VÕIMALIK ARÜTMIA? 08.01.19 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere lp. Dr. Veskimägi
Olen siiamaani kimpus oma ekstrasüstolitega. Olen tarvitanud vahepeal magneesiumi, palderjani, kalamaksaõli ja tuleb tõdeda, et mõni päev on tõesti neid vähem umb 50-100tk. Hakkasin juba peaaegu harjuma nendega ja üritasin mitte neile tähelepanu pöörata. Kaaliumit võtma ei hakanud, sest kaaliumisisaldus vereproovis oli juba peaaegu maksimum. Loodan, et teil on aega kõik see läbi lugeda.

Ühel päeval tundsin, kuidas süda tegi mitu sellist ebaregulaarset ja imelikku lööki järjest. Hingamine jäi nagu kinni ja ajas köhima. Tavalise vahelöögi ma tunnen ära, aga see oli midagi teistsugust ja kestis pikalt. Pärast netist lugesin, et tegu on AIVR (accelerated idiopathyc ventricular rhytm) ehk mingi vatsakestest pärit ebaregulaarne rütm. Arst ütles, et see pole midagi erilist. Pärast lugesin, et see rütm on ohtlik siis kui südamerütm on kiire. Aga kui see AIVR-i hoog oleks mul tulnud peale näiteks sörkides, kus mu süda tulistab pea 150 lööki minutis, mida ka arst lubas mul teha, oleks mul olnud põhimõtteliselt ventrikulaarse tahhükardia hoog ju??. See ju võib minna üle fibrillatsiooniks ja äkksurm ongi käes. Kui ma selles arstile rääkisin siis ei tundunud ta üldse murelik olevat, vastupidi pigem muigas kergelt. Ei saa enam aru, kas olen ise loll. Räägin lähemalt ka uuringutest, mis on tehtud
1) EKG - oli korras (mitumitu aastat tagasi ütles perearst, et T-sakk on V2 lülituses kõrge vms, aga ei pööranud ta sellele üldse tähelepanu ja ütles, et kõik on OK) Nüüd EKG tehes sellist anomaaliat välja ei tulnud. Arvati, et kasvueas tekkis lihtsalt.
2) Vereproov - korras (ASO näit oli 166) - öeldi, et tonsillektoomiat pole vaja kui mainisin ,et vahelöökide ärahoidmiseks võiks võtta ära mandlid.
3) EHHO - ei midagi erilist ei leitud, reurgitatsioonid olid füsioloogilised. Mõõdud korras.
4) Vererõhk korras, ülekaaluline ei ole, ei suitseta, alkoholi ei tarbi tihti.
5) Koormustest - muidu oli korras olnud, öeldi, et koormust talun hästi. Rütmihäireid koormusel ei esinenud, kuid seal oli kirjas selline asi ''varajane repolarisatsioonihäire'' - jällegi väideti, et see pole mitte midagi, et võid käia jooksmas ja kõike teha. Lugesin internetist jälle, leidsin, et tegu on ikkagi kaasasündinud südamerikkega, kus vatsakesed ei jõua normaalselt lõõgastuda ja mind saadetakse südamerahuga jooksma? Uurisin, et need kellel on varajane repolarisatsioonihäire, nendel on suurem oht erinevate arütmia teketeks ning üldse suremisoht on suurem kui tavainimestel. Olen langemas depressiooni ja iga päev ärkan tundega, et see võib olla minu viimane päev, süda on nagu kellapomm mis tiksub rinnus ja igakell võib panna piraka. Arstid ei näe mitte midagi selles hullu, vaid ütlevad, et enne kukub mulle jääpurikas katuselt pähe, kui minu süda üles ütleb. Pöördun teie poole võibolla liiga kardioloogiat puudutava küsimusega ja võib-olla ei oska te nii täpselt vastata, aga Teid ma usaldan.
Põhimõtteliselt on mul 3küsimust
1) Kas see varajane repolarisatsioonihäire koormustesti ajal on tõesti ''harilik leid'' nagu mulle öeldi ning et rindkere on südamele liiga lähedal, elektroodid võisid olla valesti peal vms - igatahes nii mulle seletati varajast repolarisatsioonihäiret.
2) Ning lisaks ikkagi see ebaregulaarse rütmi teema. Kui ma arstile ütlesin, et kui mul joostes paneb süda mitu vahelööki järjest siis ma võin saada ju ventrikulaarse tahhükardia, tema väitis, et see on ainult teooria, mis on minu ajusagarate vahel kinni ja soovitas närve ravida. Kuid kuna ma Teid usaldan siis küsiksin ka teiepoolset arvamust. Kui palju teie praktikas on olnud juhtumeid või kui palju te neid juhtumeid teate, et ka struktuurselt terve süda võib minna vahelöökide tõttu absoluutseks arütmiaks, mille tõttu tekib äkksurm?
Tahaks endist elu tagasi, jooksmas käia ja elu nautida, kuid viimase poole aastaga ma seda teha ei suuda. Psühhiaatri juurde läheks viimases hädas, aga ma juba tean mis seal tehakse - kirjutatakse antidepressandid ja rahustid, mida ma süüa heameelega ei tahaks.
3) Arst kirjutas mulle lühitoimelist metoprololi 50mg ja käskis võtta pool, aga see teeb mind uimaseks ja paneb südame nii aeglaselt käima, et vahel on tunne, et just aeglane pulss ongi ekstrasüstolite käivitajateks. Mis arvate sellest ravimist?
Ette tänades!!!

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Mõistan murekoormat. Saan aru, et olete üks paljudest, kellest on saanud dr.Google ohver. Loete midagi, võrdlete seda oma vaevustega ja tekib kindel veendumus ja pljud hirmud, et nüüd ongi see haigus. Panete tähele seda, mida kardate, mitte ei vaata asja tervikuna nagu arstid teevad. Teil on tehtud olulised uuringud, ehhoKG, koormustest ja need on korras. Kõik see südamerikete värk , ohtlikud rütmihäired on eksiarvamused-veendumused. Ühelgi uuringul pole neid ju diagnoositud.
Mida soovitan. Ehk veelkord Teid vahetult nägeva arsti, kardioloogi selgitused. On üks uuring- 24 tunni EKG. Sellega saaks suurepäraselt hinnata vahelöökide jt häirete arvu ja tüüpi. Sedade riputatakse kaela, elektroodid rindkerele. Elate oma elu ja saaks teha ka sporti, nt rattasõit, velotrenažöör. Käe-rinnalihased ei tohiks väga liikuda. Peate päevikut oma vaevustest ja hiljem võrreldake Teie tähelepanekuid uuringuleiuga kasvõi sekundilise täpsusega. Igaks juhuks mainin ka seda, et ka kilpnäärmehormoonid, TSH FT3 FT4, TPOAK oleks vaja ära teha, et välistada kilpnäärme tõbesid. Kui kõik on korras, siis nii ongi. Tundub, et vajaksite psühhoteraapiat, nt kognitiiv-käitumuslikku ravi. Sellega õpite toime tulema oma hirmude ja automaatmõtetega. Ravimitega ei kiirustaks, see jätab mulje, nagu olekski tegemist haigusega. Ei kiirustaks ka antidepressantide ja rhustitega. Sellega võib kinnistuda mõte vaimuhaigusest ja inimene hakkab ka alateadlikult nii käituma.
Kuidas on lähedussuhetega, täpsemalt oma tüdruk ja kõik sinna juurde kuuluv. Soov armastada ja olla armastatud, soov hoolitseda ja kaitsta, muidugi ka lähedsussuhte kõrghekt ehk seks ?!
Katsun vastata Teie küsimustele:
1. Varajane repolarisatsioonihäire võib olla tehniline viga, nagu arstid märkisid. Kui 24 tunni EKG seda ei näita, siis olge mureta.
2. Ebaregulaarne rütm. Ka see selgub 24h rütmiuuringul. Kui vahelööke on alla 1-2% südamelöökidest, siis on väga hästi.
3. Metoproli kirjutatakse lootuses, et see vähendab vahelöökide arvu, patsient on rõõmus ja ei pöördu. Kuid ennem täpsustaks kas vahelööke on tõesti nii palju, mis vajaksid nende vähendamist ravimiga. Ravim alati ei toimi, b blokker ehk metoprolol põhjustab rodu kõrvaltoimeid- lihasnõrkus, erektsioonihäired, uimane olek, õhupuudus jm on vaid mõned. Noorel mehel ma ei kiirustaks selle raviga, vt ka eestpoolt mõtteid.

Head tervist soovides
Madis Veskimägi

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.