LARIAM
Toimeained: meflokviin
Ravimi vorm: tablett
Ravimi tugevus: 250mg 8TK
Retseptiravim
Seotud teemad
Pakendi infoleht: teave kasutajale
1. Mis ravim on LARIAM ja milleks seda kasutatakse
Lariam'i kasutatakse malaaria kemoprofülaktikaks ja raviks.
Ravi. Näidustatud eelkõige teiste malaariavastaste ravimite suhtes resistentsete P. falciparum’i tüvede
poolt põhjustatud malaaria raviks.
Pärast P. vivax’i malaaria ravi meflokviiniga tuleb jätkata profülaktikat 8-aminokinolooni derivaadiga
(näiteks primakiiniga), sest meflokviin ise ei toimi eksoerütrotsütaarsetesse (intrahepaatilistesse) P.
vivax’i vormidesse.
Profülaktika. Meflokviini kasutamist malaaria kemoprofülaktikaks soovitatakse eelkõige reisimisel
maadesse, kus esineb multiresistentseid P. falciparum’i tüvesid.
Haigust põhjustavad väikesed parasiidid, mis levivad inimeselt inimesele teatud sääse hammustuse
kaudu. Lariam on eriti kasulik juhul, kui te reisite riikidesse, kus esineb ravile raskesti alluv malaaria
vorm. Ükski ravim ei ole tõhus kõikide malaaria parasiitide vastu. Ravimi valik sõltub külastatavas
piirkonnas esinevate malaaria parasiitide tundlikkusest. Arst annab teile nõu, kas Lariam'i kasutamine
on sobiv, kui te reisite mingisse kindlasse piirkonda.
Et viia miinimumini malaariasse haigestumise võimalus, on tähtis lugeda tähelepanelikult läbi
käesolev infoleht. Paluge arstil selgitada endale kõike, millest te aru ei saa.
2. Mida on vaja teada enne LARIAM võtmist
Ärge võtke Lariam'i:
-
kui te olete allergiline (ülitundlik) meflokviini või selle sarnaste ühendite (näiteks kiniin,
kinidiin või klorokviin) või Lariam’i mõne koostisosa suhtes (abiained on loetletud lõigus 6).
-
kui teil on esinenud psühhiaatrilisi haigusi, psüühikahäireid (sh üldistunud ärevushäire,
psühhoos, enesetapukatsed, -mõtted ja ennastohustav käitumine, skisofreenia) või tõsiseid
meeleolu muutusi (nagu depressioon) või teil esineb või on esinenud krampe. Sellisel juhul ei
tohi te Lariam’i võtta malaaria ennetamiseks. Arst hindab, kas Lariam on sobiv malaaria raviks
-
kui teil esinevad tõsised maksatalitluse häired.
-
kui teil on malaariast tingitud hemoglobinuuria (Blackwater fever).
Kui midagi eespool loetletust kehtib teie kohta, siis teavitage sellest arsti, et ta saaks määrata
teile mõne teise ravimi malaaria raviks või profülaktikaks.
Meflokviini kasutamise kogemused alla 3 kuu vanustel ja alla 5 kg kaaluvatel imikutel on piiratud.
Seetõttu ei saa Lariam’i soovitada malaaria profülaktikaks imikutele vanuses alla 3 elukuu või
kehakaaluga alla 5 kg.
Samuti tuleb arstiga otsekohe nõu pidada juhul, kui te juba saate raviks halofantriini (malaaria ravim)
või teile on määratud ravikuur halofantriiniga. Halofantriini ja Lariam’i samaaegsel kasutamisel võib
ohtlikul määral aeglustuda südame löögisagedus. Seetõttu ei tohi ohtlike südame rütmihäirete
vältimiseks võtta halofantriini, kui te juba võtate või olete hiljuti võtnud Lariam’i.
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Lariam:
Teavitage oma arsti sellest:
- kui ravimi profülaktilise kasutamise ajal tekivad psühhiaatrilised häired nagu ärevus,
depressioon, hirmuunenäod, rahutus või segasus.
-
kui te põete epilepsiat.
-
kui teil on mõni südamehaigus, eriti südame rütmihäired.
-
kui teil on probleeme neerudega või maksaga.
-
kui te olete varem haigestunud malaariasse, isegi juhul, kui te võtsite Lariam’i tablette malaaria
ennetamiseks.
-
kui teil on probleeme silmadega.
-
kui teil on muutused vereanalüüsides (vere valgeliblede või vereliistakute arvu vähenemine)
-
kui teil on neuropaatia (põletustunne, surisemistunne, tuimus ja/või nõrkus, esmakordselt
tekkinud või süvenev kohmakus või ebakindel kõnnak või käte ja sõrmede värisemine).
-
kui teil on pneumoniit, mis võib põhjustada palavikku või külmavärinaid, köha, hingeldust ja
valu rinnus.
Kui te olete viljastumisvõimeline naine, peate kasutama usaldusväärseid rasestumisvastaseid
vahendeid Lariam’i võtmise ajal ja 3 kuu jooksul pärast viimase annuse manustamist.
Muud ravimid ja LARIAM:
Palun informeerige oma arsti, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa
arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Väga tähtis on arstiga nõu pidada juhul, kui te võtate järgmisi ravimeid:
-
teised sarnased ravimid, näiteks kiniin, kinidiin või klorokviin, mida kasutatakse malaaria raviks
või ennetamiseks.
-
halofantriin.
-
ketokonasool, mida kasutatakse seennakkuste raviks.
-
rifampitsiin, mis on tuberkuloosiravim.
-
südamehaiguste või kõrgvererõhu ravimid, nagu beetablokaatorid, kaltsiumikanali blokaatorid.
-
vere hüübimishäirete või suhkurtõve ravimid, kuna arst võib soovida teid enne reisi jälgida.
-
allergiavastased ravimid.
-
epilepsiaravimid, nagu naatriumvalproaat, karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin.
-
teatud psüühikahäirete (psühhiaatriliste haiguste) ravimid, näiteks tritsüklilised antidepressandid
või fenotiasiinid.
Kui te vajate suukaudset kõhutüüfuse vaktsiini, tuleb see manustada vähemalt 3 päeva enne, kui
alustate Lariam’i võtmist. Vastasel korral võib Lariam muuta vaktsiini toimet.
Rasedus ja imetamine
Enne ravimi kasutamist pidage nõu arsti või apteekriga.
Ravimi kasutamise kogemus esimesel kolmel raseduskuul on ebapiisav. Raseduse teises ja kolmandas
trimestris kasutamine ei ole põhjustanud embrüotoksilisi toimeid. Lariam’i tohib raseduse esimeses
trimestris kasutada ainult juhul, kui ravist saadav kasu õigustab võimalikke riske veel sündimata
lapsele.
Viljakas eas naised peaksid malaaria profülaktika ajal ja kolm kuud pärast viimase annuse võtmist
rasestumisest hoiduma. Lariam’i profülaktilise kasutamise ajal tekkinud planeerimata rasedust ei tule
aga katkestada.
Meflokviin imendub rinnapiima, mistõttu ei tohi Lariam’i võtmise ajal last rinnaga toita.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine:
Patsiendid, kes saavad Lariam’i malaaria raviks, peavad hoiduma autojuhtimisest ja
peenkoordinatsiooni (täpseid liigutusi) ja ruumilist orientatsiooni (vahemaade tajumist) nõudvate
tegevuste sooritamisest ravi ajal ja vähemalt 3 nädalat pärast seda.
Kui te võtate Lariam’i malaaria ennetamiseks ja teil tekib tablettide võtmise ajal või pärast seda
pearinglus, ärge sooritage keerukaid tegevusi, nagu autojuhtimine, masinatega töötamine, õhusõiduki
juhtimine või allveesukeldumine, kuni pearinglus on taandunud.
Väikesel arvul patsientidel võivad pearinglus, vertiigo ja tasakaaluhäired püsida kuid või kauem pärast
Lariam'i võtmise lõpetamist.
Oluline teave mõningate Lariam'i koostisosade suhtes
Informeerige oma arsti sellest, kui te ei talu teatud suhkruid, näiteks laktoosi.
3. Kuidas LARIAM võtta
Võtke Lariam'i alati vastavalt arstilt saadud juhistele. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu arsti või
apteekriga.
Järgnevalt toodud juhised kehtivad siis, kui arst ei ole teile Lariam'i määranud teisiti. Palun järgige
teile antud juhiseid, vastasel korral ei pruugi Lariam õigesti toimida.
a) Malaaria kemoprofülaktika
Standardannused
Meflokviini soovitatav annus malaaria kemoprofülaktikaks on ligikaudu 5 mg/kg üks kord nädalas.
Esimene annus tuleb võtta vähemalt üks nädal enne endeemilisse piirkonda jõudmist.
Tabel 1. Annused malaaria kemoprofülaktikaks* (järgnevad annused on toodud näitena; annused
vastavad kehakaalule: 5 mg/kg nädalas)
Kehakaal Annus
5...10 kg** 1/8 tabletti***
10...20 kg 1/4 tabletti
20...30 kg 1/2 tabletti
30...45 kg 3/4 tabletti
>45 kg
1 tablett
* Lastele mõeldud profülaktiliste annuste osas kliiniliste uuringute andmed puuduvad. Äratoodud
annused on saadud terapeutilistest uuringutest.
** Lariam ei ole näidustatud malaaria kemoprofülaktikaks alla kolme kuu vanustele ja alla 5 kg
kaaluvate imikutele, kuna kogemused selles vanusegrupis puuduvad.
*** Ligikaudne tableti osa, mis põhineb annusel 5 mg/kg. Täpsed annused lastele alla 10 kg peaksid
eelistatult olema ettevalmistatud ja antud arsti poolt (vt. Manustamisviis).
Kemoprofülaktika ajaline järjestus:
•
Määratud annus võetakse üks kord nädalas, alati samal nädalapäeval ja eelistatult koos
toiduga.
•
Esimene annus tuleb võtta vähemalt üks nädal enne endeemilisse piirkonda jõudmist.
•
Järgmised annused võetakse ühenädalase intervalliga.
Pärast malaariapiirkonnast lahkumist tuleb nelja nädala jooksul jätkata ravimi võtmist üks kord
nädalas
Kui kõrvaltoimed tekivad, siis enamasti pärast esimese või teise annuse manustamist. Seetõttu tuleb
kemoprofülaktikat alustada 10 päeva enne väljasõitu (st esimene manustamine 10 päeva ja teine
manustamine 3 päeva enne lahkumist). Sama kehtib juhul, kui reisija võtab mingeid teisi ravimeid.
Kemoprofülaktika varasem alustamine aitab veenduda, et ravimite kombinatsioon on hästi talutav (vt
„Muud ravimid ja Lariam“).
Erijuhised annustamiseks
Kui kõrge riskiga piirkondadesse reisimisel ei ole võimalik kemoprofülaktikat alustada üks nädal enne
endeemilisse piirkonda jõudmist, tuleks erandjuhuna võtta küllastusannus. Täiskasvanud kehakaaluga
üle 45 kg manustavad selleks kolmel järjestikusel päeval 1 Lariam’i tableti päevas. Edaspidi jätkatakse
ravimi võtmist ühenädalaste intervallide järel. Küllastusannuse kasutamisel suureneb võimalus
kõrvaltoimete tekkeks.
Annustamise skeem:
1. päev
Esimene annus
2. päev
Teine annus
3. päev
Kolmas annus
Edaspidi
Tavaline annustamine üks kord nädalas
b) Malaaria ravi
Standardannused
Meflokviini soovitatav terapeutiline annus mitteimmuunsetele patsientidele on 20...25 mg/kg (tabel 2).
Osaliselt immuunsete patsientide annus on 15 mg/kg.
Tabel 2. Lariam’i tablettide raviannused kehakaalu kohta (järgnevad annused on toodud näitena;
annused vastavad kehakaalule: 20...25 mg/kg ravikuuri kohta)
Kehakaal (kg) Koguannus
Annuse jaotamine*
5...10 kg**
½-1 tabletti
10...20 kg
1...2 tabletti
20...30 kg
2...3 tabletti
2 või 2+1
30...45 kg
3...4 tabletti
2+1 või 2+2
45...60 kg
5 tabletti
3+2
>60 kg***
6 tablett
3+2+1
*
Raviannuse jaotamine 2...3 annuseks võetuna 6...8 tunni järel vähendab kõrvaltoimete
esinemissagedust ja raskust
**
Lariam’i kasutamise kogemused alla 3 kuu vanustel ja alla 5 kg kaaluvatel imikutel on piiratud.
*** Puuduvad kogemused rohkem kui 6 tableti kasutamise kohta ülekaalulistele patsientidele.
Manustamisviis
Meflokviin on kibeda ja kergelt põletava maitsega. Tabletid neelatakse alla tervetena koos piisava
koguse vedelikuga, eelistatuna söögijärgselt. Imikute, väikelaste või neelamisraskusega isikute puhul
võib tabletid purustada ja lahustada väikeses koguses vees, piimas või muus joogivedelikus.
Ainult 1/8 tableti manustamiseks soovitatakse järgnevat:
Purustada ¼ tabletti ja lahustada see näiteks piimas. Manustada saadud suspensioonist pool ja ülejääk
visata ära.
a) Malaaria kemoprofülaktika
Tablette (annused vt eestpoolt) manustatakse ühenädalaste intervallidena alati samal nädalapäeval.
Kemoprofülaktikat soovitatakse alustada vähemalt üks nädal enne väljasõitu. Pärast reisilt naasemist
tuleb kemoprofülaktikat jätkata 4 nädalat. Selline raviskeem aitab vähendada haigestumise riski pärast
malaaria piirkonnast lahkumist ning terapeutiline plasmatase püsib kogu malaariatekitaja arengutsükli
vältel. Profülaktilise kuuri kestus peab olema vähemalt 6 nädalat.
b) Malaaria ravi
Koguannuse jagamine 2...3 üksikannuseks (näiteks 2 + 2, 3 + 2 või 3 + 2 + 1) võetuna iga 6...8 tunni
järel vähendab kõrvaltoimete esinemissagedust ja raskusastet.
Kui patsient oksendab 0…30 minutit pärast ravimi võtmist, tuleb manustada lisaks teine täisannus.
Kui patsient hakkab oksendama 30...60 minutit pärast ravimi võtmist, tuleb lisaks manustada pool
ettenähtud annusest.
Kui Lariam’i täieliku raviskeemi kasutamisel ei ilmne 48...72 tunni möödudes paranemise nähte, ei
tohiks kordusraviks enam Lariam’i kasutada. Kasutada alternatiivset ravi.
Kui malaariasse haigestutakse Lariam’i kemoprofülaktika ajal, ei tohiks raviks kasutada Lariam’i, vaid
mõnda teist malaariavastast ravimit. Halofantriini kasutamise kohta vt lõike „Mida on vaja teada enne
Lariam’i võtmist “ ja “Muud ravimid ja Lariam“.
Kui teil on tunne, et Lariam’i toime on liiga tugev või liiga nõrk, rääkige sellest arstile või apteekrile.
Kui te võtate Lariam’i rohkem kui ette nähtud:
Lariam’i üleannustamisel võivad tekkida allpool kirjeldatud kõrvaltoimed enam väljendunud kujul.
Kui te ise või keegi teine võtab liiga palju tablette, tuleb koheselt pöörduda arsti poole. Vajadusel
määrab arst teile vastava ravi.
Kui te unustate Lariam'i võtta:
Lariam'i annuste vahelejätmisel või ravi enneaegsel katkestamisel võib ravimi toime väheneda.
Seetõttu võtke Lariam'i alati vastavalt arstilt saadud juhistele. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu
arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka Lariam põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kui teil tekib mõni järgnevatest aeg-ajalt esinevatest, kuid potentsiaalselt tõsistest sümptomitest,
peate otsekohe nõu pidama arstiga, enne kui võtate järgmise tableti.
-
Raskekujuline allergiline reaktsioon (anafülaksia), mille sümptomiteks on hingamisraskus,
keele turse, sügelus ja tõsine lööve.
-
Ebaharilikud meeleolu või käitumise muutused, sealhulgas: muretsemine või ärevus,
masendus; tunne, et inimesed on teie vastu; ilma põhjuseta nutmine või soov nutta; rahutus;
esmakordselt tekkinud raev (agressiivsus) või selle süvenemine, unustamine, agiteeritus,
segasus, meeleolu kõikumine, paanikahood; asjade nägemine või kuulmine, mida ei ole
tegelikult olemas (hallutsinatsioonid).
Kui meflokviini kemoprofülaktika ajal tekivad neuropsühhiaatrilised reaktsioonid või vaimse
seisundi muutused, peab patsient lõpetama meflokviini võtmise ja pöörduma otsekohe arsti
poole, et asendada meflokviin mõne teise malaaria profülaktikaks näidustatud ravimi vastu.
-
Krambid.
-
Tõsised südametegevuse muutused, kaasa arvatud südamepekslemine, kiire südame
löögisagedus või vahelejäänud südamelöögid.
-
Tõsised naha tekstuuri ja välimuse muutused, eriti kui haaratud on suu ja silmad.
-
Kopsupõletik (pneumoniit), mis võib põhjustada palavikku või külmavärinaid, köha,
hingeldust ja valu rinnus.
Kui teil tekivad mis tahes muud sümptomid, mis teile muret valmistavad ning te arvate, et need võivad
olla tablettidest tingitud, palun pöörduge niipea kui võimalik arsti poole, enne kui võtate järgmise
tableti. Vajadusel soovitab arst teil Lariam’i võtmise lõpetada ja võtta mõnda teist malaariavastast
ravimit.
Lariam võib püsida organismis pikka aega pärast viimase annuse manustamist ja seetõttu võivad
mõned soovimatud toimed tekkida või püsida mitmeid kuid - väikesel arvul patsientidel on
pearingluse, peapöörituse või tasakaaluhäirete püsimist kirjeldatud mitmeid kuid pärast ravimi
ärajätmist.
Kui te saate malaaria ravi, võivad ravi kõrvaltoimed olla sarnased mõnede malaarianähtudega.
Järgnevalt on loetletud muud Lariam’iga ravitud patsientidel kirjeldatud kõrvaltoimed.
Kõige sagedamini: iiveldus või oksendamine, pearinglus (peapööritus), tasakaaluhäired, peavalu,
unisus, unehäired (unetus või kummalised unenäod), kõhulahtisus, kõhuvalu.
Harvem:
- Närvisüsteemi häired, milleks võivad olla „surisemistunne“, nõrkus, nägemishäired,
kuulmishäired, sh kumin kõrvus või kuulmislangus, esmakordselt tekkinud või süvenev kohmakus
või ebakindel kõnnak või käte ja sõrmede värisemine.
- Toime vereringesüsteemile: vererõhu või südame löögisageduse muutused, südamepekslemine,
valu rinnus, kuumahood, minestus.
- Toime nahale/peanahale: vedeliku peetus (nt käte või pahkluude piirkonna turse, võimalikult
koos ebatavalise kaalutõusuga), nahalööve, sügelus, juuste väljalangemine ning naha tekstuuri või
välimuse muutused (nahakahjustus).
- Toime verele: muutused vereanalüüsides: valgevereliblede või vereliistakute arvu vähenemine.
Sümptomiteks võivad olla valulikud haavandid suus või kurgus, palavik, külmavärinad, naha
verevalumid, ninaverejooks, mao- või tupeverejooks. Täheldatud on ka agranulotsütoosi (teatud
valgevereliblede puudumine) ja aplastilist aneemiat (teatud kehvveresuse vorm).
- Toime maksale: kirjeldatud on ravimiga seotud häireid sümptomiteta kulgevast mööduvast
maksaensüümide taseme tõusust kuni maksapuudulikkuseni.
- Muud toimed: nõrkustunne, hingeldus, lihaskrambid, liigesvalu, lihasvalu, väsimus, palavik või
külmavärinad, higistamine, isutus, seedehäire.
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida
selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.
Mõned kõrvaltoimed (soovimatud toimed) võivad tekkida pärast Lariam’i võtmise lõpetamist.
Väikesel arvul patsientidel võivad depressioon, pearinglus või peapööritus (vertiigo) ja tasakaaluhäired
püsida kuid või kauem, isegi pärast Lariam’i võtmise lõpetamist.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekrig. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas LARIAM säilitada
-
Hoida originaalpakendis niiskuse eest kaitstult.
-
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Tagastage järelejäänud ravim apteeki. Jätke see alles ainult juhul, kui arst seda soovitab.
-
Pidage meeles, et ravim on mõeldud teile. Ainult arst saab seda välja kirjutada. Ärge andke
seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
-
Ärge kasutage Lariam’i pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Lariam sisaldab
-
Toimeaine on meflokviin. Üks Lariam tablett sisaldab 274,09 mg meflokviinvesinikkloriidi
(vastab 250 mg meflokviinile).
-
Abiained on mikrokristalne tselluloos, laktoosmonohüdraat, krospovidoon, maisitärklis,
ammooniumkaltsiumalginaat, talk, magneesiumstearaat, poloksameer 3800
Kuidas Lariam välja näeb ja pakendi sisu
Üks pakend sisaldab 8 ristuvate poolitusjoontega tabletti.
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja poole.
Müügiloa hoidja
Roche Eesti OÜ
Lõõtsa 2
11415 Tallinn, Eesti
Tel: + 372 6 177 380
Tootja
Roche Pharma AG
Emil-Barell-Strasse 1
D-79639 Grenzach-Wyhlen
Saksamaa
Infoleht on viimati uuendatud juunis 2014
Ravimi omaduste kokkuvõte
Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF
1. Ravimpreparaadi nimetus
LARIAM, 250 mg tabletid
2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
Tablett sisaldab 250 mg meflokviini (meflokviinvesinikkloriidina).
INN. Mefloquinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. Ravimvorm
Ristuvate poolitusjoontega tabletid.
Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.
4. Kliinilised andmed
4.1. Näidustused
Malaaria kemoprofülaktika ja ravi.
Ravi. Näidustatud eelkõige teiste malaariavastaste ravimite suhtes resistentsete P. falciparum’i tüvede
poolt põhjustatud malaaria raviks.
Pärast P. vivax’i malaaria ravi meflokviiniga tuleb jätkata profülaktikat 8-aminokinolooni derivaadiga
(näiteks primakiiniga), sest meflokviin ise ei toimi eksoerütrotsütaarsetesse (intrahepaatilistesse)
P. vivax’i vormidesse.
Kemoprofülaktika. Meflokviini kasutamist malaaria kemoprofülaktikaks soovitatakse eelkõige
reisimisel maadesse, kus esineb multiresistentseid P. falciparum’i tüvesid.
4.2. Annustamine ja manustamisviis
a) Malaaria kemoprofülaktika
Esimene annus tuleb võtta vähemalt üks nädal enne endeemilisse piirkonda jõudmist. Määratud annus
võetakse üks kord nädalas, alati samal nädalapäeval ja eelistatult koos toiduga. Ravi jätkatakse
nädalaste intervallidega. Ravi peab jätkuma kogu piirkonnas viibimise aja ja 4 nädalat pärast
malaariapiirkonnast lahkumist. Profülaktilise kuuri kestus peab olema vähemalt 6 nädalat.
Standardannused
Meflokviini soovitatav annus malaaria kemoprofülaktikaks on ligikaudu 5 mg/kg üks kord nädalas.
Tabel 1. Annused malaaria kemoprofülaktikaks*
Kehakaal Annus
5...10 kg** 1/8 tabletti***
10...20 kg 1/4 tabletti
20...30 kg 1/2 tabletti
30...45 kg 3/4 tabletti
>45 kg
1 tablett
* Lastele mõeldud profülaktiliste annuste osas kliiniliste uuringute andmed puuduvad.
** Lariam ei ole näidustatud malaaria kemoprofülaktikaks alla kolme kuu vanustele ja alla 5 kg
kaaluvatele imikutele, kuna kogemused selles vanusegrupis puuduvad.
*** Ligikaudne tableti osa, mis põhineb annusel 5 mg/kg. Täpsed annused alla 10 kg kaaluvatele
lastele peaksid eelistatult olema ettevalmistatud ja antud arsti poolt vt Manustamisviis).
Kui kõrvaltoimed tekivad, siis enamasti pärast esimese või teise annuse manustamist. Seetõttu
soovitatakse kemoprofülaktikat alustada 10 päeva enne väljasõitu (st esimene manustamine 10 päeva
ja teine manustamine 3 päeva enne lahkumist). Sama kehtib juhul, kui reisija võtab mingeid teisi
ravimeid. Kemoprofülaktika varasem alustamine aitab veenduda, et ravimite kombinatsiooni talutakse
hästi (vt lõik 4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed).
Erijuhised annustamiseks
Kui kõrge riskiga piirkondadesse reisimisel ei ole võimalik kemoprofülaktikat alustada üks nädal enne
endeemilisse piirkonda jõudmist, tuleks erandjuhul võtta küllastusannus. Täiskasvanud kehakaaluga
üle 45 kg manustavad selleks kolmel järjestikusel päeval 250 mg meflokviini päevas. Edaspidi
jätkatakse ravimi võtmist ühenädalaste intervallidega. Küllastusannuse kasutamisel suureneb oht
kõrvaltoimete tekkeks.
b) Malaaria ravi
Tüsistumata P. falciparum’i malaaria raviks on soovitatud meflokviini kombinatsiooni artesunaadiga
osana artemisiniini sisaldavast kombinatsioonravist. Viimane peab sisaldama vähemalt 3-päevast ravi
artemisiniini derivaadiga.
Standardannused
Meflokviini soovitatav terapeutiline annus mitteimmuunsetele patsientidele on 20...25 mg/kg (tabel
2). Osaliselt immuunsete patsientide annus on 15 mg/kg.
Tabel 2. Lariami tablettide raviannused kehakaalu järgi (tabletiosa vastab annusele 20...25 mg/kg
ravikuuri kohta)
Kehakaal (kg) Koguannus
Annuse jaotamine*
5...10 kg**
½...1 tabletti
10...20 kg
1...2 tabletti
20...30 kg
2...3 tabletti
2 või 2+1
30...45 kg
3...4 tabletti
2+1 või 2+2
45...60 kg
5 tabletti
3+2
>60 kg***
6 tablett
3+2+1
*
Kogu raviannuse võib võtta ühekordse annusena, koguannuse jaotamine 2...3 osaks võetuna
6...8 tunni järel vähendab kõrvaltoimete esinemissagedust ja raskust (nt 2+1 s.t 2 tabletti 6…8 tunni järel veel 1 tablett).
**
Lariami kasutamise kogemused alla 3 kuu vanustel ja alla 5 kg kaaluvatel imikutel on piiratud.
*** Puuduvad kogemused rohkem kui 6 tableti kasutamise kohta ülekaalulistele patsientidele.
Meflokviin on kibeda ja kergelt põletava maitsega. Tabletid neelatakse alla tervelt koos piisava
koguse vedelikuga, eelistatuna pärast sööki. Imikutele, väikelastele või neelamisraskusega
patsientidele võib tabletid purustada ja lahustada väikeses koguses vees, piimas või muus
joogivedelikus.
Ainult 1/8 tableti manustamiseks soovitatakse järgnevat:
Purustada ¼ tabletti ja lahustada see näiteks piimas. Manustada saadud suspensioonist pool ja ülejääk
visata ära.
Kui patsient oksendab 0…30 minutit pärast ravimi võtmist, tuleb manustada lisaks teine täisannus.
Kui patsient hakkab oksendama 30...60 minutit pärast ravimi võtmist, tuleb lisaks manustada pool
ettenähtud annusest.
Kui Lariami täieliku raviskeemi kasutamisel ei ilmne 48...72 tunni möödudes paranemise nähte, ei
tohiks kordusraviks enam Lariami kasutada. Kasutada alternatiivset ravi.
Kui kemoprofülaktika meflokviiniga ei ole tõhus, peavad arstid hoolikalt hindama, milliseid
malaariavastaseid ravimeid kasutada raviks. Halofantriini kasutamise kohta vt lõigud 4.3, 4.4 ja 4.5.
4.3. Vastunäidustused
- Lariam on vastunäidustatud ülitundlikkuse esinemisel meflokviini, sellele sarnaste ühendite
(näiteks kiniin, kinidiin) või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
- Lariami ei tohi kasutada kemoprofülaktikaks või raviks patsientidel, kellel esineb või on
hiljuti esinenud depressiooni või kellel on anamneesis teada psühhiaatriliste häirete (sh
generaliseerunud ärevushäire, psühhoos, suitsiidikatsed, suitsiidimõtted ja ennastohustav
käitumine, skisofreenia) või krambihoogude esinemine (vt lõigud 4.4 ja 4.5). .
- kuna on oht eluohtliku QTc-intervalli pikenemiseks, ei tohi Lariamiga samaaegselt või 15
nädala jooksul pärast ravi Lariamiga kasutada halofantriini (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
- patsientidel, kellel on anamneesis malaariast tingitud hemoglobinuuria (Blackwater fever).
- raske maksakahjustusega patsientidel (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Neuropsühhiaatrilised kõrvaltoimed:
Meflokviin võib esile kutsuda psühhiaatrilisi sümptomeid, nagu ärevushäired, paranoia, depressioon,
hallutsinatsioonid ja psühhoos. Tõsisematele ilmingutele eelnevad sellised psühhiaatrilised
sümptomid, nagu hirmuunenäod, ärevus, depressioon, rahutus või segasus. Kirjeldatud on suitsiidi,
suitsiidimõtteid ja ennastohustavat käitumist, näiteks suitsiidikatseid (vt lõik 4.8).
Patsiente, kes saavad malaaria kemoprofülaktikat meflokviiniga, tuleb teavitada sellest, et kui
meflokviini kasutamise ajal tekivad kirjeldatud reaktsioonid või vaimse seisundi muutused, tuleb
lõpetada meflokviini võtmine ja pöörduda otsekohe arsti poole, et asendada meflokviin mõne teise
malaaria profülaktikaks näidustatud ravimi vastu.
Kõrvaltoimed võivad tekkida ka pärast ravimi ärajätmist. Väikesel arvul patsientidel on kirjeldatud
neuropsühhiaatriliste kõrvaltoimete (nt depressiooni, pearingluse või vertiigo ja tasakaaluhäirete)
võimalikku püsimist kuid või kauem, isegi pärast ravimi kasutamise lõpetamist.
Et viia miinimumini nende kõrvaltoimete tekkevõimalus, ei tohi meflokviini kasutada
kemoprofülaktikaks patsientidel, kellel esineb või on esinenud psühhiaatrilisi häireid, nagu
depressioon, ärevushäired, skisofreenia või muud psüühikahäired (vt lõik 4.3).
Ülitundlikkus
Tekkida võivad ülitundlikkusreaktsioonid kergetest nahareaktsioonidest kuni anafülaksiani.
Kardiotoksilisus
Meflokviini ja teiste sarnaste ühendite (nt kiniini, kinidiini ja klorokviini) samaaegsel manustamisel
võivad tekkida kõrvalekalded elektrokardiogrammil.
Potentsiaalselt eluohtliku QTc-intervalli pikenemise ohu tõttu ei tohi halofantriini kasutada malaaria
kemoprofülaktika või ravi ajal meflokviiniga või 15 nädala jooksul pärast meflokviini viimase annuse
manustamist. Meflokviini plasmakontsentratsiooni suurenemise ja eliminatsiooni poolväärtusaja
pikenemise tõttu ketokonasooli samaaegsel manustamisel võib QTc-intervalli pikenemist oodata ka
juhul, kui ketokonasooli võetakse malaaria kemoprofülaktika või ravi ajal meflokviiniga või 15 nädala
jooksul pärast meflokviini viimase annuse manustamist (vt lõigud 4.5 ja 5.2).
Patsientidele tuleb soovitada, et nad peaksid nõu arstiga juhul, kui meflokviini kemoprofülaktika ajal
tekivad südame rütmihäirete või südamepekslemise nähud. Need sümptomid võivad harvadel juhtudel
eelneda rasketele kardioloogilistele kõrvaltoimetele.
Krambiseisundid
Epilepsiaga patsientidel võib meflokviin põhjustada krambihoogude sagenemist. Seetõttu tohib
meflokviini antud juhtudel kasutada üksnes ravi eesmärgil (mitte valmidusraviks) ning ainult siis, kui
ravi on hädavajalik (vt lõigud 4.3 ja 4.5).
Meflokviini ja antikonvulsantide (nt valproehape, karbamasepiin, fenobarbitaal või fenütoiin)
samaaegsel manustamisel võib halveneda kontroll krambihoogude üle, sest väheneb antikonvulsandi
plasmakontsentratsioon. Seetõttu tuleb patsientidel, kes võtavad samaaegselt krambivastast ravimit
(sh valproehape, karbamasepiin, fenobarbitaal ja fenütoiin) ja meflokviini, jälgida krambivastase
ravimi plasmakontsentratsiooni ja vajadusel annust korrigeerida.
Meflokviini ja teadaolevalt krambiläve alandavate ravimite (antidepressandid, nt tritsüklilised
antidepressandid või selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRId); bupropioon;
antipsühhootikumid; tramadool; klorokviin või mõned antibiootikumid) samaaegsel manustamisel
võib suureneda krambihoogude tekkerisk (vt lõik 4.5).
Neuropaatia
Meflokviini saavatel patsientidel on kirjeldatud polüneuropaatia juhtusid (mille puhul esinevad
neuroloogilised sümptomid, nagu valu, põletustunne, tundehäired või lihasnõrkus eraldi või
kombineeritult).
Meflokviini kasutamine tuleb lõpetada patsientidel, kellel esinevad neuropaatia sümptomid, sh valu,
põletustunne, surisemistunne, tuimus ja/või nõrkus, et vältida pöördumatu kahjustuse teket (vt
lõik 4.8).
Silma kahjustused
Ravi ajal meflokviiniga on kirjeldatud silma kahjustusi, sealhulgas (kuid mitte ainult) nägemisnärvi
neuropaatiat ja silma võrkkesta kahjustusi. Kõik nägemishäiretega patsiendid tuleb suunata silmaarsti
konsultatsioonile, sest teatud seisundite korral võib olla vaja ravi meflokviiniga lõpetada.
Maksafunktsiooni häired
Maksafunktsiooni langusega patsientidel võib meflokviini eritumisaeg pikeneda, mis põhjustab
plasmakontsentratsiooni tõusu ja kõrvaltoimete riski suurenemist.
Neerukahjustus
Väheste andmete tõttu tohib meflokviini neerukahjustusega patsientidel kasutada ettevaatlikult.
Pneumoniit
Meflokviini saavatel patsientidel on kirjeldatud võimaliku allergilise päritoluga pneumoniiti (vt
lõik 4.8). Patsientidel, kellel tekivad meflokviini saamise ajal hingeldus, kuiv köha või palavik jms
nähud, on soovitatav uuringuteks arsti poole pöörduda.
Vere ja lümfisüsteemi häired
Meflokviinravi ajal on kirjeldatud agranulotsütoosi ja aplastilise aneemia juhtusid (vt lõik 4.8).
CYP3A4 inhibiitorid ja indutseerijad
Isoensüümi CYP3A4 inhibiitorid ja indutseerijad võivad muuta meflokviini
farmakokineetikat/metabolismi, mille tulemusena suureneb või väheneb meflokviini
plasmakontsentratsioon (vt lõik 4.5).
Koostoime vaktsiinidega
Meflokviini manustamisel samaaegselt tüüfuse suukaudse elusvaktsiiniga ei saa välistada
immuunreaktsiooni nõrgenemist. Seetõttu tuleb vaktsinatsioonid suukaudsete nõrgestatud
elusbaktereid sisaldavate vaktsiinidega lõpule viia vähemalt 3 päeva enne meflokviini esimese annuse
manustamist (vt lõik 4.5).
Pikaajaline kasutamine
Kliinilistes uuringutes ei ole seda ravimit manustatud kauem kui ühe aasta jooksul. Kui ravimit on
vaja kasutada pikema aja jooksul, tuleb regulaarselt teha maksafunktsiooni testid ja silmade kontroll.
Geograafiline ravimresistentsus
Esineb P. falciparumi geograafilist ravimresistentsust, mistõttu eelistatud valik malaaria
kemoprofülaktikaks võib olla erinevates piirkondades erinev. P. falciparumi resistentsust meflokviini
suhtes on kirjeldatud eelkõige multiresistentsetes piirkondades Kagu-Aasias. Osades regioonides on
täheldatud ristresistentsuse esinemist meflokviini ja halofantriini ning meflokviini ja kiniini vahel.
Informatsiooni saamiseks geograafilise resistentsuse kohta konsulteerida pädevate asutustega.
Rasestumisvastased meetmed
Rasestuda võivad naised, kes saavad meflokviini malaaria kemoprofülaktikaks ja raviks, peavad
kasutama usaldusväärseid rasestumisvastaseid meetodeid kogu kasutamise kestel ja kolme kuu jooksul
pärast meflokviini viimase annuse manustamist (vt lõik 4.6).
Kasutamine lastel
Lariami kasutamise kogemused alla 3 kuu vanustel ja alla 5 kg kaaluvatel imikutel on piiratud.
Galaktoosi talumatus
Seda ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galatoosi talumatus, Lappi
laktaasipuudulikkus või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.
4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Halofantriin
On tõendeid selle kohta, et halofantriini kasutamine Lariam-ravi ajal või 15 nädala jooksul pärast
Lariami viimase annuse manustamist põhjustab märkimisväärset QTc-intervalli pikenemist.
Ainult meflokviini kasutamisel ei ole kliiniliselt märkimisväärset QTc-aja pikenemist kirjeldatud.
Teised QTc-intervalli pikendavad ravimid
Meflokviini kasutamine koos teiste teadaolevalt südame erutusjuhtehäireid põhjustavate ravimitega
(näiteks antiarütmikumid, beetablokaatorid, kaltsiumikanalite antagonistid, antihistamiinid või H1-
blokaatorid, tritsüklilised antidepressandid ja fenotiasiinid) võib samuti põhjustada QTc-aja
pikenemist. Vastavaid koostoime uuringuid pole teostatud.
Antikonvulsandid ja krambiläve alandavad ravimid
Krambivastaseid ravimeid (näiteks valproehape, karbamasepiin, fenobarbitaal või fenütoiin) võtvatel
patsientidel võib meflokviini samaaegne manustamine põhjustada antikonvulsantide plasmasisalduse
langust. Seetõttu võib mõnedel juhtudel olla vajalik krambivastaste ravimite annuste kohandamine.
Meflokviini ja teadaolevalt krambiläve alandavate ravimite (antidepressandid, nt tritsüklilised
antidepressandid või selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRId); bupropioon;
antipsühhootikumid; tramadool; klorokviin või mõned antibiootikumid) samaaegsel manustamisel
võib suureneda krampide tekkerisk (vt lõik 4.4). Siiski võib raskekujulise ägeda malaaria ravis
esimesel kahel-kolmel ravipäeval manustada veenisiseselt kiniini ja edasi jätkata suukaudset ravi
Lariamiga. Raskete kõrvaltoimete ohtu saab vähendada, kui manustada Lariami mitte enne kui 12
tundi pärast kiniini viimast annust.
CYP3A4 inhibiitorid - ketokonasool
Üks tervete vabatahtlikega läbi viidud farmakokineetika uuring näitas, et tugeva CYP3A4 inhibiitori
ketokonasooli samaaegsel manustamisel suurenesid meflokviini plasmakontsentratsioon ja
eliminatsiooni poolväärtusaeg, mistõttu võib esineda oht QTc-intervalli pikenemiseks, kui
ketokonasooli võetakse Lariami kasutamise ajal või 15 nädala jooksul pärast Lariami viimase annuse
manustamist.
CYP3A4 indutseerijad - rifampitsiin
Tugeva CYP3A4 indutseerija rifampitsiini pikaajalisel kasutamisel vähenesid meflokviini
plasmakontsentratsioon ja eliminatsiooni poolväärtusaeg.
P-glükoproteiini substraadid ja inhibiitorid
In vitro on tõestatud, et meflokviin on P-glükoproteiini substraat ja inhibiitor. Seetõttu võivad
koostoimed tekkida ka ravimitega, mis on P-glükoproteiini substraadid või muudavad teadaolevalt
selle ekspressiooni. Nende koostoimete kliiniline tähtsus on seni teadmata.
Muud koostoimed/ CYP3A4 inhibiitorid ja indutseerijad
Meflokviin ei inhibeeri ega indutseeri tsütokroom P450 ensüümsüsteemi. Seetõttu ei ole oodata mõju
meflokviiniga samaaegselt manustatavate ravimite metabolismile. Kuid isoensüümi CYP3A4
indutseerijad (rifampitsiin, karbamasepiin, fenütoiin, efavirens) või inhibiitorid võivad muuta
meflokviini farmakokineetikat/metabolismi, mis põhjustab meflokviini plasmakontsentratsiooni
suurenemist või vähenemist. Kirjeldatud toimete kliinilised tagajärjed on teadmata ning vajalik on
hoolikas kliiniline jälgimine (vt lõik 4.4).
Koostoime vaktsiinidega
Kui meflokviini võetakse samaaegselt suukaudselt manustatava tüüfuse elusvaktsiiniga, ei saa
välistada immuunreaktsiooni nõrgenemist. Nõrgestatud elusbaktereid sisaldavate vaktsiinide
manustamine peaks seetõttu olema lõpetatud vähemalt kolm päeva enne esimest meflokviini annust
(vt lõik 4.4).
Kuna ei saa välistada koostoimeid suukaudsete diabeedivastaste ravimite ja suukaudsete
antikoagulantidega, tuleks Lariami profülaktilisel eesmärgil kasutajatel enne väljasõitu kontrollida
veresuhkru ja hüübimise näitajaid.
4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Inimesel kasutatavast meflokviini annusest 5...20 korda suuremate annuste manustamisel ilmnesid
hiirtel ja rottideleteratogeensed ja küülikutel embrüotoksilised toimed, kuid Lariam’i kliinilisel
kasutamisel ei ole embrüotoksilisi ega teratogeenseid toimeid ilmnenud.. Ravimi kasutamise kogemus
esimesel kolmel raseduskuul on piiratud. Raseduse teises ja kolmandas trimestris ei ole meflokviini
kasutamine põhjustanud embrüotoksilisi toimeid. Sellele vaatamata tohib Lariami raseduse esimeses
trimestris kasutada ainult juhul, kui ravist saadav kasu õigustab võimalikke riske veel sündimata
lapsele. Rasestuda võivad naised peaksid malaaria profülaktika ajal ja kolm kuud pärast viimase
annuse võtmist rasestumisest hoiduma. Lariam’i profülaktilise kasutamise ajal tekkinud planeerimata
rasedust ei tule aga katkestada. Meflokviini kasutamisel raseduse ajal tuleb järgida kohalikke ja
rahvusvahelisi juhiseid.
Meflokviin eritub väikestes kogustes rinnapiima, selle toime on teadmata. Üksikasjalikud tõendid
näitavad, et Lariam'i kasutava ema rinnapiimatoidul lapsel ei ilmne soovimatuid toimeid. Meflokviini
kasutamisel imetamise ajal tuleb järgida kohalikke ja rahvusvahelisi juhiseid.
4.7. Toime reaktsioonikiirusele
Kuna meflokviini manustamine võib põhjustada pearinglust, vertiigot, tasakaaluhäireid või teisi kesk-ja perifeerse närvisüsteemi häireid ning psühhiaatrilisi häireid, tuleb tähelepanu nõudvate ja
peenmotoorikat haaravate tegevuste puhul, nagu auto või lennumasina juhtimine, masinatega
töötamine ja allveesukeldumine, olla eriti ettevaatlik. Eelkõige lennujuhid ei tohi töö ajal võtta
Lariami malaaria profülaktikaks. Ravimi pika poolväärtusaja tõttu võivad need toimed avalduda ka
pärast ravi lõppu. Väikesel arvul patsientidel on pearingluse, vertiigo või tasakaaluhäirete püsimist
kirjeldatud mitmeid kuid pärast ravimi ärajätmist (vt lõik 4.8).
4.8. Kõrvaltoimed
a) Ohutusandmete kokkuvõte
Ägeda malaaria raviks kasutatavate annuste juures tekkinud meflokviini kõrvaltoimed ei pruugi olla
haiguse enda sümptomitest eristatavad. Meflokviini profülaktilise kasutamise ajal on iseloomulik
neuropsühhiaatriliste kõrvaltoimete domineerimine. Kõrvaltoimed võivad tekkida ka pärast ravimi
ärajätmist. Meflokviini profülaktilise kasutamise ajal kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on
iiveldus, oksendamine ja pearinglus. Iiveldus ja oksendamine on tavaliselt kergekujulised ja võivad
pikemaajalisel ravimi kasutamisel väheneda (olenemata plasmasisalduse tõusust). Väikesel arvul
patsientidel on kirjeldatud neuropsühhiaatriliste kõrvaltoimete (nt depressiooni, pearingluse või
vertiigo ja tasakaaluhäirete) võimalikku püsimist kuid või kauem, isegi pärast ravimi kasutamise
lõpetamist.
b) Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Järgnevas tabelis on toodud ülevaade kõrvaltoimetest, mida on kirjeldatud turuletuleku järgselt ja
topeltpimedas randomiseeritud uuringus, kus osales 976 patsienti (483 patsienti sai meflokviini ja
493 patsienti atovakvooni/proguaniili). Raviga seotud neuropsühhiaatrilised kõrvaltoimed tekkisid
28,8% (139/483) meflokviini saanud patsientidest ja 14% (69/493) atovakvooni/proguaniili saanud
patsientidest. Ravimiga seotud tõsiseid kõrvaltoimeid ei esinenud kummaski rühmas.
Kõrvaltoimed on loetletud MedDRA organsüsteemi klasside ja esinemissageduse kategooriate järgi.
Esinemissageduse kategooriate määratlemisel kasutatakse järgmist konventsiooni:
väga sage (≥ 1/10),
sage (≥ 1/100 kuni < 1/10),
aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100),
harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000),
väga harv (< 1/10000),
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Vere ja lümfisüsteemi häired
Teadmata
agranulotsütoos, aplastiline aneemia, leukopeenia, leukotsütoos, trombotsütopeenia
Ainevahetus- ja toitumishäired
Teadmata
Söögiisu vähenemine
Psühhiaatrilised häired
Väga sage
Ebaharilikud unenäod, unetus
Sage
Ärevus, depressioon
Teadmata
Agiteeritus, rahutus, meeleolu kõikumine, paanikahood, segasusseisund,
hallutsinatsioonid, agressiivsus, psühhootilised häired, paranoia
Närvisüsteemi häired
Sage
Pearinglus, peavalu
Teadmata
Tasakaaluhäired, somnolentsus, minestus, krambid, mäluhäired, perifeerne sensoorne
neuropaatia, perifeerne motoorne neuropaatia (sh paresteesia, treemor ja ataksia),
entsefalopaatia
Silma kahjustused
Sage
Nägemishäired
Teadmata
Ähmane nägemine, katarakt, võrkkesta kahjustused ja nägemisnärvi neuropaatia,
millega võib kaasneda latents ravi ajal või pärast ravi
Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage
Vertiigo
Teadmata
Vestibulaarsed häired, sh tinnitus ja kuulmislangus
Südame häired
Teadmata
Tahhükardia, südamepekslemine, bradükardia, südame rütmihäired, ekstrasüstoolia,
muu mööduv erutusjuhtehäire, AV-blokaad
Vaskulaarsed häired
Teadmata
Südame-veresoonkonna häired (hüpotensioon, hüpertensioon, õhetus)
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Teadmata
Hingeldus, võimaliku allergilise etioloogiaga pneumoniit
Seedetrakti häired
Sage
Iiveldus, kõhulahtisus, kõhuvalu, oksendamine
Teadmata
Düspepsia
Maksa ja sapiteede häired
Teadmata
Ravimiga seotud maksa häired asümptomaatilisest mööduvast transaminaaside aktiivsuse
tõusust kuni maksapuudulikkuseni
Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage
Sügelus
Teadmata
Lööve, erüteem, urtikaaria, alopeetsia, liighigistamine, multiformne erüteem, Stevensi-
Johnsoni sündroom
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Teadmata
Lihasnõrkus, lihasspasmid, lihasvalu, liigesvalu
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Teadmata
Tursed, rindkerevalu, asteenia, halb enesetunne, väsimus, külmavärinad, palavik
Harva on saadud teateid suitsiidimõtetest. Seos ravimi manustamisega ei ole kindlaks tehtud.
c) Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Neuropsühhiaatrilised kõrvaltoimed:
Meflokviini profülaktilise kasutamise korral on kõrvaltoimete profiilile iseloomulik
neuropsühhiaatriliste kõrvaltoimete domineerimine (vt lõik 4.4). 2009. aastal avaldatud süstemaatiline
ülevaade tuvastas topeltpimeda randomiseeritud uuringu, kus osales 976 patsienti (483 patsienti said
meflokviini, 493 patsienti said atovakvooni/proguaniili) ning kus raviga seotud neuropsühhiaatrilised
kõrvaltoimed ilmnesid 28,8%-l (139/483) meflokviini saanud ja 14%-l (69/493)
atovakvooni/proguaniili saanud patsientidest. Ravimiga seotud tõsiseid kõrvaltoimeid ei ilmnenud
kummaski grupis.
Erihoiatused
Sarnaselt enamikule ravimitele võivad ka Lariami võtmise ajal tekkida ülitundlikkusreaktsioonid,
mille raskusaste võib varieeruda kergekujulisest nahalööbest kuni anafülaksiani.
In vitro ega in vivo uuringutes pole hemolüüsi teket seoses glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi
puudusega kirjeldatud.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9. Üleannustamine
Mürgistuse sümptomid
Meflokviini üleannustamisel võivad tekkida lõigus 4.8 kirjeldatud kõrvaltoimed intensiivsemal kujul.
Mürgistuse ravi
Pärast meflokviini üleannustamist on ravi sümptomaatiline ja toetav. Spetsiifiline antidoot puudub.
Võimaluse korral kutsuda esile oksendamine või teostada maoloputus. Ühe tunni jooksul pärast
ravimi üleannustamist võib kaaluda aktiveeritud söe suukaudset manustamist, et piirata meflokviini
imendumist. Jälgida südametöö näitajaid (võimaluse korral EKG) ja neuropsühhiaatrilist seisundit
vähemalt 24 tunni jooksul. Vajadusel osutada sümptomaatilist ja toetavat intensiivravi, seda eelkõige
südameveresoonkonna talitluse häirete korral.
Meflokviini ja selle metaboliitide eemaldamine hemodialüüsiga on piiratud.
5.
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5. Farmakoloogilised andmed
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: kinoliini derivaadid malaaria raviks ja profülaktikaks, ATC-kood:
P01BC02
Meflokviin toimib inimese malaariatekitajate (Plasmodium falciparum, P.vivax, P. malariae ja
P.ovale) erütrotsütaarsetesse vormidesse, kuid ei toimi eksoerütrotsütaarsetesse maksa vormidesse.
Meflokviin toimib ka teiste malaariaravimite (klorokviin, proguaniil, pürimetamiin ja
pürimetamiini/sulfoonamiidi kombinatsioonid) suhtes resistentsetesse malaariatekitajatesse.
Kliinilised/efektiivsuse uuringud
Randomiseeritud topeltpimedas uuringus said mitteimmuunsed reisijad, kes külastasid
malaariaendeemilist piirkonda, malaaria profülaktikaks meflokviini (483 uuritavat) ja atovakvooni-
proguaniili (493 uuritavat). Profülaktika efektiivsust hinnati teisese tulemusnäitajana. Reisi keskmine
kestus oli u 2,5 nädalat ja 79% uuritavatest reisis Aafrikasse. 1013 uuritavat randomiseeriti uuringu
alguses saama meflokviini (n=505) või atovakvooni-proguaniili (n=508). 37 uuritavat katkestas
uuringus osalemise erinevatel põhjustel. 976-st uuritavast, kes said ≥1 uuringuravimi annuse, osales
uuringus kuni lõpuni 966 uuritavat (99%) ning 963 uuritavat lõpetas 60-päevase järelkontrolli
perioodi ja nende kohta registreeriti efektiivsuse andmed. Kuigi 10 uuritaval (5 kummaski
uuringugrupis) tuvastati circumsporozoite antikehad, ei tekkinud ühelgi neist malaariat (minimaalne
efektiivsus nii meflokviini kui atovakvooni-proguaniili puhul oli 100%). Üldiselt ei esinenud selles
uuringus kinnitatud malaaria juhtusid (maksimaalne efektiivsus nii meflokviini kui atovakvooni-
proguaniili puhul oli 100%). Tulemused näitasid, et meflokviin ja atovakvoon-proguaniil on sarnaselt
efektiivsed malaaria profülaktikaks mitteimmuunsetel reisijatel (vt tabel 1).
Tabel 1
Minimaalse ja maksimaalse efektiivsuse näitajad malaaria profülaktika korral
Uuritavad, kes said
Muutuja
atovakvooni-proguaniili
meflokviini
Uuritavate arv, kelle kohta saadi 60-päeva
486
477
efektiivsuse andmed
Uuritavate arv, kellel tekkisid
circumsporozoite antikehad
Kinnitatud malaariajuhtude arv
Minimaalne efektiivsus, % (95% Cl)a
100 (48-100)
100 (48-100)
Maksimaalne efektiivsus, % (95% Cl)b
100 (99-100)
100 (99-100)
a Minimaalne efektiivsus= 100 x [1 - (kinnitatud malaariajuhtude arv/antikehadega uuritavate arv)]
b Maksimaalne efektiivsus = 100 x [1 - (kinnitatud malaariajuhtude arv/uuritavate arv, kelle kohta saadi 60-päeva efektiivsuse andmed)]
5.2. Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Maksimaalne meflokviini plasmakontsentratsioon saavutatakse Lariami ühekordse suukaudse annuse
manustamise järgselt 6...24 tunni jooksul (keskmiselt 17 tundi). Üks kord nädalas 250 mg meflokiini
manustamisel saavutati maksimaalne püsikontsentratsioon 1000...2000 µg/l 7...10 nädalaga.
Jaotumine
Tervetel täiskasvanutel on jaotusruumala ligikaudu 20 l/kg, mis viitab toimeaine ulatuslikule
jaotumisele kudedesse. Meflokviin võib kuhjuda parasiteeritud erütrotsüütidesse, kusjuures
erütrotsüütide/plasmakontsentratsiooni vaheline suhe on ligikaudu 2. Plasmavalkudega seondub
ligikaudu 98% ravimist. Kliinilise kogemuse põhjal on meflokviini minimaalne inhibeeriv
plasmakontsentratsioon 600 µg/l.
Meflokviin läbib platsentat. Rinnapiima imendub vaid väike kogus toimeainet (vt lõik 4.6Rasedus ja
imetamine).
10
Metabolism
Meflokviin metaboliseerub ulatuslikult maksas tsütokroom P450 süsteemi kaudu. In vitro ja in vivo
uuringute alusel on põhiliseks metabolismis osalevaks isoensüümiks CYP3A4. Inimesel on kindlaks
tehtud kaks meflokviini metaboliiti. Põhimetaboliit, 2,8-bis-trifluorometüül-4-kinoliini
karboksüülhape, ei toimi P. falciparum’isse. Tervetel vabatahtlikel läbiviidud uuringus oli
karboksüülhappe metaboliit plasmast määratav 2...4 tundi pärast ühekordse annuse suukaudset
manustamist. Meflokviiniga võrreldes 50% kõrgemad maksimaalsed plasmakontsentratsiooni
väärtused saavutati 2 nädalaga. Põhimetaboliit ja meflokviin eliminatsiooni kiirus on sarnane.
Põhimetaboliidi kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) oli meflokviini AUC-ga võrreldes 3...5
korda suurem. Teist metaboliiti (alkohoolne) esines vaid minimaalsetes kogustes.
Eritumine
Täiskasvanutel on meflokiini eliminatsiooni poolväärtusaeg 2...4 nädalat, keskmiselt 3 nädalat.
Põhiliselt maksa kaudu toimuv üldkliirens on 30 ml/min. Meflokviin eritub peamiselt sapi ja
väljaheitega. Vabatahtlikel eritus uriiniga muutumatul kujul meflokviini ja tema metaboliite vastavalt
ligikaudu 9% ja 4% annusest. Teiste metaboliitide kontsentratsioonid ei olnud uriinis määratavad.
Farmakokineetika erijuhtudel
Lastel ega eakatel ei ole täheldatud vanusega seotud meflokviini farmakokineetikas muutusi. Seetõttu
kasutatakse lastel täiskasvanute annuseid.
Neerupuudulikkusega patsientidel ei ole farmakokineetilisi uuringuid läbiviidud, kuna neerude kaudu
eritub ravimist vaid väike osa. Hemodialüüsi teel ei ole meflokviin ja selle metaboliidid olulisel
määral eemaldatavad. Dialüüsihaigetele ei ole ettenähtud spetsiaalset kemoprofülaktiliste annuste
kohandamist, et saavutada tervete isikutega sarnased plasmakontsentratsioonid (kahel patsiendil
läbiviidud uuringu tulemused).
Rasedus ei mõjuta kliiniliselt olulisel määral meflokviini farmakokineetikat.
Meflokviini farmakokineetika võib malaaria ägedas faasis muutuda.
Erinevate etniliste gruppide vahel on täheldatud farmakokineetilisi erinevusi. Võrreldes erinevustega
peremeesorganismi immuunstaatuses ja parasiidi enda tundlikkuses meflokviini suhtes on need vähese
tähtsusega.
Pikaajalise profülatika ajal jääb meflokviini poolväärtusaeg muutumatuks.
Biosaadavus
250 mg toimeaine sisaldusega tableti biosaadavus võrreldes suukaudse lahusega oli 87 ± 11%
(75...104%). Toidu olemasolu maos kiirendab märkimisväärselt toimeaine imendumist ja ulatust,
suurendades biosaadavust ligikaudu 40%.
Meflokviini absoluutset biosaadavust suu kaudu manustamisel pole kindlaks tehtud, kuna
veenisiseselt manustatavad ravimvormid puuduvad.
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
Äge toksilisus
Meflokviini LD oli suukaudse manustamise järel vahemikus 275 mg/kg (merisigadel) ja 1320 mg/kg
50
(emashiirtel). Koertel ei tekkinud üksikannusena kuni 420 mg/kg manustamisel kõrvaltoimeid.
Krooniline toksilisus
Kahe aasta jooksul hiirtel läbiviidud kroonilise toksilisuse uuringutes ei kirjeldatud kõrvaltoimete
teket annuste 5 või 12,5 mg juures. Annuse 30 mg/kg manustamisel vähenes mõnevõrra isasloomade
kehakaal ja suurenes surmajuhtude arv emasloomade seas.
Meflokviini pika poolväärtusaja tõttu põhjustab ravimi pikaajaline kõrgetes annustes igapäevane
manustamine rottidel ja koertel ravimi kuhjumist ja sellest tingitud toksiliste toimetena maksa ja
lümfaatilise koe kahjustumist. Reesusahvidel läbiviidud uuringutes sarnaseid toimeid ei täheldatud.
Rottide ega hiirtega läbiviidud uuringutes ei ole kartsinogeenset toimet täheldatud.
11
Reproduktsioonitoksilisus
Embrüotoksilisuse uuringutes täheldati rottidel ja hiirtel väärarengute teket ning rottidel, hiirtel ja
küülikutel embrüoletaalset toimet, kui meflokviini manustati tiinuse varajases staadiumis emale
toksilistes kogustes. Isasrottidel kirjeldati toksilise annuse manustamisel pöördumatut viljakuse
langust. Meflokviini ulatusliku kasutamiskogemuse põhjal raseduse teises ja kolmandas trimestris
inimesel pole kahjulikke mõjusid lootele kirjeldatud. Kogemused raseduse esimesel trimestril on
ebapiisavad. Embrütoksilist toimet pole kirjeldatud.
6. Farmatseutilised andmed
6.1. Abiainete loetelu
Mikrokristalne tselluloos, laktoosmonohüdraat, krospovidoon, maisitärklis, ammoonium-
kaltsiumalginaat, talk, magneesiumstearaat, poloksameer 3800.
6.2. Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3. Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Mitte kasutada pärast pakendil märgitud kõlblikkusaja lõppu.
6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoida niiskuse eest kaitstult.
Hoida tablette blisterpakendis.
6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Alumiiniumblister, 8 tabletti pakendis.
6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Kasutamata/kõlblikkusaja ületanud ravimite hävitamine
Ravimite sattumine keskkonda peab olema viidud miinimumini. Ravimeid ei tohi ära visata
kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga.
7. Müügiloa hoidja
Roche Eesti OÜ
Lõõtsa 2
11415 Tallinn, Eesti
8. Müügiloa number
445004
9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev
28.04.2004/31.03.2014
12
10. Teksti läbivaatamise kuupäev
Ravimiametis kinnitatud juunis 2014
13