarselt kontrollida fenütoiini plasmakontsentratsiooni, verepilti, maksaensüüme
(GOT, GPT, gamma-GT) ja aluselist fosfataasi (vereanalüüs, mis näitab luu häireid, nagu osteomalaatsia)
(alguses kord kvartalis, seejärel 2 korda aastas). Lastel tuleb lisaks jälgida kilpnäärmetalitlust.
Verepildi tulemuste alusel esineva mõõduka stabiilse leukopeenia (valgete vereliblede arvu vähenemine)
ja üksikjuhtudel täheldatud gamma-GT sisalduse suurenemise korral ei ole vaja ravi katkestada.
Fenütoiini tuleb eriti ettevaatlikult manustada maksa- ja neerufunktsiooni häirega patsientidele. Vajalikud
on maksa- ja neerufunktsiooni regulaarsed kontrollid.
Ravimi vahetamine mõne teise, sama toimeainega ravimi vastu
Ravimid, mis sisaldavad fenütoiini, imenduvad kehas erineval määral, sõltuvalt organismi võimest ravimit
metaboliseerida. Teile vajaliku fenütoiini annuse määrab arst kindlaks eraldi. Põhjus on selles, et raviks
vajalik annus on ainult natuke erinev annusest, mis võib olla kahjulik. Ühelt fenütoiini sisaldavalt ravimilt
teisele üleminekul tuleb fenütoiini kontsentratsiooni veres määrata lühikeste ajavahemike järel ja need
teeb kindlaks arst. Stabiilset fenütoiini kontsentratsiooni veres võib eeldada 5…14 ravipäeva järel
igapäevaste võrdsete fenütoiini annuste juures.
Seetõttu tuleb seni võetud fenütoiini annust võimaluse korral aeglaselt vähendada, samal ajal järk-järgult
uuele ravimile (PHENHYDAN) üle minnes. Liiga kiire ravimi ärajätmine võib põhjustada krampide
sageduse suurenemist või epileptilist staatust (tõsine pikaajaline krampide vorm, millega kaasneb teadvuse
kaotus).
Enne fenütoiini sisaldava ravimi vahetamist pidage nõu oma arstiga.
Muud ravimid ja PHENHYDAN süstelahus
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis
tahes muid ravimeid.
Järgmised ained võivad vähendada fenütoiini plasmakontsentratsiooni:
pidev fenobarbitaali, primidooni, karbamasepiini, vigabatriini või alkoholi kasutamine samaaegselt
fenütoiiniga võib langetada fenütoiini plasmakontsentratsiooni. Ained, mis indutseerivad fenütoiini
metabolismi maksas (nt lopinaviir, ritonaviir), ning reserpiin, sukralfaat, diasoksiid, nelfinaviir, teofülliin
ja foolhape võivad samuti vähendada fenütoiini plasmakontsentratsiooni.
Järgmised ained võivad suurendada fenütoiini plasmakontsentratsiooni:
äge alkoholi tarvitamine, suukaudsed antikoagulandid (verehüübimisvastased ravimid), antibiootikumid
(sh klooramfenikool, erütromütsiin, isoniasiid, trimetoprim, sulfoonamiidid), epilepsiavastased ravimid
(etosuktsimiid, felbamaat, metsuktsimiid, okskarbasepiin, sultiaam, stiripentool, valproaat),
antihistamiinikumid (tsimetidiin, ranitidiin), antimükootikumid (sh amfoteritsiin B, flukonasool,
ketokonasool, mükonasool, itrakonasool), kaltsiumkanali blokaatorid (diltiaseem, nifedipiin),
psühhotroopsed ravimid (fluoksetiin, tritsüklilised antidepressandid, viloksasiin), mittesteroidsed
antireumaatilised ravimid, amiodaroon, bensodiasepiinid, tsükloseriin, disulfiraam, fluoropürimidiinid (nt
fluorouratsiil), halotaan, metüülfenidaat, omeprasool, paraaminosalitsüülhape (PAS), tiklopidiin ja
tolbutamiid.
Ravi kombineerimisel valproaadiga võib valproaat põhjustada vaba (valkudega seondumata) fenütoiini
plasmakontsentratsiooni tõusu ilma üldise fenütoiini plasmakontsentratsiooni muutuseta, suurendades
kõrvaltoimete (eriti ajukahjustus) tekke ohtu. Vt ka lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“.
Ravimid, mis võivad põhjustada fenütoiini plasmakontsentratsiooni vähenemist või suurenemist:
tsiprofloksatsiin, karbamasepiin, fenobarbitaal, kloordiasepoksiid, diasepaam.
Fenütoiin mõjutab järgmisi aineid:
Fenütoiin võib tõsta rifampitsiini plasmakontsentratsiooni. Fenütoiin võib indutseerida teiste ainete
metabolismi maksas ja vähendada teiste ainete plasmakontsentratsiooni. Selle tagajärjeks võib olla teiste
ainete annuse kohandamine.
Järgmiste ainete plasmakontsentratsioonid võivad väheneda:
epilepsiavastased ravimid (karbamasepiin, felbamaat, lamotrigiin, stiripentool, valproaat), kaltsiumikanali
blokaatorid (nikardipiin, nimodipiin), immuunsupressiivsed ravimid (tsüklosporiin, takroliimus),
psühhotroopsed ravimid (paroksetiin, tritsüklilised antidepressandid), tetratsükliinid (nt doksütsükliin),
suukaudsed antikoagulandid, atorvastatiin, klosapiin, diasoksiid, digitoksiin, furosemiid, itrakonasool,
kortikosteroidid, metadoon, östrogeenid, prasikvanteel, teofülliin, verapamiil, vitamiin D ja suukaudsed
kontratseptiivid. Suukaudsete kontratseptiivide toime võib seetõttu olla ebakindel.
Muud koostoimed:
Koostoimed on võimalikud propoksüfeeni ja salitsülaatidega.
Metotreksaadi toksilisus võib suureneda.
Fenütoiini toime võib väheneda, kui samaaegselt kasutatakse foolhapet.
Kui te saate antikoagulantravi, tuleb vere hüübimise (koagulatsiooni) seisundit regulaarselt jälgida.
Paljud ülaltoodud fenütoiini koostoimed ei esine lühiajalisel PHENHYDAN süstelahuse kasutamisel.
PHENHYDAN süstelahus koos alkoholiga
PHENHYDAN’iga ravi ajal tuleb vältida alkoholi tarbimist. Samaaegne alkoholi tarvitamine võib
mõjutada ravimi toimet.
Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arstiga.
Rasedus
Fenütoiini võib raseduse ja imetamise ajal kasutada ainult pärast hoolikat kaalumist, kas loodetav kasu
emale kaalub üles võimalikud ohud lootele või imikule.
Väärarendite riski tõttu on vajalik kavandada ja jälgida iga rasedust. On teada, et epilepsiaga ema
järglastel on suurem soodumus arenguhäirete tekkeks, sealhulgas väärarenguteks. Seoses epilepsiavastaste
ravimite (sh fenütoiini) kasutamisega esineb teateid väärarenditest, nagu neuraaltoru (embrüonaalne
segment, millest areneb loote närvisüsteem) defektid, kolju ja näo anomaaliad, hilisem kasv, südame,
sõrmede, varvaste ja küünte väärarendid ning harvem huule ja suulae lõhe. Kirjanduses on fenütoiinravi
ajal tekkinud väärarendeid kirjeldatud kui loote hüdantoiini sündroomi.
Raseduse alguses, eriti 20nda ja 40nda päeva vahel tuleb valida väikseim toimiv ravimiannus, sest
kaasasündinud väärarengute sagedus on tõenäoliselt annuse suurusest sõltuv. Sellel ajal tuleb vältida ka
ravi mitme antikonvulsandiga ning teiste ravimitega, kuna kaasasündinud väärarengute oht on suurem
kombinatsioonravi, kaasa arvatud teised antiepileptikumid, kasutamisel. Oluline on nõustada
sünnitusealisi naisi vajadusest planeerida ja jälgida rasedust. Raseduse ajal ei tohi PHENHYDAN-ravi
järsult katkestada. Järsk ravi katkestamine võib põhjustada krampide taasteket ning see võib raskelt
kahjustada nii teid kui ka loodet.
Soovitav on emale profülaktiliselt manustada K1-vitamiini raseduse viimaste nädalate vältel ning vahetult
pärast sündi lapsele, et ära hoida võimalikke hemorraagilisi tüsistusi vastsündinul.
Arvestada tuleb, et suukaudsete kontratseptiivide toime võib väheneda (vt ka 2 „Fenütoiin mõjutab
järgmisi aineid“). Fenütoiini plasmakontsentratsioon väheneb raseduse ajal ja tõuseb pärast sünnitust
raseduseelsele tasemele. Soovitatav on regulaarne fenütoiini plasmasisalduse jälgimine.
Imetamine
Fenütoiin eritub rinnapiima väikestes kogustes. Rinnapiimast võõrutamine ei ole üldiselt vajalik, kuid
imikut tuleb jälgida ebapiisava kaaluiibe ja suurenenud unevajaduse suhtes.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Fenütoiinravi alguses, kui kasutatakse suuri annuseid või kombineeritakse teiste kesknärvisüsteemi
toimivate ravimitega, võib reaktsioonikiirus oluliselt muutuda, mis mõjutab patsiendi võimet autot juhtida
või teisi seadmeid ja masinaid käsitseda, seda sõltumata haigusest, mida ravitakse. Ravimi toime tugevneb
ka samaaegsel alkoholi kasutamisel. Seetõttu võib tekkida suur töö- või liiklusõnnetuste oht. Esimestel
ravipäevadel ei tohi juhtida autot, töötada masinatega ega teha ohtlikke toiminguid. Ärge töötage, kui te ei
ole sobivas seisundis. Igal juhul otsustab teie arst vajaliku annuse teie seisundi järgi.
PHENHYDAN süstelahus sisaldab naatriumi
See ravim sisaldab ampulli kohta vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi, üldiselt on see naatriumivaba.
3. Kuidas PHENHYDAN INJEKTIONSLÖSUNG võtta
Kuidas PHENHYDAN süstelahust kasutada
Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.
Hoiatus:
Süstelahus on ette nähtud eranditult intravenoosseks kasutamiseks. Tuleb vältida subkutaanset või
paravenoosset süstimist, sest aluseline süstelahus võib tekitada koenekroosi.
PHENHYDAN süstelahuse lahusti võib kiirelt kahjustada plastikust (polükarbonaat) infusioonisüsteemi
kraane. Vajalikud on eraldi veeniteed. PHENHYDAN süstelahus kahjustab kiiresti ka SAFSITE
ohutuskonnektoreid, mida toodab B. Braun Melsungen AG Saksamaal ja seetõttu ei tohi neid koos
kasutada.
PHENHYDAN süstelahuse lahjendamine või teiste ravimite lisamine PHENHYDAN süstelahusesse ei ole
lubatud, kuna fenütoiin kristalliseerub välja.
Annustamisõpetus
Epileptiline staatus, epilepsiahoogude sage kordumine.
Täiskasvanud
Algannus on 250 mg fenütoiini (1 ampull PHENHYDAN süstelahust), maksimaalne lubatav süstekiirus
on 25 mg/min. Kui hood ei möödu 20…30 minutiga, võib annust korrata. Kui algannus peatab
krambihood, võib teostada kiiret fenütoiiniga küllastamist järgnevate 250 mg fenütoiini manustamistega
1,5…6-tunniste vahedega. Maksimaalne ööpäevane annus on 17 mg/kg kehakaalu kohta või 1500 mg
fenütoiini. Võimalusel jätkata ravi suukaudse manustamisega. Epileptilise staatuse ravis on olulised kõik
üldised intensiivravi võtted - aspiratsiooni vältimine, vabade õhuteede säilitamine,
kardiovaskulaarsüsteemi monitoorimine ning patsiendi asendi jälgimine. Kindlustada tuleb pidev EKG,
vererõhu ning neuroloogilise leiu monitoorimine. Kontrollima peab ka ravimi plasmakontsentratsiooni.
Käepärast peavad olema patsiendi elustamise vahendid.
Lapsed vanuses kuni 12 aastat
Üldiselt vajavad lapsed suuremaid fenütoiini annuseid kui täiskasvanud. Epileptilise staatuse raviks alla
12-aastastel lastel on maksimaalne lubatav annus esimesel päeval 30 mg/kg kehakaalu kohta, teisel päeval
20 mg/kg kohta, kolmandal päeval 10 mg/ kg kohta. Suurim lubatav infusioonikiirus on 1,0 mg/kg kohta
minutis. Lapsi tuleb jälgida sarnaselt täiskasvanutele.
Kasutamise viis ja kestus
Kõrvalnähtude ärahoidmiseks tuleb PHENHYDAN süstelahust süstida väga aeglaselt. Ei tohiks süstida
kiiremini kui 25…50 mg (0,5…1,0 ml)/minutis.
PHENHYDAN süstelahust tuleb veeni manustada ettevaatusega ning vererõhku ja EKG-d jälgides.
Hemodünaamilisi kõrvaltoimeid võib enamasti ära hoida aeglase manustamisega, vajadusel adekvaatse
digitaliseerimisega. Siinusbradükardia (fenütoiini intravenoosse manustamise kõrvaltoime) reageerib
kiirelt ja hästi atropiini või ortsiprenaliini manustamisele.
Tavalisemad kõrvaltoimed liiga kiire intravenoosse manustamise puhul on hüpotensioon ja/või
kesknärvisüsteemi toimed, eriti cor pulmonale või aju arterioskleroosiga patsientidel.
Äkiline ravimi ärajätmine võib põhjustada krampide sageduse tõusu või kutsuda esile epileptilise staatuse.
Seepärast tuleb võimalusel annust aeglaselt vähendada, samaaegselt suurendades teise antiepileptilise
ravimi annust.
Suhteliselt kitsa terapeutilise laiuse ning erinevate ravimvormide erineva biosaadavuse tõttu ei soovitata
ühelt preparaadilt teisele üleminekut ilma ravimi(te) plasmakontsentratsiooni(de) jälgimiseta.
Kui te kasutate PHENHYDAN süstelahust rohkem, kui ette nähtud
Seda ravimit manustab teile meditsiinitöötaja. Kui teile tundub, et teile on manustatud PHENHYDAN
süstelahust ettenähtust rohkem, rääkige sellest kohe oma arstile või meditsiiniõele.
Mürgistuse/üleannustamise sümptomid
Üleannustamise varased sümptomid on diploopia, nüstagm, treemor, pearinglus, iiveldus,
ebamugavustunne kõhus, düsartria ja tserebellaarne ataksia.
Raske intoksikatsiooni korral võib patsient muutuda komatoosseks, pupillaarrefleksid madalduvad ning
võib areneda hüpotensioon. Võivad tekkida pöördumatud tserebellaarsed degeneratiivsed muutused.
On võimalik letaalne lõpe tingituna tsentraalsest hingamise pärssumisest.
Mürgistuse ravi
Ravi fenütoiiniga tuleb katkestada ning mõõta ravimi plasmakontsentratsiooni. Plasmakontsentratsioon
võib lühiajaliselt suureneda isegi ravimi ärajätmise järgselt. Esimesed abinõud on maoloputus, aktiivsöe
manustamine ning intensiivravi eluliste funktsioonide tagamiseks. Hemodialüüs, forsseeritud diurees ning
peritoneaaldialüüs ei ole eriti efektiivsed. Hemoperfusiooni, täieliku plasmavahetuse või transfusiooni
empiiriline kogemus on vähene. Seetõttu on soovitatav kasutada toetavat intensiivravi ilma erilise
detoksikatsioonita, kuid koos plasmakontsentratsiooni jälgimisega.
Kui te unustate PHENHYDAN süstelahust kasutada
Seda ravimit manustab teile meditsiinitöötaja. Kui teile tundub, et PHENHYDAN süstelahuse annus on
vahele jäänud, rääkige sellest kohe oma arstile või meditsiiniõele.
Kui te lõpetate PHENHYDAN süstelahuse kasutamise
Kui soovite ravi lõpetada, peate kõigepealt nõu pidama oma arstiga. Ärge lõpetage ravimi kasutamist
arstiga nõu pidamata. Vastasel juhul võib ravi ebaõnnestuda.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka PHENHYDAN süstelahus põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka
selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Annuse suurusest sõltuvad kõrvaltoimed tekivad
kolmandikul fenütoiiniga ravitavatest patsientidest. Kõrvaltoimete vallandumine on sageli seotud
fenütoiini suurte plasmakontsentratsioonidega (üle 20 µg/ml) või kombinatsioonravi kasutamisega.
Kõrvaltoimed on enamasti taaspöörduvad ja ravi katkestamine on harva vajalik.
Mürgistuse vältimiseks annuse suurusest sõltuvate kõrvaltoimete ilmnemisel on vajalik raviplaani
korrigeerimine ja fenütoiini annuse vähendamine.
Kroonilise üleannustamise korral võivad tekkida pilgu fiksatsioon, isukaotus, oksendamine, kaalukaotus,
apaatia ja sedatsioon, taju ja teadvuse häired, mõnikord ka kooma.
Pöördumatust tserebellaarsest atroofiast (väikeaju degeneratsioon) on teatatud üksikutel juhtudel, kui
fenütoiini plasmakontsentratsioon on pikaajaliselt üle 25 µg/ml või raske üleannustamise korral.
Kui patsient ei ole varem kasutanud raviks fenütoiini, siis liiga kiire intravenoosne manustamine võib
tekitada ajutisi sümptomeid nagu pearinglus, oksendamine ja suukuivus, mis tavaliselt taanduvad 60
minutiga.
Esineda võivad järgmised kõrvaltoimed:
Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (mõjutavad rohkem kui 1 patsienti 10-st):
•
pearinglus, peavalu, ärrituvus, väsimus
•
diploopia (kahelinägemine), nüstagm (silmade tahtmatud liigutused)
•
ataksia (tasakaaluhäired), kõrgsageduslik rahuoleku treemor, düskineesiad (kontrollimatud liigutused)
•
kõnehäired, mälu ja intellektuaalse talitluse häired
Harva esinevad kõrvaltoimed (mõjutavad 1 kuni 10 patsienti 10 000-st):
•
võib tekkida (peamiselt intravenoosse manustamise korral) asüstoolia (südamelöökide puudumine),
mis on tingitud siinussõlme (südame erutuskoht) pärssimisest, juhtivuse blokaad ja täieliku AV
blokaadiga ventrikulaarse rütmi mahasurumine (juhtivuse blokaad koja ja vatsakese vahel)
•
liigne karvakasv (hirsutism) noortel tüdrukutel ja naistel
•
annusest sõltumatu igemete hüperplaasia (igemete paksenemine), naha hüperpigmentatsioon või
hüpertrihhoos (karvakasv)
•
annusest sõltumatult: Täheldatud on potentsiaalselt eluohtlikke nahalööbeid (Stevensi-Johnsoni
sündroomi ja epidermise toksilist nekrolüüsi). Vt lõik 2.
•
annusest sõltumatu allergilised eksanteemid, vererakkude arvu muutused (leukopeenia, valgete
vereliblede vähenemine või trombotsütopeenia, vereliistakute arvu vähenemine) või maksatalitluse
häired. Sellistel juhtudel soovitatakse fenütoiini kasutamine katkestada. Te peate kohe pöörduma oma
arsti poole. Sümptomid võivad mööduda ka annuse vähendamisel.
Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):
•
vatsakeste fibrillatsioon
•
võivad esineda arütmogeensed toimed südame rütmihäirete muutumise või sageduse suurenemise
näol, mis võivad viia südametalitluse raske häire, mõnikord ka südameseiskuse tekkimiseni
•
ventrikulaarse (südame kamber) rütmi kiirenemine, mis on tingitud AV sõlme (südame erutatavuse
juhtekoht koja ja vatsakese vahel) refraktaarperioodi lühenemisest. Kodade fibrillatsioon ja laperdus
ei allu ravile fenütoiiniga.
•
vererõhu langus ja olemasoleva südame- või hingamispuudulikkuse raskenemine (vähenenud
südame- või kopsumaht), peamiselt intravenoosse kasutamise korral
•
flebiit süstekohal, nagu ka purpurkinda sündroom (ingl purple glove syndrome, PGS) ja alkaloos, kui
suuri fenütoiini annuseid manustatakse intravenoosselt (fenütoiini lahus on tugevalt aluseline)
•
osteomalaatsia (luude pehmenemine) tundlikel ja kaltsiumi ainevahetushäiretega patsientidel. On
olnud teateid luude kahjustustest, sealhulgas osteopeeniast, osteoporoosist (luude hõrenemine) ja
luumurdudest. Pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui te saate pikaajalist epilepsiavastast ravi, teil
on esinenud osteoporoosi või te tarvitate steroide.
•
kilpnäärme talitlushäire, eriti lastel
•
entsefalopaatia (ajukahjustus) selliste sümptomitega nagu krampide suurenenud esinemissagedus,
apaatia (aje puudumine), stuupor (ärkveloleku vähenemine), lihastoonuse vähenemine ja lihaste
nõrkus, koreoidne düskineesia (kontrollimatud liigutused) ja generaliseerunud EEG muutused,
eelkõige pikaajalise ravi korral fenütoiiniga kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega, eriti
valproehappega
•
pikaajalise ravi korral fenütoiiniga polüneuropaatia (närvifunktsiooni halvenemine, mille sümptomid
on valu, põletustunne ja tundehäired)
•
müasteeniline sündroom (lihaste nõrkus), mis laheneb ravi katkestamisel fenütoiiniga
•
megaloblastiline aneemia (verehäire), peamiselt foolhappe puuduse tõttu
•
ägedate porfüüria atakkide (haigus, mille korral kuhjub maksas porfüriin) vallandumine
•
annusest sõltumatud rasked allergilised reaktsioonid kuni ülitundlikkussündroomini, sealhulgas
DRESS-i sündroom: eksfoliatiivne dermatiit (naha pealmise kihi villid ja koorumine, naha
põletikuline ketendamine, nahapunetus, millega kaasnevad muutused nahas ja naha veritsemine),
palavik, lümfisõlmede turse, hematopoeetiliste organite ja luuüdi talitlushäire; maksatalitluse häired,
mis mõnikord mõjutavaid muid organsüsteeme. Sellistel juhtudel tuleb ravi fenütoiiniga kohe
lõpetada.
•
allergiline ristreaktsioon teiste epilepsiavastaste ravimitega
•
mõnede valgete vereliblede arvu tugev vähenemine (agranulotsütoos)
•
süsteemne autoimmuunhaigus koos selliste sümptomitega nagu palavik, kurnatus, lööve, liigeste
valu, tundlikkus päikesevalguse suhtes (süsteemne erütematoosluupus)
•
immuunsüsteemi häire, mis põhjustab nahalööbeid (naha erütematoosluupus)
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka
selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud.
Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot
ravimi ohutusest.
5. Kuidas PHENHYDAN INJEKTIONSLÖSUNG säilitada
Kuidas PHENHYDAN süstelahust säilitada
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimus.
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage PHENHYDAN süstelahust pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil.
Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida PHENHYDAN süstelahus sisaldab
-
Toimeaine on fenütoiin. 5 ml PHENHYDAN süstelahust (1 ampull) sisaldab 271,8 mg
naatriumfenütoiini, mis vastab 250 mg fenütoiinile(50 mg/ml).
-
Abiained on α-tetrahüdrofurfurüül-ω-hüdroksüoligo-(oksüetüleen)-1(2) (glükofurool 75)
lahustina, dinaatriumedetaat, vesi.
Kuidas PHENHYDAN süstelahus välja näeb ja pakendi sisu
PHENHYDAN süstelahus on selge, värvitu kuni kergelt kollakas lahus.
Pakendis on 5 ampulli, üks ampull sisaldab 5 ml süstelahust.
Müügiloa hoidja ja tootja
DESITIN ARZNEIMITTEL GMBH
Weg beim Jäger 214
D-22335 Hamburg
Saksamaa
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
Müügiloa hoidja esindaja Eestis:
Niina Neglason
Oru 4
Jõhvi
Infoleht on viimati uuendatud novembris 2014
Ravimi omaduste kokkuvõte
Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF
1. Ravimpreparaadi nimetus
PHENHYDAN INJEKTIONSLÖSUNG, 50 mg/ml süstelahus
2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
5 ml lahust (1 ampull) sisaldab 271,8 mg naatriumfenütoiini, mis vastab ekvivalentne 250 mg fenütoiinile
(50 mg/ml).
INN. Phenytoinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1
3. Ravimvorm
Süstelahus
4. Kliinilised andmed
4.1. Näidustused
Epilepsia, epileptiline staatus. Krambiseisundid neurokirurgias.
Märkus: PHENHYDAN süstelahus ei ole efektiivne absanss-staatuse korral ning febriilsete krampide
ravis ja profülaktikas.
4.2. Annustamine ja manustamisviis
PHENHYDAN süstelahus on ettenähtud ainult intravenoosseks kasutamiseks!
Epileptiline staatus, epilepsiahoogude sage kordumine.
Täiskasvanud
Algannus on 250 mg fenütoiini (1 ampull PHENHYDAN süstelahust), maksimaalne lubatav süstekiirus
on 25 mg/min. Kui hood ei möödu 20…30 minutiga, võib annust korrata. Kui algannus peatab
krambihood, võib teostada kiiret fenütoiiniga küllastamist järgnevate 250 mg fenütoiini manustamistega
1,5…6-tunniste vahedega. Maksimaalne ööpäevane annus on 17 mg/kg kehakaalu kohta või 1500 mg
fenütoiini. Võimalusel jätkata ravi suukaudse manustamisega.
Epileptilise staatuse ravis on olulised kõik üldised intensiivravi võtted - aspiratsiooni vältimine, vabade
õhuteede säilitamine, kardiovaskulaarsüsteemi monitoorimine ning patsiendi asendi jälgimine.
Kindlustada tuleb pidev EKG, vererõhu ning neuroloogilise leiu jälgimine. Kontrollida tuleb ka ravimi
plasmakontsentratsiooni. Käepärast peavad olema patsiendi elustamise vahendid.
Lapsed vanuses kuni 12 aastat
Üldiselt vajavad lapsed fenütoiini suuremaid annuseid kui täiskasvanud. Epileptilise staatuse raviks alla
12-aastastel lastel on maksimaalne lubatav annus esimesel päeval 30 mg/kg kehakaalu kohta, teisel päeval
20 mg/kg kohta, kolmandal päeval 10 mg/ kg kohta. Suurim lubatav infusioonikiirus on 1,0 mg/kg kohta
minutis. Lapsi tuleb jälgida sarnaselt täiskasvanutele.
PHENHYDAN süstelahus on ettenähtud eranditult intravenoosseks kasutamiseks. Vältida tuleb nahaalust
või paravenoosset süstimist, sest aluseline süstelahus võib tekitada koenekroosi. PHENHYDAN
süstelahust ei tohi lisada ühelegi teisele ravimpreparaadile, sest fenütoiin kristalliseerub välja.
Kõrvaltoimete ärahoidmiseks tuleb PHENHYDANi süstida väga aeglaselt. Ei tohiks süstida kiiremini kui
25…50 mg (0,5…1,0 ml)/minutis.
PHENHYDAN süstelahust tuleb veeni manustada ettevaatusega ning vererõhku ja EKG-d jälgides.
Hemodünaamilisi kõrvaltoimeid võib enamasti ära hoida aeglase manustamisega, vajadusel adekvaatse
digitaliseerimisega. Siinusbradükardia (fenütoiini infusiooni kõrvalnäht) reageerib kiirelt ja hästi atropiini
või ortsiprenaliini manustamisele.
Tavalisemad kõrvaltoimed liiga kiire infusiooni puhul on hüpotensioon ja/või kesknärvisüsteemi toimed,
eriti cor pulmonale või aju arterioskleroosiga patsientidel. Äkiline ravimi ärajätmine võib põhjustada
krampide sageduse tõusu või kutsuda esile epileptilise staatuse. Seepärast tuleb annust võimalusel
vähendada aeglaselt, samaaegselt suurendades teise antiepileptilise ravimi annust.
Suhteliselt kitsa terapeutilise laiuse ning erinevate ravimvormide erineva biosaadavuse tõttu ei soovitata
ühelt preparaadilt teisele üleminekut ilma ravimi(te) plasmakontsentratsiooni(de) jälgimiseta.
4.3. Vastunäidustused
Fenütoiini kasutamine ei ole lubatud järgmistel juhtudel:
-
ülitundlikkus toimeaine fenütoiini, teiste hüdantoiinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete
suhtes,
-
atrioventrikulaarse (AV) blokaadi II või III aste,
-
siinussõlme nõrkuse sündroom,
-
3 kuu jooksul pärast müokardiinfarkti või juhtudel, kui südame löögimaht on langenud (vasaku
vatsakese väljutusfraktsioon väiksem kui 35%),
-
eelnevalt esinev äge veredüskraasia ja luuüdi kahjustus.
4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Fenütoiini tuleb erilise ettevaatusega (suhtelised vastunäidustused) kasutada järgmistel juhtudel:
-
väljendunud südamepuudulikkus,
-
hingamispuudulikkus,
-
väljendunud hüpotensioon (süstoolne vererõhk alla 90 mmHg),
-
bradükardia (alla 50 löögi minutis),
-
sinuatriaalne blokaad,
-
AV blokaadi I aste,
-
kodade laperdus ja virvendus,
Geneetiliselt determineeritud aeglase hüdroksüleerimisega patsientidel võib ka mõõdukas annus esile
kutsuda üleannustamise nähud. Sellisel juhul on vajalik ravimi plasmakontsentratsiooni määramine ning
vastavalt sellele annuse vähendamine.
Kui esinevad annusest mittesõltuvad rasked allergilised kõrvaltoimed, peab ravi lõpetama; eriti olulineon
see allergilise eksanteemi tekke korral.
Teisi preparaate ei tohi segada PHENHYDAN süstelahusega!
Pikaajalise ravi korral ja pärast üleminekut fenütoiini sisaldavale ravimile (nt tabletid) tuleb ravi jälgida
esimese kolme kuu jooksul iga kuu ja seejärel kord poole aasta jooksul; läbi tuleb viia regulaarne verepildi
ja maksaensüümide (GOT, GPT; gamma-GT) analüüs. Kontrollida tuleb ka fenütoiini plasmasisaldust,
aluselist fosfataasi ja imikueas kilpnäärmetalitlust.
Verepildi tulemuste alusel esineva mõõduka stabiilse leukopeenia ja üksikjuhtudel täheldatud gamma GT
sisalduse suurenemise korral ei ole vaja ravi katkestada.
Fenütoiini tuleb eriti ettevaatlikult manustada maksa- ja neerufunktsiooni häirega patsientidele. Vajalikud
on regulaarsed kontrollid.
Süstelahus on mõeldud ainult intravenoosseks manustamiseks, sest intramuskulaarse manustamise korral
on imendumine viivitub ja ebausaldusväärne. Vältida tuleb subkutaanset või paravenoosset süstimist, sest
aluseline süstelahus võib tekitada koenekroosi.
PHENHYDAN süstelahuse lahusti võib kiirelt kahjustada plastikust (polükarbonaat) infusioonisüsteemi
kraane. Vajalikud on eraldi veeniteed. PHENHYDAN süstelahus kahjustab kiiresti ka SAFSITE
ohutuskonnektoreid, mida toodab B. Braun Melsungen AG Saksamaal ja seetõttu ei tohi neid koos
kasutada.
Süstelahust ei tohi lahjendada või viia kokku lahustega, mida kasutatakse veeniteede läbivoolutamiseks!
Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel
patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume
kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud.
Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism fenütoiini saavatel patsientidel ei ole teada, kuid
olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski ka välistada.
Seega peaks patsiente suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgima ja vajadusel
rakendama vastavat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse
käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.
Nahareaktsioonid
Fenütoiini kasutamisel on täheldatud eluohtlikke nahareaktsioone, Stevensi-Johnsoni sündroomi (SJS) ja
epidermise toksilist nekrolüüsi (TEN). Patsiente tuleb nähtude ja sümptomite osas nõustada ja
nahareaktsioonide suhtes hoolikalt jälgida. Stevensi-Johnsoni sündroomi ja epidermise toksilise
nekrolüüsi tekkeoht on kõige suurem esimestel ravinädalatel. Kui ilmnevad Stevensi-Johnsoni sündroomi
või epidermise toksilise nekrolüüsi nähud või sümptomid (nt progressiivne nahalööve, mis esineb tihti
koos villidega või kolletega limaskestas), tuleb fenütoiini kasutamine lõpetada.
Stevensi-Johnsoni sündroomi ja epidermise toksilise nekrolüüsi ravi on kõige tulemuslikum varajase
diagnoosimise ning kahtlustäratavate ravimite kasutamise kohesel lõpetamisel. Kasutamise varajast
lõpetamist seostatakse parema prognoosiga. Kui patsiendil on fenütoiini kasutamise ajal tekkinud
Stevensi-Johnsoni sündroom või epidermise toksiline nekrolüüs, ei tohi see patsient hakata fenütoiini
mingil juhul uuesti kasutama.
Fenütoiinravi saavatel Tai ja Hiina päritolu patsientide ning neil esineva HLA-B*1502 vahel on täheldatud
tugevat seost Stevensi-Johnsoni sündroomi (SJS) tekkimisel. HLA-B*1502-positiivsetel patsientidel võib
fenütoiini kasutada ainult juhul, kui kasulikkus ületab võimalikud riskid.
Europiididel ja jaapanlastel on HLA-B*1502 alleeli esinemissagedus äärmiselt väike ja seega ei saa
praegu otsustada riskisuhte üle. Riskisuhte kohta teistel rahvustel ei ole praegu piisavalt andmeid.
Fenütoiini kasutavatel patsientidel on täheldatud tõsise ülitundlikkusreaktsiooni (DRESS - ravimi
kasutamisel tekkiv lööve eosinofiilia ja süsteemsete sümptoomidega) tekkimist. DRESS’i iseloomustab
nahalööve, palavik, lümfisõlmede suurenemine ja siseorganite haaratus.
Ravimi kasutamisel on risk allergiliste ristreaktsioonide tekkeks teiste epilepsiavastaste ravimitega (nt
karbamasepiin, lamotrigiin,okskarbasepiin, fenobarbitaal). Patsientidel, kellel on esinenud
ülitundlikkusreaktsioonid teiste epilepsiavastaste ravimite suhtes, on suurem risk ülitundlikkuse tekkeks
ka fenütoiini kasutamisel.
Naatriumisisaldus
PHENHYDAN süstelahus sisaldab naatriumi, kuid vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ampulli kohta.
4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Järgmised ained mõjutavad fenütoiini:
Ravimid, mis võivad vähendada fenütoiini plasmakontsentratsiooni:
Pidev fenobarbitaali, primidooni, karbamasepiini, vigabatriini või alkoholi kasutamine samaaegselt
fenütoiiniga võib langetada fenütoiini plasmakontsentratsiooni. Ained, mis on tsütokroom P-450 süsteemi
indutseerijad (enamjaolt CYP 2C9 ja 2C19 isoensüümid), nt lopinaviir ja ritonaviir, võivad vähendada
fenütoiini plasmasisaldust. Reserpiin, sukralfaat, diasoksiid, nelfinaviir ja teofülliin võivad samuti
langetada fenütoiini plasmakontsentratsiooni.
Järgnevad ravimid võivad suurendada fenütoiini plasmakontsentratsiooni:
Äge alkoholi tarvitamine, suukaudsed antikoagulandid, antibiootikumid (sh klooramfenikool,
erütromütsiin, isoniasiid, trimetoprim, sulfoonamiidid), epilepsiavastased ravimid (etosuktsimiid,
felbamaat, metsuktsimiid, okskarbasepiin, sultiaam, stiripentool, valproaat), antihistamiinikumid
(tsimetidiin, ranitidiin), antimükootikumid (sh amfoteritsiin B, flukonasool, ketokonasool, mükonasool,
itrakonasool), kaltsiumkanali blokaatorid (diltiaseem, nifedipiin), psühhotroopsed ravimid (fluoksetiin,
tritsüklilised antidepressandid, viloksasiin), mittesteroidsed antireumaatilised ravimid, amiodaroon,
bensodiasepiinid, tsükloseriin, disulfiraam, fluoropürimidiinid (nt fluorouratsiil), halotaan, metüülfenidaat,
omeprasool, paraaminosalitsüülhape (PAS), tiklopidiin ja tolbutamiid. Kombineerimisel valproaadiga võib
valproaat põhjustada vaba (valkudega seondumata) fenütoiini plasmakontsentratsiooni tõusu ilma üldise
fenütoiini plasmakontsentratsiooni muutuseta, suurendades kõrvaltoimete (eriti ajukahjustus) tekke ohtu.
Vt ka lõik 4.8 „Kõrvaltoimed“.
Ravimid, mis võivad põhjustada fenütoiini plasmakontsentratsiooni vähenemist või suurenemist:
tsiprofloksatsiin, karbamasepiin, fenobarbitaal, kloordiasepoksiid, diasepaam.
Fenütoiin mõjutab järgmisi ravimeid:
Fenütoiin võib tõsta rifampitsiini plasmakontsentratsiooni. Fenütoiin võib langetada epilepsiavastaste
ravimite (karbamasepiin, felbamaat, lamotrigiin, stiripentool, valproaat), kaltsiumikanali blokaatorite
(nikardipiin, nimodipiin), immuunsupressiivsete ravimite (tsüklosporiin, takroliimus), psühhotroopsete
ravimite (paroksetiin, tritsüklilised antidepressandid), tetratsükliinide (nt doksütsükliin), suukaudsete
antikoagulantide, atorvastatiini, klosapiini, diasoksiidi, digitoksiini, furosemiidi, itrakonasooli,
kortikosteroidide, metadooni, östrogeenide, prasikvanteeli, teofülliini, verapamiili, vitamiini D ja
suukaudsete kontratseptiivide plasmakontsentratsiooni. Suukaudsete kontratseptiivide toime võib seetõttu
olla ebakindel.
Muud koostoimed:
Koostoimed on võimalikud propoksüfeeni ja salitsülaatidega.
Metotreksaadi toksilisus võib suureneda.
Fenütoiini toime võib väheneda, kui samaaegselt kasutatakse foolhapet.
Paljud ülaltoodud fenütoiini koostoimed ei esine lühiajalisel PHENHYDAN süstelahuse kasutamisel.
Patsientidel, kes saavad antikoagulantravi, tuleb regulaarselt jälgida koagulatsiooni näitajaid.
4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fenütoiini võib raseduse ja imetamise ajal kasutada ainult pärast hoolikat võimaliku kasu ning riski
hindamist.
Rasedus
Fenütoiini võib raseduse ajal välja kirjutada ainult pärast hoolikat kasu ja võimalike riskide hindamist.
Fertiilses eas naisi tuleb teavitada raseduse kavandamise ja jälgimise vajadusest raseduse ajal. On teada, et
epilepsiaga ema järglastel on suurem soodumus arenguhäirete tekkeks, sealhulgas väärarenguteks. Seoses
epilepsiavastaste ravimite (sh fenütoiini) kasutamisega esineb teateid väärarenditest, nagu neuraaltoru
defekt, südame defektid, pre- ja postnataalne kasvupeetus, näokolju defektid ning sõrmede ja varvaste
anomaaliad, harvemal juhul huule ja suulae lõhe. Kirjanduses on fenütoiinravi ajal tekkinud väärarendeid
kirjeldatud kui loote hüdantoiini sündroomi.
Raseduse alguses, eriti 20nda ja 40nda päeva vahel tuleb valida väikseim toimiv ravimiannus, sest
kaasasündinud väärarengute sagedus on tõenäoliselt annuse suurusest sõltuv. Sellel ajal tuleb vältida ka
ravi mitme antikonvulsandiga ning teiste ravimitega, kuna kaasasündinud väärarengute oht on suurem
kombinatsioonravi, kaasa arvatud teised antiepileptikumid, kasutamisel. Oluline on nõustada
sünnitusealisi naisi vajadusest planeerida ja jälgida rasedust. Arvestada tuleb, et suukaudsete
kontratseptiivide toime võib väheneda (vt ka lõik 4.5). Fenütoiini plasmakontsentratsioon väheneb
raseduse ajal ja tõuseb pärast sünnitust raseduseelsele tasemele. Soovitatav on regulaarne fenütoiini
plasmasisalduse jälgimine. Epilepsiavastast ravi ei tohi järsult katkestada, sest see võib vallandada
krambid, millel võivad olla tõsised tagajärjed nii emale kui ka lapsele.
Soovitav on emale profülaktiliselt manustada K1-vitamiini raseduse viimaste nädalate vältel ning vahetult
pärast sündi lapsele, et ära hoida võimalikke hemorraagilisi tüsistusi vastsündinul.
Imetamine
Fenütoiin eritub rinnapiima väikestes kogustes. Rinnapiimast võõrutamine ei ole üldiselt vajalik, kuid
imikut tuleb jälgida ebapiisava kaaluiibe ja suurenenud unevajaduse suhtes.
4.7. Toime reaktsioonikiirusele
Fenütoiinravi alguses, kui kasutatakse suuri annuseid või kombineeritakse teiste kesknärvisüsteemi
toimivate ravimitega, võib reaktsioonikiirus oluliselt muutuda, mis mõjutab patsiendi võimet autot või
teisi seadmeid ja masinaid juhtida, seda sõltumata haigusest, mida ravitakse. Ravimi toime tugevneb ka
samaaegsel alkoholi kasutamisel.
4.8. Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on klassifitseeritud vastavalt nende esinemussagedusele järgnevalt:
väga sage (>1/10);
sage (> 1/100 kuni <1/10);
aeg-ajalt (> 1/1000 kuni <1/100);
harv (> 1/10 000 kuni <1/1000);
väga harv (<10 000);
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Annusest sõltuvad kõrvaltoimed
Annuse suurusest sõltuvad kõrvaltoimed tekivad kolmandikul fenütoiiniga ravitavatest patsientidest.
Kõrvaltoimete vallandumine on sageli seotud fenütoiini kõrgete plasmakontsentratsioonidega (üle
20 µg/ml) või kombinatsioonravi kasutamisega. Kõrvaltoimed on enamasti taaspöörduvad ja ravi
katkestamine on harva vajalik. Fenütoiini kasutamise korral teadaolevad annuse suurusest sõltuvad
kõrvaltoimed on:
Närvisüsteemi häired
Diplopia, nüstagm, ataksia, pearinglus, peavalu, ärrituvus, kõrgsageduslik rahuoleku treemor,
düskineesiad, kõnehäired, väsimus, mälu ja intellektuaalse talitluse häired. Mürgistuse vältimiseks annuse
suurusest sõltuvate kõrvaltoimete ilmnemisel on vajalik raviplaani korrigeerimine ja fenütoiini annuse
vähendamine. Kroonilise üleannustamise korral võivad tekkida pilgu fiksatsioon, isukaotus, oksendamine,
kaalukaotus, apaatia ja sedatsioon, taju ja teadvuse häired, mõnikord ka kooma.
Kui patsient ei ole varem kasutanud raviks fenütoiini, siis liiga kiire intravenoosne manustamine võib
tekitada ajutisi sümptomeid nagu pearinglus, oksendamine ja suukuivus, mis tavaliselt taanduvad 60
minutiga.
Võib tekkida entsefalopaatia, mille väljenduseks on krampide sagenemine, tahtejõuetus, stuupor,
lihashüpotoonia, koreaatilised düskineesiad ja generaliseerunud muutused EEG-s. See kehtib eelkõige
pikaajalise ravi kohta fenütoiiniga kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega, eriti aga
valproehappega.
Pöördumatust tserebellaarsest atroofiast on teatatud üksikutel juhtudel, kui fenütoiini
plasmakontsentratsioon on pikaajaliselt üle 25 µg/ml või raske üleannustamise korral.
Pikaajaline ravi fenütoiiniga võib põhjustada polüneuropaatiat. Üksikjuhtudel on kirjeldatud müasteenilist
sündroomi, mis fenütoiinravi katkestamise järel möödub.
Südame ja vaskulaarsed häired
Harvadel juhtudel, põhiliselt intravenoosse manustamise korral, võib vallanduda asüstoolia tingituna
siinussõlme inhibeerimisest, ülejuhte blokaadist ja ventrikulaarse rütmi supressioonisttäieliku AV
blokaadiga. Üksikjuhtudel on tekkinud vatsakeste fibrillatsioon. Fenütoiini arütmogeensed toimed südame
arütmia intensiivistumisena või arütmia muutustena võivad põhjustada raske südametalitluse häire
võimaliku südameseiskumisega. Kodade fibrillatsioon ja laperdus ei allu ravile fenütoiiniga.
Ventrikulaarne rütm võib kiireneda hoolimata AV sõlme refraktaarse perioodi võimalikust lühenemisest.
Intravenoosse kasutamise korral võib vererõhk alaneda ning eelnev südame- või hingamispuudulikkus
ägeneda.
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Fenütoiini suure annuse intravenoosne manustamine võib tekitada süstekohas flebiiti, „lillade kinnaste”
sündroomi või põhjustada alkaloosi (fenütoiini lahus on tugevalt aluseline).
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Tundlikel ja kaltsiumi ainevahetuse häiretega patsientidel võib kujuneda osteomalaatsia.
On teatatud luutiheduse vähenemisest, osteopeeniast, osteoporoosist ja luumurdudest nendel patsientidel,
kes saavad fenütoiiniga pikaajalist ravi. Fenütoiini toimemehhanism luukoe ainevahetusele ei ole teada.
Endokriinsüsteemi häired
Võimalikud kilpnäärme talitluse häired ohustavad eriti lapsi.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Kirjeldatud on megaloblastilist aneemiat tingituna foolhappe puudulikkusest.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Kirjanduses on andmeid, et fenütoiin võib provotseerida porfüüria episoode.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Harv: hirsutism noortel tüdrukutel ja naistel.
Kõrvaltoimed, mis ei ole annusest sõltuvad
Seedetrakti häired
Harv: igemete hüperplaasia
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Harv: Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS) ja toksiline epidermise nekrolüüs (TEN). Võib tekkida naha
hüperpigmentatsioon või hüpertrihhoos.
Teadmata: ravimlööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS-i sündroom) (vt lõik 4.4),
naha erütematoosluupus.
Immuunsüsteemi häired
Harv: allergilisi eksanteeme, vererakkude hulga muutusi (leukopeenia, trombotsütopeenia,
agranulotsütoos) ja maksatalitluse häireid. Nendel juhtudel on vajalik fenütoiinravi katkestamine, kuigi
sümptomid võivad taanduda ka annuse vähendamisel.
Teadmata: rasked allergilised reaktsioonid kuni ülitundlikkussündroomini (vt ka "Naha ja nahaaluskoe
kahjustused"): eksfoliatiivne dermatiit, palavik, lümfisõlmede turse, vereloomeelundite ja luuüdi kahjustus
ning maksatalitluse häired (mõnikord koosteiste organsüsteemide haaratusega). Nendel juhtudel on
kohene fenütoiinravi katkestamine hädavajalik.
Allergiline ristreaktsioon teiste epilepsiavastaste ravimitega.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Teadmata: süsteemne erütematoosluupus
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9. Üleannustamine
Mürgistuse sümptomid
Üleannustamise varased sümptomid on diploopia, nüstagm, treemor, pearinglus,
iiveldus,ebamugavustunne kõhus, düsartria ja tserebellaarne ataksia. Raske intoksikatsiooni korral võib
patsient muutuda komatoosseks, pupillaarrefleksid madalduvad ning võib areneda hüpotensioon. Võivad
tekkida pöördumatud tserebellaarsed degeneratiivsed muutused.
On võimalik letaalne lõpe tingituna tsentraalsest hingamise pärssumisest. Keskmine fenütoiini letaalne
(akuutne) annus täiskasvanule on umbes 2…5 grammi.
Mürgistuse ravi
Tuleb katkestada ravi fenütoiiniga ning mõõta ravimi plasmakontsentratsiooni. Plasmakontsentratsioon
võib lühiajaliselt tõusta isegi ravimi ärajätmise järgselt. Esimesed abinõud on maoloputus, aktiivsöe
manustamine ning intensiivravi eluliste funktsioonide tagamiseks. Hemodialüüs, forsseeritud diurees ning
peritoneaaldialüüs ei ole eriti efektiivsed. Hemoperfusiooni, täieliku plasmavahetuse või transfusiooni
empiiriline kogemus on vähene. Seetõttu on soovitatav kasutada toetavat intensiivravi ilma erilise
detoksikatsioonita, kuid koos plasmakontsentratsiooni jälgimisega.
5. Farmakoloogilised andmed
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, hüdantoiini derivaadid; ATC-kood: N03AB02
Fenütoiin on hüdantoiinirühma kuuluv antikonvulsant. Fenütoiin stabiliseerib hüperpolarisatsiooni teel
tsentraalsete ja perifeersete närvide membraane. Niimoodi inhibeerib fenütoiin epileptilise aktiivsuse
levikut ajukoores. Pidurdavate impulsside stimuleerimine väikeajus soodustab seda antikonvulsiivset
toimet. Membraane stabiliseeriv toime on aluseks ka fenütoiini antiarütmilisele efektile.
Repolarisatsiooniga seotud K+ väljavool rakust intensiivistub (hüperpolarisatsioon).
5.2. Farmakokineetilised omadused
Plasmatase, plasmaproteiinidega seostumine, jaotumine
Terapeutiline plasmakontsentratsioon on tavaliselt 10…20 µg/ml, kontsentratsioon üle 25 µg/ml võib olla
toksiline.
Umbes 90% fenütoiinist on seondunud plasmavalkudega, eriti albumiiniga. Madal albumiini sisaldus
näiteks nälgimise puhul, maksa- ja neeruhaiguste korral tõstab vaba fenütoiini sisaldust. Hea
rasvlahustuvuse tõttu difundeerub vaba fenütoiin kiiresti kudedesse, kus tõenäoliselt seostub valkudega
endoplasmaatilises retiikulumis. Valkudega seonduvus on väiksem vastsündinul.
Fenütoiin läbib vabalt hematoentsefaalset barjääri, emal ja lootel on sama plasmakontsentratsioon.
Rinnapiima fenütoiinisisaldus on 10…20% plasma vastavast väärtusest.
Biotransformatsioon
95% fenütoiinist läbib biotransformatsiooni. Esmane metaboliit on p-hüdroksüdifenüülhüdantoiini
glükuroniid, mis läbib maksasisese tsükli.
Eliminatsiooni poolväärtusaeg, eritumine
Fenütoiini eliminatsioon on küllastuvusest sõltuv -eliminatsiooni poolväärtusaeg sõltub
plasmakontsentratsioonist. Poolväärtusaeg kõigub 20…60 tunnini, lastel on see tavaliselt lühem,
pikenemisega tuleb arvestada enneaegsetel lastel ja vastsündinutel ning toksiliste annuste korral. Umbes
5% manustatud fenütoiinist eritub muutumatul kujul uriini ja väljaheitega.
Biosaadavus
Definitsiooni kohaselt on intravenoosse manustamise korral biosaadavus 100%.
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
Äge toksilisus
Inimestel: keskmine arvestuslik letaalne (akuutne) fenütoiini annus täiskasvanule on 2…5 g. Loomadel:
kirjanduses on esitatud LD50 näitajad rottidel ja hiirtel 310 mg/kg ja 350 mg/kg intraperitoneaalse
manustamise korral.
Krooniline toksilisus
Ei ole kaasaegsete meetodite kohaselt uuritud
Mutageensed ja kartsinogeensed omadused
Mitmed fenütoiini mutageensust kontrollivad uuringud on andnud negatiivse tulemuse. On vihjeid, et
fenütoiin võib esile kutsuda kromosomaalseid mutatsioone. Need tulemused ei anna lõplikku vastust
uuringute ebapiisava taseme tõttu. Pikaajalistes katsetes on leitud hiirte lümfaatilise süsteemi
pahaloomulisi ja healoomulisi proliferatiivseid muutusi. Nende tulemuste ülekantavus inimese
organismile ei ole selge.
Reproduktiivne toksikoloogia
Kaasasündinud väärarengute esinemissagedus rasedusaegse fenütoiini kasutamise korral on ilmselt
annusest sõltuv. Seetõttu tuleb kasutada võimalikult väikest terapeutilist annust raseduse 20…40 päeval.
Fenütoiinist tingitud tüüpiline kaasasündinud väärareng on küünte- või kogu lõppfalangi hüpoplaasia. Nii
fenütoiini kui ka teiste antikonvulsantide kasutamise korral on kirjeldatud väga erinevat laadi
väärarenguid. Nendel juhtudel olid naised enamasti tarvitanud fenütoiini kombinatsioonis teiste
antikonvulsantide/barbituraatidega. Fenütoiini osa selles protsessis ei ole veel selge, tõenäoliselt on
soodustavad faktorid põhihaigus ja/või geneetilised tegurid. Ravi Glycofurol 75-ga organogeneesi ajal
tekitas rotil embrüo-/fetotoksilisi toimeid nagu kardiovaskulaarsed väärarengud, hilise resorptsiooni
suurenenud sagedus ja loote kasvu pidurdumine suukaudse annuse 3 ml/kg/päevas puhul.
6. Farmatseutilised andmed
6.1. Abiainete loetelu
α-tetravesinikfurfurüül-ω-hüdroksüoligo-(oksüetüleen)-1(2)(glükofurool-75)-lahusti, dinaatriumedetaat,
vesi.
6.2. Sobimatus
Süstelahuse lahjendamine või teiste ravimite lisamine süstelahusesse ei ole lubatud, kuna fenütoiin
kristalliseerub välja.
6.3. Kõlblikkusaeg
5 aastat.
6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Säilitada toatemperatuuril.
6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Pakendis on 5 klaasampulli, üks ampull sisaldab 5 ml lahust (50 mg/ml).
6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
PHENHYDAN süstelahus on valmis kasutamiseks. PHENHYDAN süstelahus on ette nähtud ainult
intravenoosseks kasutamiseks! Süstelahuse lahjendamine või teiste ravimite lisamine süstelahusesse ei ole
lubatud!
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. Müügiloa hoidja
DESITIN ARZNEIMITTEL GMBH
Weg beim Jäger 214
D-22335 Hamburg
Saksamaa
8. Müügiloa number
085094
9
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
10.11.1994/28.01.2015
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2015