TULIP 10 MG

Toimeained: atorvastatiin

Ravimi vorm: õhukese polümeerikattega tablett

Ravimi tugevus: 10mg 30TK

Retseptiravim

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ravimi patsiendi infolehe PDF

1. Mis ravim on TULIP 10 MG ja milleks seda kasutatakse

Tulip kuulub statiinideks nimetatavate ravimite rühma, mis on lipiidide (rasva-)sisaldust reguleerivad
ravimid.
Tulipit kasutatakse kolesterooli ja triglütseriididena tuntud lipiidide vähendamiseks veres, kui see ei
ole õnnestunud väherasvase dieediga ja eluviisi muutusega. Kui teil on suurenenud risk
südamehaiguste tekkeks, siis võib Tulipit kasutada ka antud riski vähendamiseks, seda isegi juhul, kui
teie vere kolesteroolisisaldus on normi piires. Ravi ajal tuleb teil jätkata standardset
kolesteroolisisaldust vähendavat dieeti.

2. Mida on vaja teada enne TULIP 10 MG võtmist

Ärge võtke Tulipit:
- kui olete atorvastatiini või mis tahes teise sarnase (lipiidide sisaldust veres vähendava) ravimi
või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui teil on või on kunagi olnud maksa mõjutav haigus;
- kui teil on esinenud maksafunktsiooni näitavate vereanalüüside teadmata põhjusega normist
kõrvalekaldumisi;
- kui te olete viljastumisvõimelises eas naine, aga ei kasuta usaldusväärseid rasestumisvastaseid
vahendeid;
- kui te olete rase või kavatsete rasestuda;
- kui te toidate last rinnaga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Tulipi kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Järgnevalt on toodud põhjused, miks Tulip võib olla teie jaoks sobimatu:
- kui teil on olnud eelnevalt insult koos ajuverejooksuga või on eelmistest insultidest jäänud ajju
väikesed vedelikukogumid;
- kui teil on probleemid neerudega;
- kui teil on kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism);
- kui teil on esinenud korduvalt või seletamatu põhjusega lihase hellust või valusid või kui teil
või teie perekonnas on esinenud lihaseprobleeme;
- kui teil on esinenud varasemaid lihaseprobleeme ravi ajal teiste vere lipiidide sisaldust
vähendavate ravimitega (nt teiste statiinide või fibraatidega);
- kui te tarvitate regulaarselt suurtes kogustes alkoholi;
- kui teil on olnud maksahaigus;
- kui te olete üle 70 aasta vana.

Enne Tulipi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga
- kui teil on raske hingamispuudulikkus.

Kui mõni eelpool toodud väidetest kehtib teie kohta, siis on teie arstil vaja enne ravi alustamist
Tulipiga ja võimalik, et ka ravi ajal, teha lihastega seotud kõrvaltoimete riski hindamiseks
vereanalüüsi. Teatud ravimite kasutamine samal ajal teadaolevalt suurendab lihastega seotud
kõrvaltoimete (nt rabdomüolüüsi) tekkimise riski (vt lõik 2 “Muud ravimid ja Tulip“).

Kui teil on diabeet või esineb diabeedi tekkerisk, jälgib teie arst teid antud ravimi tarvitamise ajal eriti
hoolikalt. Teil on tõenäoliselt diabeedi tekkerisk, kui teil on kõrge veresuhkru- ja kolesteroolisisaldus
veres, olete ülekaaluline ja teil esineb kõrge vererõhk.

Muud ravimid ja Tulip
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada
mis tahes muid ravimeid. Mõned ravimid võivad Tulipi toimet muuta või vastupidi - Tulip võib nende
toimet muuta. Selline koostoime võib vähendada ühe või mõlema ravimi efektiivsust. Teise
võimalusena võib see suurendada kõrvaltoimete, sh olulise, kuid harvaesineva lihaseid hävitava
seisundi rabdomüolüüsi (vt lõik 4) tekkimise riski või raskusastet:
- immuunsüsteemi talitlust mõjutavad ravimid, nt tsüklosporiin;
- teatud antibiootikumid või seentevastased preparaadid, nt erütromütsiin, klaritromütsiin,
telitromütsiin, ketokonasool, itrakonasool, vorikonasool, flukonasool, posakonasool,
rifampitsiin, fusidiinhape;
- teised vere lipiidide sisaldust reguleerivad ravimid, nt gemfibrosiil, teised fibraadid,
kolestipool;
- mõned kaltsiumikanali blokaatorid, mida kasutatakse stenokardia või kõrge vererõhu raviks, nt
amlodipiin, diltiaseem; südame rütmi reguleerimiseks kasutatavad ravimid, nt digoksiin,
verapamiil, amiodaroon;
- HIV raviks kasutatavad ravimid, nt ritonaviir, lopinaviir, atasanaviir, indinaviir, darunaviir,
tipranaviir kombinatsioonis ritonaviiriga jne;
- mõned C-hepatiidi ravimid, tn telapreviir;
- muud ravimid, millel esinevad teadaolevalt koostoimed Tulipiga, on esetimiib (alandab
kolesterooli), varfariin (vere hüübivust vähendav ravim), suukaudsed rasestumisvastased
preparaadid, stiripentool (krambivastane ravim epilepsia korral), tsimetidiin (kasutatakse
kõrvetiste ja maohaavandite puhul), fenasoon (valuvaigisti), kolhitsiin (kasutatakse podagra
raviks) ja antatsiidid (alumiiniumi või magneesiumi sisaldavad seedehäirete ravimid);
- ilma retseptita ostetud ravimid: liht-naistepuna.

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes
muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Tulip koos toidu, joogi ja alkoholiga
Vt lõigust 3 juhiseid, kuidas Tulipit võtta. Peate arvesse võtma järgnevat teavet:

Greibimahl
Ravi ajal ärge tarvitage päevas üle ühe või kahe väikese klaasitäie greibimahla, sest suured
greibimahla kogused võivad mõjutada Tulipi toimet.


Alkohol
Vältige selle ravimi võtmise ajal suurtes kogustes alkoholi tarvitamist. Vt lõiku 2 "Hoiatused ja
ettevaatusabinõud" täpsema teabe saamiseks.

Rasedus, imetamine ja viljakus
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi
kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Ärge võtke Tulipit, kui olete rase või kavatsete rasestuda.
Ärge võtke Tulipit, kui te olete viljastumisvõimelises eas, välja arvatud juhul, kui te kasutate
usaldusväärseid rasestumisvastaseid vahendeid.
Ärge võtke Tulipit, kui toidate last rinnaga.
Tulipi ohutus raseduse ja imetamise ajal ei ole veel tõestatud. Enne iga ravimi kasutamist pidage nõu
oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Üldjuhul ei mõjuta see ravim teie võimet juhtida autot või käsitseda masinaid. Siiski ärge juhtige
autot, kui see ravim mõjutab teie autojuhtimise võimet. Ärge kasutage mis tahes tööriistu või
masinaid, kui antud ravim mõjutab teie võimet neid kasutada.

3. Kuidas TULIP 10 MG võtta

Kuidas Tulipit võtta

Enne ravi alustamist määrab arst teile madala kolesteroolisisaldusega dieedi, mida tuleb järgida ka
kogu ravi ajal Tulipiga.

Tulipi tavaline algannus täiskasvanutel ning 10-aastastel ja vanematel lastel on 10 mg üks kord
ööpäevas. Vajaduse korral võib arst annust suurendada teile vajaliku annuseni. Arst muudab teie
annust 4-nädalaste või pikemate ajavahemike tagant. Tulipi maksimaalne annus on 80 mg üks kord
ööpäevas täiskasvanutel ja 20 mg üks kord ööpäevas lastel.

Tulip tabletid tuleb neelata tervelt koos veega ja neid võib võtta ükskõik mis ajal päeva jooksul koos
toiduga või ilma. Püüdke siiski oma tablett sisse võtta iga päev samal ajal.

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski
kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ravi kestuse üle Tulipiga otsustab teie arst.

Kui teil on tunne, et Tulipi toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arstiga.

Kui te võtate Tulipit rohkem kui ette nähtud
Kui te olete eksikombel võtnud liiga palju Tulipi tablette (rohkem kui teie tavaline ööpäevane annus),
võtke ühendust oma arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse nõu saamiseks.

Kui te unustate Tulipit võtta
Kui te unustate ravimit võtta, siis võtke järgmine annus tavapärasel ajal. Ärge võtke kahekordset
annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Tulipi võtmise
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta või soovite oma ravi lõpetada, pidage nõu oma
arsti või apteekriga.



4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil esinevad ükskõik millised alljärgnevad tõsised kõrvaltoimed, lõpetage oma tablettide
võtmine ning rääkige viivitamatult oma arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse või
erakorralise meditsiini osakonda.

Harv: võib esineda kuni ühel inimesel 1000-st
- Tõsine allergiline reaktsioon, mis tekitab näopiirkonna, keele- ja kõriturset, mis võib
põhjustada tõsist hingamisraskust.
- Tõsine haigus koos naha tugeva ketenduse ja tursega; villiline lööve nahal, suul, silmade juures
ja genitaalidel ning palavik. Nahalööve koos roosakas-punaste laikudega, eriti peopesadel või
jalataldadel, mis võib olla villidega kaetud.
- Lihasnõrkus, lihaste hellus või lihaste valulikkus, eriti kui te samal ajal tunnete ennast halvasti
või kui teil on kõrge palavik. See võib olla põhjustatud ebanormaalsest lihaste kahjustusest,
mis võib olla eluohtlik ja viia neeruprobleemideni.

Väga harv: võib esineda kuni ühel inimesel 10 000-st
- Kui te täheldate ootamatut või ebatavalist veritsust või verevalumeid, siis võib see viidata
maksakahjustusele. Pidage sellega seoses võimalikult kiiresti nõu oma arstiga.

Muud võimalikud kõrvaltoimed Tulipiga:

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 10-st):
- nina limaskesta põletik, kurguvalu, ninaverejooks;
- allergilised reaktsioonid;
- veresuhkru taseme tõus (kui teil on diabeet, peate jätkama veresuhkru taseme hoolikat
jälgimist), kreatiini kinaasi taseme tõus veres;
- peavalu;
- iiveldus, kõhukinnisus, kõhupuhitus, seedehäire, kõhulahtisus;
- liigesevalu, lihasevalu ja seljavalu;
- vereanalüüside tulemused, mis näitavad kõrvalekaldeid teie maksafunktsioonis.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 100-st):
- anoreksia (isutus), kehakaalu suurenemine, veresuhkru taseme langus (kui teil on diabeet, peate
jätkama veresuhkru taseme hoolikat jälgimist);
- õudusunenäod, unetus;
- pearinglus, sõrmede ja varvaste tuimus või kirvendus, valu- või puutetundlikkuse vähenemine,
maitsetundlikkuse muutus, mälukaotus;
- nägemise ähmastumine;
- kumisemine kõrvades ja/või peas;
- oksendamine, röhitsused, üla- ja alakõhuvalu, pankreatiit (kõhunäärme põletik, mis võib
põhjustada kõhuvalu);
- hepatiit (maksapõletik);
- lööve, nahalööve ja -sügelemine, nõgeslööve, juuste väljalangemine;
- kaelavalu, lihasväsimus;
- väsimus, halb enesetunne, nõrkus, valu rinnus, tursed (ödeemid) eriti pahkluude piirkonnas,
kehatemperatuuri tõus;
- valgevereliblede esinemine uriinis.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 1000-st):
- nägemishäired;
- ootamatu verejooks või verevalumite tekkimine;
- kolestaas (naha ja silmavalgete kollaseks muutumine);
- kõõlusevigastus.


Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 10 000-st):
- allergiline reaktsioon - sümptomid võivad hõlmata äkilist hingeldust ja valu või pitsitust
rinnus; silmalaugude, näo, huulte, suu, keele või kõriturset; raskenenud hingamist, minestust;
- kuulmislangus;
- günekomastia (rindade suurenemine nii meestel kui ka naistel).

Mõnede statiinide (sama tüüpi ravimite) kasutamisega seoses teatatud võimalikud kõrvaltoimed:
- seksuaalfunktsiooni häired;
- depressioon;
- hingamisprobleemid, sh püsiv köha ja/või hingeldamine või palavik;
- diabeet. See on enam tõenäoline, kui teil on kõrge veresuhkru- ja kolesteroolisisaldus, olete
ülekaaluline ja teil on kõrge vererõhk. Teie arst jälgib teid selle ravimi võtmise ajal.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas TULIP 10 MG säilitada

Kuidas Tulipit säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast "Kõlblik
kuni:". Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata
ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Tulip sisaldab
- Toimeaine on atorvastatiin. Iga Tulip õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg, 20 mg,
40 mg või 80 mg atorvastatiini (atorvastatiinkaltsiumina).
- Teised koostisosad on:
Tableti sisu: naatriumlaurüülsulfaat, mikrokristalliline tselluloos, kolloidne veevaba
ränidioksiid, eelželatiniseeritud maisitärklis, trometamool, kollane raudoksiid (E172),
magneesiumstearaat, talk, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A).
Tableti õhuke polümeerikate: karmelloosnaatrium, glütserool, trometamool,
naatriumlaurüülsulfaat, hüdroksüetüültselluloos.

Kuidas Tulip välja näeb ja pakendi sisu
Tulip 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Helekollased kirjud läikivad ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille
ühel küljel on märgistus „HLA 10“, läbimõõduga 7,2 mm.

Tulip 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Helekollased kirjud läikivad ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille
ühel küljel on märgistus „HLA 20“, läbimõõduga 9,2 mm.


Tulip 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Helekollased kirjud läikivad ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille
ühel küljel on märgistus „HLA 40“, läbimõõduga 11,2 mm.

Tulip 80 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Helekollased kirjud läikivad ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel
küljel on märgistus „HLA 80“, läbimõõduga 19,3 mm.

Alumiinium/alumiiniumblister
Pakendi suurused: 7, 10, 14 (ainult 10 mg), 28, 30, 56, 60, 90 ja 100 õhukese polümeerikattega
tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
Sandoz d.d.
Verovškova 57
SI-1000 Ljubljana
Sloveenia

Tootjad
Lek Pharmaceuticals d.d.
Verovškova 57, 1526 Ljubljana
Sloveenia

Salutas Pharma GmbH
Otto-von-Guericke-Allee 1, 39179 Barleben
Saksamaa

Lek SA
Ul.Podlipie 16, 95-010 Strykow
Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:
Sandoz d.d. Eesti filiaal
Pärnu mnt 105
EE11312 Tallinn
Tel 6652400


Infoleht on viimati uuendatud septembris 2014



Ravimi omaduste kokkuvõte

Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF

1. Ravimpreparaadi nimetus

Tulip 10 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Tulip 20 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Tulip 40 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Tulip 80 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis

Iga Tulip 10 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg atorvastatiini
atorvastatiinkaltsiumina.

Iga Tulip 20 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg atorvastatiini
atorvastatiinkaltsiumina.

Iga Tulip 40 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 40 mg atorvastatiini
atorvastatiinkaltsiumina.

Iga Tulip 80 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 80 mg atorvastatiini
atorvastatiinkaltsiumina.

INN. Atorvastatinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. Ravimvorm

Õhukese polümeerikattega tablett

Tulip 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Helekollased kirjud läikivad ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille
ühel küljel on märgistus „HLA 10“, läbimõõduga 7,2 mm.

Tulip 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Helekollased kirjud läikivad ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille
ühel küljel on märgistus „HLA 20“, läbimõõduga 9,2 mm.

Tulip 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Helekollased kirjud läikivad ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille
ühel küljel on märgistus „HLA 40“, läbimõõduga 11,2 mm.

Tulip 80 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Helekollased kirjud läikivad ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel
küljel on märgistus "HLA 80", läbimõõduga 19,3 mm.


4.
KLIINILISED ANDMED

4. Kliinilised andmed

4.1. Näidustused

Hüperkolesteroleemia
Primaarse hüperkolesteroleemia, sealhulgas heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia või
kombineeritud (segatüüpi) hüperlipideemia (vastab Fredricksoni klassifikatsiooni järgi IIa ja IIb
tüübile) ravi lisaks dieedile üldkolesterooli, LDL-kolesterooli, apolipoproteiin B ja triglütseriidide
tõusnud tasemete langetamiseks täiskasvanutel, noorukitel ja üle 10-aastastel lastel, kui dieedi
muutmine ja teised mittefarmakoloogilised meetmed ei ole andnud soovitud tulemusi.

Üldkolesterooli ja LDL-kolesterooli sisalduse langetamine homosügootse perekondliku
hüperkolesteroleemiaga täiskasvanutel täiendavalt lipiidide sisaldust langetavatele teistele
ravimeetoditele (nt LDL-aferees) või kui need ei ole kättesaadavad.

Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine
Esimese kardiovaskulaarse tüsistuse ennetamine suure riskiga täiskasvanud patsientidel (vt lõik 5.1)
koos teiste riskifaktorite korrigeerimisega.

4.2. Annustamine ja manustamisviis

Enne ravi alustamist Tulipiga peab patsient olema standardsel kolesteroolisisaldust vähendaval
dieedil, mis peab jätkuma kogu Tulip-ravi jooksul.
Annus peab olema individuaalne vastavalt LDL-kolesterooli (LDL-C) algtasemele, ravi eesmärgile patsiendi ravivastusele.
Tavaline algannus on 10 mg üks kord ööpäevas. Annust võib muuta 4-nädalaste või pikemate
intervallide järel. Maksimaalne annus on 80 mg üks kord ööpäevas.

Primaarne hüperkolesteroleemia ja kombineeritud (segatüüpi) hüperlipideemia
Enamikul patsientidel saavutatakse kontroll Tulipi annusega 10 mg üks kord ööpäevas. Ravivastus
ilmneb 2 nädala jooksul, maksimaalne ravivastus saabub tavaliselt 4 nädala jooksul. Ravitoime püsib
pikaajalise ravi korral.

Heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
Ravi tuleb patsientidel alustada Tulipi annusega 10 mg ööpäevas. Annustamine on individuaalne ja
annust võib kohandada iga 4 nädala järel kuni annuseni 40 mg ööpäevas. Seejärel kas suurendatakse
annust maksimaalselt 80 mg-ni ööpäevas või kombineeritakse atorvastatiini annuses 40 mg üks kord
ööpäevas sapphapete sekvestrandiga.

Homosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
Olemas on ainult piiratud andmed (vt lõik 5.1).

Atorvastatiini annus homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidel on 10…80 mg
ööpäevas (vt lõik 5.1). Neil patsientidel tuleb atorvastatiini kasutada lisaks muudele lipiidide sisaldust
vähendavatele ravimeetoditele (nt LDL-aferees) või kui need ravimeetodid ei ole kättesaadavad.

Kardiovaskulaarse tüsistuse ennetamine
Primaarsetes ennetusuuringutes kasutati annust 10 mg ööpäevas. Suuremaid annuseid võib vaja olla
selleks, et saavutada (LDL)-kolesterooli sisaldus vastavalt kehtivatele ravijuhistele.

Neerukahjustus
Annust ei ole vaja kohandada (vt lõik 4.4).


Maksakahjustus
Tulipit tuleb maksakahjustusega patsientidel kasutada ettevaatlikult (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Tulip on
vastunäidustatud aktiivse maksahaigusega patsientidel (vt lõik 4.3).

Kasutamine eakatel
Ravimi efektiivsus ja ohutus üle 70-aastastel patsientidel on soovitatavate annuste puhul sama kui
üldpopulatsioonis.

Lapsed
Hüperkolesteroleemia
Ravimit võivad lastele määrata ainult arstid, kellel on kogemusi laste hüperlipideemia ravis. Patsiente
tuleb ravi edukuse hindamiseks korrapäraselt uuesti üle vaadata.

10-aastastele ja vanematele patsientidele on atorvastatiini soovitatav algannus 10 mg ööpäevas koos
annuse tiitrimisega kuni 20 milligrammini ööpäevas. Lastel tuleb annust tiitrida individuaalse
ravivastuse ja talutavuse alusel. Ohutusteave laste kohta, keda on ravitud annustega üle 20 mg, mis
vastab ligikaudu 0,5 mg kehakaalu kilogrammi kohta, on piiratud.

Kogemus ravimi kasutamise kohta lastel vanuses 6…10 aastat on piiratud (vt lõik 5.1). Atorvastatiin
ei ole näidustatud alla 10-aastaste patsientide raviks.

Selle populatsiooni jaoks võivad olla sobivamad muud ravimvormid/tugevused.

Tulip on suukaudseks kasutamiseks. Atorvastatiini ööpäevane annus manustatakse korraga ükskõik
millal päeva jooksul koos toiduga või ilma.

4.3. Vastunäidustused

Tulip on vastunäidustatud patsientidel:
kellel on ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
- kellel on äge maksahaigus või ebaselge põhjusega püsiv seerumi transaminaaside suurenenud
- sisaldus, mis ületab kolm korda normi ülemise piiri;
raseduse ajal, rinnaga toitvatele naistele ja fertiilses eas naistele, kes ei kasuta sobivaid
- rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik 4.6).

4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Toimed maksale
Enne ravi alustamist ja perioodiliselt ravi käigus tuleb kontrollida maksafunktsiooni näitajaid.
Patsientidel, kellel tekivad maksakahjustusele viitavad nähud või sümptomid, tuleb kontrollida
maksafunktsiooni näitajaid. Transaminaaside sisalduse suurenemise korral tuleb patsienti jälgida kuni
analüüside normaliseerumiseni. Kui transaminaaside sisaldus on suurenenud kolm või enam korda üle
normi ülemise piiri püsivalt, on soovitatav Tulipi annuse vähendamine või ravi katkestamine (vt lõik
4.8).
Tulipit tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kes tarbivad suurtes kogustes alkoholi ja/või kellel
on anamneesis maksahaigus.

Insuldi ennetamine kolesteroolisisalduse agressiivse vähendamise teel
Insuldi alatüüpide hilisem analüüs ilma südame isheemiatõveta (coronary heart disease CHD)
patsientidel, kellel oli hiljuti olnud insult või transitoorse isheemia atakk (transient ischemic attack
TIA), näitas, et patsientidel, kellel alustati ravi atorvastatiini annusega 80 mg, esines hemorraagilist
insulti platseeboga võrreldes sagedamini. Suurenenud risk oli eriti märgatav patsientidel, kellel
hemorraagiline insult või lakunaarne infarkt oli esinenud juba enne uuringusse kaasamist. Varasema
hemorraagilise insuldi või lakunaarse infarktiga patsientidel on 80 mg atorvastatiini riski/kasu suhe

ebaselge ja enne ravi alustamist tuleb hoolikalt kaaluda hemorraagilise insuldi võimalikku riski (vt
lõik 5.1).

Toimed skeletilihastele
Nagu teisedki HMG-CoA-reduktaasi inhibiitorid, võib atorvastatiin harvadel juhtudel mõjutada
skeletilihaseid ning põhjustada müalgiat, müosiiti ja müopaatiat, mis võivad üle minna
rabdomüolüüsiks, potentsiaalselt eluohtlikuks seisundiks, mida iseloomustavad märgatavalt
suurenenud kreatiinkinaasi (CK) sisaldus (> 10 korda üle normi ülemise piiri), müoglobineemia ja
müoglobinuuria, mis võivad viia neerupuudulikkuseni.

Enne ravi
Patsientidele, kellel on eelsoodumus rabdomüolüüsi tekkimiseks, tuleb atorvastatiini määrata
ettevaatusega. Enne statiinravi alustamist tuleb järgmistes olukordades mõõta CK sisaldust:
- neerukahjustus;
- hüpotüreoidism;
- pärilike lihashaiguste esinemine isiklikus või perekonnaanamneesis;
- varem esinenud lihastoksilisus statiinide või fibraatide kasutamisel;
- anamneesis maksahaigus ja/või kui tarbitakse suuri alkoholikoguseid;
- eakatel patsientidel (vanus > 70 aastat) tuleb kaaluda sellise määramise vajalikkust muude
rabdomüolüüsi soodustavate tegurite olemasolu põhjal;
- olukordades, kus plasmasisaldus võib suureneda, mõeldes koostoimetele (vt lõik 4.5) ja
eripopulatsioonidele, sh geneetilistele allrühmadele (vt lõik 5.2).
Sellistes olukordades tuleb hinnata ravist saadava võimaliku kasu ja riski suhet ning soovitatav on
patsientide kliiniline jälgimine.
Kui CK sisaldus on algselt oluliselt suurenenud (> 5 korda üle normi ülemise piiri), ei tohi ravi
alustada.

Kreatiinkinaasi määramine
CKd ei tohiks määrata pärast pingelist füüsilist koormust või CK sisalduse suurenemise ükskõik
millise usaldusväärse alternatiivse põhjuse olemasolul, sest see raskendab väärtuse tõlgendamist. Kui
CK sisaldus on algselt oluliselt suurenenud (> 5 korda üle normi ülemise piiri), tuleb neid tulemuste
kinnitamiseks uuesti mõõta järgneva 5…7 päeva jooksul.

Ravi ajal
- Patsiente tuleb paluda teatada kohe, kui neil tekib lihasvalu, lihaskrambid või -nõrkus, eriti kui
sellega kaasneb halb enesetunne või palavik.
- Kui sellised sümptomid tekivad patsiendil ravi ajal atorvastatiiniga, tuleb määrata tema CK
sisaldus. Kui leitakse, et CK sisaldus on oluliselt suurenenud (> 5 korda üle normi ülemise
piiri), tuleb ravi peatada.
- Kui lihassümptomid on tõsised ja häirivad igapäevaelu, isegi kui CK sisaldus on tõusnud
väärtuseni ≤ 5 korda üle normi ülemise piiri, tuleb kaaluda ravi katkestamist.
- Kui sümptomid mööduvad ja CK sisaldus normaaliseerub, võib kaaluda ravi taasalustamist
atorvastatiiniga või alternatiivse statiini kasutamist väikseimas annuses ja hoolika jälgimise all.
- Ravi atorvastatiiniga tuleb lõpetada, kui esineb kliiniliselt oluline CK sisalduse suurenemine
(> 10 korda üle normi ülemise piiri), diagnoositakse rabdomüolüüs või kahtlustatakse seda.

Samaaegne ravi teiste ravimitega
Rabdomüolüüsi tekkimise risk suureneb atorvastatiini manustamisel koos teatud ravimitega, mis
võivad atorvastatiini plasmakontsentratsiooni suurendada, nagu tugevad CYP3A4 inhibiitorid või
transportvalgud (nt tsüklosporiin, telitromütsiin, klaritromütsiin, delavirdiin, stiripentool,
ketokonasool, vorikonasool, itrakonasool, posakonasool ja HIV proteaasi inhibiitorid, sh ritonaviir,
lopinaviir, atasanaviir, indinaviir, darunaviir jne). Müopaatia risk võib suureneda ka gemfibrosiili ja
teiste fibriinhappe derivaatide, erütromütsiini, niatsiini, esetimiibi, telapreviiri või
tipranaviiri/ritonaviiri kombinatsiooni samaaegsel manustamisel. Võimaluse korral tuleb nende

ravimite manustamise asemel kaaluda alternatiivseid ravimeetodeid (millel puuduvad koostoimed
käesoleva ravimiga).

Kui nende ravimite manustamine koos atorvastatiiniga on vajalik, tuleb hoolikalt kaaluda kaasuva ravi
kasu ja riski suhet. Patsientidele, kes saavad muid ravimeid, mis suurendavad atorvastatiini
plasmakontsentratsiooni, soovitatakse väiksemat atorvastatiini maksimumannust. Lisaks tuleb
tugevate CYP3A4 inhibiitorite samaaegsel manustamisel kaaluda atorvastatiini väiksema algannuse
kasutamist. Soovitatav on nende patsientide sobiv kliiniline jälgimine (vt lõik 4.5).

Atorvastatiini ja fusidiinhappe samaaegne kasutamine ei ole soovitatav. Mistõttu ravi korral
fusidiinhappega võib olla näidustatud atorvastatiini manustamise ajutine katkestamine (vt lõik 4.5).

Lapsed
Ravi ohutus laste arengule ei ole tõestatud. (vt lõik 4.8).

Interstitsiaalne kopsuhaigus
Ravi korral mõnede statiinidega on erandjuhtudel registreeritud interstitsiaalset kopsuhaigust, seda
eriti pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.8). Selle iseloomulikeks sümptomiteks võivad olla düspnoe,
mitteproduktiivne köha ja üldine tervise halvenemine (väsimus, kaalulangus ja palavik). Kui
kahtlustatakse, et patsiendil võib olla tekkinud interstitsiaalne kopsuhaigus, tuleb ravi statiinidega
katkestada.

Diabeet
Mõned tõendid viitavad, et statiinide ravimklass tõstab vere glükoosisisaldust ning võib mõnedel
diabeedi suure tekkeriskiga patsientidel põhjustada hüperglükeemiat, mille puhul on vajalik
asjakohane diabeedi jälgimine. Siiski ei kaalu see risk üles vaskulaarse riski vähenemist statiinidega
ega tohiks olla seetõttu statiinravi lõpetamise põhjuseks. Riskipatsiente (vere glükoosisisaldus tühja
kõhuga 5,6…6,9 mmol/l, KMI > 30 kg/m2, triglütseriidide suurenenud sisaldus, hüpertensioon) tuleb
riiklike ravijuhiste kohaselt jälgida nii kliiniliselt kui ka biokeemiliselt.

4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegselt kasutatud ravimite mõju atorvastatiinile
Atorvastatiin metaboliseeritakse tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) vahendusel ja see on
transportvalkude, nt maksarakkudesse haaramist vahendava transporteri OATP1B1 substraadiks.
CYP3A4 või transportvalke inhibeerivate ravimite samaaegne manustamine võib põhjustada
atorvastatiini plasmakontsentratsiooni suurenemist ja suurendada müopaatia riski. Risk võib samuti
suureneda atorvastatiini samaaegsel manustamisel koos teiste ravimitega, nagu fibraatide ja
esetimiibiga, millel on võime indutseerida müopaatiat (vt lõik 4.4).

CYP3A4 inhibiitorid
On näidatud, et tugevad CYP3A4 inhibiitorid suurendavad märkimisväärselt atorvastatiini
kontsentratsiooni (vt tabel 1 ja täpsem teave allpool). Võimaluse korral tuleb vältida samaaegset
tugevate CYP3A4 inhibiitorite manustamist (nt tsüklosporiin, telitromütsiin, klaritromütsiin,
delavirdiin, stiripentool, ketokonasool, vorikonasool, itrakonasool, posakonasool ja HIV-proteaasi
inhibiitorid, sh ritonaviir, lopinaviir, atasanaviir, indinaviir, darunaviir jne). Kui nende ravimite ja
atorvastatiini samaaegset manustamist ei saa vältida, tuleb kaaluda atorvastatiini väiksemate alg- ja
maksimumannuste kasutamist. Soovitatav on patsiendi vastav kliiniline jälgimine (vt tabel 1).

Mõõdukad CYP3A4 inhibiitorid (nt erütromütsiin, diltiaseem, verapamiil ja flukonasool) võivad
atorvastatiini plasmakontsentratsioone suurendada (vt tabel 1). Erütromütsiini kasutamisel koos
statiinidega on täheldatud müopaatia tekkeohu suurenemist. Amiodarooni ega verapamiiliga ei ole
läbi viidud koostoimete uuringuid, kus hinnatakse nende toimet atorvastatiinile. On teada, et nii
amiodaroon kui ka verapamiil inhibeerivad CYP3A4 aktiivsust ja nende manustamine koos
atorvastatiiniga võib põhjustada atorvastatiini ekspositsiooni suurenemist. Seetõttu tuleb mõõdukate
CYP3A4 inhibiitoritega samaaegsel kasutamisel kaaluda atorvastatiini väiksema maksimaalse annuse

kasutamist ja soovitatav on patsiendi vastav kliiniline jälgimine. Vastav kliiniline jälgimine on
soovitatav peale inhibiitoriga ravi alustamist või selle järgnevat annuse kohandamist.

CYP3A4 indutseerijad
Atorvastatiini ja tsütokroom P450 3A indutseerijate (nt efavirens, rifampitsiin, liht-naistepuna)
samaaegne manustamine võib atorvastatiini plasmakontsentratsiooni erinevas ulatuses vähendada.
Rifampitsiini kahetise koostoime mehhanismi tõttu (tsütokroom P450 3A indutseerimine ja
transporteri OATP1B1 maksarakkudesse haaramise inhibeerimine) soovitatakse atorvastatiini koos
rifampitsiiniga manustada täpselt ühel ajal, sest atorvastatiini hilisemat manustamist pärast
rifampitsiini manustamist on seostatud atorvastatiini plasmakontsentratsiooni märkimisväärse
vähenemisega. Rifampitsiini toime atorvastatiini kontsentratsioonile maksarakkudes ei ole siiski teada
ja kui samaaegset manustamist vältida ei saa, tuleb ravimi tõhusust patsientidel hoolikalt jälgida.

Transportvalkude inhibiitorid
Transportvalkude inhibiitorid (nt tsüklosporiin) võivad atorvastatiini süsteemset ekspositsiooni
suurendada (vt tabel 1). Maksarakkudesse haaramist vahendavate transporterite inhibiitorite toime
atorvastatiini kontsentratsioonile maksarakkudes ei ole teada. Kui samaaegset manustamist vältida ei
saa, soovitatakse annuste vähendamist ja ravimi tõhususe kliinilist jälgimist (vt tabel 1).

Gemfibrosiil/fibraadid
Monoteraapiat fibraatidega seostatakse aeg-ajalt lihastega seotud seisundite, sh rabdomüolüüsi
tekkimisega. Nende nähtude tekkeoht võib fibraatide ja atorvastatiini samaaegsel kasutamisel
suureneda. Kui samaaegset kasutamist vältida ei saa, tuleb kasutada väikseimat atorvastatiini annust,
mis on vajalik ravieesmärgi saavutamiseks. Patsiente tuleb vastavalt jälgida (vt lõik 4.4).

Esetimiib
Esetimiibi monoteraapiat seostatakse lihastega seotud seisundite, sh rabdomüolüüsi tekkimisega.
Esetimiibi ja atorvastatiini samaaegsel kasutamisel võib nende nähtude tekkeoht seega suureneda.
Soovitatav on nende patsientide sobiv kliiniline jälgimine.

Kolestipool
Tulipi manustamisel koos kolestipooliga vähenesid atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide
plasmakontsentratsioonid (ligikaudu 25% võrra). Samas oli Tulipi ja kolestipooli koosmanustamisel
lipiide langetav toime tugevam kui kummalgi ravimil eraldi.

Fusidiinhape
Atorvastatiini ja fusidiinhappe koostoimete uuringuid ei ole läbi viidud. Nagu teiste statiinide puhul,
on turuletuleku järgselt teatatud nende kahe ravimi kooskasutamisel mitmetest lihastega seonduvatest
kahjustustest, sh rabdomüolüüsist. Selle koostoime mehhanism ei ole teada. Patsiente tuleb hoolikalt
jälgida ja näidustatud võib olla ajutine atorvastatiinravi katkestamine.

Kolhitsiin
Kuigi atorvastatiini ja kolhitsiini koostoimetele keskenduvaid uuringuid ei ole läbi viidud, on teatatud
müopaatia juhtudest atorvastatiini samaaegsel manustamisel kolhitsiiniga, ning atorvastatiini ja
kolhitsiini samaaegsel määramisel peab olema ettevaatlik.

Atorvastatiini toime samaaegselt manustatud ravimitele
Digoksiin
Digoksiini ja 10 mg atorvastatiini korduval koosmanustamisel digoksiini tasakaalukontsentratsioon
tõusis veidi. Digoksiini saavaid patsiente tuleb sobivalt jälgida.

Suukaudsed rasestumisvastased preparaadid
Tulipi kasutamisel koos suukaudsete rasestumisvastaste preparaatidega suureneb noretindrooni ja
etünüülöstradiooli kontsentratsioon plasmas.


Varfariin
Kliinilises uuringus, kus patsiendid said pikaajalist varfariinravi, kaasnes 80 mg atorvastatiini
ööpäevas manustamisel koos varfariiniga ravi esimesel neljal päeval ligikaudu 1,7-sekundiline kerge
protrombiini aja lühenemine, mis normaliseerus atorvastatiinravi 15 päeva jooksul. Kuigi väga
harvadel juhtudel on teatatud kliiniliselt olulistest antikoagulantide koostoimetest, tuleb kumariini
tüüpi antikoagulante saavatel patsientidel enne ravi alustamist atorvastatiiniga kindlaks määrata
protrombiini aeg ja ravi alguses piisava sagedusega veenduda, et protrombiini ajas olulist muutust ei
tekiks. Peale protrombiini aja tõendatud stabiliseerumist võib protrombiini aja jälgimiseks kasutada
ajavahemikke, mida tavaliselt soovitatakse kumariini tüüpi antikoagulante saavatele patsientidele.
Sama protseduuri tuleb korrata, kui muudetakse atorvastatiini annust või lõpetatakse ravi sellega.
Atorvastatiinravi ei ole seostatud veritsustega või protrombiini aja muutustega patsientidel, kes ei võta
antikoagulante.

Lapsed
Ravimite koostoimete uuringuid on läbi viidud ainult täiskasvanutel. Koostoimete ulatus lastel ei ole
teada. Laste puhul tuleb arvestada ülalmainitud täiskasvanute koostoimeid ja lõigus 4.4 toodud
hoiatusi.

Tabel 1. Samaaegselt kasutatud ravimite mõju atorvastatiini farmakokineetikale

Samaaegselt kasutatav ravim ja
Atorvastatiin
manustamisskeem
Annus (mg) Muutus
Kliiniline soovitus#
AUCs&
Tipranaviir 500 mg kaks korda
40 mg
↑ 9,4
Kui samaaegne manustamine
ööpäevas / ritonaviir 200 mg kaks korda 1. päeval,
korda
koos atorvastatiiniga on vajalik,
ööpäevas, 8 päeva (päevad 14...21)
10 mg
ei tohi ületada annust 10 mg
20. päeval
atorvastatiini ööpäevas.
Telapreviir 750 mg iga 8 tunni järel, 10
20 mg
↑ 7,9
Soovitatav on nende patsientide
päeva
ühekordse
korda
kliiniline jälgimine.
annusena
Tsüklosporiin 5,2 mg/kg ööpäevas,
10 mg üks
↑ 8,7
stabiilne annus
kord
korda
ööpäevas,
28 päeva
Lopinaviir 400 mg kaks korda
20 mg üks
↑ 5,9
Kui samaaegne manustamine
ööpäevas / ritonaviir 100 mg kaks korda kord
korda
koos atorvastatiiniga on vajalik,
ööpäevas, 14 päeva
ööpäevas,
on soovitatav kasutada
4 päeva
väiksemaid atorvastatiini
Klaritromütsiin 500 mg kaks korda
80 mg üks
↑ 4,4
säilitusannuseid. Kui
ööpäevas, 9 päeva
kord
korda
atorvastatiini annus ületab
ööpäevas,
20 mg, on soovitatav neid
8 päeva
patsiente kliiniliselt jälgida.
Sakvinaviir 400 mg kaks korda
40 mg üks
↑ 3,9
Kui samaaegne manustamine
ööpäevas / ritonaviir (300 mg kaks
kord
korda
koos atorvastatiiniga on vajalik,
korda ööpäevas alates päevast 5...7,
ööpäevas,
on soovitatav kasutada
suurendatud kuni 400 mg kaks korda
4 päeva
väiksemaid atorvastatiini
ööpäevas 8. päeval) päevad 4...18
säilitusannuseid. Kui
30 min pärast atorvastatiini annustamist
atorvastatiini annus ületab
Darunaviir 300 mg kaks korda
10 mg üks
↑ 3,3
40 mg, on soovitatav neid
ööpäevas / ritonaviir 100 mg kaks korda kord
korda
patsiente kliiniliselt jälgida.
ööpäevas, 9 päeva
ööpäevas,
4 päeva
Itrakonasool 200 mg üks kord ööpäevas, 40 mg
↑ 3,3
4 päeva
ühekordse
korda
annusena

Samaaegselt kasutatav ravim ja
Atorvastatiin
manustamisskeem
Annus (mg) Muutus
Kliiniline soovitus#
AUCs&
Fosamprenaviir 700 mg kaks korda
10 mg üks
↑ 2,5
ööpäevas / ritonaviir 100 mg kaks korda kord
korda
ööpäevas, 14 päeva
ööpäevas,
4 päeva
Fosamprenaviir 1400 mg kaks korda
10 mg üks
↑ 2,3
ööpäevas, 14 päeva
kord
korda
ööpäevas,
4 päeva
Nelfinaviir 1250 mg kaks korda
10 mg üks
↑ 1,7
Ei ole konkreetseid soovitusi.
ööpäevas, 14 päeva
kord
korda^
ööpäevas,
28 päeva
Greibimahl, 240 ml üks kord ööpäevas*
40 mg,
↑ 37%
Ravi ajal atorvastatiiniga ei ole
ühekordse
soovitatav juua suurtes kogustes
annusena
greibimahla.
Diltiaseem 240 mg üks kord ööpäevas,
40 mg,
↑ 51%
Pärast diltiaseemravi alustamist
28 päeva
ühekordse
või järgnevat annuste
annusena
kohandamist on soovitatav neid
patsiente kliiniliselt jälgida.
Erütromütsiin 500 mg neli korda
10 mg,
↑ 33%^
Soovitatakse väiksemat
ööpäevas, 7 päeva
ühekordse
maksimaalset annust ja nende
annusena
patsientide kliinilist jälgimist.
Amlodipiin 10 mg, ühekordne annus
80 mg,
↑ 18%
Ei ole konkreetseid soovitusi.
ühekordse
annusena
Tsimetidiin 300 mg neli korda
10 mg üks
↓ vähe
Ei ole konkreetseid soovitusi.
ööpäevas, 2 nädalat
kord
m kui
ööpäevas,
1%^
2 nädalat
Antatsiidi suspensioon (magneesium- ja 10 mg üks
↓ 35%^
Ei ole konkreetseid soovitusi.
alumiiniumhüdroksiidid), 30 ml neli
kord
korda ööpäevas, 2 nädalat
ööpäevas,
4 nädalat
Efavirens 600 mg üks kord ööpäevas,
10 mg,
↓ 41%
Ei ole konkreetseid soovitusi.
14 päeva
3 päeva
Rifampitsiin 600 mg üks kord ööpäevas, 40 mg
↑ 30%
Kui samaaegset manustamist ei
7 päeva (samaaegselt manustatud)
ühekordse
saa vältida, soovitatakse
annusena
atorvastatiiniga samal ajal
manustada rifampitsiini ja
patsienti kliiniliselt jälgida.
Rifampitsiin 600 mg üks kord ööpäevas, 40 mg
↓ 80%

5 päeva (eraldi annustatuna)
ühekordse
annusena
Gemfibrosiil 600 mg kaks korda
40 mg
↑ 35%
Soovitatakse väiksemat
ööpäevas, 7 päeva
ühekordse
algannust ja nende patsientide
annusena
kliinilist jälgimist.
Fenofibraat 160 mg üks kord ööpäevas,
40 mg
↑ 3%
Soovitatakse väiksemat
7 päeva
ühekordse
algannust ja nende patsientide
annusena
kliinilist jälgimist.
&
x-kordse muutusena esitatud andmed on samaaegselt manustatud atorvastatiini AUC jagatuna
monoteraapiana manustatud atorvastatiini AUCiga (nt 1 kord = muutust ei ole). %-muutusena esitatud
andmed on protsendiline erinevus võrreldes atorvastatiini monoteraapiaga (nt 0% = muutust ei ole).

#
Kliinilist tähtsust vt lõikudest 4.4 ja 4.5.
*
Sisaldab ühte või mitut CYP3A4 inhibeerivat ühendit ja võib suurendada CYP3A4 vahendusel
metaboliseeritavate ravimite plasmakontsentratsiooni. Ühe 240 ml klaasi greibimahla joomine vähendas
ka aktiivse ortohüdroksümetaboliidi AUCi 20,4% võrra. Greibimahla suurte koguste (rohkem kui
1,2 liitrit ööpäevas viie päeva jooksul) tarbimine suurendas atorvastatiini ja aktiivset (atorvastatiin ja
metaboliidid) AUCi 2,5 korda.
^
Kogu atorvastatiinile vastav aktiivsus.
Suurenemine: “↑”, vähenemine: “↓”.

Tabel 2. Atorvastatiini toime samaaegselt manustatud ravimite farmakokineetikale

Atorvastatiin ja
Samaaegselt manustatud ravim
annustamisskeem
Ravim / annus (mg)
Muutus
Kliiniline soovitus
AUCs&
80 mg üks kord
Digoksiin 0,25 mg üks kord
↑ 15%
Digoksiini saavaid patsiente
ööpäevas, 10 päeva
ööpäevas, 20 päeva
tuleb sobivalt jälgida.
40 mg üks kord
Suukaudne rasestumisvastane
↑ 28%
Ei ole konkreetseid soovitusi.
ööpäevas, 22 päeva
preparaat üks kord ööpäevas,
↑ 19%
2 kuud
- noretindroon 1 mg
- etünüülöstradiool
35 mikrogrammi
80 mg üks kord
* Fenasoon, 600 mg ühekordse ↑ 3%
Ei ole konkreetseid soovitusi.
ööpäevas, 15 päeva
annusena
10 mg ühekordse
Tipranaviir 500 mg kaks korda Muutust
Ei ole konkreetseid soovitusi.
annusena
ööpäevas / Ritonaviir 200 mg
pole
kaks korda ööpäevas, 7 päeva
10 mg üks kord
Fosamprenaviir 1400 mg kaks
↓ 27%
Ei ole konkreetseid soovitusi.
ööpäevas, 4 päeva
korda ööpäevas, 14 päeva
10 mg üks kord
Fosamprenaviir 700 mg kaks
Muutust
Ei ole konkreetseid soovitusi.
ööpäevas, 4 päeva
korda ööpäevas / Ritonaviir
pole
100 mg kaks korda ööpäevas,
14 päeva
&
x-kordse muutusena esitatud andmed on samaaegselt manustatud atorvastatiini AUC jagatuna
monoteraapiana manustatud atorvastatiini AUCiga (nt 1 kord = muutust ei ole). %-muutusena esitatud
andmed on protsendiline erinevus võrreldes atorvastatiini monoteraapiaga (nt 0% = muutust ei ole).
*
Atorvastatiini ja fenasooni korduv koosmanustamine mõjutas fenasooni kliirensit vähe või ei mõjutanud
tuvastataval määral.
Suurenemine: "↑", vähenemine: "↓".

4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilses eas naised
Fertiilses eas naised peavad ravi ajal kasutama efektiivseid rasestumisvastaseid vahendeid (vt lõik
4.3).

Rasedus
Tulip on vastunäidustatud raseduse ajal (vt lõik 4.3). Atorvastatiini ohutus raseduse ajal ei ole
tõestatud. Rasedatega ei ole läbi viidud atorvastatiini kontrollitud kliinilisi uuringuid. On saadud
harvu teateid kaasasündinud väärarendite kohta vastsündinutel, kes puutusid emakas kokku
HMG-CoA-reduktaasi inhibiitoritega. Loomkatsed on näidanud reproduktsioonitoksilisust (vt lõik
5.3).

Atorvastatiinravi emadel võib vähendada lootel mevalonaadi, mis on kolesterooli biosünteesi eelkäija,
taset. Ateroskleroos on krooniline protsess ja tavaliselt lipiidide sisaldust vähendavate ravimite
katkestamine raseduse ajal peaks omama vähest mõju primaarse hüperkolesteroleemiaga seotud
pikaajalisele riskile.


Nendel põhjustel ei tohi Tulipit kasutada naistel, kes on rasedad, kavatsevad rasestuda või arvavad
end olevat rase. Ravi Tulipiga tuleb katkestada raseduse ajaks või kuni on kindlaks tehtud, et naine ei
ole rase (vt lõik 4.3).

Imetamine
Ei ole teada, kas atorvastatiin või tema metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Rottidel on
atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide kontsentratsioonid vereplasmas ja piimas sarnased (vt
lõik 5.3). Potentsiaalselt tõsiste kõrvaltoimete tekkimise tõttu ei tohi Tulipiga ravi ajal lapsi rinnaga
toita (vt lõik 4.3). Atorvastatiin on vastunäidustatud rinnaga toitmise ajal (vt lõik 4.3).

Fertiilsus
Loomkatsetes ei olnud atorvastatiinil mõju isas- või emasloomade viljakusele (vt lõik 5.3).

4.7. Toime reaktsioonikiirusele

Tulipil on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

4.8. Kõrvaltoimed

Atorvastatiini platseebokontrollitud kliinilise uuringu andmetel, mille jooksul raviti 16 066 patsienti
(8755 Lipitoriga, 7311 platseeboga) keskmiselt 53 nädala jooksul, katkestas 5,2% patsientidest
kõrvaltoimete tõttu ravi atorvastatiiniga ja 4,0% ravi platseeboga.

Põhinedes kliiniliste uuringute andmetel ja ulatuslikul turuletuleku järgsel kogemusel on järgnevas
tabelis toodud Tulipi kõrvaltoimete profiil.

Kõrvaltoimete esinemissagedus liigitatakse järgnevalt: sage (> 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (> 1/1000
kuni < 1/100), harv (> 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000).

Infektsioonid ja infestatsioonid
Sage: nasofarüngiit.

Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv: trombotsütopeenia.

Immuunsüsteemi häired
Sage: allergilised reaktsioonid.
Väga harv: anafülaksia.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage: hüperglükeemia.
Aeg-ajalt: hüpoglükeemia, kehakaalu tõus, anoreksia.

Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt: õudusunenäod, unetus.

Närvisüsteemi häired
Sage: peavalu.
Aeg-ajalt: pearinglus, paresteesia, hüpesteesia, maitsetundlikkuse häired, amneesia.
Harv: perifeerne neuropaatia.

Silma kahjustused
Aeg-ajalt: nägemise ähmastumine.
Harv: nägemishäired.


Kõrva ja labürindi kahjustused
Aeg-ajalt: tinnitus.
Väga harv: kuulmisnõrkus.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: kõri-neeluvalu, ninaverejooks.

Seedetrakti häired
Sage: kõhukinnisus, kõhupuhitus, düspepsia, iiveldus, kõhulahtisus.
Aeg-ajalt: oksendamine, üla- ja alakõhuvalu, röhatised, pankreatiit.

Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt: hepatiit.
Harv: kolestaas.
Väga harv: maksapuudulikkus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt: nõgeslööve, nahalööve, sügelus, alopeetsia.
Harv: angioneurootiline turse, villilised lööbed (sh multiformne erüteem), Stevensi-Johnsoni
sündroom ja toksiline epidermise nekrolüüs.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Sage: müalgia, artralgia, jäsemete valu, lihasspasmid, liigeste turse, seljavalu.
Aeg-ajalt: kaelavalu, lihasväsimus.
Harv: müopaatia, müosiit, rabdomüolüüs, tendopaatia, mõnikord tüsistunud kõõluserebendiga.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Väga harv: günekomastia.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Aeg-ajalt: halb enesetunne, asteenia, valu rinnus, perifeerne turse, kurnatus, palavik.

Uuringud
Sage: kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides, CK taseme tõus veres.
Aeg-ajalt: leukotsüütide esinemine uriinis.

Sarnaselt teiste HMG-CoA-reduktaasi inhibiitorite kasutamisega on ka Tulip-ravi saanud patsientidel
teatatud seerumi transaminaaside aktiivsuse suurenemisest. Need muutused olid tavaliselt kerged,
mööduvad ja ei vajanud ravi katkestamist. Kliiniliselt oluline (> 3 korda üle normi ülemise piiri)
seerumi transaminaaside aktiivsuse suurenemine esines 0,8%-l Tulip-ravi saanud patsientidest. See
suurenemine oli annusest sõltuv ja kõikidel patsientidel pöörduv.

2,5%-l patsientidest, kellele manustati Tulipi kliinilistes uuringutes, täheldati nii nagu teistegi
HMG-CoA-reduktaasi inhibiitorite kasutamisel seerumi CK aktiivsuse suurenemist rohkem kui
3 korda üle normi ülemise piiri. Suurenemist rohkem kui 10 korda üle normi ülemise piiri esines
0,4%-l Tulipiga ravitud patsientidest (vt lõik 4.4).

Lapsed
Kliinilise ohutuse andmebaasis sisalduvad andmed 249 lapse kohta, kes said atorvastatiini, nende
hulgas 7 patsienti, kes olid alla 6 aasta vanused; 14 patsienti, kes olid vanuses 6…9 aastat ja
228 patsienti vanuses 10…17 aastat.

Närvisüsteemi häired
Sage: peavalu.


Seedetrakti häired
Sage: kõhuvalu.

Uuringud
Sage: alaniinaminotransferaasi taseme tõus, vere kreatiini fosfokinaasi tõus.

Olemasolevate andmete alusel eeldatakse, et kõrvaltoimete sagedus, tüüp ja raskusaste lastel on
samasugused kui täiskasvanutel. Käesoleval hetkel on kogemused seoses pikaajalise ohutusega lastel
piiratud.

Mõnede statiinide puhul on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:
seksuaalfunktsiooni häired;
- depressioon;
- erandlikud interstitsiaalse kopsuhaiguse juhud, eriti pikaajalise ravi korral (vt lõik 4.4);
- diabeet: esinemissagedus sõltub riskitegurite olemasolust või puudumisest (vere
- glükoosisisaldus tühja kõhuga ≥ 5,6 mmol/l, KMI > 30 kg/m2, triglütseriidide suurenenud
sisaldus, anamneesis hüpertensioon).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9. Üleannustamine

Tulipi üleannustamise puhul ei ole spetsiifilist ravi. Üleannustamise korral tuleb patsienti ravida
sümptomaatiliselt ja vajaduse korral rakendada toetavaid meetmeid. Tuleb sooritada
maksafunktsiooni testid ja jälgida seerumi CK sisaldust. Atorvastatiini ulatusliku seondumise tõttu
plasmavalkudega ei ole oodata, et hemodialüüs atorvastatiini kliirensit oluliselt suurendaks.

5. Farmakoloogilised andmed

5.1. Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: lipiidisisaldust muutvad ained, HMG-CoA-reduktaasi inhibiitorid;
ATC-kood: C10AA05

Atorvastatiin on HMG-CoA-reduktaasi selektiivne konkureeriv inhibiitor. HMG-CoA-reduktaas on
ensüüm, mis piirab 3-hüdroksü-3-metüülglutarüülkoensüümi A steroolide (sh kolesterool) eelühendiks
mevalonaadiks muutumise kiirust. Maksas ühendatakse triglütseriidid ja kolesterool väga madala
tihedusega lipoproteiinidega (very low-density lipoprotein, VLDL) ja vabastatakse plasmas
transportimiseks perifeersetesse kudedesse. LDL moodustub VLDList ja kataboliseeritakse eeskätt
LDLi suhtes suure afiinsusega (LDL-)retseptorite kaudu.

Atorvastatiin vähendab kolesterooli kontsentratsiooni plasmas ja lipoproteiini kontsentratsiooni
seerumis, inhibeerides HMG-CoA-reduktaasi ja seejärel kolesterooli biosünteesi maksas ning
suurendades maksarakkude pinnal LDL-retseptorite arvu LDLi haarde ja katabolismi suurendamiseks.

Atorvastatiin vähendab LDLi produktsiooni ja LDLi partiklite arvu. Atorvastatiini manustamisel
suureneb tugevasti ja püsivalt LDL-retseptorite aktiivsus, millega kaasneb veres ringlevate
LDL-partiklite omaduste soodne muutumine. Atorvastatiin on efektiivne LDL-C vähendamisel
homosügootse perekondliku hüperkolesteroleemiaga patsientidel - populatsioonil, kes tavaliselt ei ole
reageerinud ravile lipiide vähendavate ravimitega.

Annuse optimeerimise uuringus on näidatud, et atorvastatiin vähendab üldkolesterooli (total

cholesterol (ingl), total-C) (30…46%), LDL-C (41…61%), apolipoproteiin B (Apo B) (34…50%) ja
triglütseriidide (14…33%) kontsentratsioone ning suurendab samal ajal erineval määral kõrge
tihedusega lipoproteiiniga kolesterooli (high-density lipoprotein cholesterol (ingl), HDL-C) ja
apolipoproteiin A1 kontsentratsiooni. Need tulemused on ühesugused nii heterosügootse perekondliku
hüperkolesteroleemiaga kui ka hüperkolesteroleemia mitteperekondlike vormidega ja segatüüpi
hüperlipideemiaga patsientidel, sh insuliinisõltumatu suhkurtõvega patsientidel.

On tõestatud, et total-C, LDL-C ja Apo B kontsentratsiooni vähenemine vähendab
kardiovaskulaarsete tüsistuste ja kardiovaskulaarse suremuse riski.

Homosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia
Avatud mitmekeskuselises muutliku pikkusega valikulises laiendatud faasis olevas 8-nädalases ravimi
eriloaga kasutamise uuringus värvati 335 patsienti, kellest 89 patsiendil tuvastati homosügootne
perekondlik hüperkolesteroleemia. Nendel 89 patsiendil vähenes LDL-C väärtus keskmiselt ligikaudu
20%. Atorvastatiini manustati annuses kuni 80 mg ööpäevas.

Ateroskleroos
Uuringus REVERSAL (Reversing Atherosclerosis with Aggressive Lipid Lowering) hinnati lipiidide
sisalduse intensiivse vähendamise toimet 80 mg atorvastatiiniga ja lipiidide sisalduse tavapärasel
määral vähendamise toimet 40 mg pravastatiiniga koronaarateroskleroosile südame isheemiatõvega
patsientidel intravaskulaarse ultraheliuuringuga (intravascular ultrasound, IVUS) angiograafia ajal.
Selles randomiseeritud topeltpimedas mitmekeskuselises kontrollitud kliinilises uuringus viidi IVUS
läbi 502 patsiendil uuringu alguses ja 18 kuu pärast. Atorvastatiinirühmas (n = 253) ei esinenud
ateroskleroosi progresseerumist.

Keskmine protsentuaalne muutus võrreldes algsega kogu ateroomi mahus (primaarne uuringu
kriteerium) oli -0,4% (p = 0,98) atorvastatiinirühmas ja +2,7% (p = 0,001) pravastatiinirühmas
(n = 249). Võrreldes pravastatiiniga olid atorvastatiini toimed statistiliselt olulised (p = 0,02).
Lipiidide sisalduse intensiivse vähendamise toimet kardiovaskulaarsetele tulemusnäitajatele (nt
revaskulariseerimise vajadus, mittefataalne müokardiinfarkt, koronaarne surm) selles uuringus ei
vaadeldud.

Atorvastatiinirühmas vähenes LDL-C keskmise väärtuseni 2,04 ± 0,8 mmol/l (78,9 ± 30 mg/dl)
algsest väärtusest 3,89 ± 0,7 mmol/l (150 ± 28 mg/dl) ning pravastatiinirühmas vähenes LDL-C
keskmise väärtuseni 2,85 ± 0,7 mmol/l (110 ± 26 mg/dl) algsest väärtusest 3,89 ± 0,7 mmol/l
(150 ± 26 mg/dl) (p < 0,0001). Atorvastatiin langetas oluliselt ka keskmist TC taset 34,1%
(pravastatiin: -18,4%, p < 0,0001), keskmist triglütseriidide taset 20% (pravastatiin: -6,8%,
p < 0,0009) ja keskmist Apo B taset 39,1% (pravastatiin: -22,0%, p < 0,0001). Atorvastatiin tõstis
keskmist HDL-C taset 2,9% võrra (pravastatiin: +5,6%, p = ei ole oluline). Atorvastatiinirühmas
vähenes C-reaktiivse valgu sisaldus keskmiselt 36,4% võrreldes 5,2% vähenemisega
pravastatiinirühmas (p < 0,0001).

Uuringu tulemused saadi annusega 80 mg. Seepärast ei saa neid ekstrapoleerida väiksematele
annustele.

Mõlema ravirühma ohutuse ja taluvuse profiilid olid sarnased.

Lipiidide sisalduse intensiivse vähendamise toimet peamistele kardiovaskulaarsetele
tulemusnäitajatele selles uuringus ei vaadeldud. Seetõttu ei ole nende uuringute tulemuste kliiniline
tähtsus primaarsete ja sekundaarsete kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamise osas teada.

Äge koronaarsündroom
MIRACLi uuringus on 80 mg atorvastatiini hinnatud 3086-l ägeda koronaarsündroomiga
(mitte-Q-saki müokardiinfarkt või ebastabiilne stenokardia) patsiendil (atorvastatiin n = 1538;
platseebo n = 1548). Ravi alustati ägedas faasis pärast hospitaliseerimist ja see kestis 16 nädalat. Ravi
atorvastatiiniga annuses 80 mg ööpäevas pikendas aega kombineeritud esmase lõpp-punkti

saabumiseni, mida defineeriti kui surma ükskõik millisel põhjusel, mittefataalset müokardiinfarkti,
elustatud südameseiskust või stenokardiat müokardiisheemia nähtudega, mis vajas hospitaliseerimist.
Risk vähenes 16% võrra (p = 0,048). See oli peamiselt põhjustatud 26%-lisest taashospitaliseerimise
vähenemisest müokardiisheemia nähtudega stenokardia tõttu (p = 0,018). Teised sekundaarsed
tulemusnäitajad ei olnud omaette statistiliselt olulised (üldiselt: platseebo 22,2%, atorvastatiin
22,4%).

Atorvastatiini ohutusprofiil MIRACLi uuringus vastas sellele, mida on kirjeldatud lõigus 4.8.

Kardiovaskulaarse tüsistuse ennetamine
Atorvastatiini toimet fataalsele ja mittefataalsele südame isheemiatõvele hinnati randomiseeritud
topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus ASCOT-LLA (Anglo-Scandinavian Cardiac Outcomes
Trial Lipid Lowering Arm); Angloskandinaavias läbi viidud uuringu, milles hinnati mõjusid
südamele, lipiidide sisaldust vähendanud haru). Patsiendid olid hüpertensiivsed, vanuses
40…79 aastat, kes ei olnud varem põdenud müokardiinfarkti ega saanud stenokardia ravi ja kelle TC
sisaldus oli ≤ 6,5 mmol/l (251 mg/dl). Lisaks oli kõikidel patsientidel vähemalt kolm järgmistest
varem määratletud kardiovaskulaarsetest riskiteguritest: meessugu, vanus ≥ 55 eluaastat, suitsetamine,
suhkurtõbi, CHD anamnees esimese astme sugulasel, TC : HDL-C > 6, perifeersete veresoonte
haigus, vasaku vatsakese hüpertroofia, varasem tserebrovaskulaarne sündmus, spetsiifilised
kõrvalekalded EKGs, proteinuuria/albuminuuria. Mitte kõigil uuringusse kaasatud patsientidel ei
olnud hinnanguliselt suurt riski esimese kardiovaskulaarse tüsistuse tekkimiseks.

Patsiendid said hüpertensioonivastast ravi (amlodipiinil või atenoloolil põhineva skeemi järgi) ja
atorvastatiini 10 mg ööpäevas (n = 5168) või platseebot (n = 5137).

Atorvastatiini toime absoluutse ja suhtelise riski vähendamisel oli järgmine:

Suhtelise
Absoluutse
riski
Sündmuste arv
riski
vähenemine
(atorvastatiin vs.
vähenemine1
p-
Tüsistus
(%)
platseebo)
(%)
väärtus
Fataalne CHD pluss
36%
100 vs. 154
1,1%
0,0005
mittefataalne MI
Kardiovaskulaarsed tüsistused ja 20%
389 vs. 483
1,9%
0,0008
revaskularisatsiooni protseduurid
kokku
Koronaarsed tüsistused kokku
29%
178 vs. 247
1,4%
0,0006
1 Põhineb tüsistuste umbkaudsete esinemissageduste erinevusel keskmiselt 3,3-aastase jälgimisperioodi jooksul.
MI = müokardiinfarkt.

Üldine suremus ja kardiovaskulaarne suremus ei vähenenud märkimisväärselt (185 vs. 212 juhtu,
p = 0,17 ja 74 vs. 82 juhtu, p = 0,51). Alarühmade analüüsimisel soo alusel (81% mehed, 19% naised)
täheldati atorvastatiini soodsat toimet meestel, kuid mitte naistel, mis võis olla tingitud sündmuste
väiksemast esinemissagedusest naiste alarühmas. Üld- ja kardiovaskulaarne suremus oli arvuliselt
suurem naispatsientidel (38 vs. 30 ja 17 vs. 12), kuid see ei olnud statistiliselt oluline. Esines
märkimisväärne ravi koostoime uuringu alguses kasutatud hüpertensioonivastaste ravimitega. Esmane
tulemusnäitaja (fataalne CHD pluss mittefataalne MI) vähenes atorvastatiiniga oluliselt amlodipiiniga
ravitud patsientidel (riskide suhe 0,47 (0,32…0,69), p = 0,00008), kuid mitte nendel, keda raviti
atenolooliga (riskide suhe 0,83 (0,59…1,17), p = 0,287).

Atorvastatiini toimet fataalsele ja mittefataalsele kardiovaskulaarsele haigusele hinnati ka
randomiseeritud topeltpimedas mitmekeskuselises platseebokontrollitud uuringus CARDS
(Collaborative Atorvastatin Diabetes Study, atorvastatiini ühisuuring diabeetikutel) 2. tüüpi
diabeediga patsientidel (40…75-aastased), kellel ei olnud varem esinenud kardiovaskulaarset haigust
ja kelle LDL-C oli ≤ 4,14 mmol/l (160 mg/dl) ning triglütseriidid ≤ 6,78 mmol/l (600 mg/dl). Kõigil
patsientidel esines vähemalt üks järgnevaist riskitegureist: hüpertensioon, suitsetamine, retinopaatia,

mikroalbuminuuria või makroalbuminuuria.

Patsiente raviti atorvastatiiniga annuses 10 mg ööpäevas (n = 1428) või platseeboga (n = 1410)
keskmise jälgimisaja jooksul 3,9 aastat.

Atorvastatiini toime absoluutse ja suhtelise riski vähendamisel oli järgmine:

Absoluutse
Suhtelise riski Tüsistuste arv
riski
vähenemine
(atorvastatiin
vähenemine1
p-
Tüsistus
(%)
vs. platseebo)
(%)
väärtus
Tõsised kardiovaskulaarsed
37%
83 vs. 127
3,2%
0,0010
tüsistused (fataalne ja mittefataalne
AMI, vaikiv (valuta) MI, äge CHD
surm, ebastabiilne stenokardia,
CABG, PTCA, revaskularisatsioon,
insult)
MI (fataalne ja mittefataalne AMI,
42%
38 vs. 64
1,9%
0,0070
vaikiv MI)
Insuldid (fataalne ja mittefataalne)
48%
21 vs. 39
1,3%
0,0163
1 Põhineb tüsistuste umbkaudsete esinemissageduste erinevusel keskmiselt 3,9-aastase jälgimisperioodi jooksul.
AMI = (acute myocardial infarction) äge müokardiinfarkt; CABG = (coronary artery bypass graft) koronaararteri
šunteerimine; PTCA = (percutaneous transluminal coronary angioplasty) perkutaanne transluminaalne
koronaarangioplastika.

Patsiendi sugu, vanus või esialgne LDL-C sisaldus ei mõjutanud ravimi toimet. Soodsat trendi
täheldati suremusele (82 surmajuhtumit platseeborühmas vs. 61 surmajuhtumit atorvastatiinirühmas;
p = 0,0592).

Korduv insult
Uuringus SPARCL (Stroke Prevention by Aggressive Reduction in Cholesterol Levels, insuldi
ennetamine vähendades agressiivselt kolesteroolisisaldust) hinnati 80 mg atorvastatiini või platseebo
toimet 4731 patsiendil, kellel oli eelneva 6 kuu jooksul olnud infarkt või transitoorse isheemia atakk
ja kelle anamneesis ei olnud CHDd. 60% patsientidest olid mehed, patsientide vanusevahemik oli
21…92 aastat (keskmine vanus 63 aastat) ja nende LDLi algsisaldus oli 133 mg/dl (3,4 mmol/l).
Atorvastatiinravi ajal oli keskmine LDL-C tase 73 mg/dl (1,9 mmol/l) ja platseebo manustamise ajal
oli see näitaja 129 mg/dl (3,3 mmol/l). Keskmine uuringujärgne jälgimisperiood oli 4,9 aastat.

Võrreldes platseeboga vähendas 80 mg atorvastatiini manustamine esmase tulemusnäitaja nii fataalse
kui ka mittefataalse infarkti tekkeohtu 15% võrra (riskide suhe 0,85; 95% usaldusintervall
0,72…1,00; p = 0,05 või 0,84; 95% usaldusintervall 0,71…0,99; p = 0,03 pärast kohandamist algsete
tegurite suhtes). Atorvastatiini puhul oli kõigil põhjustel suremus 9,1% (216/2365) ja platseebo puhul
8,9% (211/2366).

Pärast uuringut tehtud (post-hoc) analüüs näitas, et 80 mg atorvastatiini manustamine vähendas
isheemilise insuldi esinemissagedust (218/2365, 9,2% vs. 274/2366, 11,6%, p = 0,01) ja suurendas
hemorraagilise insuldi esinemissagedust (55/2365, 2,3% vs. 33/2366, 1,4%, p = 0,02) võrreldes
platseeboga.

- Hemorraagilise insuldi tekkeoht suurenes patsientidel, kellel oli hemorraagiline insult esinenud
enne uuringusse kaasamist (7/45 atorvastatiini puhul vs. 2/48 platseebo puhul; riskide suhe
4,06; 95% usaldusintervall 0,84…19,57) ja isheemilise insuldi tekkeoht oli erinevates
uuringugruppides sarnane (3/45 atorvastatiini puhul vs. 2/48 platseebo puhul; riskide suhe 1,64;
95% usaldusintervall 0,27…9,82).

- Hemorraagilise insuldi risk suurenes patsientidel, kellel oli enne uuringusse kaasamist esinenud

lakunaarne infarkt (20/708 atorvastatiini puhul vs. 4/701 platseebo puhul; riskide suhe 4,99;
95% usaldusintervall 1,71…14,61), kuid samas vähenes sellistel patsientidel isheemilise insuldi
risk (79/708 atorvastatiini puhul vs. 102/701 platseebo puhul; riskide suhe 0,76; 95%
usaldusintervall 0,57…1,02). On võimalik, et infarkti üldine tekkeoht on suurenenud
patsientidel, kellel oli varem esinenud lakunaarne infarkt ja kes said atorvastatiini annuses
80 mg ööpäevas.

Patsientide alarühmas, kellel oli hemorraagiline insult esinenud enne uuringusse kaasamist, oli
atorvastatiini puhul üldsuremus 15,6% (7/45) ja platseebo puhul 10,4% (5/48). Patsientide alarühmas,
kellel oli lakunaarne infarkt esinenud enne uuringusse arvamist, oli atorvastatiini puhul üldsuremus
10,9% (77/708) ja platseebo puhul 9,1% (64/701).

Lapsed
Heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia lastel vanuses 6…17 aastat
8-nädalane avatud uuring atorvastatiini farmakokineetika, farmakodünaamika, ohutuse ja taluvuse
hindamiseks viidi läbi lastel ning noorukitel, kellel esines geneetiliselt kinnitatud heterosügootne
perekondlik hüperkolesteroleemia ja kelle esialgne LDL-C oli ≥ 4 mmol/l. Kokku osales uuringus
39 last ja noorukit vanuses 6…17 aastat. Kohorti A kuulus 15 last vanuses 6…12 aastat Tanneri
staadiumiga 1. Kohorti B kuulus 24 last vanuses 10…17 aastat Tanneri staadiumiga ≥ 2.

Atorvastatiini algannus oli 5 mg ööpäevas närimistabletina kohordis A ja 10 mg ööpäevas tabletina
kohordis B. Atorvastatiini annust võis kahekordistada, kui osaleja ei olnud saavutanud eesmärgiks
seatud LDL-Cd < 3,35 mmol/l neljandaks nädalaks ja kui atorvastatiini taluti hästi.

Keskmised LDL-C, total-C, VLDL-C ja Apo B väärtused vähenesid 2. nädalaks kõigil osalejatel.
Osalejatel, kelle annust kahekordistati, täheldati lisavähenemist juba esimesel hindamisel 2 nädalat
pärast annuse suurendamist. Keskmine lipiidide parameetrite protsentuaalne vähenemine oli sarnane
mõlemas kohordis sõltumata sellest, kas osalejad jäid esialgse annuse juurde või kahekordistati nende
esialgset annust. Keskmiselt 8. nädalal oli LDL-C ja TC muutus võrreldes esialgsega vastavalt
ligikaudu 40% ja 30% erinevate ekspositsioonide puhul.

Heterosügootne perekondlik hüperkolesteroleemia lastel vanuses 10…17 aastat
Topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus, millele järgnes avatud faas, randomiseeriti
187 heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia või raske hüperkolesteroleemiaga poissi ja
menarhejärgset tüdrukut vanuses 10…17 aastat (keskmine vanus 14,1 aastat) saama atorvastatiini
(n = 140) või platseebot (n = 47) 26 nädala jooksul. Seejärel said kõik atorvastatiini 26 nädala
jooksul. Atorvastatiini annus (üks kord ööpäevas) oli 10 mg esimese 4 nädala jooksul ja seda
suurendati 20 mg-ni, kui LDL-C tase oli > 3,36 mmol/l. Atorvastatiin vähendas oluliselt total-C,
LDL-C, triglütseriidide ja Apo B sisaldust plasmas 26-nädalase topeltpimeda faasi jooksul. Keskmine
saavutatud LDL-C väärtus oli 3,38 mmol/l (vahemikus: 1,81…6,26 mmol/l) atorvastatiinirühmas
võrreldes 5,91 mmol/l (vahemikus: 3,93…9,96 mmol/l) platseeborühmas 26-nädalase topeltpimeda
faasi jooksul.

Veel üks atorvastatiini ja kolestipooli võrdlusuuring hüperkolesteroleemiaga lastel vanuses
10…18 aastat näitas, et atorvastatiin (N = 25) põhjustas olulise LDL-C vähenemise 26. nädalaks
(p < 0,05) võrreldes kolestipooliga (N = 31).

Ravimi eriloaga kasutamise uuring raske hüperkolesteroleemiaga (sh homosügootse
hüperkolesteroleemiaga) patsientidel hõlmas 46t atorvastatiiniga ravitud last, kelle annust kohandati
ravivastuse alusel (mõned osalejad said 80 mg atorvastatiini päevas). Uuring kestis 3 aastat: LDL-C
vähenes 36% võrra.

Lapseea atorvastatiinravi pikaajalist tõhusust täiskasvanuea haigestumuse ja suremuse vähendamisel
ei ole tõestatud.

Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama atorvastatiiniga läbi viidud uuringute tulemusi lastel vanuses

< 6 aastat heterosügootse hüperkolesteroleemia kohta ja lastel vanuses < 18 aastat homosügootse
perekondliku hüperkolesteroleemia, kombineeritud (segatüüpi) hüperkolesteroleemia ja esmase
hüperkolesteroleemia kohta ning kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamise kohta (teave lastel
kasutamise kohta: vt lõik 4.2).

5.2. Farmakokineetilised omadused

Imendumine
Atorvastatiin imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti, maksimaalsed
plasmakontsentratsioonid (C
) saabuvad 1…2 tunni jooksul. Imendumise määr suureneb
max
proportsionaalselt atorvastatiini annusega. Pärast suukaudset manustamist on biosaadavus
atorvastatiini õhukese polümeerikattega tablettidest 95…99% võrrelduna suukaudse lahusega.
Atorvastatiini absoluutne biosaadavus on ligikaudu 12% ja HMG-CoA-reduktaasi inhibeeriva toime
süsteemne biosaadavus umbes 30%. Väike süsteemne biosaadavus on tingitud presüsteemsest
kliirensist seedetrakti limaskestas ja/või metabolismist esmasel maksapassaažil.

Jaotumine
Atorvastatiini keskmine jaotusruumala on ligikaudu 381 l. Atorvastatiin seondub plasmavalkudega
≥ 98% ulatuses.

Biotransformatsioon
Atorvastatiin metaboliseeritakse ulatuslikult tsütokroom P450 3A4 poolt orto- ja parahüdroksüülitud
derivaatideks ja mitmesugusteks beeta-oksüdatsiooni saadusteks. Arvestamata teisi metabolismi
radasid metaboliseeritakse need saadused edasi glükuroonimise kaudu. HMG-CoA-reduktaasi in vitro
inhibeerimine orto- ja parahüdroksüülitud metaboliitide poolt on võrdväärne atorvastatiini poolt
inhibeerituga. Ligikaudu 70% HMG-CoA-reduktaasi tsirkuleerivast inhibeerivast aktiivsusest
omistatakse aktiivsetele metaboliitidele.

Eritumine
Atorvastatiin elimineeritakse pärast hepaatilist ja/või ekstrahepaatilist metaboliseerumist peamiselt
sapiga. Siiski ei tundu atorvastatiin läbivat olulisel määral enterohepaatilist retsirkulatsiooni.
Atorvastatiini keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg inimestel on ligikaudu 14 tundi.
HMG-CoA-reduktaasi inhibeeriva toime poolväärtusaeg on aktiivsete metaboliitide arvel ligikaudu
20…30 tundi.

Eripopulatsioonid
Eakad
Atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide kontsentratsioon plasmas on tervetel eakatel suurem kui
noortel täiskasvanutel, samas toime lipiididele oli sarnane toimega nooremate patsientide
populatsioonides.

Lapsed
Avatud 8-nädalases uuringus raviti heterosügootse perekondliku hüperkolesteroleemia ja esialgse
LDL-Cga ≥ 4 mmol/l lapsi (vanuses 6…17 aastat) Tanneri staadiumiga 1 (N = 15) ja Tanneri
staadiumiga ≥ 2 (N = 24) vastavalt 5 mg või 10 mg atorvastatiini närimistablettide või 10 mg või
20 mg õhukese polümeerikattega tablettidega üks kord ööpäevas. Kehakaal oli ainuke oluline
ühismuutuja atorvastatiini farmakokineetika mudelis. Atorvastatiini näiv suukaudne kliirens lastel oli
sarnane täiskasvanutel esinevaga, kui seda allomeetriliselt kehakaalule skaleerida. Vastavat LDL-C ja
TC vähenemist täheldati erinevate atorvastatiini ja o-hüdroksüatorvastatiini ekspositsioonide korral.

Sugu
Atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide plasmakontsentratsioonid naistel erinevad (C

max
ligikaudu 20% suurem ja AUC ligikaudu 10% väiksem) meeste omadest. Need erinevused meestel ja
naistel ei olnud kliiniliselt olulised ega põhjustanud mingeid kliiniliselt olulisi erinevusi toimetes
lipiididele.


Neerupuudulikkus
Neeruhaigus ei mõjuta atorvastatiini ja selle aktiivsete metaboliitide plasmakontsentratsiooni ega
toimet lipiididele.

Maksapuudulikkus
Kroonilise alkohoolse maksakahjustusega patsientidel (Childi-Pughi klassiga B) on atorvastatiini ja
selle aktiivsete metaboliitide plasmakontsentratsioonid oluliselt (C
ligikaudu 16 korda ja AUC
max
ligikaudu 11 korda) suurenenud.

SLCO1B1 polümorfism
Kõigi HMG-CoA-reduktaasi inhibiitorite (sh atorvastatiini) haaramine maksarakkudesse sõltub
transporterist OATP1B1. SLCO1B1 polümorfismiga patsientidel on risk atorvastatiini suurenenud
ekspositsiooniks, mis võib viia rabdomüolüüsi suurenenud riskile (vt lõik 4.4). Polümorfismi geenis,
mis kodeerib OATP1B1 (SLCO1B1 c.521CC), seostatakse 2,4 korda suurema atorvastatiini
ekspositsiooniga (AUC) kui inimestel, kellel sellist genotüüpi ei ole (c.521TT). Sellistel patsientidel
on võimalik ka hepaatilise atorvastatiini tagasihaarde kahjustumine geneetilise eripära tõttu.
Võimalikud tagajärjed efektiivsusele ei ole teada.

5.3. Prekliinilised ohutusandmed

Neljas in vitro testis ning ühes in vivo testis ei leitud atorvastatiinil mutageenset ega klastogeenset
potentsiaali. Atorvastatiin ei olnud rottidel kartsinogeenne, kuid suurte annuste manustamisel hiirtele
(mis andsid 6…11 korda suurema AUC
, kui on täheldatud inimestel, kellele manustati
0...24 h
maksimaalseid soovitatavaid annuseid) tekkisid hepatotsellulaarsed adenoomid isas- ja
hepatotsellulaarsed kartsinoomid emasloomadel.

Loomkatsed on näidanud, et HMG-CoA-reduktaasi inhibiitorid võivad mõjutada embrüo või loote
arengut. Rottidel, küülikutel ja koertel ei olnud atorvastatiinil toimet fertiilsusele ja see ei olnud
teratogeenne, kuigi emasloomale toksilistes annustes märgati toksilisust rottide ja küülikute loodetele.
Rottide järglaste areng peetus ja postnataalne elulemus vähenes, kui emasloomadele manustati
atorvastatiini suuri annuseid. Tõendid on olemas rottide platsentaarbarjääri läbitavuse kohta. Rottidel
on atorvastatiini kontsentratsioonid vereplasmas ja piimas sarnased. Ei ole teada, kas atorvastatiin või
selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiima.

6. Farmatseutilised andmed

6.1. Abiainete loetelu

Tableti sisu
Naatriumlaurüülsulfaat
Mikrokristalliline tselluloos
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Eelželatiniseeritud maisitärklis
Trometamool
Kollane raudoksiid (E172)
Magneesiumstearaat
Talk
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)

Tableti kate
Karmelloosnaatrium
Glütserool
Trometamool
Naatriumlaurüülsulfaat
Hüdroksüetüültselluloos

6.2. Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3. Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Alumiinium/alumiiniumblister
Pakendi suurused: 7, 10, 14 (ainult 10 mg), 28, 30, 56, 60, 90 ja 100 õhukese polümeerikattega
tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. Müügiloa hoidja

Sandoz d.d.
Verovskova 57
SI-1000 Ljubljana
Sloveenia

8. Müügiloa number

Tulip 10 mg: 692710
Tulip 20 mg: 692810
Tulip 40 mg: 807013
Tulip 80 mg: 806913

9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev

10 mg ja 20 mg
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29.06.2010
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 15.09.2014

40 mg ja 80 mg
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 05.02.2013
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 15.09.2014



10. Teksti läbivaatamise kuupäev

Ravimiametis kinnitatud septembris 2014