- Allergoloogia (605)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 016)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 194)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 628)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 403)
- Psühhiaatria (8 582)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 269)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (310)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Jala valud peale jooksmist” leiti 24 108 vastet
Kõhunäärmevähk
Kõhunäärmevähk ehk pankreasevähk on haigus, mis areneb pankreasekoes. Seda vähki esineb suhteliselt tihti, tavaliselt veidi sagedamini meestel. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2006. aastal meestel ...
Kõrivähk
Kõrivähk on kõige sagedamini esinev pea- ja kaelapiirkonna kasvaja. Peamiselt on tegemist meeste haigusega, kuid on täheldatud ka naiste haigestumuse tõusu. Eestis avastati 2006. aastal meestel 63 ja ...
Neeruvähk
Neeruvähk areneb enamasti üle 40 aasta vanustel inimestel, esinemissagedus suureneb eaga. Mehed haigestuvad veidi sagedamini kui naised. Eestis avastati 2006. aastal meestel 154 ja naistel 107 neeruvähi ...
Südameklapi rike
Südameklapi rike on südame erinevate õõnte (vasaku vatsakese ja aordi, vasaku vatsakese ja vasaku koja, parema vatsakese ja kopsuarterite, parema vatsakese ja parema koja, parema koja ja alumise õõnesveeni) ...
Maovähk
Maovähk. Maos võib esineda erinevaid pahaloomulisi kasvajaid, kuid kõige sagedasem on mao limaskesta näärmetest arenev esmane vähkkasvaja ehk (adeno)kartsinoom. Kuigi sageduselt teisel kohal on maliigne ...
Rõhkside
Rõhkside on efektiivne verejooksu sulgemise viis. Haavale asetatakse soovitatavalt steriilne lapp, selle peal surutakse haav sõrmedega kinni (haava servad koomale). Sõltuvalt haava suurusest valmistatakse ...
Ajurabandus
Ajurabandus ehk insult on raske haigus, mis enamikus arenenud riikides seisab surmapõhjuste statistikas südamehaiguste ja kasvajate järel kolmandal, Eestis südame- ja veresoontehaiguste järel koguni teisel ...
Mürktaimed
Mürktaimed. Need on taimed, milles sisalduvad mürgised toimeained (peamiselt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid ja mõruained) avaldavad organismile mõju väikestes või isegi üliväikestes kogustes ...
Soolesulgus
Soolesulgus ehk iileus on soole (peensool on ca 5 m pikk ja jämesool ca 1,5 m pikk) läbimatuse seisund, mis on tingitud mehaanilisest takistusest (mehaaniline soolesulgus) või soolte peristaltika häiretest ...
Mesi
Mesi on kõige tervislikum magusaine. Mee liigid on lehemesi, õiemesi ja mesikastemesi (st kuumade ilmadega okaste pinnale erituvast “kastest” mesi). Tavaliselt on mesi segamesi, harvem aga ühelt taimeliigilt ...
Soopor
Soopor ehk uimus (sügav uni) on põhihaigusele tüsistusena lisandunud raske teadvushäire, mille korral haige ei ole enam võimeline sõnaliselt adekvaatselt kontakteeruma (sh koostama ja alla kirjutama testamenti). ...
Verimuhk
Verimuhk ehk hematoom on trauma tagajärjel tekkinud verevalum, mis võib kujuneda juba väikese vigastuse korral, kusjuures kalduvus nende tekkeks on indiviiditi erinev.
Suurte verevalumite korral on iseloomulikeks ...
Alkoholideliirium
Alkoholideliirium ehk joomahullus on võõrutuspsühhoos, mis vallandub inimesel pärast pikaajalise joomaperioodi lõppu tavaliselt 3.–5. päeval. Tekib segasusseisund. Teadvuse hämardumisega kaasnevad erinevat ...
Günekomastia
Günekomastia on näärmekoe vohamisest tingitud rinnanäärmete suurenemine meestel. Põhjuseks on enamasti mees- ja naissuguhormoonide tasakaalu häire organismis, mis võib tekkida mehe igal eluetapil. Günekomastia ...
Konnasilm
Viited: uureasalvKonnasilm on pitsituskohale tekkinud marrasknaha sarvkihi paksend, mis ulatub pärisnahasse ja tekitab närvilõpmetele surudes valu. Kõige sagedamini tekib konnasilm väikesele varbale, ...
Kupud
Kupud. Kupupanek mõjutab reflektoorselt paikset verevarustust, soodustades põletikuprotsesside paranemist ja vähendades valu. Kupuklaaside asetamisel kehale tekib vastavas piirkonnas liigveresus. Kuppe ...
Ornitoos
Ornitoos ehk papagoitõbi on lindude haigus, mis on ka inimesele nakkav. Ornitoos tõvestab peale papagoide, kellel haigust täheldati esimesena, ka kodulinde – parte, kalkuneid, kanu. Samuti on haigus laialt ...
Posttraumaatiline stresshäire
Posttraumaatiline stresshäire tekib hilinenud vastukajana läbielatud erakordselt eluohtlikule või hirmutavale olukorrale. Seda võivad põhjustada näiteks sõjasündmused, üleelamised vangilaagris, laevahukk, ...
Põlvevalu
Põlvevalu. Põlv on liiges, mis saab kõige sagedamini vigastada. Vigastused võivad juhtuda nii tööl kui ka vaba aega veetes, näiteks sportides. Valu lähtub kas põlveliigesest või liigest ümbritsevast pehmest ...
Akalaasia
Akalaasia on söögitoru haigus, mille korral on häiritud söögitoru peristaltika (perioodiline laineline liikumine) ja söögitoru alumise sulgurlihase lõõgastumine. Selle tagajärjel tekib söögitorulihaste ...