Uroloog: iga noor mees võiks korra kuus oma munandeid kontrollida
Confido uroloog dr Markus Kiili selgitab, miks on munandivähk just noorte meeste haigus ja millele peaks mees ise kodus oma munandeid kontrollides tähele pöörama.
Confido uroloog dr Markus Kiili soovitab noortel meestel iseseisvalt oma munandeid kontrollida keskmiselt korra kuus ja alustada sellega juba teismeeas. „Erilist tähelepanu munandite kontrollimisele peaksid pöörama kõik kuni 40-aastased mehed, sest just selles vanusegrupis on munandivähk kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja. Regulaarne kontroll tekitab parema arusaama munandite struktuurist ja nii on võimalikke muutusi kergem avastada,“ ütleb ta. „Tervetel ja kaebusteta meestel üldiselt niisama arsti juures regulaarselt munandeid kontrollimas käia ei ole vaja.“
Normaalne munand peaks dr Kiili kirjelduse järgi olema siledapinnaline ja keedumunale sarnase konsistentsiga. Milliseid muutuseid tuleks tähele panna? „Levinumad muutused on kas tuntava lisamassi tekkimine munandis või selle kõrval, munandi suurenemine või muutumine tihkeks ja kõvaks. Kaebusena võib esineda ka valu munandites,“ selgitab uroloog.
Kui mõne kuu jooksul kaebused süvenevad ja/või lisamoodustise suurus kasvab püsivalt, tuleks dr Kiili sõnul pöörduda arsti vastuvõtule.
Hea uudis on arsti sõnul see, et enamikel juhtudel ei tähenda tuntava tüki leidmine munanditest kohe munandivähki. „Suurem osa muutuseid on siiski healoomulised ning kuigi pahaloomulistest kasvajatest on munandivähk alla 40-aastaste meeste hulgas sagedasim, on selle esinemine võrreldes teiste munandiprobleemidega siiski harv. Tavaliselt on tegemist n-ö healoomulise murega. Munandi(te) suurenemine ja/või nende ümber esinevad lisamassid võivad viidata näiteks munandimanuse tsüstile, hüdrotseelele, kubemesongale, varikotseelele või lihtsalt munandi-/munandimanuse põletikule,“ selgitab ta. „Viimasega kaasneb tavaliselt ka tugev valu, tihti ka kõrge palavik ning sagedasti jõuavad need patsiendid uroloogi vaatevälja EMO kaudu.“
„Munandite raskeim haigus on vaieldamatult munandivähk, mis kaugele arenedes võib esialgu anda munanditega mitteseostatavaid kaebuseid, näiteks metastaasidest tingitud valud seljas/kõhus või suurte veresoonte kokkusurumisest, mida tekitavad metastaasid, põhjustatud tursed jalgades. Tüüpiliselt on siis juba olemas ka kasvajale iseloomulik palpeeritav leid, mis võib olla jäänud patsiendile märkamatuks. Harvadel juhtudel esineb hormonaalselt aktiivseid munandikasvajaid, mis võivad näiteks tekitada günekomastiat ehk naiseliku rinna teket,“ kirjeldab dr Kiili teisi sümptomeid, millega munandikasvaja võib avalduda. „Kui patsient tunneb muret, tasub pöörduda vastuvõtule või kui ta juba viibib androloogi või uroloogi vastuvõtul mõne muu põhjusega, siis saab veenduda haiguslike muutuste puudumises,“ ütleb ta.
Millal on põhjust muretseda viljakuse pärast?
Munandid täidavad kahte peamist funktsiooni, millest mehe viljakus täielikult sõltub – spermatosoidide ja meessuguhormooni testosterooni tootmine. Kuidas mõjutavad munandiprobleemid viljakust? „Sperma kvaliteet on suures osas seotud elustiilifaktoritega nagu dieet, füüsiline aktiivsus kehakaal ja kahjulikud harjumused. Sagedasemad viljakust mõjutavad põhjused on eelnevad munanditraumad, munandi- ja munandimanuse põletikud – noortel meestel eeskätt suguhaiguste põhjustatud – ja varikotseeled ehk munandit ja seemnevääte ümbritsevad nö veenilaiendite kogumid. Need võivad põhjustada vereringehäireid ja temperatuuri tõusu munandites, mis omakorda häirivad normaalset spermatogeneesi,“ ütleb dr Kiili.
Kuigi sperma tootmine toimub meestel põhimõtteliselt elu lõpuni, siis mida vanem on mees, seda väiksemaks muutub õnnestumise tõenäosus loomulikul teel lapsi saada. „Kõikidel meestel hakkab vanusega spermatosoidide hulk ja kvaliteet vaikselt vähenema, tüüpiliselt alates 35–40 aasta vanusest. „Ka kunstlike meetoditega ei pruugi teatud hetkel viljastamine enam õnnestuda, kuna sperma kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed parameetrid halvenevad. Samas võib see inimeseti palju varieeruda, sõltudes üldisest tervisest ja eelnevast elustiilist. Teadaolevalt on vanimad isaks saanud mehed enam kui 90-aastased,“ lisab ta.
Mida ütleb munandite tervise kohta madal testosteroonitase?
Meessuguhormooni ehk testosterooni toodetakse munandites olevates Leydigi rakkudes. Kas madal testosteroonitase võib viidata munandite haigusele? „Analüüsidega mõõdetud madal testosteroonitase ei viita kohesele probleemile munandites ning normivahemikust allapoole jäänud tulemusega mehel ei pruugi olla ühtegi kaebust. Optimaalne testosteroonitase on indiviiditi väga erinev. Kuigi testosterooni toodetakse munandites, siis on testosterooni vähesuse juurpõhjus tavaliselt pärit mujalt, näiteks suurest kehakaalust, mis hakkab mõjutama keha hormonaalset tasakaalu,“ selgitab dr Kiili.




