Viimased:

Gripp – mis päriselt selle vastu aitab? Gripp – mis päriselt selle vastu aitab? Põhjalik ülevaade: enimlevinud sügistalvised viirushaigused ja nende ravi Põhjalik ülevaade: enimlevinud sügistalvised viirushaigused ja nende ravi Enurees ehk voodimärgamine – ebameeldiv, ent sage mure lapseeas Enurees ehk voodimärgamine – ebameeldiv, ent sage mure lapseeas Tõsisemad tervisemured hakkavad meestel välja lööma 40. eluaastate saabudes Tõsisemad tervisemured hakkavad meestel välja lööma 40. eluaastate saabudes
Kuva veel 3 artiklit
Esileht Otsing

Märksõnale “d-vitamiin” leiti 2 543 vastet

Kaltsium Kaltsium on kahevalentne leelismuldmetall, mida leidub looduses ainult ühendina. Organismis täidab kaltsium mitmeid ülesandeid. Kesknärvisüsteemi, südame, vöötlihaste, silelihaste, skeleti ning vere hüübimissüsteemi ... Avitaminoos Avitaminoos ehk (täielik) vitamiinipuudus on pikaajalisest ja kestvast vitamiinivaegusest põhjustatud haigusseisund. Konkreetse vitamiini puuduse tagajärjel tekib kindla haiguspildiga ainevahetushaigus, ... Muna Muna on kõrge toiteväärtusega, seda eeskätt munavalgu väga hea aminohappelise koostise tõttu. Muna koosneb koorest (10%), munakollasest (30%) ja munavalgest (60%). Tugev ja pragudeta koor hoiab ära bakterite ... Piim ja piimatooted Piim ja piimatooted peaksid koguseliselt moodustama veerandi meie igapäevasest toiduvalikust. Iga inimene võiks päevas juua vähemalt 3 klaasi piima, keefirit, hapupiima või jogurtit. Klaasi piima võib ... Kala ja kalatooted Kala ja kalatooted on väga väärtuslik toit. Kalavalk, nagu ka liha- ja munavalk, on täisväärtuslik valk, sest sisaldab piisavas koguses kõiki asendamatuid aminohappeid. Kalavalgust moodustab sidekude ... Kalamaksaõli Viited: kalamaksaõliKalamaksaõli on A- ja D-vitamiini ning oomega-3-rasvhapete looduslik allikas. Seda toodetakse värskest tursamaksast ning juba 1 teelusikatäis (ca 5 ml) õli annab soovitatava koguse ... Reesusfaktor Reesusfaktor ehk Rh-faktor on punaliblede aglutinatsiooni (kokkukleepumist) põhjustav antigeen, mida leidub reesusmakaagi ja enamiku inimeste punalibledes. Antigeeni nimetus viitabki reesusahvidele, kellel ... Nägemise hügieen Nägemise hügieen hõlmab kõiki tingimusi, mis aitavad silmadel normaalselt areneda ja elu lõpuni häireteta talitleda. Parim valgus silmadele on päevavalgus. Seepärast tuleb aknad puhtaks pesta, paksud ... Tolmulestad Tolmulestad kuuluvad ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi perekonda Dermatophagoides. Ülemaailmselt on levinud neli liiki: D. pteronyssinus, D. farinae, D. microcerae ja Euroglyphus maynei. Tolmulestad ... Spasmofiilia Spasmofiilia on väikelastel esinev kalduvus lihasekrampidele, mis seostub eriti rahhiidiga. Haigus tekib rahhiiti põdevatel lastel varakevaditi: tugevama päikesevalguse toimel suureneb lapse organismis ... Vitamiinid Vitamiinid on bioaktiivsed asendamatud orgaanilised ühendid, mis on tarvilikud normaalseks elutegevuseks ja mida saadakse peamiselt toidust. Vaid mõnda neist (K, B5) sünteesitakse vähesel määral ka soolemikroobide ... Kõõlusetupepõletik Kõõlusetupepõletik ehk ten(d)ovaginiit ehk tenosünoviit on kõõluste ja neid ümbritsevate sünoviaalkestade haigus, mis 80% juhtudest on tingitud ülekoormusest. Põletikku võivad põhjustada ka trauma (löök) ... Lämbus Lämbus ehk asfüksia on hapnikuvaegus ja samaaegne süsihappegaasi kuhjumine organismis. See on tingitud hingamisregulatsiooni häiretest aju- või närvikahjustuste tagajärjel või hingamisteede sulgusest. ... Margariin Margariin. Margariini valmistatakse erinevatest rasvadest. Selle põhikomponendid on tahkestatud taimeõli, taimerasv või loomne rasv, enamasti piimarasv. Õlidest kasutatakse enim rapsi- ja rüpsiõli. Toodetakse ... Vitamiinipreparaadid Vitamiinipreparaadid on ravimid, mida tuleb võtta vitamiinivaeguse või -puuduse korral. Vitamiinide kasutamist ravimise eesmärgil nimetatakse vitaminoteraapiaks (vitamiinraviks). Vitamiinipreparaadid ... Kirjutamispuue Kirjutamispuue ehk düsgraafia on osaline, harva ka täielik võimetus õppida kirjutama või ajukahjustusest tulenev juba olemasoleva kirjutamisoskuse kadumine. Esineb tavaliselt koos lugemispuudega, raskusaste ... Toiduained Toiduained on inimese toiduks tarvitatavad taimse või loomse päritoluga ained. Toiduained sisaldavad toitaineid – süsivesikuid, valku, rasvu, vitamiine, mineraalaineid. Samas ei sisalda ükski toiduaine ... Hüpervitaminoos Hüpervitaminoos on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. Vees lahustuvate vitamiinide liigtarvitamine pole üldjuhul ohtlik, sest tavaliselt eritub ülearune vitamiinikogus organismist uriiniga. ... Hüpovitaminoos Hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus tekib harilikult pikemaajalise väär- või vaegtoitumise korral ning väljendub mitmesuguste tervisehäirete ja haigusseisunditena. Sageli esineb samal ajal mitme vitamiini ... Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on progresseeruv haigus, mida iseloomustab väljahingatava õhuvoolu kiiruse järkjärguline pöördumatu langus. Haiguse põhikomponendid on krooniline obstruktiivne ...