Allergiast on võimalik pääseda

Allergia on organismi ülitundlikkus mõnedele keskkonna mõjutustele ja ka ainetele. Allergia ongi allergiliste haiguste põhjuseks. Kõige enam on levinud allergiline nohu (heinanohu, heinapalavik), haigus, mida põevad teatud taimeliikide õietolmu suhtes ülitundlikud inimesed.

Haigus kestab kogu õitsemis-(tolmlemis-)aja ning avaldub nohu, konjunktiviidi ja astmahoogude kujul. Paljud inimesed on tundlikud ka ravimite suhtes, eriti ohtlikud on antibiootikumid ja mitte üksnes tablettidena vaid ka salvidena. Novokaiini suhtes tundlikud inimesed peavad jälgima nohusalvide ja tablettide kooslust, sest üsna väike kogus võib põhjustada raskekujulise ja raskelt ravitava haiguse. Tänapäeval on üha rohkem inimesi, kes on ülitundlikud ka joodi suhtes. Enne joodi nahale määrimist või sellest preparaatide kasutamist tuleks käe randmel mikroannusega proovida.

Olen kohanud inimesi (eriti A-veregrupi puhul), kes liha söömisest loobumise ja taimravile pühendumisega on vabanenud allergiast. Loomulikult on kanaliha ja kala söömine lubatud, kuid vähemalt 5-6 kuud järjest tuleks pühenduda taimetoidule.

Allergiast on võimalus pääseda, kui võtame end tõsiselt käsile. Üks on kindel - taimedel on allergia-, põletiku- ja sügelemisvastane ning valuvaigistav toime. Samal ajal, kui joome teed taimedest, mis puhastavad verd, peaks tegema taimedega ka vanne, kompresse ja loputusi. Selleks tuleks varuda taimedest tinktuure ja õlisid (salve). Oluline on õigesti toituda ja kasutada puhtaid toiduaineid. Kahjuks satub tänapäeval toidulauale üha enam toiduainetetööstuse valmisprodukte, kus on ohtralt säilitus-, värvaineid jt keemilisi ühendeid. Puhtuse all ma mõtlen toiduaineid, mida organism meeleldi omastab, näiteks aedviljad nagu punapeet, värske kapsas, porgand, sibul, küüslauk, kõrvits jt, millest on aasta jooksul Terviselehes juttu olnud.

Raviva toimega on ka paljud maitsetaimed nagu till, petersell, seller, majoraan, iisop, piparmünt, aed-liivatee jt. Ka paljud piimasaadused nagu A-hapupiim, pett jt võivad olla organismi ravivad. Tahan meelde tuletada, et kasutaksime kodumaiseid puuvilju, marju, aiasaadusi. Imporditud marju, puuvilju on tihti mürgitatud annustega, mida allergiline inimene kohe tunnetab. Lisatakse lõhna- ja värvaineid, eriti kondiitritoodetele. On juhtumeid, kus on värvitud isegi rohelisi herneid, kurke, piprakaunu, aedube, kokteilikirsse. Värvitakse isegi sinki ja vorstisaadusi, lisatakse nitritit, mis on eriti kahjulik. Tegemist on antioksüdantidega, mis aeglustavad toiduainete riknemist õhuhapniku mõjul. Kahjulik on ka
Na-glutamaadi lisamine suppidele, kastmetele, puljongitele. Viimast kasutatakse puljongikuubikute tootmisel, seepärast on pidev ja pikaaegne kuubikute kasutamine samuti kahjulik.

Kui E-ainete lisamine on rangelt normeeritud, ei ole iial teada, kui palju üks või teine inimene üht või teist sellist toiduainet sööb. Lapsed ei tunne piiri krõbe-kartulite söömisel, kuhu on lisatud Na-glutamaati. Viimane süvendab allergia nähte, kui selleks on soodumus. Kuna kõiki lisaaineid tundma õppida on üpris keeruline, veel enam teada nende ohtlikkusest, tuleks lihtsalt hoiduda imporditavatest toiduainetest.

Tihti pakume üle väljendiga "toiduallergia", pigem võib tegemist olla toidutalumatusega. Kui näiteks on probleeme piima laktoosiga, siis pole tegemist allergiaga - teil puudub lihtsalt ensüüm selle lõhustamiseks. Olete laktoosi suhtes intolerantne, mitte allergiline. See talumatus ei tähenda tingimata seda, et jääte piima juures haigeks. On olemas piimatooteid, kuhu on lisatud laktoosi ensüüme, tehes need intolerantsetele kergemini omastatavaks.

Arvan, et toiduallergia puhul on tegemist reaktsiooniga, mis leiab aset mitte seedetraktis, vaid immuunsüsteemis. Viimane loob mõnele toidule sõna otseses mõttes antikehi. Reaktsioon on kiire ja tugev - lööbed, tursed, krambid vm sümptom, mis osutab, et organism võitleb, püüdes end mürgisest toiduainest vabastada.Toiduallergia diagnoos ei ole kerge. Üks võimalus on nahaproov. Kuid nahaproovi korral võib aga nahas tekkida põletik ka nende toiduainete puhul, mille söömisel ei põhjusta allergiat. Parim kodune uuring on see, kui kordamööda välditakse kahtlustatavaid toiduaineid 3-5 päeva ja seejärel lisatakse üks kord päevas. Kui tekivad allergia sümptomid, jäetakse see toiduaine edaspidi toidust välja. Tihtipeale kardetakse testide tulemusena lastele piima anda, kuna avastatakse tundlikkust piimavalgu suhtes. Ometi on kogemused näidanud, et vähehaaval piimaga harjutades talumine paraneb.

Tänapäeval on toiduallergia üks komplitseeritumatest toitumisprobleemidest. Toiduallergia vältimiseks on kõige tähtsam toita imikut rinnapiimaga ja seda võimalikult kaua.