AA-liikumine Autor: Jaanus Mumma

AA-liikumine (AA=anonüümsed alkohoolikud) sai alguse USAs 1935. aastal ja selle asutajateks peetakse William Wilsonit ja Robert Smithi. AA-liikumise põhiidee on, et sarnaste probleemidega inimeste kogemustevahetus aitab kaasa paranemisprotsessile. 1939. aastal avaldatud W. Wilsoni raamat “Alcoholics Anonymous” sai liikumise alustoeks. Tänaseks on liikumine levinud laialt kogu maailmas, ühendades miljoneid inimesi. AA-rühmas osalemise ainsaks tingimuseks on enda alkohoolikuks tunnistamine ja soov alkoholiga lõpparve teha. Tegemist on eneseabirühmadega, mille liikmed püüavad üksteist toetades kainena püsida. Anonüümsus tähendab seda, et rühma liikme nimi ega isik ei tohi olla äratuntav, seepärast ei esitleta end kunagi AA-liikmena. Liikumisel puuduvad juhtorganid ja püsivad liidrid. AA-rühmad on täielikult iseseisvad ja isemajandavad. Iga uus soovija võib rühmaga ühineda ja osaleda selle koosolekutel vastavalt soovile. Sõltlaste abistamise protsessil on religioosne sisu, sest otsustakse oma tahe ja elu Jumala hoole alla anda (tugevam jõud saab aidata inimesel sõltuvusest vabaneda, sest iseseisvalt ei tule ta selle probleemiga toime). Religioossuse osatähtsus on riigiti erinev, tihtipeale pannakse rohkem rõhku eneseanalüüsile ja kogemuste vahetamisele. Eestis hakkas AA-liikumine laiemalt levima 1990. aastate algul. Esimene AA-rühm alustas 1990. aastal tegevust Wismari haigla ruumides, kus tegutseb tänaseni. Praegu on sellised rühmad juba olemas 16 linnas ja alevis, kuid erilist massilisust ei ole liikumine Eestis siiski saavutanud. AA-liikumise eeskujul on loodud ka muude sõltuvusprobleemidega inimeste eneseabirühmi. Interneti-aadressil www.aaestonia.com saab teavet nii AA-rühmade kui AN(anonüümsed narkomaanid) ja AM- (anonüümsed mängurid) rühmade kohta.