Atoopiline dermatiit Autor: Kaja Julge

Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem (vana nimetusega neurodermatiit) on krooniline nahapõletik, millega kaasneb naha kuivus ja piinav sügelus. Atoopilise dermatiidi tekkepõhjused ei ole käesoleva ajani lõplikult välja selgitatud. Oluline osa (70% kõigist uuritud juhtudest) on kindlasti pärilikkusel. On püütud selgitada, millise geeni defektiga on tegemist, kuid kõik tulemused viitavad kahjustusele, mida mõjutavad mitmed välised tegurid. Tervetel vanematel sünnib haige laps ja vastupidi. Atoopilise dermatiidi korral võib seerumi immunoglobuliin E antikehade hulk toidu ja/või sissehingatavate antigeenide suhtes olla tõusnud. Haiguse tekkes on oluline osa ka rasvhapete ainevahetuse häirel, mille tõttu kontroll naha veekao üle on häiritud ning haige nahk muutub liiga kuivaks. Iseloomulik on veresoonte ahenemine, seetõttu on haige labakäed ja jalad jahedad ning haiguskoldes esineb valge dermografism (nn triipnahk). 

Haiguse vallandumiseks on vajalik kokkupuude allergeeni(de)ga, viimased sõltuvad aga haige vanusest. Imiku- ja väikelapseeas on põhilisteks haigust vallandavateks teguriteks toiduained: piim, munad, šokolaad, tsitruselised, must sõstar, kala, linnuliha, tomat, herned, pähklid, mesi. Koolieelikutel ja koolilastel lisandub tundlikuks muutumine olmeallergeenide (loomakarvad, majatolm, kemikaalid) ning õietolmu suhtes. Atoopilise dermatiidi ägenemist seostatakse ka emotsionaalsete teguritega, näiteks stress halvendab haiguse kulgu. Atoopiat põdevad lapsed on kergesti ärrituvad, kapriissed, nutavad nähtava põhjuseta. Igas eas võivad haiguse valla päästa või selle kulgu mõjutada koldepõletikud, nagu ninakõrvalurgete ja kurgumandlipõletik, maksa- ja sapiteede haigused, ussnugilised, viirus- ja bakteriaalsed infektsioonid. Bakteriaalne infektsioon – atoopilise dermatiidiga sageli kaasnev komplikatsioon (eriti lapseeas) – muudab haiguspilti oluliselt. Atoopiline nahk on tõvestavate bakterite reservuaariks isegi silmaga nähtavate mädapõletiku tunnuste puudumisel. Imikutel ägeneb atoopiline dermatiit hammaste lõikumise järel.

Olenevalt vanusest on nahalööbe iseloom erinev. Imikutel ilmub lööve esmalt näole. Põsed on punased ja karedad, võivad tekkida vesivillid, mis purunedes kattuvad koorikuga. Lööve laieneb otsmikule, haiguse süvenemisel ka rindkerele ja sümmeetriliselt jäsemete sirutuspindadele, suurte liigeste piirkonda ja nahavoltidesse. Rasketel juhtudel on haaratud kogu keha. Lööbes nahk on turses, rohkete marrastuste ja koorikutega, kusjuures terav piir haiguskollete ja terve naha vahel puudub. Nahamuster on väga selge, üle kogu keha on näha rohkesti kratsimiskriimustusi, sest lööve põhjustab tugevat sügelust.

Lapseeas kulgeb atoopiline dermatiit nn klassikalise vormina. Atoopiat põdevatel lastel on nahk silmade ümber lillakashallika varjundiga, silmalaud punetavad, ketendavad, esineb silma sidekestapõletikku. Põsepuna piirkonnas on sümmeetriliselt erüteem (punetus) ja turse. Huuled ja nahk suu ümbruses sageli ketendavad, nahk on punakaspruun, suunurkades on lõhed. Haigus laieneb ka kuklapiirkonda ja sümmeetriliselt suurte liigeste painutuskülgedele. Põhiliseks lööbeelemendiks on roosakaspunane ketendav sõlmeke. Sõlmekesed laatuvad omavahel kiiresti ja liigeste piirkonnas näeme tavaliselt roosakas- kuni lillakaspunast sõlmelis-ketendavat turset. Lastel on sageli haigusest haaratud ka labakäed, mille nahk, eriti küünevalli ümbruses, on tugevalt turseline, kaetud marrastuste ja koorikutega. Küünevallipõletikuga kaasneb küünte düstroofia, mis aga atoopilise dermatiidi raviga taandareneb. Lastel võib haigusprotsess lokaliseeruda ka suguelunditele, põhjustades tüdrukutel häbemepõletikku. 

Nooruki- ja täiskasvanueas sarnaneb haiguspilt lapseea atoopilise dermatiidiga, kusjuures lööve on enamasti rohkem lokaliseerunud ja vähem sümmeetriline. Kõige tavalisemad haiguspiirkonnad on nägu ja suurte liigeste painutusküljed. Näole võib tekkida turse ja silmade alla iseloomulik nahavolt. Nahk on tavaliselt väga kuiv. Täiskasvanutel sugeneb tihti käteekseem. Lapse- ja noorukieas võib samaaegselt esineda nõgestõbi.

Atoopilist dermatiiti ei saa täielikult välja ravida, haigus kestab ägenemiste ja taandumistega aastaid, kuid erinevaid ravimeetodeid kombineerides on võimalik vaevused kontrolli all hoida. Mida kiiremini suudetakse lööve kontrolli alla saada ja mida pikemad on lööbevabad perioodid, seda parem on prognoos. Lapsena atoopilist dermatiiti põdenutest on täiskasvanueas umbes kolmandikul käteekseem, allergiline nohu ja/või astma. Atoopilise dermatiidi teeb kindlaks ja ravi määrab nahahaiguste arst või allergoloog, kes teeb ka testid, millega võivad selguda põhjusallergeenid. Atoopilise dermatiidi ravis ja profülaktikas on oluline järgida mitmeid reegleid: 1) nahka ei tohi lasta kokkupuutesse villase ega sünteetilise riidega; 2) last tohib vannitada vaid keedetud ja pehmendatud veega (meresoola- ja õlivannid); 3) tuleb vältida kuuma vannivett, liiga sagedast vannis või duši all käimist, kareda rätikuga kuivatamist; 4) vajalik on vältida kuuma keskkonda (higistamine soodustab haiguse ägenemist), tubakasuitsust ruumi, traumasid, negatiivseid emotsioone ja stressi, kokkupuudet allergeenide ja ärrititega (desinfitseerivad vahendid, seebid, pesupulbrid); 5) mõistlik on loobuda toitudest, mis sisaldavad teadaolevaid toiduallergeene; 6) tuleb välja ravida kõik põletikukolded; 7) nahahoolduseks kasutada niisutavaid ja pehmendavaid kreeme, vajaduse korral ka arsti määratud põletikuvastaseid salve/kreeme; 8) haiguse ägenemisel on tarvis kasutada paikselt nõrku glükokortikoidsalve ja -kreeme ning sügeluse leevendamiseks allergiavastaseid ravimeid – antihistamiinikume – tablettidena, tilkadena, kuid mitte siirupitena.

Vt ka dermografism, sidekestapõletik.

Atoopiline dermatiit Atoopiline ekseem lapse näol Atoopiline dermatiit Atoopiline ekseem

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Klamüüdia

Tere!

Sain mõned päevad tagasi teada, et olen nakatunud klamüüdiasse. Ravisime partneriga ennast 1g asitromütsiiniga. Paar tundi pärast antibiootikumi manustamist tekkis mul kõhulahtisus, ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
1) Kui kõhulahtisus tekkis paar tundi peale ravimi võtmist, siis võis see olla ravimi kõrvaltoime. Paari tunni jooksul peaks olema ravim juba soolestikus lagunenud ja imendunud, seega arvan, ...

Loe edasi

Lapse väljaheide

Tere!

Mul on Teile küsimus seoses lapse kakamisega. Lapsel (praeguseks 2a 6k) oli umbes pool aastat probleem kakamisega. Ta hoidis kakat kinni ja kui kakas, siis läbi häda väikse koguse. Iga ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lühiaegne kaka värvuse muutus võib olla eelkõige seotud toiduga. Kui oleks tegemist sapiprobleemidega, siis kaka olekski pidevalt hele. Kui kaka värvus ja konsistents on normaliseerunud, ...

Loe edasi

Beebi hingamine unes

Selline mure, et laps öösel mingil hetkel ei hinganud. Võtsin kohe sülle ja keerasin kõhu allapoole ja masseerisin selga ning natuke koputasin kopsude peale. Keha oli üleni kange ning nägu oli muutunud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vastsündinud ja esimese elukuu lapsed võivad teha kuni 10 sekundilisi hingamise pause. Kui aga paus kestab kauem ja seda tekib korduvalt ning pausi ajal muutub lapse jume siniseks, ...

Loe edasi

Astma

Tere,
Mu poeg on Teie patsient. Temal diagnoositud mitteallergiline astma (nahatestid midagi ei näidanud). Sellist diagnoosi sai kuna sügisest 2015 (kui Eestisse kolisime) temal esines kuiv köha ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Astma ägenemise (köha või hingamisraskus või vilinad rinnus) korral saab leevendust Ventolinist, mis on bronhilõõgasti ja ka rögalahtistava toimega. Ventolini võib astma ägenemise korral ...

Loe edasi

Valged laigud

Tere!
Mul tekkisid kuskil 4-5 aastat tagasi vasaku käe ülakäsivärrele valged laigud. Algul ei pööranud eriti tähelepanu, kuid aastatega on laigud mööda kätt edasi länud kuni sõrmedeni välja. Ainult ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Selle foto järgi, mida näen, arvan, et tegemist on naha marmoraažiga (cutis marmorata). See on naha väikeste veresoonte ebaühtlane laienemine/ahenemine. Rohkem esineb väikelastel, aga võib ...

Loe edasi

beebil täpid

Beebil tuli eelmine nädal nahale lööve, algul oli ainult mähkupiirkonnas, proovisime erinevaid mähkmeid ja lõpuks jäime öko omade peale sest tundus et need aitasid, kui pediaatri juurde läksime oli lööve ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Mähkmelööve tekib tavaliselt mähkmega kokkupuutuvale alale, momendil on lööve laialdasem. Kuna imiku nahk on väga õrn, siis võivad löövet anda mitmed tegurid: 1)palavusest tingitud higistamine, ...

Loe edasi

Punased ketendavad laigud kehal

Tere! Minu nahale on tekkinud punased kergelt ketendavad laigud. Vahetevahel need ka sügelevad. Hetkel stressirohke periood, kas võib sellest tingitud olla? Põhiliselt asetsevad kõhul ja seljal. Uusi toiduaineid ...

Kristi Abram

Vastas dr Kristi Abram

Tere!
Arvan, et tegemist on roosa kliiketendustõvega (Pityriasis rosea), mis on organismi vastusreaktsioon mingile stressorile, nt.mõni viirusinfektsioon viimase 2 kuu vältel, aga ei saa välistada ...

Loe edasi

Kasvuhormoon.

Tütarlapsel kasv 135cm ja kaal 45kg.Toitub tervislikult,magusat ei tarbi.
Vitamiinid mineraalid korras.Sündides 3,250kg ja 49cm pikk. Kuni viienda eluaastani kõik korras,siis hakkas kaal tõusma ja ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ühekordsete kaalu- ja kasvuandmete põhjal ei saa järeldusi teha, oluline on kaalu ja kasvu dünaamika. Praegused kaalu- ja kasvu numbrid jäävad normi piiresse, kuid tõepoolest on laps ...

Loe edasi

Punane lööve nahal

Tere!

Paar nädalat tagasi tundsin, et nahk kipitab ja sügeleb. Kaela piirkonda tekkisid üksikud punased laigud, mis kadusid mõne aja pärast. Nüüd viimase nädala jooksul on laigud tekkinud ...

Kaja Julge

Vastas dr Kaja Julge

Tere,

Nõgeslööbe tekkeks on palju põhjusi ja enamasti need allergiaproovidega ei selgu, sest tegemist ei tarvitse olla tõelise allergiaga st immuunsüsteemi vahendatud reaktsiooniga. Minu soovitus ...

Loe edasi

Aastase lapse vaktsineerimine pärast haigust

Tere!

Pereõde ütles, et aastase lapse korralise vaktsineerimise võib läbi
viia ka kõige hiljem alles 1,5-aastaselt. Kui pikk võiks olla selle
vaktsineerimise aeg pärast seda, ...

Anu Sööt

Vastas dr Anu Sööt

Tere!
Aitäh küsimast! Arvan, et 3 kuud on täiesti piisav aeg. Aeg sõltub aga kindlasti lapse enesetundest, tema käitumisest peale meningiidist tervenemist.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi