Rasvumisel on tugev seos 2. tüüpi diabeedi tekkega lastel

Rasvumisel on tugev seos 2. tüüpi diabeedi tekkega lastel

Lastel on 2. tüüpi diabeeti haigestumise keskmine vanus 13,5 aastat ning haigestumisel on suur roll pärilikkusel. Ohustatud on ülekaalulised lapsed, kelle esimese või teise astme sugulasel on diagnoositud 2. tüüpi diabeet, ütles Tallinna Lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja dr Ülle Einberg intervjuus ajakirjale Perearst.

Kui sage probleem on 2. tüüpi diabeet lastel ja noorukitel nii Eestis kui mujal maailmas?

Eestis puudub ülevaade 2. tüüpi diabeedi esinemissageduse kohta lastel ja noortel. Tallinna Lastehaiglas oleme diagnoosinud haigust üksikutel noorukitel. Meie probleem on see, et need lapsed või noorukid kipuvad ära kaduma. Sellepärast on väga hea, kui kontakt perearstiga on olemas, siis saab nooruk või noor täiskasvanu teha kontrollanalüüse perearsti juures ja perearst saab vajadusel saata patsiendi lasteendokrinoloogi vastuvõtule. 

Saksamaal moodustavad 2. tüüpi diabeedi diagnoosiga noorukid 1,13% kõikidest diabeedi erinevaid vorme põdevatest lastest ja noortest. Usun, et võime end Saksamaa andmetega võrrelda. On ka näha, et haigestumine ei sagene, vaid on viimaste aastatega jäänud samale tasemele. Aasia riikides on haigestumus suur. Üldiselt arvatakse, et samamoodi nagu täiskasvanute puhul, avastatakse 2. tüüpi diabeet lastel ja noorukitel suhteliselt hilja ning paljudel on haigus üldse diagnoosimata. Haiguse alus on insuliiniresistentsus või insuliini sekretsiooni häire.

Millises vanuses lastel tavaliselt diagnoositakse 2. tüüpi diabeeti?Enamasti diagnoositakse seda haigust teisel elukümnendil, väga harva enne murdeiga. Keskmine vanus haigestumisel on 13,5 aastat, mis langeb kokku murdeea füsioloogilise insuliiniresistentsusega. Haigusel on suur roll pärilikkusel: kui esimese või teise astme sugulasel on diagnoositud 2. tüüpi diabeeti, siis on ka noorukil suur risk haigestuda. 

USA-s ja Euroopas on peaaegu kõikidel, kes on haigestunud 2. tüüpi diabeeti, KMI >85 protsentiili (vanusele ja soole vastavalt), mis tähendab, et tegemist on ülekaalu või rasvumisega. Aga see pole nii Aasias: Jaapanis ei esine 15%-l ja Taiwanis 50%-l 2. tüüpi diabeediga lastest ülekaalulisust. Selle põhjus ei ole seni teada. 

Uuringutes on leitud, et poiste ja tüdrukute suhe diabeedi esinemises Põhja-Ameerikas on 1 : 4 – 1 : 6, Aasias on poiste ja tüdrukute suhe võrdne (1 : 1).

Millised lapsed on ohustatud?

Ohustatud on ülekaalulised lapsed, kelle pere esimese või teise astme sugulasel on diagnoositud 2. tüüpi diabeet.

Millised võivad olla 2. tüüpi diabeedi sümptomid lastel ning kuidas erinevad need täiskasvanutel esinevatest sümptomitest?

Kõige olulisem on õige diagnoosi panemine. Lastel on sage sümptom ülekaal või rasvumine, tihti kaalukaotus, joogijanu ja sage urineerimine – need on täiskasvanutega sarnase sagedusega –, kuid diabeetiline ketoatsidoos esineb lastel vahetevahel, täiskasvanutel aga harva. Kliinilistest tunnustest võib välja tuua selle, et 1. tüüpi diabeeti esineb lastel ükskõik millises vanuses, sealhulgas ka väikelapseeas – eelmisel aastal oli 27% Tallinna Lastehaiglas esmasdiagnoosi saanud lastest alla viie aasta vanused. 2. tüüpi diabeeti haigestujad on peamiselt üle 10aastased, MODY2 (ingl k maturity-onset diabetes of the young) korral noorukid ja MODY3 korral teismelised või vanemad. Rasvumine on 1. tüübi ja MODY korral ebatavaline ning 2. tüübi korral tavaline. Kui 1. tüübi korral haigestuvad tüdrukud ja poisid võrdse sagedusega, siis 2. tüübi korral haigestuvad tüdrukud veidi rohkem. Ketoatsidoos esineb 2. tüübi korral noorukitest kuni 33%-l, 1. tüübi korral sagedasti ja MODY-diabeedi korral on see ebatavaline.

Millised on võimalikud kaasuvad terviseprobleemid 2. tüüpi diabeeti põdevatel lastel?

2. tüüpi diabeeti põdevaid lapsi uuritakse diagnoosimise hetkel järgmiste kaasuvate haiguste ja tüsistuste suhtes: nefropaatia, hüpertensioon, düslipideemia, retinopaatia, maksa rasvtõbi, menstruaaltsükli häired ja hüperandrogensim, uneapnoe ja depressioon. 

Arsti üks olulisemaid ülesandeid on tagada, et pere saab aru haiguse mõjust ja tagajärgedest lapse organismile. Sagedasti juhtubki nii, et kui lapse perekonnas on keegi juba diabeetik, siis enne ei saada haigusest nii hästi aru, aga kui laps haigestub, siis hakatakse mõtlema haiguse pikaajaliste mõjude peale. Seepärast on olulised kogu perekonna elustiili muutused. Päevapealt väga radikaalseid muutusi teha ei maksa, sest see annab tihti tagasilööke. Arstilt saadud soovitused tuleb viia ellu järk-järgult.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada