Krambid jalgades- diagnos F44.4? 31.10.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Pöördun teie poole murega poja tervise pärast. Aasta tagasi (16a.) olid tal esimest korda karmbid korraga mõlemas jalas. Ta oli kodus, arvuti taga, kuulas muusikat. Kui püsti tõusis, kukkus sińna samasse maha, kuna mõlemad jalad läksid täies ulatuses krampi. Kutsusime välja kiirabi. Krambid kestsid ca. 30 minutit (kuni kiirabi tuli) ja peale süsti(vist oli diazepam) tegemist krambid taandusid. Kiirabiarst arvas, et ehk on noormees liigselt higistanud ja soolasid kaotanud. Soovitas rohkelt mineraalvett ja magne b6 kuuri. Poiss oli küll enne seda paar nädalat tugevat füüsilist tööd teinud. Pool aastat mõõdus rahulikult, kui kevadel koolis Cooper testi joostes finišisse jõudes samuti jalad krampi läksid. Siis sai ta kuidagi vastu surudes ise krampidest üle ja õpetaja aitas ka teda. Nii, et ta tuli sel korral ise koju. Pärast krampe ütleb ta, et lihased on väga valusad. Nagu oleks maratoni jooksnud. Jalgu veab vaevu järel. Kolmas kord oli nüüd augustikuus. Siis olid krampidest haaratud ka juba lihased rinnakust allapoole. Kahjuks oli ta ka tarvitanud alkoholi (nooruki rumalus, tegelikult ei ole temaga alkoholi tarvitamise probleemi olnud) ja seekord rekatsioon eriti tugev. Diazepami anti 4 või 5 doosi. See ei tahtnud kuidagi mõjuda. Ta oli oma seisundist šokis ja väga rahutu. Kiirabist viisime ta koju ka unerohu mõju all, kuna niipea, kui ta ärkas ja üritas ennast liigutada, tulid krambid uuesti. Hommikul kodus ärgates esimese liigutusega tulid uuesti krambid, kuid meile anti kaasa lihaseid lõdvestvat rohtu, mis mõjus. Kui ta oli voodis liikumatult, krampe ei olnud. Nüüd neljas kord oli sügisel koolis. Läks hommikul kooli. Kodus ei öelnud midagi, et tal on halb enesetunne. Koolis oli hakanud pea valutama. Läks kooliarsti käest peavalu rohtu küsima. Tal soovitati sinna pikali panna. Mingi aja möödudes läksid jälle jalad krampi. Kutsuti kiirabi järele- autos tekkis vappumine üle kogu keha. Ta ütles, et päris kõike ei mäleta. Üks arstidest väidab, et tema käed olid "akušööri käed". Mulle jäi mulje, et ainult sellele viidates oli diagnoos selge. Kiirabiarst sisuliselt sõimas meil näo täis, et miks pole "seda" ammu juba ravitud, ja "see" võtab palju aega. Kuid diganoosi ei ole meile tänaseks keegi välja ütelnud, peale osakonna arsti saadetud väljavõttest, kuhu on pandud diagnoosiks F44. Kohalikus haiglas tehti kompuuter ja ultraheli. Ka kilpnäärme uuringud. Terve poiss. Arst ei suutnud meile psühiaartiavõõrastele inimestele kuidagi seletada, mis häda lapsel võiks olla. Räägiti mingisugusest tähelepanuvajadusest ja simuleerimisest???!! Tahtis mingeid tablette kirjutada. Kui küsisin, mis see ravim enast kujutab, ei söandanud ta selgitada vaid ei kirjutanudki neid. Ühesõnaga ei mingit ravi peale psühholoogi konsultatsiooni. Ka aju magnetuuringutest ta kategooriliselt keeldus, väites, et ega me siis igale ...maa inimesele neid uuringuid tee. Jutt sai pikk, kuid mind vaevab teadmatus. Lugesin internetist selle diagnoosi kohta- tuleb suhtuda ülima ettevaatlikkusega. Ei tohi kõrvale jätta kõikvõimalike uuringuid( mida just meie arst tegi). Samas ei saa ma päris täpselt aru, mida siis kujutab endast see diagnoos? Rahvakeeli. Samas, kas on tõesti välistatud muud diagnoosid. Rohkem midagi ei uurita ja vaid pühholoogi juures teste tehes krambid kaovad? Mis tähendab "akusööri käed"?
Teid vastuse eest tänades,
lapsevanem ühelt suurelt saarelt

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

See F44.4 on võimetus liigutada jäset (jäsemeid) või selle osa (osi). See võimetus võib olla täielik või osaline, aeglaste liigutuste ja nõrkusega. Võivad ilmneda mitmesugusel kujul ja ulatuses koordinatsioonihäired (ataksia), eriti jalgades, mille tagajärjeks on veider kõnnak või võimetus ilma abita seista (astaasia-abaasia). Võib esineda ühe või mitme jäseme või kogu keha rõhutatud värisemine või vappumine.
Aga selle psüühilise häirega hakkame tegelema ikkagi alles siis kui neuroloogiline uuring on tehtud. Need neuroloogi valdkonda kuuluvad lihaskrambid võivad olla kortikaalset (ajukoore), retikulaarset (süvaaju) või spinaalset (seljaaju) päritolu eelkõige. Tark neuroloog annab siin seletust, selgitust, juhendamist.
Mineraalid on kasuks (mineraalvesi Borjomi). Ka kerged lihasharjutused-venitused (Yoga tüüpi harjutused).
Kasuks on ka närvipingeid alandavad harjutused (alusta minu Palve-Meditatsiooni harjutusest).
Neuroloog, siis vajadusel psühhiaater.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

depressioon

Tere!

Olen pikka aega vaevelnud depressiooni ja ärevushäirete käes. Võiks öelda, et perioodiliste vahedega suurema osa oma elust. Olen saanud kahel korral ravi AD-dega. Esimesel korral 6 kuu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mis ei tapa - teeb tugevamaks. Tugevamaks muutuda aitab:
1. Üldine töö/puhkerezhiim korda, julgus puhata.
2. Aju verevarustus (õigem aju veresoonte õige toonus). Minu Palve esimene samm. ...

Loe edasi

Antidepressantide loobumine

Tere!
Võtsin pea kaks kuud antidepressante nimega Alventa. Igal hommikul pidin võtma 2 tabletti peale söömist. Selle nädala esmaspäeval otsustasin päeva pealt lõpetada antidepressantide võtmise. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Iga päevaga läheb paremaks - vaja teha harjutusi.
Jalutuskäigud, kerge sportlik aktiivsus,
Õige uni. Minu Palve.
) Usurahvastel on õhtupalve - see oma olemuselt rituaal. Seda rituaali ...

Loe edasi

Kinnisidee/hirm/sundmõte

Tere, oleme oma abikaasaga siiani olnud õnnelikus abielus 15 aastat, meil on ilus kodu ja armsad 3 väikest last. Viimased kuud pole enam aga endised, perekonnas on ühise aja suurim kriis ja püüame sellele ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arstirohi hea, võtke regulaarselt,
Praegu saadaval mitmeid potentsi-rohte - perearst kirjutab.
Abikaasale rääkida oma probleemist - vahekord ju kahepoolne ja tema poolne hoiak-toetus ju loomulik. ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere
Sain suvel diagnoosina ärevushäire, sest väga äkki hakkas süda pekslema ja oli tunne, et kohe saan infarkti. Koheselt läksin peresarsti juurde, kes ei osanud midagi öelda. Lisaks hakkasid esinema ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire (neid kaasajal paljudel, nad sellest teistele ei räägi). Muretseda vaja ei ole, aga teguseda küll.
Ravivõimalusi mitmeid.
Retsept on Enneti ristkülik (Enneti, et teile paremini ...

Loe edasi

isiksushäired

Tere,

sooviksin teada, kuidas diagnoositakse Eestis sotsipaatilist isiksushäiret? Kahtlustan, et minu endine elukaaslane võib olla (dr google tarkuse järgi) "low functioning " sotsipaat (või ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasem

Loe edasi

Higistamine ja närveerimine.

Tere!
Olen terve selle aasta jooksul poode külastanud nii minimaalselt kui ma saan. Kuid iga kord poodi minnes hakkab mul paha, hakkan higistama, närveerima ning tekib isu poodidest välja saada nii ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paanika häire - esineb paljude, ei tapa, on ravimi ja harjutustega kõrvaldatav.
1) Sisepingete maandamine (sportlik aktiivsus, relax-harjutused, minu Palve).
2) Und soodustavad nipid, (vt ...

Loe edasi

Lämbumistunne südamepiirkonnas antipsühhiootikumist

Tere
Mul on nüüd selline suur jama et pärast kuuenda tableti võtmist Abilify(terve tableti võtsin) tekkis lämbumistunne. Juba üle nädala on nii olnud. Nüüd on see lämbumistunne südames. Pimedas ruumis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Minge oma psühhiaatri jutule, tema ju Abilify kirjutas. Võib-olla vaja annust muuta, võib-olla hoopiski ravimit vahetada. Arstirohte mitmeid ja on valikuvõimalusi.
Arstirohtu võttes peab enesetunne ...

Loe edasi

vaja abi

olen töövõimetus psühiatrile arvel.et tahan tulja psühiatrile vastuvõttule.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tallinna Psühhiaatriakliiniku (Paldiski mnt 52) vastuvõtu töötaja pakub - vajadusel - vastuvõtu samas ja kohe valvepsühhiaatri juurde või siis paneb järjekorda).
Vältimatu abi on ööpäevaringselt ...

Loe edasi

Hirm

Tere!
Mul on suur soov ujumine selgeks õppida, kuid vee ees on meeletu hirm. Kas ja kuidas sellest üle saada? Hüpnoos?!

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasem.

Loe edasi

isiksushäired

Tere,

sooviksin teada, kuidas diagnoositakse Eestis sotsipaatilist isiksushäiret? Kahtlustan, et minu endine elukaaslane võib olla (dr google tarkuse järgi) "low functioning " sotsipaat (või ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

F60.2 Düssotsiaalne isiksus
Isiksushäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel ja millele on iseloomulik ja sellest te ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: