Krambid jalgades- diagnos F44.4? 31.10.08 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere! Pöördun teie poole murega poja tervise pärast. Aasta tagasi (16a.) olid tal esimest korda karmbid korraga mõlemas jalas. Ta oli kodus, arvuti taga, kuulas muusikat. Kui püsti tõusis, kukkus sińna samasse maha, kuna mõlemad jalad läksid täies ulatuses krampi. Kutsusime välja kiirabi. Krambid kestsid ca. 30 minutit (kuni kiirabi tuli) ja peale süsti(vist oli diazepam) tegemist krambid taandusid. Kiirabiarst arvas, et ehk on noormees liigselt higistanud ja soolasid kaotanud. Soovitas rohkelt mineraalvett ja magne b6 kuuri. Poiss oli küll enne seda paar nädalat tugevat füüsilist tööd teinud. Pool aastat mõõdus rahulikult, kui kevadel koolis Cooper testi joostes finišisse jõudes samuti jalad krampi läksid. Siis sai ta kuidagi vastu surudes ise krampidest üle ja õpetaja aitas ka teda. Nii, et ta tuli sel korral ise koju. Pärast krampe ütleb ta, et lihased on väga valusad. Nagu oleks maratoni jooksnud. Jalgu veab vaevu järel. Kolmas kord oli nüüd augustikuus. Siis olid krampidest haaratud ka juba lihased rinnakust allapoole. Kahjuks oli ta ka tarvitanud alkoholi (nooruki rumalus, tegelikult ei ole temaga alkoholi tarvitamise probleemi olnud) ja seekord rekatsioon eriti tugev. Diazepami anti 4 või 5 doosi. See ei tahtnud kuidagi mõjuda. Ta oli oma seisundist šokis ja väga rahutu. Kiirabist viisime ta koju ka unerohu mõju all, kuna niipea, kui ta ärkas ja üritas ennast liigutada, tulid krambid uuesti. Hommikul kodus ärgates esimese liigutusega tulid uuesti krambid, kuid meile anti kaasa lihaseid lõdvestvat rohtu, mis mõjus. Kui ta oli voodis liikumatult, krampe ei olnud. Nüüd neljas kord oli sügisel koolis. Läks hommikul kooli. Kodus ei öelnud midagi, et tal on halb enesetunne. Koolis oli hakanud pea valutama. Läks kooliarsti käest peavalu rohtu küsima. Tal soovitati sinna pikali panna. Mingi aja möödudes läksid jälle jalad krampi. Kutsuti kiirabi järele- autos tekkis vappumine üle kogu keha. Ta ütles, et päris kõike ei mäleta. Üks arstidest väidab, et tema käed olid "akušööri käed". Mulle jäi mulje, et ainult sellele viidates oli diagnoos selge. Kiirabiarst sisuliselt sõimas meil näo täis, et miks pole "seda" ammu juba ravitud, ja "see" võtab palju aega. Kuid diganoosi ei ole meile tänaseks keegi välja ütelnud, peale osakonna arsti saadetud väljavõttest, kuhu on pandud diagnoosiks F44. Kohalikus haiglas tehti kompuuter ja ultraheli. Ka kilpnäärme uuringud. Terve poiss. Arst ei suutnud meile psühiaartiavõõrastele inimestele kuidagi seletada, mis häda lapsel võiks olla. Räägiti mingisugusest tähelepanuvajadusest ja simuleerimisest???!! Tahtis mingeid tablette kirjutada. Kui küsisin, mis see ravim enast kujutab, ei söandanud ta selgitada vaid ei kirjutanudki neid. Ühesõnaga ei mingit ravi peale psühholoogi konsultatsiooni. Ka aju magnetuuringutest ta kategooriliselt keeldus, väites, et ega me siis igale ...maa inimesele neid uuringuid tee. Jutt sai pikk, kuid mind vaevab teadmatus. Lugesin internetist selle diagnoosi kohta- tuleb suhtuda ülima ettevaatlikkusega. Ei tohi kõrvale jätta kõikvõimalike uuringuid( mida just meie arst tegi). Samas ei saa ma päris täpselt aru, mida siis kujutab endast see diagnoos? Rahvakeeli. Samas, kas on tõesti välistatud muud diagnoosid. Rohkem midagi ei uurita ja vaid pühholoogi juures teste tehes krambid kaovad? Mis tähendab "akusööri käed"?
Teid vastuse eest tänades,
lapsevanem ühelt suurelt saarelt
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
See F44.4 on võimetus liigutada jäset (jäsemeid) või selle osa (osi). See võimetus võib olla täielik või osaline, aeglaste liigutuste ja nõrkusega. Võivad ilmneda mitmesugusel kujul ja ulatuses koordinatsioonihäired (ataksia), eriti jalgades, mille tagajärjeks on veider kõnnak või võimetus ilma abita seista (astaasia-abaasia). Võib esineda ühe või mitme jäseme või kogu keha rõhutatud värisemine või vappumine.
Aga selle psüühilise häirega hakkame tegelema ikkagi alles siis kui neuroloogiline uuring on tehtud. Need neuroloogi valdkonda kuuluvad lihaskrambid võivad olla kortikaalset (ajukoore), retikulaarset (süvaaju) või spinaalset (seljaaju) päritolu eelkõige. Tark neuroloog annab siin seletust, selgitust, juhendamist.
Mineraalid on kasuks (mineraalvesi Borjomi). Ka kerged lihasharjutused-venitused (Yoga tüüpi harjutused).
Kasuks on ka närvipingeid alandavad harjutused (alusta minu Palve-Meditatsiooni harjutusest).
Neuroloog, siis vajadusel psühhiaater.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Suur hirm wc käia häda nr 2 tegemas.Sellega seoses ei julge ka süüa.Kaalu probleemi veel ei ole
Tere.
Küsin tuttava pereliikme pooles.Kuuksin tema probleemist ja mida soovtate tal teha.
Nimel tütarlapsel on hirm käija wc häda nr 2.Nii kodus kui mujal.
Ütleb et ei tea mis ...
Vastas dr Jüri Ennet
1) „Praegu on omajagu psüühilisi häireid ja pingeid, mis on tingitud töötusest ja töö otsimisest. Uus teema on ärevushäired, mida varem ei olnud. Foobiad on küll antiigist teada, kuid ärevus, mis paanikahoogudeni ...
Loe edasiSeksuaalsus ja depresiooniravimid
Tere! Sooviks teada millised allpool nimetatud hetkel mulle määratud ravimitest mõjutavad negatiivses mõttes enim seksuaalset sooritust?
Seroxat 10mg. Lamotrigiin 200mg. Esprital/Mitrazapinum 30mg. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ravimina, toetusravimina, rahustina soovitan Espritali (15 - 30 mg õhtul). See korrigeerib ka meeleolu tervenemise suunas. Üks ravim - ja mitu head-vajalikku toimet.
Ravimi toime sõltub ...
teelt kõrvalekaldumine
Läksin täna jalutama ja järsku kaldusin kõnniteelt vasakule rohu peale. Alaseljaga on probleeme Käisin neurokirurgi vastuvõtul ,probleeme ei leidnud ainult luude hõrenemise tõttu pean uuringu tegema. ...
Vastas dr Ain Pajos
Võimalik on lühiaegne teadvusetusseisund. Alaselg siia ei puutu. Kui seisundid korduvad, tuleb minna aju uuringutele, suunab neuroloog.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
6748591
Punastamine, kuumusetunne
Tere,
Mida peaksin tegema või kuhu pöörduma, kui viimastel ca 2 aastal on tekkinud sellised nn punastamisehood?
Sellised hood tekivad kellegagi(ükskõik, kellega, aga enamasti võõrama ...
Vastas dr Jüri Ennet
1. Sundmõtted tulevad vastu inimese tahet. Ta küll suhtub nendesse
kriitiliselt, püüab neist vabaneda, aga ilma ravimite ja psühhiaatri
abita see enamasti ei õnnestu. Sundmõtetega kaasnevad ...
Keha düsmorfia
Tere, mure järgmine juba teismeeast alates olen muret tundnud oma kehakaalu pärast. Olin ca 10kg ülekaalus, mistõttu proovisin tol ajal igasuguseid dieete, mis pikaajalist tulemust ei toonud. Täisealisena ...
Vastas dr Jüri Ennet
A. Väikelapse „siputus-harjutus“ on kasulik liigeste-lihaste ning siseelundite mõnusaks hommikvõimlemiseks, aga see harjutus on otseseks abiliseks ka lapsemeelsuse (nagu lapsukene!) helistiku tunnetamisel ...
Loe edasiEi oska oma tunnetega toime tulla ja rahulikuks jääda
Ma lähen väga tihti närvi lastepeale. Ma ei oksa jääda rahulikuks ma ei oska enda käitumisega midagi peale hakata.
Vastas dr Jüri Ennet
Enneti Palve (esimene samm).
Olen kõigile soovitanud järgmist harjutust (võib toas või siis õues teha):
Mõnusalt ringutades käed taevatähtede poole (lae suunas), nina üles, õlad taha, rind ...
Unehäired
Räägin lapselapse eest.
26 a. noormees, ATH ja Aspergeri sündroomiga. Määratud keskmine puue. Liitpuue, sest kannab ka stoomi sündimisest saadik.
Juba aastaid on tal päev ja öö ära vahetatud. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Koostöös psühhiaatriga korrigeerida ravimit ja selle annust. Ravimi abil saab veidi seda une/unetuse tsüklit muuta. Vajalikud n ka harjutused. Proovige Enneti palve esimest sammu - mina teen seda aastakümneid ...
Loe edasiMis oleks diagnoos ?
Tere
Mure oma ema pärast ja ka olen otsimas lahendust.
Mure siis selles, et kõik mida ta teeb jääb pärast järele pardakk, asjad laiali, räpasus jne. Enda järelt väga eisoovi koristada ja kui ...
Vastas dr Jüri Ennet
Täpselt diagnoosida - vaja rohkem infot, vaja patsienti näost-näkku näha.
Täpsustamata äge psühhootiline episood.
Koostöö Psühhiaatriga.
Tervitustega,
Jüri O.-M: Ennet
Maksavähk isal
Minu isa(53) räägib, et tal avastati 2 aastat tagasi maksavähk ja teises staadiumis. Tal on ka epilepsia. Millegipärast ta varjab ja valetab oma haiguse kohta. Ta keeldus igasugusest ravist ja ütles, et ...
Vastas dr Jüri Ennet
Iga inimene on ainulaadne, iga haigus isikupäraste võimalustega
Päev korraga ja 5-6 aastat lisaaega olemas. 10 kuni 15 ka võimalik.
Täpsemalt ütleb raviarst-onkoloog. Kõige täpsem on ...
Ravim trarett
Tere!
Mulle kirjutati välja antidepressandid “trarett”. Olen vōtnud neid 1.5 nädalat 1/3 tabletti. Kirjutati kuna mul ärevushäire. Juba esimese tableti vōtmisele järgneval hommikul oli halb ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ravimit võttes peavad muutused positiivses suunas olema. Kui ei sobi kõigeparemini, siis Koos raviarstiga ravimi annust muuta.
Harjutused - arstirohi 1/10 võimalusi, harjutused 9/10.
Trarett ...
Vaata kõiki nõustamisi