Atoopiline dermatiit Autor: Kaja Julge


Viited: niisutavad ja pehmendavad kreemid
Atoopiline dermatiit ehk atoopiline ekseem (vana nimetusega neurodermatiit) on krooniline nahapõletik, millega kaasneb naha kuivus ja piinav sügelus. Atoopilise dermatiidi tekkepõhjused ei ole käesoleva ajani lõplikult välja selgitatud. Oluline osa (70% kõigist uuritud juhtudest) on kindlasti pärilikkusel. On püütud selgitada, millise geeni defektiga on tegemist, kuid kõik tulemused viitavad kahjustusele, mida mõjutavad mitmed välised tegurid. Tervetel vanematel sünnib haige laps ja vastupidi. Atoopilise dermatiidi korral võib seerumi immunoglobuliin E antikehade hulk toidu ja/või sissehingatavate antigeenide suhtes olla tõusnud. Haiguse tekkes on oluline osa ka rasvhapete ainevahetuse häirel, mille tõttu kontroll naha veekao üle on häiritud ning haige nahk muutub liiga kuivaks. Iseloomulik on veresoonte ahenemine, seetõttu on haige labakäed ja jalad jahedad ning haiguskoldes esineb valge dermografism (nn triipnahk). 

Haiguse vallandumiseks on vajalik kokkupuude allergeeni(de)ga, viimased sõltuvad aga haige vanusest. Imiku- ja väikelapseeas on põhilisteks haigust vallandavateks teguriteks toiduained: piim, munad, šokolaad, tsitruselised, must sõstar, kala, linnuliha, tomat, herned, pähklid, mesi. Koolieelikutel ja koolilastel lisandub tundlikuks muutumine olmeallergeenide (loomakarvad, majatolm, kemikaalid) ning õietolmu suhtes. Atoopilise dermatiidi ägenemist seostatakse ka emotsionaalsete teguritega, näiteks stress halvendab haiguse kulgu. Atoopiat põdevad lapsed on kergesti ärrituvad, kapriissed, nutavad nähtava põhjuseta. Igas eas võivad haiguse valla päästa või selle kulgu mõjutada koldepõletikud, nagu ninakõrvalurgete ja kurgumandlipõletik, maksa- ja sapiteede haigused, ussnugilised, viirus- ja bakteriaalsed infektsioonid. Bakteriaalne infektsioon – atoopilise dermatiidiga sageli kaasnev komplikatsioon (eriti lapseeas) – muudab haiguspilti oluliselt. Atoopiline nahk on tõvestavate bakterite reservuaariks isegi silmaga nähtavate mädapõletiku tunnuste puudumisel. Imikutel ägeneb atoopiline dermatiit hammaste lõikumise järel.

Olenevalt vanusest on nahalööbe iseloom erinev. Imikutel ilmub lööve esmalt näole. Põsed on punased ja karedad, võivad tekkida vesivillid, mis purunedes kattuvad koorikuga. Lööve laieneb otsmikule, haiguse süvenemisel ka rindkerele ja sümmeetriliselt jäsemete sirutuspindadele, suurte liigeste piirkonda ja nahavoltidesse. Rasketel juhtudel on haaratud kogu keha. Lööbes nahk on turses, rohkete marrastuste ja koorikutega, kusjuures terav piir haiguskollete ja terve naha vahel puudub. Nahamuster on väga selge, üle kogu keha on näha rohkesti kratsimiskriimustusi, sest lööve põhjustab tugevat sügelust.

Lapseeas kulgeb atoopiline dermatiit nn klassikalise vormina. Atoopiat põdevatel lastel on nahk silmade ümber lillakashallika varjundiga, silmalaud punetavad, ketendavad, esineb silma sidekestapõletikku. Põsepuna piirkonnas on sümmeetriliselt erüteem (punetus) ja turse. Huuled ja nahk suu ümbruses sageli ketendavad, nahk on punakaspruun, suunurkades on lõhed. Haigus laieneb ka kuklapiirkonda ja sümmeetriliselt suurte liigeste painutuskülgedele. Põhiliseks lööbeelemendiks on roosakaspunane ketendav sõlmeke. Sõlmekesed laatuvad omavahel kiiresti ja liigeste piirkonnas näeme tavaliselt roosakas- kuni lillakaspunast sõlmelis-ketendavat turset. Lastel on sageli haigusest haaratud ka labakäed, mille nahk, eriti küünevalli ümbruses, on tugevalt turseline, kaetud marrastuste ja koorikutega. Küünevallipõletikuga kaasneb küünte düstroofia, mis aga atoopilise dermatiidi raviga taandareneb. Lastel võib haigusprotsess lokaliseeruda ka suguelunditele, põhjustades tüdrukutel häbemepõletikku. 

Nooruki- ja täiskasvanueas sarnaneb haiguspilt lapseea atoopilise dermatiidiga, kusjuures lööve on enamasti rohkem lokaliseerunud ja vähem sümmeetriline. Kõige tavalisemad haiguspiirkonnad on nägu ja suurte liigeste painutusküljed. Näole võib tekkida turse ja silmade alla iseloomulik nahavolt. Nahk on tavaliselt väga kuiv. Täiskasvanutel sugeneb tihti käteekseem. Lapse- ja noorukieas võib samaaegselt esineda nõgestõbi.

Atoopilist dermatiiti ei saa täielikult välja ravida, haigus kestab ägenemiste ja taandumistega aastaid, kuid erinevaid ravimeetodeid kombineerides on võimalik vaevused kontrolli all hoida. Mida kiiremini suudetakse lööve kontrolli alla saada ja mida pikemad on lööbevabad perioodid, seda parem on prognoos. Lapsena atoopilist dermatiiti põdenutest on täiskasvanueas umbes kolmandikul käteekseem, allergiline nohu ja/või astma. Atoopilise dermatiidi teeb kindlaks ja ravi määrab nahahaiguste arst või allergoloog, kes teeb ka testid, millega võivad selguda põhjusallergeenid. Atoopilise dermatiidi ravis ja profülaktikas on oluline järgida mitmeid reegleid: 1) nahka ei tohi lasta kokkupuutesse villase ega sünteetilise riidega; 2) last tohib vannitada vaid keedetud ja pehmendatud veega (meresoola- ja õlivannid); 3) tuleb vältida kuuma vannivett, liiga sagedast vannis või duši all käimist, kareda rätikuga kuivatamist; 4) vajalik on vältida kuuma keskkonda (higistamine soodustab haiguse ägenemist), tubakasuitsust ruumi, traumasid, negatiivseid emotsioone ja stressi, kokkupuudet allergeenide ja ärrititega (desinfitseerivad vahendid, seebid, pesupulbrid); 5) mõistlik on loobuda toitudest, mis sisaldavad teadaolevaid toiduallergeene; 6) tuleb välja ravida kõik põletikukolded; 7) nahahoolduseks kasutada niisutavaid ja pehmendavaid kreeme, vajaduse korral ka arsti määratud põletikuvastaseid salve/kreeme; 8) haiguse ägenemisel on tarvis kasutada paikselt nõrku glükokortikoidsalve ja -kreeme ning sügeluse leevendamiseks allergiavastaseid ravimeid – antihistamiinikume – tablettidena, tilkadena, kuid mitte siirupitena.

Vt ka dermografism, sidekestapõletik.




Atoopiline dermatiit Atoopiline ekseem lapse näol Atoopiline dermatiit Atoopiline ekseem

Seotud teemad

Nõuanded sel teemal

Piimasegu

Tere!
1 kuune ja 5 päeva vanune laps sööb ainult piimasegu. Kaaluks tal sündides 4620g ja eelmine nädal 5690g.Piimasegu söõb 980-1100l päevas. Tagasi heide vahest ikka suur ja vahest pole ùldse. ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Piimasegu ööpäevane kogus ei tohiks ületada 1000 ml. Pigem võiks piimasegu kogus jääda kuni teise elukuu lõpuni kuni 900 ml. Kui laps sööb rohkem, kui talle vajalik, siis tekibki kergemini ...

Loe edasi

Lapse söömine

Tere!

Mure selline, et paari päeva pärast 8 nädalaseks saav imik sööb jätkuvalt päevas ainult umbes 500-600 ml toitu, mõnipäev õnneks veidi rohkem. Laps saab nii rinnapiima kui asendajat (aptamil ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Lapse kaaluiive ja söömine ei ole pidevalt ühesugune. Oluline on, et esimesel elupoolaastal oleks ühes kuus kaaluiive ca 800 g. Kaalu järgi võiks laps süüa ca 750 ml ööpäevas. Nõuandeid ...

Loe edasi

Laps ei taha kakale minna potile

Tere!
On väga vaja nõu, mida 4 a. tüdrukuga edasi ette võtta, et teda aidata ja lahendada probleem, mis kestab juba 2 aastat, nimelt keeldub minemast potile, kui tuleb kaka häda, paneb jalad risti ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kakamisest keeldumine tekib tavaliselt pärast seda, kui laps on tundnud kakamisel valu, näiteks kõhukinnisuse tõttu. Ega ühtki väga head probleemi lahenduse varianti polegi. Perearsti ...

Loe edasi

imiku ortopeediline läbivaatus

TERE,palun öelge, mis vanuses tuleks laps ortopeedi poolt läbi vaadata,et ei oleks puusanihestust,minu poeg sai isaks 1 kuu tagasi ,ainult pereõe konsultatsioonist ja lapse läbivaatusega ei saa piirduda, ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Praegu ei ole enam kohustuslik ortopeedi konsultatsioon imikutele. Ortopeedi juurde suunab kas sünnitusmaja arst või perearst, kui on kahtlus puusaliigese patoloogiale. Ortopeedi vastuvõtule ...

Loe edasi

Beebil pisikesed punnid

Beebi jalgadele on tekkinud pisikesed punnid, osad sellised punased, aga muidu valged, käega katsudes on eriti tunda. Mõlemal jalal on samas kohas ning nüüd tundub, et ka põlvedele edasi läinud.

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Pildi järgi on raske otsustada, millega täpselt tegemist on. Diagnoosi ütlemiseks oleks vaja näha lapse nahka üle keha. Kui lööve on tekkinud äkki, võib see olla kas mingi viirushaigus ...

Loe edasi

Millega on tegu?

Tere!
Laps teeb imelike hääli öösel. Kas see on normaalne? Mida saaksin teha leevenduseks?

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Kahjuks ei oska selle lühikese helisalvestuse põhjal mingit arvamust ütelda.

Lugupidamisega,
Tiia Voor

Loe edasi

Kuiv, kinnine köha

Tere. Mure selline, et lapsel on teist päeva kinnine köha. Alles mõni nädal tagasi põdesime külmetusviirust (~1.5nädalat). Kuna lapsel on väga palju allergiaid, on meil kodus vastavaid rohte. Ka ventolini ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Astma kahtlusel paluge perearsti saatekirja laste-allergoloogile. Kirjelduse järgi võib olla tegemist astmaga, sest sellele viitavad nähud: pikaajaline köha, köha koormusel ja leevendust ...

Loe edasi

Imik ei reageeri helidele

Millal peaks hakkama imik reageerima helidele? Minu laps hetkel 10nädalat vana. Kui teha väga valju lärmi siis on õrnalt näha, et ta vahel pilgutab selle peale silmi (haiglas tehti kuulmistest ja see oli ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Laps hakkab heliallikat otsima silmadega või pea pööramisega ca 3-4kuuselt. Enne seda saab jälgida, kas näiteks laps peatab korraks söömise, kui kostub tugev heli; kas laps naeratab/rahuneb, ...

Loe edasi

Imetiigo

Tere! Kas tegemist võib olla nahamädapõketiku ehk impetiigoga? Algas see nagu väiksest kriimustusest mis on hetkel väga koledaks nuutunud. Oleme proovinud kuivatada tsinksalviga ja kahtlustasime algselt ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Tegemist võib olla impetiigoga ehk nahamädapõletikuga.
Selle raviks on antibakteriaalne kreem Fucidin, mida saab retseptiga.
Kreemi määrida kolde servadest sissepoole, ...

Loe edasi

9 aastase perioodiline oksendamine

Tere!
Probleem selline, et poeg on hakanud perioodiliselt oksendama. Esimene kord juhtus märtsi keskpaiku, kui suleti koroona tõttu koolid. Siis esimese nädala mitmed korrad oksendas ja arst arvas ...

Tiia Voor

Vastas dr Tiia Voor

Tere!

Korduva oksendamise põhjust ei oska kirjas olevate andmete põhjal oletada.
Kui oksendamine kordub, võiks perearst uuringutele saata.

Lugupidamisega,
Tiia ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi