Atoopiline dermatiit Autor: Kaja Julge


Viited: niisutavad ja pehmendavad kreemid
Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem (vana nimetusega neurodermatiit) on krooniline nahapõletik, millega kaasneb naha kuivus ja piinav sügelus. Atoopilise dermatiidi tekkepõhjused ei ole käesoleva ajani lõplikult välja selgitatud. Oluline osa (70% kõigist uuritud juhtudest) on kindlasti pärilikkusel. On püütud selgitada, millise geeni defektiga on tegemist, kuid kõik tulemused viitavad kahjustusele, mida mõjutavad mitmed välised tegurid. Tervetel vanematel sünnib haige laps ja vastupidi. Atoopilise dermatiidi korral võib seerumi immunoglobuliin E antikehade hulk toidu ja/või sissehingatavate antigeenide suhtes olla tõusnud. Haiguse tekkes on oluline osa ka rasvhapete ainevahetuse häirel, mille tõttu kontroll naha veekao üle on häiritud ning haige nahk muutub liiga kuivaks. Iseloomulik on veresoonte ahenemine, seetõttu on haige labakäed ja jalad jahedad ning haiguskoldes esineb valge dermografism (nn triipnahk). 

Haiguse vallandumiseks on vajalik kokkupuude allergeeni(de)ga, viimased sõltuvad aga haige vanusest. Imiku- ja väikelapseeas on põhilisteks haigust vallandavateks teguriteks toiduained: piim, munad, šokolaad, tsitruselised, must sõstar, kala, linnuliha, tomat, herned, pähklid, mesi. Koolieelikutel ja koolilastel lisandub tundlikuks muutumine olmeallergeenide (loomakarvad, majatolm, kemikaalid) ning õietolmu suhtes. Atoopilise dermatiidi ägenemist seostatakse ka emotsionaalsete teguritega, näiteks stress halvendab haiguse kulgu. Atoopiat põdevad lapsed on kergesti ärrituvad, kapriissed, nutavad nähtava põhjuseta. Igas eas võivad haiguse valla päästa või selle kulgu mõjutada koldepõletikud, nagu ninakõrvalurgete ja kurgumandlipõletik, maksa- ja sapiteede haigused, ussnugilised, viirus- ja bakteriaalsed infektsioonid. Bakteriaalne infektsioon – atoopilise dermatiidiga sageli kaasnev komplikatsioon (eriti lapseeas) – muudab haiguspilti oluliselt. Atoopiline nahk on tõvestavate bakterite reservuaariks isegi silmaga nähtavate mädapõletiku tunnuste puudumisel. Imikutel ägeneb atoopiline dermatiit hammaste lõikumise järel.

Olenevalt vanusest on nahalööbe iseloom erinev. Imikutel ilmub lööve esmalt näole. Põsed on punased ja karedad, võivad tekkida vesivillid, mis purunedes kattuvad koorikuga. Lööve laieneb otsmikule, haiguse süvenemisel ka rindkerele ja sümmeetriliselt jäsemete sirutuspindadele, suurte liigeste piirkonda ja nahavoltidesse. Rasketel juhtudel on haaratud kogu keha. Lööbes nahk on turses, rohkete marrastuste ja koorikutega, kusjuures terav piir haiguskollete ja terve naha vahel puudub. Nahamuster on väga selge, üle kogu keha on näha rohkesti kratsimiskriimustusi, sest lööve põhjustab tugevat sügelust.

Lapseeas kulgeb atoopiline dermatiit nn klassikalise vormina. Atoopiat põdevatel lastel on nahk silmade ümber lillakashallika varjundiga, silmalaud punetavad, ketendavad, esineb silma sidekestapõletikku. Põsepuna piirkonnas on sümmeetriliselt erüteem (punetus) ja turse. Huuled ja nahk suu ümbruses sageli ketendavad, nahk on punakaspruun, suunurkades on lõhed. Haigus laieneb ka kuklapiirkonda ja sümmeetriliselt suurte liigeste painutuskülgedele. Põhiliseks lööbeelemendiks on roosakaspunane ketendav sõlmeke. Sõlmekesed laatuvad omavahel kiiresti ja liigeste piirkonnas näeme tavaliselt roosakas- kuni lillakaspunast sõlmelis-ketendavat turset. Lastel on sageli haigusest haaratud ka labakäed, mille nahk, eriti küünevalli ümbruses, on tugevalt turseline, kaetud marrastuste ja koorikutega. Küünevallipõletikuga kaasneb küünte düstroofia, mis aga atoopilise dermatiidi raviga taandareneb. Lastel võib haigusprotsess lokaliseeruda ka suguelunditele, põhjustades tüdrukutel häbemepõletikku. 

Nooruki- ja täiskasvanueas sarnaneb haiguspilt lapseea atoopilise dermatiidiga, kusjuures lööve on enamasti rohkem lokaliseerunud ja vähem sümmeetriline. Kõige tavalisemad haiguspiirkonnad on nägu ja suurte liigeste painutusküljed. Näole võib tekkida turse ja silmade alla iseloomulik nahavolt. Nahk on tavaliselt väga kuiv. Täiskasvanutel sugeneb tihti käteekseem. Lapse- ja noorukieas võib samaaegselt esineda nõgestõbi.

Atoopilist dermatiiti ei saa täielikult välja ravida, haigus kestab ägenemiste ja taandumistega aastaid, kuid erinevaid ravimeetodeid kombineerides on võimalik vaevused kontrolli all hoida. Mida kiiremini suudetakse lööve kontrolli alla saada ja mida pikemad on lööbevabad perioodid, seda parem on prognoos. Lapsena atoopilist dermatiiti põdenutest on täiskasvanueas umbes kolmandikul käteekseem, allergiline nohu ja/või astma. Atoopilise dermatiidi teeb kindlaks ja ravi määrab nahahaiguste arst või allergoloog, kes teeb ka testid, millega võivad selguda põhjusallergeenid. Atoopilise dermatiidi ravis ja profülaktikas on oluline järgida mitmeid reegleid: 1) nahka ei tohi lasta kokkupuutesse villase ega sünteetilise riidega; 2) last tohib vannitada vaid keedetud ja pehmendatud veega (meresoola- ja õlivannid); 3) tuleb vältida kuuma vannivett, liiga sagedast vannis või duši all käimist, kareda rätikuga kuivatamist; 4) vajalik on vältida kuuma keskkonda (higistamine soodustab haiguse ägenemist), tubakasuitsust ruumi, traumasid, negatiivseid emotsioone ja stressi, kokkupuudet allergeenide ja ärrititega (desinfitseerivad vahendid, seebid, pesupulbrid); 5) mõistlik on loobuda toitudest, mis sisaldavad teadaolevaid toiduallergeene; 6) tuleb välja ravida kõik põletikukolded; 7) nahahoolduseks kasutada niisutavaid ja pehmendavaid kreeme, vajaduse korral ka arsti määratud põletikuvastaseid salve/kreeme; 8) haiguse ägenemisel on tarvis kasutada paikselt nõrku glükokortikoidsalve ja -kreeme ning sügeluse leevendamiseks allergiavastaseid ravimeid – antihistamiinikume – tablettidena, tilkadena, kuid mitte siirupitena.

Vt ka dermografism, sidekestapõletik.




Atoopiline dermatiit Atoopiline ekseem lapse näol Atoopiline dermatiit Atoopiline ekseem

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Paistetus

Tere! Lapsel silmalaug hommikul ärgates paistes päeva peale paistetus kaob ja seda esmaspäevast alates milles võib asi olla mure suur

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pildilt ei ole hästi aru saada, kas koos paistetusega on silmas ka rähma, kas on silmalaug punetav.
Kuna pildi järgi ei saa diagnoosi panna, soovitan pöörduda perearsti poole. ...

Loe edasi

1,5 aastane laps pikutab tihti

Tere,

olen jälginud oma 1,5 aastast last kuskil 1,5 kuud. Põhjus siis tema pikutamine. Hommikul ärkab alati heas tujus, siis toimetame ja sööme ning natuke mängime, aga siis ikka vaikselt ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

võimalik, et selline pikutamine on mööduv nähtus lapse arengus, kuna teeb seda ainult kodus. Kui laps oleks väsinud, siis pikutaks ta ka muudes kohtades (külas, õues). Kas muidu magab ...

Loe edasi

Püelonefriidi järgne beebi vaktsineerimine

Tere,

Lapsel avastati 2-e nädalaselt kolibakterist põhjustatud neeruvaagna põletik ja vaagnad natuke laienenud. 10 päeva sai haiglas antibiootikume ja profülaktikaks anname iga õhtu 1ml Bactrimi. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Vaktsineerimise vastunäidustuseks on äge palavikuga kulgev haigus, oodatakse kuni laps saab haigusest terveks ja siis on vaktsiinisüst lubatud. Saan Teie kirjast aru, et laps on olnud ...

Loe edasi

Beebikäitumine

Tere!

5,5 kuune beebitüdruk roomab, jutustab, naerab ja on eakohaselt arenenud, kuid mure sellepärast, et laps toitmise ajal (RP ja RPA saab) vehib meeleheitlikult oma käte ja jalgadega, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kasvades muutubki laps aktiivsemaks, liigutab rohkem, õpib oma ja kõrvalolijate keha tundma. Tavaliselt kestavad sellised aktiivsemad perioodid mõnda aega, seejärel tuleb rahulikum aeg. ...

Loe edasi

Kukkumine

Tere. Laps kukkus esmaspäeval diivanilt aga tänaseni pole muutusi mängib ja on rõõmus nagu alati väike muhk oli ka. Kaua peaks jälgima ja kas on põhjust muretseda?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kui kukkumisest on möödas üle 48 tunni ja lapse seisundis mingied muutusi ei ole, siis ilmselt oli see õnnelik õnnetus. Muhk paraneb kahe nädala jooksul.
Mida liikuvamaks laps ...

Loe edasi

Poole aastase lapse peakuju

Tere, minu 6 kuusel Tütrel on 1 pea pool suurem kui teine. Antud mure tekkis mul juba enne seda kui laps sai 1 kuuseks. Perearst ei näinud selles aga mingit probleemi. Tänaseks ei ole olukord muutunud ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kuuekuune laps peab pöörama seljalt kõhule ja võiks hakata ka kõhult seljale pöörama (hiljemalt 7 kuud) ja kõhuli olles võiks toetuda sirgetele kätele. Need oskused võiksid olla 6 kuu ...

Loe edasi

11 kuuse lapse toitumine

Tere, mure tütre toitumise ja kaalu pärast.
Laps saab ka rinnapiima. Laps kaalub 8,5 kg (just haigusega kaotas 200 g, enne 8,7) ja pikkust on 77 cm. Muidu igati tubi ja rõõmus laps, oskab käpuli ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Aasta vanuselt kaalub laps 9-11 kg ja pikkus on 75-80 cm. Oluline on jälgida lapse kaalu ja kasvu dünaamikas, Ühekordsete andmete alusel ei saa midagi otsustada.
Rauda saadakse ...

Loe edasi

Angelmani ja Praderi-Willi sündroom

Raseduse suurus on 31 nädalat. Geneetik pani meile diagnoosiks kas Angelmani või Praderi-Willi sündroomi, kumb sellest ei ole veel täpsustatud, kuna ei ole veel arusaadav kummast vanematest pärindatud. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kõige pealt on vaja ikka teada diagnoosi, et saaks prognoosi ütelda.
Mõlema sündroomi korral on esimestel elukuudel toitmisraskus, edasipidi Prader-Will sündroomiga lapstel ülesöömine. ...

Loe edasi

krooksud

Tere,selline probleem lapsel 2nädalat juba halb sûûa,nii kui midagi sööb,tulevad ainuld krooksud,ta juba kardab sûûa,nagu jààks kurku kinni söök,oleme piimahappebaktereid vôtnud,nagu perearst soovitas,aga ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kaebuste püsimisel peaks last vaatama gastroenteroloog. Loodan, et laps on ikka midagi söönud, kas või pehmemaid ja vedelamaid toite ja joonud vedelikku, näiteks piima, jogurtit. piimahappe ...

Loe edasi

Mis see olla võiks?

Tere minu 8a tütrel nina ümbert punetab ja ketendab nahka .Mis see olla võiks? Annan talle nüüd 2nädalat juba kalaõlikapsleid milles ka d-vitamin sees.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Ilma punetavat ja ketendavat kohta nägemata ei oska põhjust arvata. Palun näidake last perearstile ja kui tema ei saa aidata, siis pöörduge nahaarsti vastuvõtule, kuhu pole saatekirja ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi