Krambid jalgades- diagnos F44.4? 31.10.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Pöördun teie poole murega poja tervise pärast. Aasta tagasi (16a.) olid tal esimest korda karmbid korraga mõlemas jalas. Ta oli kodus, arvuti taga, kuulas muusikat. Kui püsti tõusis, kukkus sińna samasse maha, kuna mõlemad jalad läksid täies ulatuses krampi. Kutsusime välja kiirabi. Krambid kestsid ca. 30 minutit (kuni kiirabi tuli) ja peale süsti(vist oli diazepam) tegemist krambid taandusid. Kiirabiarst arvas, et ehk on noormees liigselt higistanud ja soolasid kaotanud. Soovitas rohkelt mineraalvett ja magne b6 kuuri. Poiss oli küll enne seda paar nädalat tugevat füüsilist tööd teinud. Pool aastat mõõdus rahulikult, kui kevadel koolis Cooper testi joostes finišisse jõudes samuti jalad krampi läksid. Siis sai ta kuidagi vastu surudes ise krampidest üle ja õpetaja aitas ka teda. Nii, et ta tuli sel korral ise koju. Pärast krampe ütleb ta, et lihased on väga valusad. Nagu oleks maratoni jooksnud. Jalgu veab vaevu järel. Kolmas kord oli nüüd augustikuus. Siis olid krampidest haaratud ka juba lihased rinnakust allapoole. Kahjuks oli ta ka tarvitanud alkoholi (nooruki rumalus, tegelikult ei ole temaga alkoholi tarvitamise probleemi olnud) ja seekord rekatsioon eriti tugev. Diazepami anti 4 või 5 doosi. See ei tahtnud kuidagi mõjuda. Ta oli oma seisundist šokis ja väga rahutu. Kiirabist viisime ta koju ka unerohu mõju all, kuna niipea, kui ta ärkas ja üritas ennast liigutada, tulid krambid uuesti. Hommikul kodus ärgates esimese liigutusega tulid uuesti krambid, kuid meile anti kaasa lihaseid lõdvestvat rohtu, mis mõjus. Kui ta oli voodis liikumatult, krampe ei olnud. Nüüd neljas kord oli sügisel koolis. Läks hommikul kooli. Kodus ei öelnud midagi, et tal on halb enesetunne. Koolis oli hakanud pea valutama. Läks kooliarsti käest peavalu rohtu küsima. Tal soovitati sinna pikali panna. Mingi aja möödudes läksid jälle jalad krampi. Kutsuti kiirabi järele- autos tekkis vappumine üle kogu keha. Ta ütles, et päris kõike ei mäleta. Üks arstidest väidab, et tema käed olid "akušööri käed". Mulle jäi mulje, et ainult sellele viidates oli diagnoos selge. Kiirabiarst sisuliselt sõimas meil näo täis, et miks pole "seda" ammu juba ravitud, ja "see" võtab palju aega. Kuid diganoosi ei ole meile tänaseks keegi välja ütelnud, peale osakonna arsti saadetud väljavõttest, kuhu on pandud diagnoosiks F44. Kohalikus haiglas tehti kompuuter ja ultraheli. Ka kilpnäärme uuringud. Terve poiss. Arst ei suutnud meile psühiaartiavõõrastele inimestele kuidagi seletada, mis häda lapsel võiks olla. Räägiti mingisugusest tähelepanuvajadusest ja simuleerimisest???!! Tahtis mingeid tablette kirjutada. Kui küsisin, mis see ravim enast kujutab, ei söandanud ta selgitada vaid ei kirjutanudki neid. Ühesõnaga ei mingit ravi peale psühholoogi konsultatsiooni. Ka aju magnetuuringutest ta kategooriliselt keeldus, väites, et ega me siis igale ...maa inimesele neid uuringuid tee. Jutt sai pikk, kuid mind vaevab teadmatus. Lugesin internetist selle diagnoosi kohta- tuleb suhtuda ülima ettevaatlikkusega. Ei tohi kõrvale jätta kõikvõimalike uuringuid( mida just meie arst tegi). Samas ei saa ma päris täpselt aru, mida siis kujutab endast see diagnoos? Rahvakeeli. Samas, kas on tõesti välistatud muud diagnoosid. Rohkem midagi ei uurita ja vaid pühholoogi juures teste tehes krambid kaovad? Mis tähendab "akusööri käed"?
Teid vastuse eest tänades,
lapsevanem ühelt suurelt saarelt

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

See F44.4 on võimetus liigutada jäset (jäsemeid) või selle osa (osi). See võimetus võib olla täielik või osaline, aeglaste liigutuste ja nõrkusega. Võivad ilmneda mitmesugusel kujul ja ulatuses koordinatsioonihäired (ataksia), eriti jalgades, mille tagajärjeks on veider kõnnak või võimetus ilma abita seista (astaasia-abaasia). Võib esineda ühe või mitme jäseme või kogu keha rõhutatud värisemine või vappumine.
Aga selle psüühilise häirega hakkame tegelema ikkagi alles siis kui neuroloogiline uuring on tehtud. Need neuroloogi valdkonda kuuluvad lihaskrambid võivad olla kortikaalset (ajukoore), retikulaarset (süvaaju) või spinaalset (seljaaju) päritolu eelkõige. Tark neuroloog annab siin seletust, selgitust, juhendamist.
Mineraalid on kasuks (mineraalvesi Borjomi). Ka kerged lihasharjutused-venitused (Yoga tüüpi harjutused).
Kasuks on ka närvipingeid alandavad harjutused (alusta minu Palve-Meditatsiooni harjutusest).
Neuroloog, siis vajadusel psühhiaater.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Lapsena diagnoositud ATH

Mul on lapsena diagnoositud lastepsühhiaatri poolt ATH. Olen jõudnud elus sinna etappi, kus tunnen, et kui ma ei suuda keskenduda asjadele rohkem kui 5 - 10 minutit ilma muule mõtlemata - siis see on suur ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ravimid selleks ongi, et leida sobilik "abistaja" praeguses olukorra. ATH rühma häired kuuluvad hüperaktiivsuse rühma, käitumishäirete rühma. Treeningmudel on näitlejad - õpivad-harjutavad lavatüki selgeks ...

Loe edasi

Skisofreenia diagnoos

Tere! Mis meetodiga ja kui kaua võtab aega skisofreenia diagnoosi panek? Patsient on olnud sisehaiguste osakonnas 2 nädalat 2 päeva raske toitumishäirega. Somaatilised näidud on paranenud, organite ega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö oma psühhiaaatriga. Skisofreenia "stardijoo jööb noorukiikka.
Söömishäired on stressiga seotud - "söön oma mure ära". Ja siis söömishäired - buliimia.
Alkoholile ei, miks maks probleemis? ...

Loe edasi

ADHD(ATH) kahtlus

Tere.

Viimasel ajal olen hakanud rohkem märkama, et igasugune asjade unustamine tiheneb, jätan tihti tegevusi poolikuks, ei suuda väga kaua ühele asjale keskenduda - näiteks vahest pean lugema ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Keskea nooruses on esiplaanil töö- ja puhkerežiim. Siis stress ja tööpinged ning siis kodused probleemid. Mälu vajab treenimist, pingete maandamine - vajalik treenimine.
Karsked eluviisid, alkoholile ...

Loe edasi

Perevägivald, mees läks hulluks.

Tervist doktor!
Kas on igati mõistlik, kui soovin ära kägistada oma abikaasat? Selline mõte on kõige pehmem variant. Süngemad ideed tekivad, kui naine valetab kuupuhastuse kohta, seda just nädalapäevad ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Agressiivsed mõtted-teod on kroonilisele alkoholi tarbimisele iseloomulik.
Teiseks, psüühika labiilsus, "lühike süütenöör", kontrollimatu käitumine. Psühhiaatri vastuvõtule - on võimalik arstirohtudega ...

Loe edasi

Venlafaxin 37,5

Tere. Aastaid võidelnud mingi seletamatu ärevuse, depresiooniga hinges. Aga mis põhjusel see ärevus on, aitab ehk lahti seletada teraapia kus ma käin. Ärevus on nagu krooniline. Tegelikult on elus kõik ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Toit ravimiga koos - sobib, Õige ravimi annus (kapsliga) ja koos ravimiga.
tress, pinged, närvid. Pinged vajavad maandamist sportides ja psühhoregulatsiooni
harjutusi tehes. Soovitatavad on ...

Loe edasi

Liigsöömine

Minu olukord on selline, et kunagi lapsepõlves, kui olin 13-14 aastane, oli mul sama probleem. Nüüd see probleem kordus. Sain märtsis teada, et vanaemal on vähi viimane staadium ja sellest kogu see jama ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Neelamine rahustab ja inimene neelab ja neelab toitu ülemäära, et
rahuneda. Neelamise ja stressi-depressiooni omavahelist toimemehhanismi
teades tuleb seda nüüd ise teadlikult ära kasutada ...

Loe edasi

Sõltuvus ravimist

Tere,olen mures mehe probleemiga ,ta sööb ravimit ja see on combodart (eesnäärme rohtu),aga küsin kas see on sõltuvus või miks ta nii teeb ,eks ta on ka psühhiaatri haige ja võtab skisofreenia haigusele ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri konsultatsioon vajalik. PROSTATA rohtu võtta paar tundi muudest ravimitest eraldi.
Ravirežiimist ikka kinni hoida! Koostöö raviarstiga tuleb suuresti kasuks.

Jüri.O.-M. ...

Loe edasi

Närvilisus

Ma olen täiesti närvihaige. Samas jälle pole, aga tänane pani mõtlema. See oli karm 4 a poja pärast närvamine , kuna ei tulnud kalale . Midagi on minuga ammu lahti. Aga mitte nii hull .

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

4-aastane poeg vajab isapoolset tunnetust, märkamist, kiitmist. Karskust KOOSMEELE märkamist, edendamist. Laps ootab Rahulikkus! Pakkuda saab lapsele vis seda, mis meil endal olemas ---rahulikkus.
Loe edasi

Obsessiiv-kompulsiivne häire

Tere

Pojal on tõenäoliselt obsessiv-kompulsiivne häire, kuna peseb käsi ebanormaalselt tihti. Samuti nüüd on hakanud vähe suhtlema ning ei vasta küsimustele. On kodune, ei tööta, ei õpi juba ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Igas religioonis on inimese heaolu mõjutavaid soovitusi, harjutusi (palveelu), rituaale. Sobilikud palved tuleb ise leida ja neid siis rakendada.

Kas meie juhime mõtteid või mõtted juhivad ...

Loe edasi

Kas minu emal võib olla ehk Aspergeri sündroom?

Tere. Olen täiskasvanud naine (kõrgharidusega, abielus ja nelja lapse ema) ja minu ema 66a. Emaga suhtlemine on olnud alati keeruline, niikaua kui mäletan. Ta oli alati olemas, toit ja riided jne kuid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene elab keskkonnas, keskkonna (sotsiaalse) muutusega muutub-kohaneb ka isik. Aspergeri sündroom avaldub lapseeas, noorpõlves. Keskeas ja hiljem ta ei teki. Sotsiaalse suhtlemise häired kesk ja eakamas ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: