SOMATULINE AUTOGEL 120MG

Akromegaalia raviks
- kui kasvuhormooni ja/või insuliinilaadse kasvufaktori-I (IGF-I) tasemed ei ole allunud kirurgilisele
ja/või radioteraapiale ega dopamiiniretseptorite antagonistidele
- patsientidele, kellele ei ole võimalik teha kirurgilist ravi ja/või radioteraapiat.
Akromegaaliaga kaasnevate sümptomite leevendamine.
Soole ja pankrease endokriinsete kasvajate sümptomaatiline ravi.

Annustamine.
Akromegaalia. Soovitatav algannus on 60…120 mg iga 28 päeva järel. Näiteks patsientidel, keda
varem raviti Somatuline PR 30 mg-ga iga 14 päeva järel on Somatuline Autogel'i algannuseks 60 mg
iga 28 päeva tagant ja patsientidel, keda raviti Somatuline PR 30 mg-ga iga 10 päeva järel, on
Somatuline Autogel'i algannuseks 90 mg iga 28 päeva tagant. Ravi peab olema individuaalne,
kohandatud patsiendi vastusele, mida hinnatakse sümptomite vähenemise ja/või KH ja /või IGF-1
taseme järgi.
Kui soovitud vastust ei saavutatud, võib annust suurendada.
Soovitud tulemuse korral (KH tase alla 1 ng/ml, IGF-1 tase normi piires ja/või akromegaalia
sümptomite kadumise korral), võib annust vähendada.

Patsientidel, kelle sümptomid on somatostatiini analoogiga kontrolli all, võib kasutada Somatuline
Autogel 120 mg-i iga 42 - 56 päeva tagant.

On vajalik pikaajaline sümptomite jälgimine ning KH ja IGF-1 tasemete kontroll.

Neeru - ja /või maksakahjustus
Neeru- või maksakahjustusega patsientidel pole annuse korrigeerimine tänu terapeutilisele laiusele (vt
lõik 5.2) vajalik.

Vanemaealised patsiendid
Vanemaealistel patsientidel pole tarvis annust korrigeerida tänu terapeutilisele laiusele (vt lõik 5.2).

Lapsed
Somatuline Autogel'i kasutamine lastel ei ole soovitatav, kuna puuduvad andmed kasutamise ohutuse
kohta lastel.

Neuroendokriinsete kasvajate (kartsinoidsete kasvajate) sümptomaatiline ravi. Soovitatav algannus
on 60…120 mg iga 28 päeva järel. Annus tuleb kohandada vastavalt sümptomite leevendumise
tasemele.

Patsientidel, kelle sümptomid on somatostatiini analoogiga kontrolli all, võib kasutada Somatuline
Autogel 120 mg-i iga 42 - 56 päeva tagant.

Manustamine.
Somatuline Autogel'i manustatakse sügava nahaaluse süstena tuhara ülemisse välimisse neljandikku
meditsiinitöötaja poolt.
Patsiendid, kellele on määratud stabiilne Somatuline Autogel'i annus, võivad pärast vajalikku
väljaõpet manustada ravimit ise või seda võib teha väljaõppe saanud isik. Juhul, kui süstib patsient
ise, tuleb süstekohaks valida reie ülemine väliskülg.
Otsuse, kas süstima hakkab patsient ise või keegi teine väljaõppe saanud isik, peab tegema
meditsiinitöötaja.
Vaatamata valitud süstekohale, ei tohi nahka kokku pigistada ja nõel tuleb torgata sisse kiiresti kogu
pikkuses 90º nurga all (perpendikulaarselt).
Süsted tuleb teha vahelduvalt paremale ja vasakule tuhara või reie välisküljele.

Ülitundlikkus toimeaine lanreotiidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või analoogiliste
peptiidide suhtes.

Lanreotiid vähendab sapipõie aktiivsust, mis võib viia sapikivide tekkeni. Seetõttu on soovitav
patsiente perioodiliselt jälgida.

Farmakoloogilised uuringud inimestel ja loomadel näitavad, et lanreotiid nagu ka somatostatiin ja
tema analoogid mõjutavad insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Seega võib diabeetikutel, keda
ravitakse lanreotiidiga, esineda vere glükoositaseme pöörduvaid muutusi.
Seetõttu tuleb jälgida vere glükoositaset, et vajadusel saaks rakendada antidiabeetilist ravi.

Akromegaaliaga patsientidel on esinenud kerget kilpnäärme funktsiooni langust lanreotiidiga
ravimisel, kuigi kliinilise hüpotüreoidismi esinemine on väga haruldane. Kliinilisel näidustusel tuleb
kontrollida kilpnäärme funktsiooni.

Patsientidel, kellel pole anamneesis südameprobleeme, võib lanreotiid vähendada südame
löögisagedust, mis ei pruugi kujuneda bradükardiaks. Patsientidel, kes kannatavad eelnevalt südame
probleemide all, võib tekkida siinusbradükardia. Ettevaatusega tuleb suhtuda bradükardiaga
patsientidel ravi alustamisse lanreotiidiga (vt lõik 4.5).
Kartsinoidsete kasvajatega patsientidel tuleb enne lanreotiidi määramist välistada obstruktiivse
soolekasvaja olemasolu.

Sõltuvalt lanreotiidi farmakoloogilistest omadustest seedetraktile võib koos lanreotiidiga
manustamisel väheneda teiste ravimite, kaasaarvatud tsüklosporiini imendumine. Koos
tsüklosporiiniga kasutamisel võib lanreotiid vähendada tsüklosporiini suhtelist biosaadavust ja
seetõttu on vajalik tsüklosporiini annuse reguleerimine, et saavutada vajalikku ravitaset.

Koostoimed ravimitega, mis seonduvad väga tugevalt plasmavalkudega on ebatõenäolised võrrelduna
lanreotiidi mõõduka plasmavalkudega seondumisega.
Mõningate publitseeritud andmete kohaselt on somatostatiini analoogide ja bromokriptiini koos
manustamisel võimalik bromokriptiini biosaadavuse suurenemine.

Bradükardiat tekitavate ravimitega (näiteks beetablokaatorid) koos manustamisel võib lanreotiid
võimendada bradükardiat tekitavate ravimite toimet. Niisuguse koosravi puhul on vajalik annuste
reguleerimine.

Mõningate publitseeritud andmete kohaselt võivad somatostatiini analoogid vähendada tsütokroom
P450 ensüümide poolt metaboliseeritavate ainete kliirensit, mis võib olla põhjustatud kasvuhormooni
pärssimisest. Kuna seda toimet ei saa lanreotiidi puhul välistada, siis teisi ravimeid, mis
metaboliseeritakse peamiselt CYP3A4 poolt ja millel on madal terapeutiline indeks (näiteks kinidiin,
terfenadiin) tuleb kasutada ettevaatusega.

Rasedus
Mittekliinilised andmed:
Loomkatsetes ei ole lanreotiidil täheldatud teratogeenset toimet organogeneesi perioodil.
Emasloomadel märgati viljakuse vähenemist kasvuhormooni sekretsiooni pärssimise tõttu väga suurte
annuste korral.

Kliinilised andmed:
Lanreotiidi kasutamisel piiratud arvu raseduste korral ei põhjustanud kõrvaltoimeid rasedatel või
lootel/vastsündinul. Senini rohkem adekvaatset epidemioloogilist teavet ei ole.
Kuna loomkatsete tulemused ei ole alati üksüheses vastavuses inimestel kasutamisega, võib lanreotiidi
raseduse ajal kasutada ainult hädavajadusel.

Imetamine
Pole teada, kas lanreotiid imendub rinnapiima. Kuna paljud ravimid erituvad rinnapiima, tuleb
imetamise ajal lanreotiidi kasutamisse suhtuda ettevaatusega.

Kõrvaltoimena võib tekkida peapööritus. Juhul, kui patsiendil tekib peapööritus, on autojuhtimine ja
masinate käsitsemine ravi ajal keelatud.

Kõrvaltoimed, mis ilmnesid lanreotiidi kasutamise käigus akromegaalia patsientidel, on loetletud
organsüsteemide kaupa allolevas tabelis järgmise esinemissagedusega: väga sage (≥1/10); sage
(≥1/100 , <1/10); aeg-ajalt (≥1/1000 , <1/100).

Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed lanreotiidiga ravimisel on seedetrakti kõrvaltoimed
(kõhulahtisus ja kõhuvalu, tavaliselt kerge või mõõdukas ja mööduv), sapikivitõbi (sageli
asümptomaatiline) ja kõrvaltoimed süstekohas (valu, mügarikud ja süstekoha paksenemine).
Kõrvaltoimed on sarnased teiste näidustuste puhul esinenutega:

Organsüsteem
Väga sage (≥1/10)
sage (≥1/100, <1/10)
aeg-ajalt (≥1/1000,
<1/100)
Uuringud

ALAT suurenenud, ASAT
ASAT suurenenud, vere
ebanormaalne, ALAT
aluseline fosfataas
ebanormaalne, vere
suurenenud, vere
bilirubiini tase tõusnud,
bilirubiin ebanormaalne,
vere glükoositase
vere naatriumisisalduse
suurenenud, glükeeritud
vähenemine
hemoglobiin suurenenud,
kehakaalu vähenemine
Südame häired

Siinusbradükardia

Närvisüsteemi häired

Pearinglus, peavalu

Seedetrakti häired
Kõhulahtisus, vedel
Iiveldus, oksendamine,
Helenenud väljaheide
iste, kõhuvalu
kõhukinnisus, puhitus,
täiskõhutunne,
kõhuvaevused, düspepsia
Naha ja nahaaluskoe

Alopeetsia, hüpotrihhoos

kahjustused
Ainevahetus -ja

Hüpoglükeemia
Suhkurtõbi,
toitumishäired
hüperglükeemia
Vaskulaarsed häired


Kuumahood
Üldised häired ja

Väsimus, süstekoha
Asteenia
manustamiskoha
reaktsioonid (valu, mass,
reaktsioonid
süstekoha paksenemine,
mügarikud, sügelus)
Maksa ja sapiteede
Kolelitiaas
Sapiteede laienemine

häired
Psühhiaatrilised


Unetus
häired

Turustusjärgne ohutuskogemus
Aeg-ajalt: pankreatiit.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi www.ravimiamet.ee kaudu.

Kui on tegemist üleannustamisega, tuleb rakendada sümptomaatilist ravi.

Farmakoterapeutiline rühm: Hüpotaalamuse hormoonid, kasvu pidurdavad hormoonid, somatostatiini
analoog; ATC-kood: H01CB03.

Farmakodünaamilised toimed.
Nagu looduslik somatostatiin, pidurdab lanreotiid mitmete endokriinsete, neuroendokriinsete,
eksokriinsete ja parakriinsete peptiidide sekretsiooni. Sellel on suur afiinsus perifeersetele
somatostatiini (hüpofüsaarsete ja pankrease) retseptoritele. Tsentraalsete retseptorite suhtes on selle
afiinsus tunduvalt väiksem. See võimaldab suuremat selektiivsust kasvuhormooni ja
gastrointestinaalse hormooni suhtes.
Selektiivsus kasvuhormooni suhtes, võrrelduna insuliiniga, võimaldab lanreotiidi kasutada
akromegaalia raviks.
Lanreotiidi inhibeeriv toime gastriini eksokriinsele sekretsioonile, seedehormoonidele ja raku
proliferatsiooni mehhanismidele annab võimaluse selle kasutamiseks endokriinsete seedetrakti
kasvajate raviks, eriti kartsinoidide korral.
Lanreotiid vähendab märkimisväärselt prostaglandiin E1-stimuleeritud tühisoole vee, naatriumi,
kaaliumi ja kloriidide sekretsiooni. Lanreotiid vähendab akromegaalia korral prolaktiini taset
pikaajalisel ravil.

Avatud uurigus, eelnevalt mitte-ravitud akromegaaliaga 90-le patsiendile, kellel diagnoositi ajuripatsi
makroadenoom, manustati Somatuline Autogel 120 mg-i iga 28 päeva järel 48 nädala jooksul.
Kasvaja mahu vähenemine ≥ 20% ilmnes 63%-l patsientidest (95% CI: 52%-73%). 48-ndaks nädalaks
oli kasvaja vähenemine keskmiselt 26,8%, kasvuhormooni tase oli alla 2,5 mikrogrammi/l 77,8% -l
patsientidest ja IGF-1 tase normaliseerunud 50% -l patsientidest. Normaliseerunud IGF-1 tase
kombineerituna kasvuhormooni tasemega alla 2,5 mikrogrammi/l oli 43,5% -l patsientidest. Enamusel
patsientidest teatati akromegaalia sümptomite, nagu väsimus, ülemäärane higistamine, artralgia ja
pehmete kudede turse, ilmsest leevenemisest. Nii kiiret kui ka püsivat kasvaja mahu vähenemist ning
kasvuhormooni ja IGF-1 tasemete vähenemist täheldati alates 12.-ndast ravinädalast. Uuringust jäeti
välja patsiendid, kellele oleks tulnud teha kirurgilist ravi või radioteraapiat kliinilise uuringu ajal.
Somatostatiini analoogidel on kirjeldatud antiproliferatiivset toimet. Kliiniliselt on see lanreotiidi
puhul tõestatud kasvaja stabiliseerumisega. See toime on asjakohane patsientide puhul, kellel on hästi
diferentseeritud kesksoole kaugelearenenud neuroendokriinne kasvaja.

Imendumine
Intravenoosselt tervetele vabatahtlikele manustatud lanreotiidi imendumise kineetikat iseloomustab
piiratud ekstravaskulaarne püsiva mahuga imendumine (16,1 l).
Jaotumine
Täielik kliirens oli 23,7 L/tunnis, poolväärtusaeg 1,14 tundi ja keskmine toimeaeg 0,68 tundi.
Eritumine
Vähem kui 5% lanreotiidist eritati uriiniga ja vähem kui 0,5% mittemuundunud roojaga, viidates
mõningasele eritusele sapiga.

Farmakodünaamilised toimed
Pärast ühekordset Somatuline Autogel 60, 90 ja 120 mg nahaalust manustamist tervetele
vabatahtlikele oli toime maksimum plasmas 4.25, 8.39 ja 6.79 ng/ml . Need Cmax väärtused saavutati
esimese päeva jooksul pärast manustamist vastavalt 8, 12 ja 7 tunni pärast (keskmiselt). Järgnes
aeglane kontsentratsiooni vähenemine, poolväärtusaeg vastavalt 23,3, 27,4 ja 30,1 päeva ja 4 nädalat
pärast manustamist oli kontsentratsioon veres vastavalt 0,9; 1,11 ja 1,69 ng/ml. Absoluutne
biosaadavus oli 73,4, 69 ja 78,4%.

Pärast ühekordset Somatuline Autogel 60, 90 ja 120 mg nahaalust manustamist akromegaaliaga
patsientidele oli toime maksimum plasmas vastavalt 1,6; 3,5 ja 3,1 ng/ml. Need Cmax väärtused
saavutati esimese päeva jooksul pärast manustamist vastavalt 6,6 ja 24 tunni pärast (keskmiselt).
Järgnes aeglane kontsentratsiooni vähenemine ja 4 nädalat pärast manustamist olid kontsentratsioonid
veres vastavalt 0,7; 1,0 ja 1,4 ng/ml.

Püsiv lanreotiidi kontsentratsioon veres saavutati keskmiselt pärast nelja süstet iga 4 nädala tagant.
Pärast korduvate annuste manustamist iga 4 nädala tagant olid Cmax püsivad tasemed vastavalt 3,8;
5,7 ja 7,7 ng/ml. Keskmise Cmin näitajad vastavalt 1,8; 2,5 ja 3,8 ng/ml. Maksimaalne fluktuatsioon
oli 81 kuni 108%.

Pärast nahasisest lanreotiidi manustamist akromegaaliaga patsientidele täheldati lanreotiidi
vabanemisel farmakokineetiliselt lineaarset profiili.
Madalaimad lanreotiidi tasemed, mis saavutati veres pärast kolme lanreotiid 60; 90 ja 120 mg sügavat
nahaalust süstet iga 28 päeva tagant, olid sarnased püsiva lanreotiidi kontsentratsiooniga veres
akromegaaliaga patsientidel, keda raviti intramuskulaarselt lanreotiid PR 30 mg-ga, vastavalt 14, 10
või 7 päeva pärast.

Neeru-/maksakahjustus:
Raske neerukahjustusega patsientidel vähenes lanreotiidi kliirens veres 2 korda, vastavalt
poolväärtusaja ja AUC suurenemisega. Keskmise ja raske maksakahjustusega patsientidel vähenes
kliirens 30%.
Jaotuse maht ja keskmine toimeaeg suurenes kõikides maksakahjustuse staadiumites patsientidel.
Maksa- ja/või neerukahjustusega patsientidel pole vajadust reguleerida algannust, kuna lanreotiidi
kontsentratsioonid veres on oodatult samad kui ohutud kontsentratsioonid veres tervetel vabatahtlikel.

Kasutamine eakatel patsientidel:
Eakatel patsientidel täheldati võrreldes tervete vabatahtlikega poolväärtusaja ja keskmise toimeaja
suurenemist. Eakatel patsientidel pole vajadust reguleerida algannust, kuna lanreotiidi
kontsentratsioonid veres on oodatult samad kui ohutud kontsentratsioonid veres tervetel vabatahtlikel.

Kartsinogeensuse uuringutes rottidel ja hiirtel ei täheldatud süsteemseid neoplastilisi muutusi, kui
loomadele manustati lanreotiidi inimeste raviannustega võrdsetes annustes.
Nahaaluste kasvajate suurenenud esinemissagedust täheldati süstekohtades tõenäoliselt suurte
igapäevaste annuste süstimise tagajärjel võrreldes üks kord kuus süstetega inimestel. Seega pole need
andmed kliiniliselt relevantsed.
In vitro ja in vivo genotoksilisuse standardtestides ei ole lanreotiidil genotoksilist toimet.

Süstevesi.
Jää-äädikhape (pH reguleerimiseks).

Ei kohaldata.

2 aastat.
Manustada kohe pärast esmakordset lamineeritud välispakendi avamist.

Hoida külmkapis (2°C kuni 8°C) originaalpakendis.

Somatuline Autogel on müügil süstlis (läbipaistvast polüpropüleenist) mis koosneb automaatsest
ohutussüsteemist, nõelast (roostevabast terasest), plastikust nõela kaitsest (LDPE) ja kolvi piirajast
(bromobutüülkummist).

Iga süstel on pakitud lamineeritud kotti (polüetüleen/teraftalaat/alumiinium/polüetüleenlaminaat) ja
pappkarpi.
Karp ühe annusega 0,5 ml süstlis, automaatse ohutussüsteemiga ja nõelaga (1.2 mm x 20 mm).

ja käsitlemiseks.

Lahus süstlis on kasutusvalmis.
Koheseks kasutamiseks pärast pakendi avamist.
On tähtis, et süst tehakse täpselt pakendi infolehes oleva kasutusjuhendi järgi.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.