Krambid jalgades- diagnos F44.4? 31.10.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Pöördun teie poole murega poja tervise pärast. Aasta tagasi (16a.) olid tal esimest korda karmbid korraga mõlemas jalas. Ta oli kodus, arvuti taga, kuulas muusikat. Kui püsti tõusis, kukkus sińna samasse maha, kuna mõlemad jalad läksid täies ulatuses krampi. Kutsusime välja kiirabi. Krambid kestsid ca. 30 minutit (kuni kiirabi tuli) ja peale süsti(vist oli diazepam) tegemist krambid taandusid. Kiirabiarst arvas, et ehk on noormees liigselt higistanud ja soolasid kaotanud. Soovitas rohkelt mineraalvett ja magne b6 kuuri. Poiss oli küll enne seda paar nädalat tugevat füüsilist tööd teinud. Pool aastat mõõdus rahulikult, kui kevadel koolis Cooper testi joostes finišisse jõudes samuti jalad krampi läksid. Siis sai ta kuidagi vastu surudes ise krampidest üle ja õpetaja aitas ka teda. Nii, et ta tuli sel korral ise koju. Pärast krampe ütleb ta, et lihased on väga valusad. Nagu oleks maratoni jooksnud. Jalgu veab vaevu järel. Kolmas kord oli nüüd augustikuus. Siis olid krampidest haaratud ka juba lihased rinnakust allapoole. Kahjuks oli ta ka tarvitanud alkoholi (nooruki rumalus, tegelikult ei ole temaga alkoholi tarvitamise probleemi olnud) ja seekord rekatsioon eriti tugev. Diazepami anti 4 või 5 doosi. See ei tahtnud kuidagi mõjuda. Ta oli oma seisundist šokis ja väga rahutu. Kiirabist viisime ta koju ka unerohu mõju all, kuna niipea, kui ta ärkas ja üritas ennast liigutada, tulid krambid uuesti. Hommikul kodus ärgates esimese liigutusega tulid uuesti krambid, kuid meile anti kaasa lihaseid lõdvestvat rohtu, mis mõjus. Kui ta oli voodis liikumatult, krampe ei olnud. Nüüd neljas kord oli sügisel koolis. Läks hommikul kooli. Kodus ei öelnud midagi, et tal on halb enesetunne. Koolis oli hakanud pea valutama. Läks kooliarsti käest peavalu rohtu küsima. Tal soovitati sinna pikali panna. Mingi aja möödudes läksid jälle jalad krampi. Kutsuti kiirabi järele- autos tekkis vappumine üle kogu keha. Ta ütles, et päris kõike ei mäleta. Üks arstidest väidab, et tema käed olid "akušööri käed". Mulle jäi mulje, et ainult sellele viidates oli diagnoos selge. Kiirabiarst sisuliselt sõimas meil näo täis, et miks pole "seda" ammu juba ravitud, ja "see" võtab palju aega. Kuid diganoosi ei ole meile tänaseks keegi välja ütelnud, peale osakonna arsti saadetud väljavõttest, kuhu on pandud diagnoosiks F44. Kohalikus haiglas tehti kompuuter ja ultraheli. Ka kilpnäärme uuringud. Terve poiss. Arst ei suutnud meile psühiaartiavõõrastele inimestele kuidagi seletada, mis häda lapsel võiks olla. Räägiti mingisugusest tähelepanuvajadusest ja simuleerimisest???!! Tahtis mingeid tablette kirjutada. Kui küsisin, mis see ravim enast kujutab, ei söandanud ta selgitada vaid ei kirjutanudki neid. Ühesõnaga ei mingit ravi peale psühholoogi konsultatsiooni. Ka aju magnetuuringutest ta kategooriliselt keeldus, väites, et ega me siis igale ...maa inimesele neid uuringuid tee. Jutt sai pikk, kuid mind vaevab teadmatus. Lugesin internetist selle diagnoosi kohta- tuleb suhtuda ülima ettevaatlikkusega. Ei tohi kõrvale jätta kõikvõimalike uuringuid( mida just meie arst tegi). Samas ei saa ma päris täpselt aru, mida siis kujutab endast see diagnoos? Rahvakeeli. Samas, kas on tõesti välistatud muud diagnoosid. Rohkem midagi ei uurita ja vaid pühholoogi juures teste tehes krambid kaovad? Mis tähendab "akusööri käed"?
Teid vastuse eest tänades,
lapsevanem ühelt suurelt saarelt

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

See F44.4 on võimetus liigutada jäset (jäsemeid) või selle osa (osi). See võimetus võib olla täielik või osaline, aeglaste liigutuste ja nõrkusega. Võivad ilmneda mitmesugusel kujul ja ulatuses koordinatsioonihäired (ataksia), eriti jalgades, mille tagajärjeks on veider kõnnak või võimetus ilma abita seista (astaasia-abaasia). Võib esineda ühe või mitme jäseme või kogu keha rõhutatud värisemine või vappumine.
Aga selle psüühilise häirega hakkame tegelema ikkagi alles siis kui neuroloogiline uuring on tehtud. Need neuroloogi valdkonda kuuluvad lihaskrambid võivad olla kortikaalset (ajukoore), retikulaarset (süvaaju) või spinaalset (seljaaju) päritolu eelkõige. Tark neuroloog annab siin seletust, selgitust, juhendamist.
Mineraalid on kasuks (mineraalvesi Borjomi). Ka kerged lihasharjutused-venitused (Yoga tüüpi harjutused).
Kasuks on ka närvipingeid alandavad harjutused (alusta minu Palve-Meditatsiooni harjutusest).
Neuroloog, siis vajadusel psühhiaater.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Isiksusehäire diagnoosimine

Tere! Olen endal juba mõnda aega kahtlustanud vältivat isiksusehäiret, kuna sotsiaalfoobia mul kindlasti olla ei saa ning sümptomid tunduvad kattuvat. Kuhugi pöörduda ma sellega ei julge, kuna olen vaid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoose paneb peale uuringut ikka psühhiaater.
Mina käisin Ülikoolis ja siis ka üliõpilased ühte või teist haigust õppides arvasime, et ka minul selliseid sümptoome, ilmselt ka see või teine haigus. ...

Loe edasi

Alkoholism

Alkoholism
.Poeg 44 aastane on tarvitanud aastaid alkoholi.Pere lagunes,töökohti ei pea,kuna viin segab.Sattus talvel Tallinna Psühhoneuroloogia Haiglasse,kuna kuulis hääli,oli seal 3 nädalat ravil,siis ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Võtke kontakt Psühhiaatriakliiniku tohtriga - kes teda ravis.
Võib olla annab/vajab veelkordset haiglaravi. Kui see Mõistlikku käitumist tagasi ei too, siis suunata eri-hooldekodusse. Aga seda kõike ...

Loe edasi

depressioon

Üsna hiljuti enne tööle asumist tekkis järsku mul paanikahoog ning tohutu pitsitus peas- eriti otsmiku piirkonnas. Tekkis täielik jõuetus ning apaatia. Perearst pani mind kohe haiguslehele ning võtma ühendust ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) vt eelnevast - ristkülik diagonaaliga, tekib kaks kolmnurka - raviprintsiip s.o. üks ristküliku kolmnurkadest väheneb (ravimi hulk ja vajadus) ja seda vaid siis kui harjutusi teeme (suurenev kolmnurk. ...

Loe edasi

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire

Interneti testide põhjal kahtlustan endal ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Kõik sümptomid ka sellised. Ei suuda keskenduda, unustan tihti asju, tunnen, et ei suuda ühe koha peal paigal olla, kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoosi ära endale ise pane - seda teeb ikkagi tohter-psühhiaater.
Inimesed on kõik omanäolised, ainulaadsed, unikaalsed oma plusside ja miinustega. Mõni võtab uue materjali omaks nagu diktofoni ...

Loe edasi

Paanikahäire lapsel

Tere. 10 aastasel pojal hakkas kaubanduskeskuses halb. Kurguvalu, iiveldus, hingata raske, kõhus valu. Siis hakkas üleni värisema. Pea käis ringi. Ostsin kiiresti palderjani, panin istuma ja läks üle. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päike, palavus, kaua jalgadel, madal vererõhk, vedeliku vaegus jms - tulemuseks võibki olla eelloetletud häired.
Päeva joolsul korduvalt teha minu Sirutus-ringutus - ette-alla painutus-lõõgastus ...

Loe edasi

Depressiooni ravi alternatiivmeetodil

Tere!

Probleemid hakkasid peale lapse sündi 5 aastat tagasi. Olin stressis ning sügelesin viimastel kuudel üleni kuni vereni välja. Laps sündis tervene,kõik korras. Kuid hirmud pidevalt surusid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tavegyl tuleb kasuks; merevesi-suplus - tuleb proovida; liigne dušš teeb naha kuivaks - kreemid või siis sport-töö higistamiseni ja siis vaid kergelt loputada.
Kuula keha tundeid, keha keelt.
Loe edasi

Diagnoositud kanepipsühhoos

Küsimuse sisuks on siis järgmine:
Mulle on diagnoositud kanepipsühhoos, see oli oma 4-6 aastat tagasi. Tarvitasin kanepit igapäevaselt ja kadus kontakt reaalmaailmaga. Nüüdseks pole tarbinud seda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Üks valus õppetund ju saadud - 4-6 aasta tagune psühhootiline episood.
2) Psühhoosil on ka järelnähtude võimalus oma mitmete psüühiliste tegevuste valdkonnas (mida ka ridamisi loetlesite).
Loe edasi

Aasta ja kolme kuune laps käitub halvasti

Tere.
Mul on 1 aasta ja 3kuune tütar. Viimase kuu aja jooksul on muutunud käitumine täiesti võimatuks. Kui midagi ei saa, hakkab röökima, peksma ja näpistama. Olen üritanud selgitada, teda rahustada, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Lastearst oskab siin aidata.
Lastehaigla juures (Mustamäel) ning Psühhiaatriakliiniku juures (Paldiski mnt) on laste spetsialistid-psühhiaatrid - nendelt saate parimat.

Omapoolne rahu ...

Loe edasi

Hirm lainete ees

Tere!

Hiljuti reisil olles sattusime koos abikaasaga suurte lainete ja hoovuse küüsi, mille keskel olles ma mitte ei kartnud vaid olin veendunud et upun ära- ilmselt olekski uppunud kui abikaasa ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Pragune reis tuleks ära jätta - eelnev reaktsioon veel liigselt "toores".

Soovitav vaadata eelnevaid ärevushäirete valdkonna soovitusi - neid hulgi ja need sobivad ka siin kasutada.

Loe edasi

psühhiaatria

Sooviks küsida infot kas peaksin pöörduma psühholoogi või psühhiaatri juurde.Olen mingi aasta käinud arsti juures.Olen üritanud paaril korral tablettidega enesetappu teha ja kui lapsega kodus olla muutun ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Abikaasale rääkida oma probleemist ja sellest tulenevalt teha kodutööde osas tööde jaotamine ning koostegemised paika panna. Koosmeele ja koostegemise olukorras on raskuseid kordi lihtsam kanda.
Kui ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: