Atoopiline dermatiit Autor: Kaja Julge


Viited: niisutavad ja pehmendavad kreemid
Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem (vana nimetusega neurodermatiit) on krooniline nahapõletik, millega kaasneb naha kuivus ja piinav sügelus. Atoopilise dermatiidi tekkepõhjused ei ole käesoleva ajani lõplikult välja selgitatud. Oluline osa (70% kõigist uuritud juhtudest) on kindlasti pärilikkusel. On püütud selgitada, millise geeni defektiga on tegemist, kuid kõik tulemused viitavad kahjustusele, mida mõjutavad mitmed välised tegurid. Tervetel vanematel sünnib haige laps ja vastupidi. Atoopilise dermatiidi korral võib seerumi immunoglobuliin E antikehade hulk toidu ja/või sissehingatavate antigeenide suhtes olla tõusnud. Haiguse tekkes on oluline osa ka rasvhapete ainevahetuse häirel, mille tõttu kontroll naha veekao üle on häiritud ning haige nahk muutub liiga kuivaks. Iseloomulik on veresoonte ahenemine, seetõttu on haige labakäed ja jalad jahedad ning haiguskoldes esineb valge dermografism (nn triipnahk). 

Haiguse vallandumiseks on vajalik kokkupuude allergeeni(de)ga, viimased sõltuvad aga haige vanusest. Imiku- ja väikelapseeas on põhilisteks haigust vallandavateks teguriteks toiduained: piim, munad, šokolaad, tsitruselised, must sõstar, kala, linnuliha, tomat, herned, pähklid, mesi. Koolieelikutel ja koolilastel lisandub tundlikuks muutumine olmeallergeenide (loomakarvad, majatolm, kemikaalid) ning õietolmu suhtes. Atoopilise dermatiidi ägenemist seostatakse ka emotsionaalsete teguritega, näiteks stress halvendab haiguse kulgu. Atoopiat põdevad lapsed on kergesti ärrituvad, kapriissed, nutavad nähtava põhjuseta. Igas eas võivad haiguse valla päästa või selle kulgu mõjutada koldepõletikud, nagu ninakõrvalurgete ja kurgumandlipõletik, maksa- ja sapiteede haigused, ussnugilised, viirus- ja bakteriaalsed infektsioonid. Bakteriaalne infektsioon – atoopilise dermatiidiga sageli kaasnev komplikatsioon (eriti lapseeas) – muudab haiguspilti oluliselt. Atoopiline nahk on tõvestavate bakterite reservuaariks isegi silmaga nähtavate mädapõletiku tunnuste puudumisel. Imikutel ägeneb atoopiline dermatiit hammaste lõikumise järel.

Olenevalt vanusest on nahalööbe iseloom erinev. Imikutel ilmub lööve esmalt näole. Põsed on punased ja karedad, võivad tekkida vesivillid, mis purunedes kattuvad koorikuga. Lööve laieneb otsmikule, haiguse süvenemisel ka rindkerele ja sümmeetriliselt jäsemete sirutuspindadele, suurte liigeste piirkonda ja nahavoltidesse. Rasketel juhtudel on haaratud kogu keha. Lööbes nahk on turses, rohkete marrastuste ja koorikutega, kusjuures terav piir haiguskollete ja terve naha vahel puudub. Nahamuster on väga selge, üle kogu keha on näha rohkesti kratsimiskriimustusi, sest lööve põhjustab tugevat sügelust.

Lapseeas kulgeb atoopiline dermatiit nn klassikalise vormina. Atoopiat põdevatel lastel on nahk silmade ümber lillakashallika varjundiga, silmalaud punetavad, ketendavad, esineb silma sidekestapõletikku. Põsepuna piirkonnas on sümmeetriliselt erüteem (punetus) ja turse. Huuled ja nahk suu ümbruses sageli ketendavad, nahk on punakaspruun, suunurkades on lõhed. Haigus laieneb ka kuklapiirkonda ja sümmeetriliselt suurte liigeste painutuskülgedele. Põhiliseks lööbeelemendiks on roosakaspunane ketendav sõlmeke. Sõlmekesed laatuvad omavahel kiiresti ja liigeste piirkonnas näeme tavaliselt roosakas- kuni lillakaspunast sõlmelis-ketendavat turset. Lastel on sageli haigusest haaratud ka labakäed, mille nahk, eriti küünevalli ümbruses, on tugevalt turseline, kaetud marrastuste ja koorikutega. Küünevallipõletikuga kaasneb küünte düstroofia, mis aga atoopilise dermatiidi raviga taandareneb. Lastel võib haigusprotsess lokaliseeruda ka suguelunditele, põhjustades tüdrukutel häbemepõletikku. 

Nooruki- ja täiskasvanueas sarnaneb haiguspilt lapseea atoopilise dermatiidiga, kusjuures lööve on enamasti rohkem lokaliseerunud ja vähem sümmeetriline. Kõige tavalisemad haiguspiirkonnad on nägu ja suurte liigeste painutusküljed. Näole võib tekkida turse ja silmade alla iseloomulik nahavolt. Nahk on tavaliselt väga kuiv. Täiskasvanutel sugeneb tihti käteekseem. Lapse- ja noorukieas võib samaaegselt esineda nõgestõbi.

Atoopilist dermatiiti ei saa täielikult välja ravida, haigus kestab ägenemiste ja taandumistega aastaid, kuid erinevaid ravimeetodeid kombineerides on võimalik vaevused kontrolli all hoida. Mida kiiremini suudetakse lööve kontrolli alla saada ja mida pikemad on lööbevabad perioodid, seda parem on prognoos. Lapsena atoopilist dermatiiti põdenutest on täiskasvanueas umbes kolmandikul käteekseem, allergiline nohu ja/või astma. Atoopilise dermatiidi teeb kindlaks ja ravi määrab nahahaiguste arst või allergoloog, kes teeb ka testid, millega võivad selguda põhjusallergeenid. Atoopilise dermatiidi ravis ja profülaktikas on oluline järgida mitmeid reegleid: 1) nahka ei tohi lasta kokkupuutesse villase ega sünteetilise riidega; 2) last tohib vannitada vaid keedetud ja pehmendatud veega (meresoola- ja õlivannid); 3) tuleb vältida kuuma vannivett, liiga sagedast vannis või duši all käimist, kareda rätikuga kuivatamist; 4) vajalik on vältida kuuma keskkonda (higistamine soodustab haiguse ägenemist), tubakasuitsust ruumi, traumasid, negatiivseid emotsioone ja stressi, kokkupuudet allergeenide ja ärrititega (desinfitseerivad vahendid, seebid, pesupulbrid); 5) mõistlik on loobuda toitudest, mis sisaldavad teadaolevaid toiduallergeene; 6) tuleb välja ravida kõik põletikukolded; 7) nahahoolduseks kasutada niisutavaid ja pehmendavaid kreeme, vajaduse korral ka arsti määratud põletikuvastaseid salve/kreeme; 8) haiguse ägenemisel on tarvis kasutada paikselt nõrku glükokortikoidsalve ja -kreeme ning sügeluse leevendamiseks allergiavastaseid ravimeid – antihistamiinikume – tablettidena, tilkadena, kuid mitte siirupitena.

Vt ka dermografism, sidekestapõletik.




Atoopiline dermatiit Atoopiline ekseem lapse näol Atoopiline dermatiit Atoopiline ekseem

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Laps ei söö mitte midagi

Tere,
Probleem selline, et minu 1a5k laps ei söö mitte midagi. Ei neela alla ka. Pole seda teinud lisatoidu alustamisest saati. Väiksemana sõi veel püreesid või vedelat toitu, aga nüüd keeldub ka ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Soovitan pöörduda lastekliinikusse dr. Oivi Uibo vastuvõtule, kes tegeleb söömisprobleemidega lastega. Lastekliinikus tegeleb selliste lastega ka psühholoog Külli Muug.
Kui areng ...

Loe edasi

Nutmine

Tere selline küsimus,et laps saab mai.kuus 3a.
Nüüd viimased päevad kui utleb,et peab minema tuttu. Hakkab
Kohe nutma vaga kovasti ja tulevad ka pissard. Ka öösel ka nuttab midu ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kas lapsel on olnud mingi stress-situatsioon seoses magamisega või magama minemisega? Millal laps magades nutab, kas kohe pärast uinumist või hommiku poole ööd. Kas laps on rahustatav ...

Loe edasi

4,5k vanuse lapse vereanalüüs.

Tere.
Laps sündis 37+0 nädalal, tekkis grupikonflikt, 3-epäevitamise lainega. Olime haiglas kokku 8 päeva. Soovitati last jälgida aneemia võimaliku tekkimise pärast. Nüüd tehti vereanalüüs, kuna ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vereanalüüs on korras.
Kui Teid häirib Lymph% 74.7 % 15 - 45 ehk siis lümfotsüütide protsent, siis olulisem on number on lümfotsüütide absoluutarv Lymph 8.43 E9/L 4.9 - 13.5 ...

Loe edasi

Imikul sünnimärk

Tere
Muret teeb imuku jalatallal olev punane ebamäärane laik. Kas tegemist on sünnimärgiga? Kas see kujutab endast mingit ohtu ja vajab jälgimist? Mujal kehal selliseid laike ei ole. Lapse vanus ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kuna ma pole ise seda laiku näinud ja pilti kirjaga kaasas ei ole, siis ei saa ma ütelda, kas tegemist võiks olla sünnimärgiga või on see väikeste veresoonte, kapillaaridest tingitud ...

Loe edasi

Naha moodustis/lööve

Tere!
Minu lapsel on sünnist saati olnud parema käe randmel justkui punn. See on ümbert veidi punetav ja keskmine osa on kõvem ja nahapinnast veidi kõrgem. Vahel paistab see nagu valkjam/heledam. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilma moodustist nägemata on raske arvata, millega tegemist võik olla. Kui moodustis suureneb, siis võiks ehk teha ultraheliuuringu, mis võiks aidata aru saada, millega on tegemist ja ...

Loe edasi

Imiku lisauuringud

Lugupeetud dr. Voor,
Alates lapse sünnist tema arengut jälgib meie perearst ja tema sõnade järgi minu beebil on suurepärane tervise seisund. Ütleb, et lapsel on väga tugev lihaste toonus, kaal ja ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Imiku arengut, kaalu ja kasvu jälgib perearst ja pole ette nähtud ühtki nö kohustuslikku uuringut/eriarsti konsultatsiooni ega analüüsi. Kui perearst leiab mingisuguse kõrvalekalde lapse ...

Loe edasi

Pöördumine

Lapse tervise seisund analüüside järgi.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Eosinofiilide arv võib olla kõrgem, kui lapsel on allergia, aga ka näiteks sooleparasiitide korral võib olla eosinofiile veres rohkem.
Monotsüüte võib leidud rohkem näiteks pärast ...

Loe edasi

1,5 aastase lapse kehal väikesed punased täpid

Lapse kehale tulid päev tagasi väikesed punased täpid. Jalgadel, kätel, sõrmedel, vähem kehal. Kõige rohkem jalalabadel. Päev hiljem täppe rohkem ja läinud laiemaks. Palavikku pole, laps rõõmus, ei süga ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui lööve ei sügele, siis suure tõenäosusega on tegemist mingi viiruslööbega. Allergiline lööve tavaliselt sügeleb.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

Monotsüütide arv kõrge ja neutrofiilid madalamad

Tere!
Avastasin lapsel mõned nädalad tagasi kaelal suurenenud lümfisõlmed ja pöordusin perearsti poole. Selleks ajaks, kui arstiaeg saabus, olid need väiksemaks tõmmanud, kuid kuna lapsel varem on ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lastel ongi suuremad lümfisõlmed kui täiskasvanutel ja on täiesti normaalne, kui leiame lapse kaelalt, kubemest ja kaenla alt kuni 1 cm läbimõõduga lümfisõlmi. Haiguse (angiin) ajal ...

Loe edasi

Lapse silmapõletiku nakkamine

Lapsel (paari kuu pärast 4-aastane) on umbes 1-1,5 kuu jooksul 3 korda nohu olnud väikeste vahedega. Laupäeval hakkas silmadesse tulema vaikselt rähma. Öösel laps ärkas korduvalt ja kurtis valulikke silmi. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Silmapõletikku võivad põhjustada bakterid, viirused ja põletik ise võib kesta päevi- nädal. Nii kaua kui silmad on punased ja sealt tuleb eritist, on põletik nakkav. Arstid ei soovita ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi