Hammaste kulumine Autor: Helen Pullisaar

Hammaste kulumine on mittebakteriaalne hambakõvakudede kadu, mis hõlmab kolme mõistet: atritsioon, abrasioon ja erosioon. Need nähtused võivad esineda iseseisvalt või omavahel kombineeritult.

Atritsioon on hambakudede kadu ehk hammaste lühenemine, mis on tingitud tugevast hammaste üksteise vastu hõõrdumisest. Esineb nii füsioloogilist (normaalset, mittehaiguslikku) kui haiguslikku atritsiooni, mida tihti ei ole võimalik teineteisest kliiniliselt eristada. Füsioloogilisel hammaste kulumisel kahjustuvad kõigepealt esihammaste lõikeservad, seejärel purihammaste mälumispinnad. Kulumise tagajärjel paljastunud hambaluu ehk dentiin on pruunika värvuse ja nõgusa kujuga ning ümbritsetud valge emailiservaga. Hammaste kulumisel ja lühenemisel kaob kontakt kõrvalhammaste vahel. Haiguslikku hammaste kulumist põhjustavad vale hambumus, hammastekiristus, hambastruktuuri ja hambakudede kahjustumine. Selle tagajärjel muutuvad hambad tundlikuks. Kergema kulumise korral saab lõikeservad taastada täidisega. Raskematel juhtudel taastatakse hambumuskõrgus proteetilise (asendava) raviga.

Abrasioon on hamba kõvade kudede kulumine võõrkeha poolt tekitatud hõõrdumise tagajärjel. Kõige levinum ja sagedasem on hambaharjast põhjustatud abrasioon. Enim kahjustuvad lõike-, silma- ja eespurihambad hambakaelte piirkonnas. Tekib teravate servadega kiilukujuline defekt, mille pind on sile ja läikiv. Suureneb hammaste tundlikkus ning nad ei ole ka esteetilise välimusega. Ravi seisneb hambakaelte defektide katmises täidismaterjaliga. Et hammaste kulumine on põhjustatud eelkõige valest harjamisest, tuleb omandada õige harjamistehnika ja kasutada pehmete harjastega hambaharja.

Erosioon on hambakudede pindmine kahjustus, mis on tekkinud keemiliste protsesside tagajärjel. Sagedasemad kahjustused on järgmised:

– Toitumisest tingitud erosioon tekib happeliste jookide ja tsitrusviljade liigtarbimise tagajärjel. Kahjustus avaldub enamasti ülemiste esihammaste välimistel pindadel. Hammaste igemepoolsesse kolmandikku moodustuvad pindmised läikivad lohud.

– Kutsealane erosioon kujuneb inimestel, kes oma töös puutuvad kokku hapetega ja saastatud õhuga. Kahjustus ilmneb esihammaste lõikeservadel, sest neid mõjutab väliskeskkond kõige enam.

– Maosisu tagasiheitest ehk regurgitatsioonist põhjustatud erosioon võib olla seotud anorexia nervosa või buliimiaga. Sel juhul kahjustuvad kõigepealt ülemiste hammaste sisemised pinnad.

– Idiopaatilist erosiooni kutsub esile inimese enda sülg.

Kulunud hammaste tundlikkus suureneb. Vähem kulunud hambaid saab taastada täidisega, raskematel juhtudel on vajalik proteetiline ravi.

Vt ka anorexia nervosa, buliimia, hammaste hooldamine, hammaste proteesimine, regurgitatsioon.