- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 627)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 267)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Lapse alumise silmalau sees ” leiti 8 282 vastet
Vesised silmad
Vesised silmad. Pisaravedelik on vajalik silmade pidevaks niisutamiseks ja puhastamiseks. Põhiliselt toodab seda ülemise silmalau all, luulise silmakoopa välimises osas paiknev pisaranääre, kaasa aitavad ...
Laugude asendihälbed
Laugude asendihälbed. Laugude sisse- või väljapöördumine on iseloomulik just vanematele inimestele. Silmalau serva sissepoole pöördumist põhjustab laulihaste krambiseisund või ka varasem arm silma sidekestas. ...
Akalaasia
Akalaasia on söögitoru haigus, mille korral on häiritud söögitoru peristaltika (perioodiline laineline liikumine) ja söögitoru alumise sulgurlihase lõõgastumine. Selle tagajärjel tekib söögitorulihaste ...
Küürselgsus
Küürselgsus ehk küfoos ehk kumerselgsus tähendab rindkere piirkonnas lülisamba ja selja kumerdumist tahapoole, mis on eriti nähtav külgvaates. Normaalselt on lülisamba rinnaosa kergelt (20–40° piires) ...
Spina bifida
Spina bifida (ld) ehk lülilõhestus on enamasti kliiniliselt mitteavalduv selgroo kaasasündinud arenguhäire, mille korral 5. nimmelüli ning 1. ristluulüli kaared ei ole tagant kokku kasvanud. Tavaliselt ...
Reflukshaigus
Reflukshaigus on seisund, mida iseloomustavad maosisu tagasiheitest tekkinud tüsistused (söögitorupõletik, astma, kõripõletik jt) või refluksisümptomid, mille korral inimese elukvaliteet on oluliselt ...
Hüpogonadism
Hüpogonadism on munandi toimimise häire. Tänapäeval kasutatakse seda terminit siiski peamiselt sääraste haigusseisundite kohta, mis tekivad meessuguhormoonide (neist olulisim testosteroon) vaegnõristuse ...
Hüpospaadia
Hüpospaadia on kaasasündinud haigus, mille korral kusiti ei avane peenisepea tipus, vaid peenise alumisel pinnal. Raskematel juhtudel avaneb kusiti peenise alumise pinna nahal või lausa munandi ja pärasoole ...
Pisarakotipõletik
Pisarakotipõletik ehk dakrüotsüstiit tekib pisarateede ahenemise või sulgumise tagajärjel. Pisaravedeliku seiskumine pisarakotis soodustab infektsiooni. Pisarakoti sein muutub põletikuliseks ning seal ...
Südameseiskus
Südameseiskus. Kui süda kui pump lakkab töötamast, nimetatakse seda südameseiskuseks. Südameseiskus võib väljenduda: 1) asüstooliana – südamelihases puudub igasugune elektriline ja mehaaniline tegevus; ...
Šigelloos
šigelloos on ainult inimest tabav sooleinfektsioon, mille korral võib esineda verine kõhulahtisus, siit ka varasem nimetus – verine kõhutõbi ehk düsenteeria. Tekitajateks on liigirohkesse Shigella perekonda ...
Kopsukelmepõletik
Kopsukelmepõletik ehk pleuriit esineb harva iseseisva haigusena, sagedamini kaasneb teiste haigustega. Põhjuseks on haigustekitajate sattumine kopsukelmele kopsudest, läbi vahelihase või vere ja lümfi ...
Kurguvalu
Kurguvalu põhjuseks võib olla viiruslik või bakteriaalne äge või krooniline põletik ninaneelus, neelus, kõripealisel, kõris, hingetorus, süljenäärmetes, aga ka kaela pehmete kudede mädapõletik. Valu tekitab ...
Nahk
Nahk on üks inimese suurimaid elundeid. Naha peamine funktsioon on kaitsta keha mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste (mikroorganismid) tegurite eest; nahk reguleerib vee ja soojuse ...
Südameklapi rike
Südameklapi rike on südame erinevate õõnte (vasaku vatsakese ja aordi, vasaku vatsakese ja vasaku koja, parema vatsakese ja kopsuarterite, parema vatsakese ja parema koja, parema koja ja alumise õõnesveeni) ...
Veenikomud
Veenikomud ehk veenilaiendid esinevad jalgadel ligi 15%-l elanikkonnast. See on kõige sagedasem veresoontehaigus, mille puhul lähevad inimesed arsti käest nõu küsima. Jalgadel esineva nn esmase veenilaienemistõve ...
Vererõhk
Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest ...
Sünnitrauma
Sünnitrauma on vastsündinul sünnituse käigus tekkinud mehaaniline vigastus. Tänapäeval esineb sünnitraumasid harva. Sünnitraumadest tuleb eristada vastsündinute hapnikuvaeguse ning verevooluhäirega seotud ...
Emakakaelarebend
Emakakaelarebend. Umbes pooltel naistel tekib sünnituse ajal suurem või väiksem emakakaelarebend. Rebendi tekkimist seostatakse lapse suuruse ja tangsünnitusega. Samuti võib rebend tekkida nii iseenesliku ...
Kahestunud isiksus
Kahestunud isiksus. Mõiste oli eriti populaarne 20. sajandi algul, kui üks selliste tunnustega raske psüühikahäire nimetati koguni skisofreeniaks (kr schizein jagama, phren vaim, mõistus). Seda psüühikahäiret ...