AMOKSIKLAV

Amoksiklav on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel (vt lõigud 4.2, 4.4
ja 5.1):
- äge bakteriaalne sinusiit (adekvaatselt diagnoositud),
- äge keskkõrvapõletik,
- kroonilise bronhiidi ägenemine (adekvaatselt diagnoositud),
- keskkonnatekkene pneumoonia,
- tsüstiit,
- püelonefriit,
- naha ja pehmete kudede infektsioonid, eelkõige tselluliit, loomahammustused, hamba raske
abstsess koos edasiareneva tselluliidiga,
- luude ja liigeste infektsioonid, eelkõige osteomüeliit.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Annused on läbivalt toodud amoksitsilliini/klavulaanhappe sisaldusena, välja arvatud juhul, kui
annused on esitatud üksikkomponentide kohta eraldi.

Amoksiklav’i individuaalse annuse valikul tuleb arvestada järgmist:
- arvatavaid haigustekitajaid ning nende tõenäolist tundlikkust antibiootikumide suhtes (vt lõik
4.4),
- infektsiooni raskust ja asukohta,
- patsiendi vanust, kehakaalu ja neerufunktsiooni (vt allpool).

Vajadusel tuleb kaaluda teist amoksitsilliini/klavulaanhappe kombinatsiooni (nt suurema
amoksitsilliini annusega ja/või teistsuguse amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtega) kasutamist, (vt
lõigud 4.4 ja 5.1).

Täiskasvanutele ja lastele kehakaaluga ≥40 kg annab Amoksiklav’i käesolev ravimvorm ööpäevase
koguannuse 1750 mg amoksitsilliini/250 mg klavulaanhapet kaks korda päevas manustamisel 2625 mg amoksitsilliini/375 mg klavulaanhapet kolm korda päevas manustamisel, kui ravimit
manustatakse vastavalt allpool toodud soovitustele. Lastele kehakaaluga <40 kg annab Amoksiklav’i
käesolev ravimvorm maksimaalse ööpäevase annuse 1000...2800 mg amoksitsilliini/143...400 mg
klavulaanhapet, kui ravimit manustatakse vastavalt allpool toodud soovitustele. Kui vajalikuks osutub
amoksitsilliini suurema ööpäevase annuse kasutamine, on soovitatav valida mõni teine
amoksitsilliin/klavulaanhappe kombinatsiooni ravimvorm, et vältida klavulaanhappe liiga suurte
ööpäevaste annuste manustamist (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Ravi kestus oleneb patsiendi ravivastusest. Mõned infektsioonid (nt osteomüeliit) vajavad
pikemaajalist ravi. Ravi pikendamisel üle 14 päeva tuleb patsiendi seisundit eelnevalt hinnata
(pikaajalise ravi kohta vt lõik 4.4).

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga ≥40 kg
Soovitatavad annused:
• tavaline annus: (kõikidel näidustustel) 875 mg/125 mg kaks korda ööpäevas;
• suurem annus (eriti infektsioonide korral, nagu keskkõrvapõletik, sinusiit, alumiste
hingamisteede infektsioonid ja kuseteede infektsioonid): 875 mg/125 mg kolm korda ööpäevas.

Lapsed kehakaaluga <40 kg
Laste ravimisel võib kasutada Amoksiklav’i tablette, suspensiooni või lastele mõeldud pulbrivormi
kotikestes.
Soovitatavad annused:
• 25 mg/3,6 mg/kg/ööpäevas kuni 45 mg/6,4 mg/kg/ööpäevas, kaheks annuseks jaotatuna;
• kuni 70 mg/10 mg/kg/ööpäevas manustamist kaheks annuseks jaotatuna võib kaaluda mõnede
infektsioonide puhul (nagu keskkõrvapõletik, sinusiit ja alumiste hingamisteede infektsioonid).

Puuduvad kliinilised andmed Amoksiklav’i suhtega 7:1 ravimvormide 45 mg/6,4 mg/kg ööpäevas
ületavate annuste kasutamise kohta alla 2 aasta vanustel lastel.

Puuduvad kliinilised andmed Amoksiklav’i suhtega 7:1 ravimvormide kasutamise kohta alla 2 kuu
vanustel lastel. Seetõttu vastavad annustamissoovitused puuduvad.

Eakad
Annust ei ole vaja kohandada.

Neerukahjustus
Annuseid ei ole vaja kohandada, kui patsiendi kreatiniini kliirens (CrCl) on üle 30 ml/min.

Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on alla 30 ml/min, ei soovitata kasutada Amoksiklav’i
ravimvorme, mis sisaldavad amoksitsilliini/klavulaanhapet suhtes 7:1, sest puuduvad annuse
korrigeerimise soovitused.

Maksakahjustus
Annustada ettevaatlikult ning jälgida regulaarselt maksafunktsiooni (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Amoksiklav on ette nähtud suukaudseks manustamiseks.

Manustada toidukorra alguses, et vähendada võimalikke seedetrakti talumatuse nähte ja optimeerida
amoksitsilliini/klavulaanhappe imendumist.

Ravi võib alustada parenteraalselt vastavalt intravenoosse preparaadi ravimi omaduste kokkuvõtet
järgides ning jätkata suukaudse preparaadiga.

Raputada pulber ühtlaseks, lisada vett vastavalt juhistele, pöörata pudel ümber ja loksutada. Loksutada
pudelit enne iga annuse manustamist (vt lõik 6.6).

Ülitundlikkus toimeainete, penitsilliinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Anamneesis raske kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) mõne teise beetalaktaami suhtes
(nt tsefalosporiin, karbapeneem või monobaktaam).

Anamneesis amoksitsilliini/klavulaanhappe manustamisest tingitud ikterus/maksakahjustus (vt lõik
4.8).

Enne ravi alustamist amoksitsilliini/klavulaanhappega tuleb hoolikalt välja selgitada, kas varem on
olnud ülitundlikkusreaktsioone penitsilliinide, tsefalosporiinide või teiste beetalaktaamide suhtes (vt
lõigud 4.3 ja 4.8).

Penitsilliinravi saavatel patsientidel on kirjeldatud raskeid ja mõnikord surmaga lõppenud
ülitundlikkusreaktsioone (anafülaktoidseid reaktsioone). Need reaktsioonid tekivad suurema
tõenäosusega isikutel, kellel on olnud ülitundlikkust penitsilliinide suhtes ning atoopikutel. Allergilise
reaktsiooni tekkides tuleb ravi amoksitsilliini/klavulaanhappega lõpetada ning alustada vastavat
alternatiivset ravi.

Kui on kinnitatud, et infektsiooni tekitaja(d) on amoksitsilliinile tundlik(ud), tuleb kaaluda üleminekut
amoksitsilliini/klavulaanhappe kasutamiselt ainult amoksitsilliini kasutamisele vastavalt ametlikele
juhistele.

Käesolev Amoksiklav’i preparaat ei sobi kasutamiseks juhul, kui esineb suur oht, et oletatavad
patogeenid on vähenenud tundlikkusega või resistentsed beetalaktaamide suhtes, mida ei vahenda
klavulaanhappe poolt inhibeerimise suhtes tundlikud beetalaktamaasid. Seda ravimit ei tohi kasutada
penitsilliinresistentse S. pneumoniae raviks.

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel või suurte annuste manustamise korral võivad tekkida
krambid (vt lõik 4.8).

Amoksitsilliini/klavulaanhapet tuleks vältida, kui kahtlustatakse infektsioosset mononukleoosi, sest
selle haiguse puhul on amoksitsilliini kasutamise järgselt tekkinud morbilliformne lööve.

Samaaegne allopurinooli kasutamine amoksitsilliinravi ajal võib suurendada võimalust allergiliste
nahareaktsioonide tekkeks.

Pikaajaline kasutamine võib põhjustada mittetundlike mikroorganismide vohamist.

Ravi alguses palavikuga kulgev mädavillilise generaliseerunud erüteemi teke võib viidata ägedale
generaliseerunud eksantematoossele pustuloosile (vt lõik 4.8). Sellisel juhul tuleb
amoksitsilliin/klavulaanhape ära jätta ning amoksitsilliini igasugune edasine kasutamine on
vastunäidustatud.

Amoksitsilliin/klavulaanhapet tuleb maksakahjustusega patsientidel kasutada ettevaatusega (vt lõigud
4.2, 4.3 ja 4.8).

Peamiselt meestel ja eakatel on teatatud maksa kõrvaltoimetest ning see on tõenäoliselt seotud
pikaajalise raviga. Neid juhte on väga harva teatatud ka lastel. Igas populatsioonis tekivad nähud ja
sümptomid tavaliselt ravi ajal või vahetult pärast ravi, kuid mõningatel juhtudel ei pruugi need
ilmneda enne, kui ravi lõpust on möödunud mitu nädalat. Need on tavaliselt pöörduvad.
Maksakõrvaltoimed võivad olla rasked ning äärmiselt harvadel juhtudel on teatatud surmajuhtudest.
Need on peaaegu alati tekkinud patsientidel, kellel esineb raske põhihaigus või kes võtavad
samaaegselt ravimeid, millel on tõenäoline kahjulik toime maksale (vt lõik 4.8).

Antibiootikumidega seotud koliiti on teatatud peaaegu kõikide antibiootikumide puhul (sh
amoksitsilliin) ning selle raskusaste võib olla kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik 4.8). Seetõttu on
oluline seda diagnoosi arvesse võtta, kui patsiendil tekib kõhulahtisus antibiootikumravi ajal või järel.
Kui peaks tekkima antibiootikumiga seotud koliit, tuleb amoksitsilliin/klavulaanhape kohe ära jätta,
pidada nõu arstiga ning alustada sobivat ravi. Sel juhul on peristaltikat pärssivad ravimid
vastunäidustatud.

Pikaajalise ravi korral on soovitatav perioodiliselt hinnata organsüsteemide funktsioone, sh neeru- ja
maksafunktsiooni ning vereloomet.

Amoksitsilliini/klavulaanhapet saavatel patsientidel on harva teatatud protrombiiniaja pikenemisest.
Kui samaaegselt määratakse antikoagulante, on vajalik asjakohane jälgimine. Soovitud
antikoagulatiivse toime säilitamiseks võib olla vaja muuta suukaudsete antikoagulantide annuseid (vt
lõigud 4.5 ja 4.8).

Neerukahjustusega patsientidel tuleks annust kohandada vastavalt kahjustuse raskusastmele (vt lõik
4.2).

Patsientidel, kellel diurees on langenud, on väga harva täheldatud kristalluuriat, peamiselt
parenteraalse ravi korral. Amoksitsilliini suurte annuste manustamise ajal on soovitatav tarbida
piisavalt vedelikku ja tagada piisav diurees, et vähendada amoksitsilliiniga seotud kristalluuria
tekkevõimalust. Põiekateetriga patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida kateetri läbitavust (vt lõik
4.9).

Amoksitsilliinravi ajal tuleb uriinis glükoosisisalduse määramisel kasutada alati ensümaatilist glükoos-
oksüdaasi meetodit, sest mitteensümaatilised meetodid võivad anda valepositiivseid tulemusi.

Amoksiklav’i koostises olev klavulaanhape võib põhjustada IgG ja albumiini mittespetsiifilist
seondumist erütrotsüütide membraanidega, andes valepositiivse Coombsi testi.

Positiivseid testitulemusi on kirjeldatud Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi
kasutamisel amoksitsilliini/klavulaanhapet saavatel patsientidel, kes järgnevalt leiti olevat Aspergillus
infektsiooni vabad. Teatatud on ristreaktsioone mitte-Aspergillus polüsahhariidide ja
polüfuranoosidega Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi puhul. Seetõttu tuleb
amoksitsilliini/klavulaanhapet kasutavatel patsientidel saadud positiivseid testitulemusi tõlgendada
ettevaatusega ja kinnitada muude diagnostiliste meetodite abil.

Suukaudsed antikoagulandid
Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialdaselt kasutatud ning
koostoimetest ei ole teatatud. Kuid kirjanduses on teateid rahvusvahelise normaliseeritud suhte
suurenemisest patsientidel, kes kasutasid atsenokumarooli või varfariini koos amoksitsilliiniga. Kui
koosmanustamine on vajalik, tuleb amoksitsilliini lisamise või ärajätmise järgselt hoolikalt jälgida
protrombiiniaega või rahvusvahelist normaliseeritud suhet. Lisaks võib olla vaja muuta suukaudsete
antikoagulantide annust (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Metotreksaat
Penitsilliinid võivad vähendada metotreksaadi eritumist, suurendades toksilisust.

Probenetsiid
Samaaegne probenetsiidi kasutamine ei ole soovitatav. Probenetsiid vähendab amoksitsilliini
sekretsiooni neerutorukestes. Probenetsiidi samaaegne kasutamine võib viia amoksitsilliini (kuid mitte
klavulaanhappe) sisalduse pikaajalise suurenemiseni veres.

Mükofenolaatmofetiil
Mükofenolaatmofetiili saavatel patsientidel on teatatud aktiivse metaboliidi mükofenoolhappe (MPA)
annustamiseelse kontsentratsiooni vähenemist ligikaudu 50% võrra pärast ravi alustamist suukaudse
amoksitsilliin/klavulaanhappega. Annustamiseelse sisalduse muutus ei pruugi täpselt näidata MPA
üldise ekspositsiooni muutusi. Seetõttu ei ole siiriku funktsioonihäire kliiniliste ilmingute puudumisel
mükofenolaatmofetiili annuse muutmine tavaliselt vajalik. Kombinatsioonravi ajal ja vahetult pärast
antibiootikumravi on vajalik aga hoolikas kliiniline jälgimine.

Rasedus
Loomkatsetes ei ole ilmnenud otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule,
sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Amoksitsilliini/klavulaanhappe raseduseaegse
kasutamise kohta saadaolevad piiratud andmed inimestel ei viita kaasasündinud väärarengute riski
tõusule. Ühes uuringus kirjeldati naistel, kellel tekkis lootekesta enneaegne rebend, et profülaktiline
ravi amoksitsilliini/klavulaanhappega võib olla seotud suurenenud riskiga nekrotiseeriva enterokoliidi
tekkeks vastsündinutel. Ravimi kasutamist raseduse ajal tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui arst seda
hädavajalikuks peab.

Imetamine
Mõlemad toimeained erituvad rinnapiima (pole teada klavulaanhappe mõju rinnaga toidetavale
imikule). Rinnapiimatoidul olevatel imikutel võib tekkida kõhulahtisus ja limaskestade
seeninfektsioon, mistõttu tuleb imetamine katkestada.
Amoksitsilliini/klavulaanhapet tohib rinnaga toitmise ajal kasutada ainult pärast seda, kui arst on
hinnanud kasu ja riskide suhet.

Toimeid autojuhtimise ja masinate kasutamise võimele ei ole uuritud. Tekkida võivad aga
kõrvaltoimed (nt allergilised reaktsioonid, pearinglus, krambid), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja
masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).

Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on olnud kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine.

Järgnevalt on loetletud kliinilistes uuringutes ning turuletulekujärgelt kogutud kõrvaltoimed, mis on
klassifitseeritud MedDRA organsüsteemi klasside järgi.

Kõrvaltoimete esinemissageduse klassifitseerimiseks on kasutatud järgmisi termineid:
Väga sage (≥1/10)
Sage (≥1/100 kuni <1/10)
Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100)
Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000)
Väga harv (<1/10 000)
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Infektsioonid ja infestatsioonid
Mukokutaanne kandidoos
Sage
Mittetundlike mikroorganismide vohamine
Teadmata
Vere ja lümfisüsteemi häired
Pöörduv leukopeenia (sh neutropeenia)
Harv
Trombotsütopeenia
Harv
Pöörduv agranulotsütoos
Teadmata
Hemolüütiline aneemia
Teadmata
Veritsusaja ja protrombiiniaja pikenemine1
Teadmata
Immuunsüsteemi häired10
Angioneurootiline turse
Teadmata
Anafülaksia
Teadmata
Seerumtõve sarnane sündroom
Teadmata
Ülitundlikkusest põhjustatud vaskuliit
Teadmata
Närvisüsteemi häired
Pearinglus
Aeg-ajalt
Peavalu
Aeg-ajalt
Pöörduv hüperaktiivsus
Teadmata
Krambid2
Teadmata
Aseptiline meningiit
Teadmata
Seedetrakti häired
Kõhulahtisus
Sage
Iiveldus3
Sage
Oksendamine
Sage
Seedehäire
Aeg-ajalt
Antibiootikumiga seotud koliit4
Teadmata
Karuskeel
Teadmata
Hammaste värvuse muutus11
Teadmata
Maksa ja sapiteede häired
ASAT ja/või ALAT tõus5
Aeg-ajalt
Hepatiit6
Teadmata
Kolestaatiline ikterus6
Teadmata
Naha ja nahaaluskoe kahjustused7
Nahalööve
Aeg-ajalt
Sügelus
Aeg-ajalt
Urtikaaria
Aeg-ajalt
Multiformne erüteem
Harv
Stevensi-Johnsoni sündroom
Teadmata
Toksiline epidermaalne nekrolüüs
Teadmata
Villiline eksfoliatiivne dermatiit
Teadmata
Äge generaliseerunud eksanteemne pustuloos9
Teadmata
Neerude ja kuseteede häired
Interstitsiaalne nefriit
Teadmata
Kristalluuria8
Teadmata
1 Vt lõik 4.4
2 Vt lõik 4.4
3 Iiveldust seostatakse enim suukaudsete suurte annustega. Seedetrakti reaktsioonide tekkides saab neid
vähendada, kui amoksitsilliin/klavulaanhapet võtta toidukorra alguses.
4 Sealhulgas pseudomembranoosne koliit ja hemorraagiline koliit (vt lõik 4.4).
5 Beetalaktaamantibiootikume saanud patsientidel on täheldatud ASAT ja/või ALAT mõõdukat tõusu,
kuid nende leidude olulisus ei ole teada.
6 Neid kõrvaltoimeid on täheldatud teiste penitsilliinide ja tsefalosporiinide puhul (vt lõik 4.4).
7 Allergilise dermatiidi tekkides tuleb ravi katkestada (vt lõik 4.4).
8 Vt lõik 4.9
9 Vt lõik 4.3
10 Vt lõik 4.4
11 Lastel on väga harva kirjeldatud hammaste pindmist värvuse muutust. Hammaste värvuse muutust võib
aidata vältida hea suuõõne hügieen, kuna see on tavaliselt eemaldatav hammaste harjamisel.

Üleannustamise nähud ja sümptomid
Tekkida võivad seedetrakti sümptomid ning vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu häired. Täheldatud on
amoksitsilliiniga seotud kristalluuriat, mis osadel juhtudel on põhjustanud neerupuudulikkust (vt lõik
4.4).

Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel või suurte annuste manustamisel võivad tekkida krambid.

Kirjeldatud on amoksitsilliini sadestumist põiekateetrites, seda eelkõige suurte annuste intravenoossel
manustamisel. Seetõttu tuleb põiekateetri läbitavust regulaarselt kontrollida (vt lõik 4.4).

Mürgistuse ravi
Seedetrakti sümptomeid ravitakse sümptomaatiliselt, pöörates tähelepanu vee/elektrolüütide
tasakaalule.

Amoksitsilliini/klavulaanhapet võib vereringest eemaldada hemodialüüsi abil.

Farmakoterapeutiline rühm: penitsilliinide kombinatsioonid, k.a beetalaktamaasi inhibiitorid,
ATC-kood: J01CR02.

Toimemehhanism
Amoksitsilliin on poolsünteetiline penitsilliin (beetalaktaamantibiootikum), mis pärsib ühte või enamat
ensüümi (sageli nimetatud kui penitsilliini siduvad valgud, PBPd) bakteriaalse peptidoglükaani
biosünteesi rajal, mis on bakteri rakuseina lahutamatu ehituslik osa. Peptidoglükaani sünteesi
pärssimine nõrgendab rakuseina, millele tavaliselt järgneb raku lüüs ja surm.

Amoksitsilliin on tundlik beetalaktamaaside suhtes, mida toodavad resistentsed bakterid ning seetõttu
ei toimi ainult amoksitsilliin neid ensüüme tootvatesse haigustekitajatesse.

Klavulaanhape on penitsilliinidega ehituslikult sarnane beetalaktaam. See inaktiveerib osad
beetalaktamaasi ensüümid, hoides seeläbi ära amoksitsilliini inaktiveerimise. Klavulaanhape üksi ei
anna kliiniliselt kasulikku antibakteriaalset toimet.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe
Peamine amoksitsilliini tõhususe hindaja on minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist suurem aeg
(T>MIK).

Resistentsuse mehhanismid
Amoksitsilliini/klavulaanhappe kaks peamist resistentsuse mehhanismi on:
- inaktiveerimine nende bakteriaalsete beetalaktamaaside poolt, mida klavulaanhape ei inhibeeri,
sealhulgas klassid B, C ja D;
- penitsillini siduvate valkude muutumine, mis vähendab antibiootikumi afiinsust sihtmärgi
suhtes.

Bakterite või väljavoolupumba (efflux pump) mehhanismide mitteläbitavus võib põhjustada või
soodustada bakterite, eriti gramnegatiivsete bakterite resistentsust.

Tundlikkusläved
Amoksitsilliini/klavulaanhappe MIK tundlikkusläved on pärit EUCASTi (European Committee on
Antimicrobial Susceptibility Testing) testidest.

Mikroorganism
Tundlikkusläved (mikrogrammi/ml)

Tundlik
Vahepealne
Resistentne
Haemophilus influenzae1
≤ 1
- > 1
Moraxella catarrhalis1
≤ 1
- > 1
Staphylococcus aureus 2
≤ 2
- > 2
Koagulaasnegatiivsed
≤ 0,25

> 0,25
stafülokokid 2
Enterococcus1
≤ 4
> 8
Streptococcus A, B, C, G5
≤ 0,25
- > 0,25
Streptococcus pneumoniae3
≤ 0,5
1…2
> 2
Enterobakterid1,4
- - > 8
Gramnegatiivsed anaeroobid1
≤ 4
> 8
Grampositiivsed anaeroobid1
≤ 4
> 8
Liigiga mitteseotud
≤ 2
4…8
> 8
tunlikkusläved1
1 Amoksitsilliini kontsentratsioonide kohta teatatud väärtused. Tundlikkustesti eesmärgil on
klavulaanhappe kontsentratsioon fikseeritult 2 mg/l.
2 Teatatud väärtused on oksatsilliini kontsentratsioonid.
3 Tabelis toodud tundlikkusläved põhinevad ampitsilliinil.
4 Resistentsuse lävi R>8 mg/l tagab, et kõik resistentsuse mehhanismidega isolaadid loetakse
resistentseteks.
5 Tabelis toodud tundlikkusläved põhinevad bensüülpenitsilliinil.

Resistentsuse levimus võib varieeruda geograafiliselt ja aja jooksul valitud liikide suhtes ja eriti
raskete infektsioonide ravimisel on soovitatav järgida kohalikku informatsiooni resistentsuse kohta.
Vajadusel tuleb küsida eksperdi arvamust, kui kohalik resistentsuse levimus on selline, et ravimi
kasutamine vähemalt mõnda tüüpi infektsiooni korral on küsitav.

Sageli tundlikud liigid
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis
Gardnerella vaginalis
Staphylococcus aureus (metitsilliinile tundlik) £
Streptococcus agalactiae
Streptococcus pneumoniae1
Streptococcus pyogenes ja teised beetahemolüütilised streptokokid
Streptococcus viridans grupp

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Capnocytophaga spp.
Eikenella corrodens
Haemophilus influenzae2
Moraxella catarrhalis
Pasteurella multocida

Anaeroobsed mikroorganismid
Bacteroides fragilis
Fusobacterium nucleatum
Prevotella spp.
Liigid, mille puhul võib tekkida omandatud resistentsus
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecium $

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Escherichia coli
Klebsiella oxytoca
Klebsiella pneumoniae
Proteus mirabilis
Proteus vulgaris
Algselt resistentsed organismid
Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Acinetobacter sp.
Citrobacter freundii
Enterobacter sp.
Legionella pneumophila
Morganella morganii
Providencia spp.
Pseudomonas sp.
Serratia sp.
Stenotrophomonas maltophilia

Teised mikroorganismid
Chlamydophila pneumoniae
Chlamydophila psittaci
Coxiella burnetti
Mycoplasma pneumoniae
$ Loomulik vahepealne tundlikkus omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel.
£ Kõik metitsilliinile resistentsed stafülokokid on resistentsed amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtes.
1 Streptococcus pneumoniae, mis on resistentne penitsilliinile, ei tohi ravida
amoksitsilliini/klavulaanhappe preparaadiga (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
2 Osades EL riikides on teatatud langenud tundlikkusega tüvesid esinemissagedusega üle 10%.

Imendumine
Amoksitsilliin ja klavulaanhape lahustuvad füsioloogilise pH-ga vesilahuses täielikult. Mõlemad
komponendid imenduvad kiiresti ja hästi, kui neid manustatakse suu kaudu.
Amoksitsilliini/klavulaanhappe imendumine on parim, kui ravimit võtta toidukorra alguses. Pärast
suukaudset manustamist on amoksitsilliini ja klavulaanhappe biosaadavaus ligikaudu 70%. Mõlema
komponendi plasmaprofiilid on sarnased ning aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni (T
)
max
saabumiseni on mõlemal juhul ligikaudu üks tund.

Järgnevalt on toodud farmakokineetika tulemused uuringust, kus amoksitsilliini/klavulaanhapet
(annuses 875 mg/125 mg tablettidega kaks korda ööpäevas) manustati tühja kõhuga tervetele
vabatahtlikele.

Keskmised (± SD) farmakokineetika näitajad
Manustatud
Annus
Cmax
Tmax *
AUC (0-24h)
T 1/2
toimeaine(d)
(mg)
(mikro
(h)
(mikrogra
(h)
gram-
mmi.h/ml)
mi/ml)
Amoksitsilliin
AMX/CA
875
11,64
1,5
53,52
1,19
875 mg/125 mg
±2,78
(1,0…2,5)
±12,31
±0,21
Klavulaanhape
AMX/CA
125
2,18
1,25
10,16
0,96 ±0,12
875 mg/125 mg
± 0,99
(1,0…2,0)
±3,04
AMX - amoksitsilliin, CA - klavulaanhape
* Keskmine (vahemik)

Amoksitsilliini/klavulaanhappe manustamisel saavutatavad amoksitsilliini ja klavulaanhappe
kontsentratsioonid seerumis on sarnased nendega, mis saadakse amoksitsilliini või klavulaanhappe
samaväärsete annuste suukaudsel manustamisel eraldi.

Jaotumine
Ligikaudu 25% kogu klavulaanhappest ja 18% kogu amoksitsilliinist seondub plasmavalkudega.
Jaotusruumala on amoksitsilliinil 0,3…0,4 l/kg ja klavulaanhappel 0,2 l/kg.

Pärast intravenoosset manustamist on nii amoksitsilliini kui ka klavulaanhapet leitud sapipõies, kõhu
kudedes, nahas, rasvkoes, lihaskudedes, sünoviaal- ja peritoneaalvedelikes, sapis ja mädas.
Amoksitsilliin ei jaotu piisavalt tserebrospinaalvedelikku.

Loomkatsetes ei ole kummagi komponendi suhtes viiteid olulisele ravimist pärit ainete
koeretentsioonile. Sarnaselt enamikele penitsilliinidele on amoksitsilliin tuvastatav rinnapiimast.
Rinnapiimas on ka klavulaanhapet minimaalsetes kogustes (vt lõik 4.6).

Nii amoksitsilliin kui ka klavulaanhape läbivad platsentaarbarjääri (vt lõik 4.6).

Biotransformatsioon
Amoksitsilliin eritub osaliselt uriiniga inaktiivse penitsillaanhappena kogustes, mis moodustavad
algannusest kuni 10…25%. Klavulaanhape metaboliseeritakse inimorganismis ulatuslikult ning
väljutatakse uriini ja väljaheidetega ning väljahingatava õhuga süsinikdioksiidina.

Eritumine
Amoksitsilliini väljutatakse peamiselt neerude kaudu, klavulaanhape eritub nii renaalselt kui ka
mitterenaalselt.

Amoksitsilliini/klavulaanhappe keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg tervetel isikutel on ligikaudu
üks tund ja keskmine kogukliirens ligikaudu 25 l/tunnis. Ligikaudu 60…70% amoksitsilliinist ja
40…65% klavulaanhappest väljutatakse muutumatul kujul uriiniga esimese 6 tunni jooksul pärast
250 mg/125 mg või 500 mg/125 mg amoksitsilliini/klavulaanhappe tablettide ühekordset manustamist.
Erinevates uuringutes on leitud, et uriiniga eritub 24 tunni jooksul 50…85% amoksitsilliini ning
27…60% klavulaanhapet. Klavulaanhappe puhul eritub suurim kogus ravimist esimese 2 tunni jooksul
pärast ravimi manustamist.

Probenetsiidi samaaegsel manustamisel amoksitsilliini eritumine viivitub, kuid klavulaanhappe
eritumine neerude kaudu ei muutu (vt lõik 4.5).

Vanus
Amoksitsilliini eliminatsiooni poolväärtusaeg on 3 kuu kuni 2 aasta vanustel ja suurematel lastel ning
täiskasvanutel sarnane. Väga väikestel lastel (sh enneaegsed vastsündinud) ei tohi esimesel elunädalal
manustamise intervall olla suurem kui kaks korda ööpäevas, sest renaalne eritumistee ei ole veel küps.
Et eakatel patsientidel on suurema tõenäosusega neerufunktsioon langenud, tuleb annuseid valida
hoolikalt ning võib olla kasulik neerufunktsiooni jälgida.

Sugu
Pärast amoksitsilliini/klavulaanhappe suukaudset manustamist tervetele meestele ja naistele ei olnud
sool olulist mõju amoksitsilliini ega klavulaanhappe farmakokineetikale.

Neerukahjustus
Amoksitsilliini/klavulaanhappe kogukliirens seerumis langeb proportsionaalselt neerufunktsiooni
langusega. Ravimi kliirensi langus on rohkem väljendunud amoksitsilliini suhtes, sest suurem osa
amoksitsilliinist väljutatakse neerude kaudu. Seetõttu tuleks neerupuudulikkuse korral vältida
amoksitsilliini põhjendamatut kuhjumist, hoides klavulaanhappe taseme piisava (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus
Maksapuudulikkuse korral tuleks ravimit kasutada ettevaatusega ning regulaarselt kontrollida
maksafunktsiooni näitajaid.

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei
ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Amoksitsilliini/klavulaanhappega tehtud kroonilise toksilisuse uuringud koertel näitasid maoärritust,
oksendamist ning keele värvuse muutust.

Kartsinogeensuse uuringuid ei ole amoksitsilliini/klavulaanhappe ega selle komponentidega tehtud.

Veevaba sidrunhape
Naatriumtsistraat
Mikrokristalne tselluloos ja karboksümetüültselluloosnaatrium (Avicel)
Ksantaankummi
Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Metsiku kirsi aroom
Sidruni aroom
Naatriumsahhariin
Mannitool

Ei kohaldata.

2 aastat

Hoida temperatuuril kuni 25ºC.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.
Valmissuspensiooni tuleb hoida külmkapis ja kasutada 7 päeva jooksul.
Hoida pudel tihedalt suletuna.

Amoksiklav on saadaval polümeerist keeratava korgi ja mõõtsüstlaga varustatud pudelites (pruun
klaas, hüdrolüütiline grupp III), mis sisaldavad pulbrit 35 ml või 70 ml suukaudse suspensiooni
valmistamiseks.

Erinõuded puuduvad.
Amoksiklav väljastatakse pulbrina, mis tuleb enne kasutamist veega lahustada.

Juhised suukaudse suspensiooni valmistamiseks:
Enne kasutamist kontrollida, kas kork on terve. Raputada pudelit, et pulber muutuks ühtlaseks. Lisada
vett (allpool näidatud koguses), pöörata pudel ümber ja korralikult loksutada. Teise võimalusena võib
täita pudeli veega peaaegu kuni pudeli sildil oleva tähiseni, pöörata pudel ümber ja korralikult
loksutada. Seejärel lisada vett täpselt kuni tähiseni, pöörata pudel ümber ja uuesti korralikult
loksutada.

Pudeli
Valmistamiseks vajalik vee kogus
suurus
35 ml
29,5 ml
70 ml
59 ml

Enne iga annuse manustamist tuleb pudelit korralikult loksutada.