DIAZEPEKS

Toimeained: diasepaam

Ravimi vorm: süstelahus

Ravimi tugevus: 5mg 1ml 2ml 10TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on DIAZEPEKS ja milleks seda kasutatakse

Diazepeks on bensodiasepiinide rühma kuuluv ravim, millele on iseloomulik rahustav, ärevusevastane,
lihaseid lõõgastav ja krambivastane toime; omab ka uinutavat toimet.

Näidustused
Üldanesteesia sissejuhatamine; ärevusseisundid; krambisündroom, epileptiline staatus, febriilsed
krambid; alkoholi võõrutusnähud.


2. Mida on vaja teada enne DIAZEPEKS võtmist

Ärge kasutage Diazepeks'i
• kui te olete ülitundlik (allergiline) diasepaami, teiste bensodiasepiinide või Diazepeks’i
mõne koostisosa suhtes;
• kui teil on äge kitsanurga glaukoom või lahtisenurga glaukoom, kui patsiendile ei ole
määratud vastavat ravi;
• kui teil on raskekujuline lihasnõrkus (myasthenia gravis);
• kui teil on hingamise depressioon, äge hingamispuudulikkus;
• uneapnoe;
• kui teil on raske maksahaigus;
• kui teil on porfüüria (pärilik ainevahetushäire, mille puhul on tegemist toksiliste vaheainete
kuhjumisega organismis, mis eelkõige kahjustavad nahka ja närvisüsteemi);
• kui teil on äge alkoholi või kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite mürgistus.

Diazepeksi ei kasutata foobiate, obsessiivsete seisundite (korduvad ebameeldivad mõtted või
tundmused, mis põhjustavad ärevust) ja krooniliste psühhooside korral. Kui teil esineb mõni ülalkirjeldatud seisunditest, palun rääkige sellest enne Diazepeks’i kasutamist
oma arstile.


2
Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Diazepeks
Bensodiasepiinide kasutamisega võivad kaasneda paradoksaalsed reaktsioonid nagu ärevus,
erutusseisund, ärrituvus, agressiivsus, luulud, raev, õudusunenäod, hallutsinatsioonid, psühhoosid,
mitteadekvaatne käitumine jt. Nimetatud sümptomite ilmnemisel tuleb ravimi kasutamine lõpetada.
Selliste sümptomite ilmnemise oht on suurem lastel ja eakatel patsientidel.
Bensodiasepiinide kasutamine võib tekitada sõltuvust. Risk on suurem pikaajalise ravi ja/või
suuremate annuste korral, eriti patsientidel, kellel on eelsoodumus alkoholi või ravimite
kuritarvitamise tõttu. Väljakujunenud füüsilise sõltuvuse korral võib ravi katkestamine esile kutsuda
ärajätunähud. Nendeks võivad olla peavalu, lihasvalu, äärmine ärevus, pinge, segasus, ärrituvus.
Rasketel juhtudel võivad esineda järgmised sümptomid: derealisatsioon, depersonalisatsioon, jäsemete
tuimus, suurenenud tundlikkus valgusele, helidele ja füüsilisele kontaktile, hallutsinatsioonid või
epileptilised hood. Pärast pikemaajalist intravenoosset manustamist on soovitatav annust järk-järgult
vähendada.
Kasutamine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid
ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Diazepeks’i koosmanustamine järgmiste ravimite ja ainetega tugevdab tsentraalset pärssivat toimet:
- antipsühhootilised ravimid, antidepressandid, nt monoamiinoksüdaasi (MAO) inhibiitorid,


fenotiasiinid (kasutatakse vaimsete probleemide ravis),
- barbituraadid (epilepsia ravimid),
- narkootilised ained (tugevad valuvaigistid),
- antihistamiinikumid (allergia ravimid),
- müorelaksandid (baklofeen, tisanidiin),
- nabiloon (kasutatakse iivelduse ja oksendamise vastu),
- lofeksidiin (aitab leevendada tugevate valuvaigistite võtmise lõpetamise järgseid sümptomeid),
- tsimetidiin (kasutatakse haavandtõve raviks),
- disulfiraam (kasutatakse alkoholisõltuvuse raviks),
- alkohol.
Tõuseb apnoe risk, võimalikud on hüpotensioon ja lihasnõrkus.

- Samaaegsel kasutamisel antihüpertensiivsete (vererõhku alandavate) ravimitega suureneb nende
hüpotensiivne toime. Eakad patsiendid vajavad erilist jälgimist.
- Isoniasiid (tuberkuloosiravim), ritonaviir või amprenaviir (viirusinfektsioonide ravimid)
suurendavad diasepaami kontsentratsiooni vereplasmas.
- Tsimetidiin, fluvoksamiin ja fluoksetiin (kasutatakse vaimsete probleemide ravis), võivad
potentseerida Diazepeks’i toimet.
- Samas võivad sellised ravimid nagu rifampitsiin (põletike ravim) vähendada Diazepeks’i toimet.

Diazepeks’i kasutamine koos toidu ja joogiga
Diazepeks’i ei ole soovitatav kasutada koos alkoholiga sedatiivse toime suurenemise tõttu.

Rasedus ja imetamine
Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Raseduse ajal tuleks ravimi kasutamist vältida, eriti raseduse esimesel ja kolmandal trimestril.
Esimesel trimestril diasepaami kasutamisel võib olla väike risk suulae lõhe tekkeks vastsündinul.
Kui te planeerite rasedust või arvate, et olete rase, võtke ühendust oma arstiga otsustamaks ravimi
kasutamise lõpetamist.
Diasepaam läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima. Ravi vajadusel tuleb rinnaga toitmine
katkestada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Nagu kõik seda tüüpi ravimid, võib Diazepeks vähendada reaktsioonikiirust.. Kuna ravimi põhjustatud
unisus, mälu halvenemine, koordinatsioonihäired ja lihaste funktsiooni häired vähendavad
autojuhtimise ja mehhanismide käsitsemise võimet, tuleb osavust nõudvaid tegevusi ravi ajal vältida.
Mitteküllaldane uneaja kestuse korral suureneb tähelepanuvõime halvenemise tõenäosus. Alkohol
võimendab eeltoodud toimeid.

2

3

Oluline teave mõningate Diazepeks’i koostisainete suhtes
Diazepeks süstelahus sisaldab bensüülalkoholi 15 mg/1 ml, seetõttu ei tohi seda manustada
enneaegsetele vastsündinutele ja imikutele. Võib põhjustada toksilisi ja allergilisi reaktsioone kuni 3-
aastastel lastel.
Süstelahuses sisalduv bensoehape (E 210) võib suurendada kollatõve riski vastsündinutel.
Ravim sisaldab väikeses koguses ka etanooli (0,122 mg/1 ml).

3. Kuidas DIAZEPEKS võtta

Kasutage Diazepeks'i alati täpselt nii nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.
Diazepeks süstelahust võib manustada intravenoosselt või intramuskulaarselt.
Annus määratakse individuaalselt olenevalt patsiendi vanusest ja haiguse raskusest.

Täiskasvanud
Üldanesteesia sissejuhatamine või sedatsioon enne ebameeldivat diagnostilist protseduuri
(premedikatsioon)
: 0,2 mg/kg kehakaalu kohta manustatakse intravenoosselt. Tavaannus täiskasvanule
on 10...20 mg, kuid sõltuvalt ravivastusest võivad olla vajalikud suuremad annused. Parim viis
individuaalsete annuste määramiseks: alguses süstida 5 mg (1 ml), seejärel korduvalt manustada 2,5
mg-seid annuseid (0,5 ml). Patsiendi reaktsiooni tuleb jälgida pärast iga lisainjektsiooni 30 sekundi
vältel, kuni märgatakse, et patsient suleb silmad. Maksimaalne annus peaks olema 0,35 mg/kg.
Ägedate ärevusseisundite lühiajaline ravi: manustatakse 10 mg intravenoosselt või intramuskulaarselt,
vajadusel võib manustamist korrata vähemalt 4 tunnise intervalliga.
Ägedate lihasspasmide sümptomaatiline ravi: manustatakse 10 mg aeglaselt intravenoosselt või
intramuskulaarselt, vajadusel võib manustamist korrata vähemalt 8 tunnise intervalliga. Ravi tuleb
jätkata suukaudse raviga.
Teetanus: algannus on 0,1...0,3 mg/kg kehakaalu kohta, mida korratakse iga 1...4 tunni järel. Annus
tuleb valida sõltuvalt haigusjuhu raskusest; äärmiselt rasketel juhtudel tuleb kasutada suuremaid
annuseid.
Epileptiline staatus: manustatakse 10...20 mg diasepaami intravenoosselt (5mg/min) või
intramuskulaarselt, vajadusel võib korrata 30...60 minutit hiljem. Status epilepticus'e ravimisel tuleb
arvestada diasepaami lühiajalise toimega intravenoossel manustamisel ja sellest tulenevalt
krambihoogude taastekke võimalusega: patsienti tuleb jälgida ja olla valmis korduvaks
manustamiseks.
Alkoholi võõrutusnähud: soovitatav annus on 10...20 mg intravenoosselt või intramuskulaarselt.

Eakad ja nõrgestatud patsiendid
Annused ei tohi olla suuremad kui pool tavaannusest.
Lapsed
Epileptilise staatuse ja febriilsete krampide ravi: 0,2...0,3 mg/kg kehakaalu kohta (või 1 mg eluaasta
kohta) manustatakse intravenoosselt või intramuskulaarselt, vajadusel korratakse 30...60 minuti järel.
Teetanus: sama kui täiskasvanutel.
Premedikatsioon: kuni 0,2 mg/kg kehakaalu kohta. Manustada tuleb aeglaselt (0,5 ml/min).
Diazepeks’i tuleb süstida küünraaugu suurde veeni, hüpotensiooni või apnoe tekkeriski
vähendamiseks peab patsient kogu protseduuri vältel olema selili liikumatus asendis.

Kui te kasutate Diazepeks’i rohkem kui ette nähtud
Bensodiasepiinide üleannustamise tulemusena tekib harilikult kesknärvisüsteemi pärssumine, mis
võib väljenduda unisusest koomani. Kergematel juhtudel on sümptomiteks unisus, segasus, reflekside
pärssumine ja letargia. Raskematel juhtudel võivad sümptomiteks olla liigutuste koordinatsioonihäire,
lihasnõrkus, vererõhu langus, hingamisdepressioon, kooma (harva) ja surm (väga harva).
Üleannustamise korral võtke viivitamatult ühendust oma arstiga!



3

4

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka Diazepeks põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimed on esitatud vastavalt alljärgnevale esinemissageduse konventsioonile:
Sage (esineb vähem kui 1 isikul 10-st),
Aeg-ajalt (esineb vähem kui 1 isikul 100-st),
Harv (esineb vähem kui 1 isikul 1000-st),
Väga harv (esineb vähem kui 1 isikul 10000-st).

Sageli tekkivad kõrvaltoimed on väsimus, unisus, ataksia, ravimsõltumus, lihasnõrkus; tavaliselt on
need annusest sõltuvad. Valdavalt tekivad need nähud ravi alguses ja mööduvad pikemaajalisel
kasutamisel. Intravenoosne manustamine võib põhjustada süstekohal paikseid reaktsioone, samuti
tromboflebiiti (trombidega kulgev veenipõletik) ja tromboosi (veresoone ummistus, mis on tingitud
veresoonesisesest verehüübimisest). Intramuskulaarne manustamine võib põhjustada lokaalset
valutunnet, mõnel juhul võib tekkida süstekohal nahapunetus.

Aeg-ajalt esinevad Närvisüsteemi häired: segasus, amneesia, närvilisus, düsartria, peavalu, hüpokineesia, peapööritus,
treemor, minestamine, apnoe.
Psühhiaatrilised häired: depressioon, paranoia (ülemäärane ärevus või hirm).
Paradoksaalsed reaktsioonid (sh äge ärevusseisund, hirmuseisund, hallutsinatsioonid, lihastoonuse
tõus, unetus või unehäired, õudusunenäod, agressiivsus, ebaadekvaatne käitumine).
Südamehäired: südamerütmi aeglustumine, äge vereringe puudulikkus.
Veresoonkonna häired: vererõhu langus.
Seedetrakti häired: kõhukinnisus, iiveldus.
Hingamishäired: apnoe.
Neerude- ja kuseteede häired: kusepidamatus või kusepeetus.
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired: suguvõime muutus.
Nägemishäired: nägemisteravuse langus, kahelinägemine, kiired tahtmatud silmatõmblused..
Nahareaktsioonid: nõgestõbi, nahalööbed.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed
Maksa ja sapiteede häired: maksaensüümide aktiivsuse tõus (transaminaasid ja alkaalsed fosfataasid),
kollatõbi.
Südamehäired: südameseiskus.
Vere- ja lümfisüsteemi häired: vere valgeliblede arvu vähenemine.

Teised kõrvaltoimed: luksumine, süljenäärmete talitluse häired
Eakad ja maksafunktsiooni häiretega patsiendid võivad olla ülaltoodud kõrvaltoimetele
vastuvõtlikumad. Soovitatav on ravi regulaarselt jälgida ja vajadusel lõpetada see niipea kui võimalik.

Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles
infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

5. Kuidas DIAZEPEKS säilitada

Hoida külmkapis (2 oC...8 oC).
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Mitte kasutada pärast pakendile märgitud kõlblikkusaja lõppu. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele
päevale.


4

5
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma
apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta
keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Diazepeks sisaldab
- Toimeaine on diasepaam (Diazepamum).
1 ml süstelahust sisaldab 5 mg diasepaami.
- Abiained on bensüülalkohol, bensoehape (E 210), propüleenglükool, naatriumbensoaat (E 211), 96%
etüülalkohol ja süstevesi.

Kuidas Diazepeks välja näeb ja pakendi sisu
Värvitu või nõrgalt kollakas rohelise tooniga läbipaistev lahus.

Pakendis 10 ampulli 0,5% lahusega, 2 ml süstelahust ampullis.
Pakendis 330 ampulli 0,5% lahusega, 2 ml süstelahust ampullis (raviasutustele).

Müügiloa hoidja ja tootja
AS GRINDEKS.
Krustpils 53, Rīga, LV-1057, Läti.
Tel.: +371 67083205
Faks: +371 67083505
e-mail: grindeks@grindeks.lv

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:
AS Grindeks Eesti filiaal,
Tondi 33,11316 Tallinn.
Telefon: 612 02 24

Infoleht on viimati kooskõlastatud aprillis 2011

5



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

DIAZEPEKS, 5 mg/ml süstelahus

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Süstelahuse 1 ml sisaldab 5 mg diasepaami.
INN. Diazepamum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Süstelahus.
Värvitu või nõrgalt kollakas rohelise tooniga läbipaistev lahus.

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Üldanesteesia sissejuhatamine; ärevusseisundid; krambisündroom, epileptiline staatus, febriilsed
krambid; alkoholi võõrutusnähud.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Diazepeks süstelahust võib manustada intravenoosselt või intramuskulaarselt.
Annus määratakse individuaalselt olenevalt näidustusest ja haiguse raskusest.
Intravenoosselt tuleb ravimit manustada aeglaselt (0,5…1 ml/min või 2,5…5 mg/min).

Täiskasvanud
Üldanesteesia sissejuhatamine või sedatsioon enne ebameeldivat diagnostilist protseduuri
(premedikatsioon)
: 0,2 mg/kg kehakaalu kohta intravenoosselt. Tavaannus täiskasvanule on 10...20
mg, kuid sõltuvalt ravivastusest võivad olla vajalikud suuremad annused. Parim viis individuaalsete
annuste määramiseks: alguses süstida 5 mg (1 ml), seejärel korduvalt manustada 2,5 mg-seid annuseid
(0,5 ml). Patsiendi reaktsiooni tuleb jälgida pärast iga lisainjektsiooni 30 sekundi vältel, kuni
märgatakse, et patsient suleb silmad. Maksimaalne annus peaks olema 0,35 mg/kg.

Ägedate ärevusseisundite lühiajaline ravi: manustatakse 10 mg intravenoosselt või intramuskulaarselt,
vajadusel võib manustamist korrata vähemalt 8 tunnise intervalliga. Ravi tuleb jätkata suukaudse
raviga.
Ägedate lihasspasmide sümptomaatiline ravi: manustatakse 10 mg aeglaselt intravenoosselt või
intramuskulaarselt, vajadusel võib manustamist korrata vähemalt 4 tunnise intervalliga.
Teetanus: algannus on 0,1...0,3 mg/kg kehakaalu kohta, mida korratakse iga 1...4 tunni järel. Annus
tuleb valida sõltuvalt haigusjuhu raskusest; äärmiselt rasketel juhtudel tuleb kasutada suuremaid
annuseid.
Epileptiline staatus: manustatakse 10...20 mg diasepaami intravenoosselt (5 mg/min) või
intramuskulaarselt, vajadusel võib korrata 30...60 minutit hiljem.
Status epilepticus'e ravimisel tuleb arvestada diasepaami lühiajalise toimega intravenoossel
manustamisel ja sellest tulenevalt krambihoogude taastekke võimalusega: patsienti tuleb jälgida ja olla
valmis korduvaks manustamiseks.

Alkoholi võõrutusnähud: soovitatav annus on 10...20 mg intravenoosselt või intramuskulaarselt.
Eakad ja nõrgestatud patsiendid
Annused ei tohi olla suuremad kui pool tavaannusest.
Lapsed
Epileptilise staatuse ja febriilsete krampide ravi: 0,2...0,3 mg/kg kehakaalu kohta (või 1 mg eluaasta
kohta) manustatakse intravenoosselt või intramuskulaarselt, vajadusel korratakse 30...60 minuti järel.
Teetanus: sama kui täiskasvanutel.
Premedikatsioon: kuni 0,2 mg/kg kehakaalu kohta. Manustada tuleb aeglaselt (0,5 ml/min).
Diazepeks’i tuleb süstida küünraaugu suurde veeni, hüpotensiooni või apnoe tekkeriski
vähendamiseks peab patsient kogu protseduuri vältel olema selili liikumatus asendis.

4.3. Vastunäidustused

- teadaolev ülitundlikkus diasepaami, teiste bensodiasepiinide või ravimi ükskõik millise
abiaine suhtes;
- äge kitsanurga glaukoom või lahtisenurga glaukoom, kui patsiendile ei ole määratud vastavat
ravi;
- myasthenia gravis;
- hingamise pärssumine, äge hingamispuudulikkus;
- uneapnoe;

- raske maksapuudulikkus;
- porfüüria;

- äge intoksikatsioon alkoholiga või teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ainetega.
Vastunäidustatud foobiate või obsessiivsete seisundite, krooniliste psühhooside korral.

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Orgaanilise ajukahjustusega (eriti arterioskleroos) või kroonilise kopsupuudulikkusega patsientidele ei
tohi diasepaami manustada. Siiski võib hädaolukorras või kui sellist patsienti ravitakse haiglas.
Intravenoosselt tuleb ravimit manustada aeglaselt, mitte rohkem kui 1 ml (5 mg) minutis. Samuti võib
osutuda vajalikuks annuse vähendamine kroonilise maksahaigusega patsientidel.
Ettevaatus on vajalik neerupuudulikkusega patsientide puhul, kuigi diasepaami poolväärtusaeg on
muutumatu.
Vältida tuleb ravimi sattumist arterisse või veresoontevahelisse ruumi.
Intramuskulaarsel manustamisel tuleb ravimit süstida sügavale lihasesse.
Diasepaami ei ole soovitatav segada süstlas või infusioonisüsteemis teiste ravimitega.
Pärast intravenoosset manustamist toimib ravim kiiresti ja lühiajaliselt, seetõttu ei ole soovitatav seda
kasutada säilitusravis.
Bensodiasepiinid võivad põhjustada anterograadset amneesiat (vt lõik 4.8). Tavaliselt tekib see mõne
tunni pärast peale ravimi manustamist. Seetõttu tuleb riski vähendamiseks tagada patsiendile peale
ravimi manustamist 7...8 tundi katkematut und.
Paradoksaalsed reaktsioonid nagu rahutus, ärevus, ärrituvus, agressiivsus, luulud, raev, õudusunenäod,
hallutsinatsioonid, psühhoosid, ebaadekvaatne käitumine ja teised käitumishäired võivad ilmneda
bensodiasepiinide kasutamisel Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb ravi katkestada. Selliste
sümptomite ilmnemise tõenäosus on suurem lastel ja eakatel.

Sõltuvus ja ärajätunähud. Bensodiasepiinravi võib tekitada sõltuvust.
Risk on suurem pikaajalise ravi ja/või suuremate annuste korral, eriti patsientidel, kellel on
eelsoodumus alkoholi või ravimite kuritarvitamise tõttu. Väljakujunenud füüsilise sõltuvuse korral
võib ravi katkestamine esile kutsuda ärajätunähud. Nendeks võivad olla peavalu, lihasvalu, äärmine
ärevus, pinge, segasus, ärrituvus. Rasketel juhtudel võivad esineda järgmised sümptomid:
derealisatsioon, depersonalisatsioon, jäsemete tuimus, suurenenud tundlikkus valgusele, helidele ja
füüsilisele kontaktile, hallutsinatsioonid või epileptilised hood. Pärast pikemaajalist intravenoosset
manustamist on soovitatav annust järk-järgult vähendada.
Eriti ettevaatlik tuleks olla Diazepeks’i manustamisel eakatele, nõrgestatud organismiga, aga ka
kardiorespiratoorsete haigustega patsientidele apnoe ja südameseisaku ohu tõttu.
Samaaegne barbituraatide, alkoholi jt KNS depressantide kasutamine suurendab kardiorespiratoorset
depressiooni koos suurenenud apnoe ohuga.
Pikemaajalise ravi korral on soovitatav teha vereanalüüs ja hinnata maksa funktsionaalset seisundit.
Pediaatrias kasutatakse ravimi minimaalseid annuseid, et vältida ohtlikke kõrvaltoimeid (apnoe või
kestev unisus).
Diasepaami ei ole soovitatav kasutada sünnitusabis. Raseduse ajal võib diasepaami kasutada ainult
juhul kui puudub alternatiiv (vt lõik 4.6).

Süstelahus sisaldab bensüülalkoholi 15 mg/ml. Seetõttu ei tohi seda manustada enneaegsetele
vastsündinutele ja imikutele. Võib põhjustada toksilisi ja anafülaktoidseid reaktsioone kuni 3-aastastel
lastel.
Süstelahuses sisalduv bensoehape (E 210) võib suurendada kollatõve riski vastsündinutel. Ravim
sisaldab väikeses koguses ka etanooli (0,122 mg/ml).

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Diasepaami tsentraalne pärssiv toime tugevneb järgmiste ravimite ja ainetega koosmanustamisel:
sedatiivsed antihistamiinikumid, antipsühhootilised ravimid, müorelaksandid (baklofeen, tisanidiin),
nabiloon, lofeksidiin, aga ka fenotiasiini derivaadid, barbituraadid, narkootilised ained,
antidepressandid (MAO inhibiitorid jt), tsimetidiin, disulfiraam ja alkohoolsed joogid. Tõuseb apnoe
risk, võimalikud on hüpotensioon ja lihasnõrkus.
Samaaegsel kasutamisel antihüpertensiivsete ravimitega suureneb nende hüpotensiivne toime. Eakad
patsiendid vajavad hoolikat jälgimist.
Isoniasiid, ritonaviir, amprenaviir suurendavad diasepaami kontsentratsiooni vereplasmas.
Kui Diazepeksi manustatakse intravenoosselt koos narkootiliste analgeetikumidega (nt hambaravis),
on soovitatav manustada Diazepeks pärast analgeetikumi ja annus tuleb hoolikalt tiitrida vastavalt
patsiendi vajadusele.

Teadaolevad maksaensüümide inhibiitorid (nt tsimetidiin, fluvoksamiin, fluoksetiin, omeprasool)
vähendavad bensodiasepiinide kliirensit potentseerides nii nende toimet, samas teadaolevate
maksaensüümide indutseerijatega (nt rifampitsiin) koosmanustamisel bensodiasepiinide toime
väheneb.

Suukaudsed kontratseptiivid võivad pärssida diasepaami süstelahuse metabolismi.

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Diasepaami ohutus raseduse ajal ei ole tõestatud, samuti ei ole riski puudumise kohta tõendeid
loomkatsetest.
Diasepaam läbib platsentaarbarjääri.
Kui Diazepeksi on määratud fertiilses eas naisele, tuleb teda hoiatada, et juhul kui ta kavatseb
rasestuda või kui ta arvab, et on rase, peab ta ühendust võtma oma arstiga ravi lõpetamiseks.
Esimesel trimestril diasepaami kasutamisel võib olla väike risk suulae lõhe tekkeks vastsündinul.
Seetõttu ei tohiks diasepaami raseduse ajal kasutada, eriti esimesel trimestril.
Bensodiasepiinide suurte annuste kasutamine või väikeste annuste kestev kasutamine raseduse
viimasel trimestril või sünnituse ajal on põhjustanud vastsündinul südame rütmihäireid, hüpotooniat,
imemisnõrkust, hüpotermiat ja mõõdukat respiratoorset depressiooni. Tuleb meeles pidada, et
vastsündinutel (eriti enneaegsetel) ei ole ravimit lõhustav ensüümsüsteem veel täielikult välja
arenenud.

Vastsündinutel, kelle emad on raseduse lõpus pidevalt kasutanud bensodiasepiine, võib olla välja
kujunenud füüsiline sõltuvus ja neil on risk ärajätunähtude tekkeks.

Diasepaam imendub rinnapiima. Ravi vajadusel tuleb rinnaga toitmine katkestada.

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Patsiente tuleb teavitada, et nagu kõik seda tüüpi ravimid, võib Diazepeks vähendada
reaktsioonikiirust. Ravi ajal tuleb hoiduda masinatega töötamisest (autojuhtimine ja töötamine
mehhanismidega), kuna ravim põhjustab unisust ja koordinatsioonihäireid. Lisaks tuleb patsiente
teavitada, et alkohol süvendab kõiki häireid ja selle kasutamist tuleb ravi ajal vältida.

4.8. Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on esitatud vastavalt MedDRA süsteemi organite klassifikatsioonile ja MedDRA
esinemissageduse konventsioonile: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1 /1000
kuni < 1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata
olemasolevate andmete alusel).

Sageli tekkivad kõrvaltoimed on väsimus, unisus, ataksia, ravimsõltuvus, lihasnõrkus; tavaliselt on
need annusest sõltuvad. Valdavalt tekivad need nähud ravi alguses ja mööduvad pikemaajalisel
kasutamisel. Intravenoosne manustamine võib põhjustada süstekohal paikseid reaktsioone, samuti
tromboflebiiti ja tromboosi. Selliste kõrvaltoimete vältimiseks tuleb Diazepeksi manustada suurtesse
veenidesse ja väga väikeseid veene süstimiseks mitte kasutada. Intramuskulaarne manustamine võib
põhjustada lokaalset valutunnet, mõnel juhul võib tekkida süstekohal erüteem.
Rangelt tuleb vältida ravimi süstimist arterisse või veresoontevahelisse ruumi.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed
Närvisüsteemi häired: segasus, amneesia, närvilisus, düsartria, peavalu, hüpokineesia, peapööritus,
treemor, minestamine.
Psühhiaatrilised häired: depressioon, paranoia.
Paradoksaalsed reaktsioonid (sh äge ärevusseisund, hirmuseisund, hallutsinatsioonid, lihastoonuse
tõus, unetus või unehäired, õudusunenäod, agressiivsus, ebaadekvaatne käitumine).
Südamehäired: bradükardia, kardiovaskulaarne kollaps.
Veresoonkonna häired: hüpotensioon.
Seedetrakti häired: kõhukinnisus, iiveldus.
Hingamishäired: apnoe.
Neerude- ja kuseteede häired: kusepidamatus või kusepeetus.
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired: suguvõime muutus.
Nägemishäired: nägemisteravuse langus, diploopia, nüstagmid.
Nahareaktsioonid: nõgestõbi, nahalööbed.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed
Maksa ja sapiteede häired: transaminaaside ja aluseliste fosfataaside (maksaensüümid) taseme tõus,
kollatõbi.
Südamehäired: südame seiskus.
Vere- ja lümfisüsteemi häired: neutropeenia.

Teised kõrvaltoimed: luksumine, süljenäärmete talitluse häired.
Eakad ja maksafunktsiooni häiretega patsiendid on ülaltoodud kõrvaltoimetele eriti vastuvõtlikud.
Soovitatav on ravi kulgu pidevalt jälgida ja vajadusel lõpetada see niipea kui võimalik.

4.9. Üleannustamine

Üleannustamise korral bensodiasepiinidega tekib kesknärvisüsteemi depressioon, mille tugevus
varieerub unisusest koomani. Kergematel juhtudel on sümptomiteks unisus, segasus, reflekside
pärssumine, letargia. Tõsisematel juhtudel võivad sümptomiteks olla ataksia, hüpotoonia,
hüpotensioon, respiratoorne depressioon, kooma (harva) ja surm (väga harva). Üleannustamise korral
tuleb teostada maoloputus (kui ravimit manustati suukaudselt), stimuleerida hingamist, manustada
intravenoosselt vedelikku.
Diasepaam ei ole dialüüsiga organismist eemaldatav. Ravi on sümptomaatiline: hingamise, pulsi ja
arteriaalse vererõhu kontroll. Hüpotensiooni ravitakse metaraminolooni või norepinefriiniga.
Kesknärvisüsteemi pärssiva toime vähendamiseks võib kasutada spetsiifilist bensodiasepiinide
retseptorite antagonisti - flumaseniili. Sellist ravi saavad patsiendid vajavad hoolikat jälgimist
haiglatingimustes. Flumaseniili tuleb ettevaatusega manustada epilepsiahaigetele, kes saavad
bensodiasepiinravi.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: bensodiasepiini derivaadid, ATC-kood: N05BA01

Diazepeks sisaldab toimeainet diasepaami - psühhotroopset bensodiasepiini, millele on iseloomulikud
järgmised väljendunud toimed: rahustav, ärevusevastane, krambivastane, müorelakseeriv aga ka
uinutav toime. Kesknärvisüsteemis (KNS) seondub diasepaam spetsiifiliste bensodiasepiini
retseptoritega, mis on tihedalt seotud KNS-i peamise pärssiva mediaatori - gamma-aminovõihappega
(GAVH). Seetõttu suurenebki ravimi kasutamise ajal GAVH pärssiv toime KNS-le. Diasepaam toimib
limbilisse süsteemi ning peaaju kooreosasse, põhjustades sellega sedatiivset ja anksiolüütilist toimet.
Diasepaami müorelakseeriv ning krambivastane toime põhineb võimel vähendada kõigis ajuosades
epileptilist aktiivsust ja pärssida spinaalseid reflekse. Diasepaam ei toimi autonoomse närvisüsteemi
perifeersetesse retseptoritesse ja ei põhjusta ekstrapüramidaalsüsteemi häireid.

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Diasepaami imendumine oleneb tema manustamisviisist. Lihasesisesel manustamisel võib ravimi
imendumisejärgne maksimaalne kontsentratsioon vereplasmas olla madalam kui suukaudsel
manustamisel.
Jaotumine
Diasepaami ja selle metaboliitide seondumine plasmavalkudega on kõrge (98%). Diasepaam on
lipiidlahustuv; diasepaam ja selle metaboliidid läbivad hematoentsefaal- ja platsentaarbarjääri ning
erituvad ka rinnapiima koguses ligikaudu üks kümnendik võrreldes ema plasmakontsentratsiooniga.
Metabolism
Diasepaam metaboliseerub põhiliselt farmakoloogiliselt aktiivseteks metaboliitideks nagu N-desmetüüldiasepaam, temasepaam, oksasepaam.
Eliminatsioon
Diasepaamile on pärast intravenoosset manustamist iseloomulik kahefaasiline eliminatsioon.
Eliminatsiooni esimeses faasis toimub ravimi kiire jaotumine organismis, teises faasis pikaajaline
eliminatsioon 1...2 päeva vältel. Diasepaami eliminatsiooni poolväärtusaeg võib olla isegi 2...5 päeva
tema aktiivse metaboliidi N-desmetüüldiasepaami (nordiasepaam) tõttu.
Ravimi korduval kasutamisel võivad nii diasepaam kui ka N-desmetüüldiasepaam kumuleeruda
organismis. Viimase puhul võib püsiseisundi saavutamine võtta kuni kaks nädalat ja võib saavutada
kõrgema kontsentratsiooni kui algühend.
Diasepaam ja selle metaboliidid eritatakse uriiniga, valdavalt konjugeeritud vormis. Diasepaami
kliirens on 20...30 ml/min.
Farmakokineetika ja kliinilised erijuhud
Ravimi ja selle metaboliitide eliminatsiooni poolväärtusaeg on tõusnud vastsündinutel ja vanuritel, aga
ka maksahaiguste korral. Neerufunktsiooni häirete korral diasepaami poolväärtusaeg ei muutu.
Diasepaami intramuskulaarse manustamise korral võib tõusta seerumi kreatiini fosfokinaasi aktiivsus,
mille maksimaalne tase saabub 12...24 tundi pärast manustamist. Seda fakti tuleb arvesse võtta
müokardi infarkti diagnoosi korral.
Intramuskulaarse manustamise korral on diasepaami imendumine ebaühtlane, eriti tuharalihastest.
Seda manustamisteed tuleks kasutada ainult juhul kui suukaudne või intravenoosne manustamine ei
ole võimalik või soovitatav.
Diasepaami ja selle metaboliitide plasmakontsentratsiooni ning terapeutilise efekti vahel ei ole
korrelatsiooni.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

.

Äge toksilisus
Diasepaamil on loomkatsetes hiirtega kindlaks tehtud järgmine äge toksilisus (DL50):
nahaalusi - >800 mg/kg,
kõhukelmealusi - 220 mg/kg,
intravenoosselt - >100 mg/kg.
Toime reproduktiivsele süsteemile
Ravimi suukaudne manustamine rottidele annuses 100 mg/kg vähendas eluvõimeliste munarakkude ja
ellujäänud poegade arvu. Ravimi manustamisel rottidele annuses 80 mg/kg ei ilmnenud teratogeenset
efekti.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Bensüülalkohol, bensoehape (E 210), propüleenglükool, naatriumbensoaat (E 211), etüülalkohol 96%,
süstevesi.

6.2. Sobimatus

Diazepeks'i süstelahus ei sobi vesilahustega. Diazepeks’i süstelahust ei soovitata sademe tekke ohu
tõttu manustada ühes süstlas või infusioonsüsteemis teiste ravimitega.

6.3. Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida külmkapis (2°C...8°C).
Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

2 ml ampullis, pakendis 10 ampulli või 330 ampulli (raviasutustele).

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. Müügiloa hoidja

AS GRINDEKS.
Krustpils 53, RÄ«ga, LV-1057, Läti
Tel.: +371 67083205
Faks: +371 67083505
e-mail: grindeks@grindeks.lv


8. Müügiloa number

:

203898

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

:

19.06.1998/28.01.2011

10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud aprillis 2011