Kas geenid mõjutavad koostöövalmidust?
Teadlaste sõnul võib inimese võime teistega koostööd teha sõltuda osaliselt tema geenidest.
Šoti teadlased küsisid 1000 kaksikult, mida nad arvavad suhtlemisest inimestega, kelle rassiline päritolu või religioosne taust erineb nende endi omast, vahendab BBC.
Kuna ühemunakaksikute vastused sarnanesid suurema tõenäosusega kui erimunakaksikute omad, võib tegemist olla geneetilise eelsoodumusega. Teise teadlase sõnul on arvatavasti oma osa ka muudel teguritel.
Kaksikute uurimine on tavaline viis otsustamaks, kas haigusel või siinkohal käitumismallil võib olla geneetiline põhjus.
Ühemunakaksikuid, kelle geenid on identsed, võrreldakse erimunakaksikutega, kellel on vähem ühiseid geene.
Selle uurimuse jaoks küsitleti kaksikuid seoses nende lojaalsusega oma sotsiaalsele suhtlusringkonnale ja uuriti esmajärjekorras, kui altid nad on looma uusi suhteid erineva taustaga inimestega.
Ühemunakaksikute vastused kattusid suurema tõenäosusega kui erimunakaksikute omad, mis näitab, et vähemalt mingil määral mõjutasid nende antud vastuseid ka ühised geenid.
Kõik kaksikutepaarid kasvasid üles koos, mis vähendab võimalust, et lahknevad arvamused on tingitud keskkonnateguritest.
Uurimuse autori professor Timothy Batesi sõnul näitab see, et geneetilisel koodil on selles valdkonnas oluline osa.
„Kokkuleppele jõudmine sõltub nii rühma liikmete geneetilisest pagasist kui ka sellistest kultuurilistest teguritest nagu ühised arusaamad, veendumused ja tavad.“
Lancasteri ülikooli organisatsioonipsühholoogia professor Cary Cooper märkis, et kuigi võib olla tõsi, et geenid mõjutavad kaudselt inimese koostöövalmidust, on ülekaalukam roll arvatavasti siiski muudel teguritel.
Lisa kommentaar