Krambid jalgades- diagnos F44.4? 31.10.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Pöördun teie poole murega poja tervise pärast. Aasta tagasi (16a.) olid tal esimest korda karmbid korraga mõlemas jalas. Ta oli kodus, arvuti taga, kuulas muusikat. Kui püsti tõusis, kukkus sińna samasse maha, kuna mõlemad jalad läksid täies ulatuses krampi. Kutsusime välja kiirabi. Krambid kestsid ca. 30 minutit (kuni kiirabi tuli) ja peale süsti(vist oli diazepam) tegemist krambid taandusid. Kiirabiarst arvas, et ehk on noormees liigselt higistanud ja soolasid kaotanud. Soovitas rohkelt mineraalvett ja magne b6 kuuri. Poiss oli küll enne seda paar nädalat tugevat füüsilist tööd teinud. Pool aastat mõõdus rahulikult, kui kevadel koolis Cooper testi joostes finišisse jõudes samuti jalad krampi läksid. Siis sai ta kuidagi vastu surudes ise krampidest üle ja õpetaja aitas ka teda. Nii, et ta tuli sel korral ise koju. Pärast krampe ütleb ta, et lihased on väga valusad. Nagu oleks maratoni jooksnud. Jalgu veab vaevu järel. Kolmas kord oli nüüd augustikuus. Siis olid krampidest haaratud ka juba lihased rinnakust allapoole. Kahjuks oli ta ka tarvitanud alkoholi (nooruki rumalus, tegelikult ei ole temaga alkoholi tarvitamise probleemi olnud) ja seekord rekatsioon eriti tugev. Diazepami anti 4 või 5 doosi. See ei tahtnud kuidagi mõjuda. Ta oli oma seisundist šokis ja väga rahutu. Kiirabist viisime ta koju ka unerohu mõju all, kuna niipea, kui ta ärkas ja üritas ennast liigutada, tulid krambid uuesti. Hommikul kodus ärgates esimese liigutusega tulid uuesti krambid, kuid meile anti kaasa lihaseid lõdvestvat rohtu, mis mõjus. Kui ta oli voodis liikumatult, krampe ei olnud. Nüüd neljas kord oli sügisel koolis. Läks hommikul kooli. Kodus ei öelnud midagi, et tal on halb enesetunne. Koolis oli hakanud pea valutama. Läks kooliarsti käest peavalu rohtu küsima. Tal soovitati sinna pikali panna. Mingi aja möödudes läksid jälle jalad krampi. Kutsuti kiirabi järele- autos tekkis vappumine üle kogu keha. Ta ütles, et päris kõike ei mäleta. Üks arstidest väidab, et tema käed olid "akušööri käed". Mulle jäi mulje, et ainult sellele viidates oli diagnoos selge. Kiirabiarst sisuliselt sõimas meil näo täis, et miks pole "seda" ammu juba ravitud, ja "see" võtab palju aega. Kuid diganoosi ei ole meile tänaseks keegi välja ütelnud, peale osakonna arsti saadetud väljavõttest, kuhu on pandud diagnoosiks F44. Kohalikus haiglas tehti kompuuter ja ultraheli. Ka kilpnäärme uuringud. Terve poiss. Arst ei suutnud meile psühiaartiavõõrastele inimestele kuidagi seletada, mis häda lapsel võiks olla. Räägiti mingisugusest tähelepanuvajadusest ja simuleerimisest???!! Tahtis mingeid tablette kirjutada. Kui küsisin, mis see ravim enast kujutab, ei söandanud ta selgitada vaid ei kirjutanudki neid. Ühesõnaga ei mingit ravi peale psühholoogi konsultatsiooni. Ka aju magnetuuringutest ta kategooriliselt keeldus, väites, et ega me siis igale ...maa inimesele neid uuringuid tee. Jutt sai pikk, kuid mind vaevab teadmatus. Lugesin internetist selle diagnoosi kohta- tuleb suhtuda ülima ettevaatlikkusega. Ei tohi kõrvale jätta kõikvõimalike uuringuid( mida just meie arst tegi). Samas ei saa ma päris täpselt aru, mida siis kujutab endast see diagnoos? Rahvakeeli. Samas, kas on tõesti välistatud muud diagnoosid. Rohkem midagi ei uurita ja vaid pühholoogi juures teste tehes krambid kaovad? Mis tähendab "akusööri käed"?
Teid vastuse eest tänades,
lapsevanem ühelt suurelt saarelt

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

See F44.4 on võimetus liigutada jäset (jäsemeid) või selle osa (osi). See võimetus võib olla täielik või osaline, aeglaste liigutuste ja nõrkusega. Võivad ilmneda mitmesugusel kujul ja ulatuses koordinatsioonihäired (ataksia), eriti jalgades, mille tagajärjeks on veider kõnnak või võimetus ilma abita seista (astaasia-abaasia). Võib esineda ühe või mitme jäseme või kogu keha rõhutatud värisemine või vappumine.
Aga selle psüühilise häirega hakkame tegelema ikkagi alles siis kui neuroloogiline uuring on tehtud. Need neuroloogi valdkonda kuuluvad lihaskrambid võivad olla kortikaalset (ajukoore), retikulaarset (süvaaju) või spinaalset (seljaaju) päritolu eelkõige. Tark neuroloog annab siin seletust, selgitust, juhendamist.
Mineraalid on kasuks (mineraalvesi Borjomi). Ka kerged lihasharjutused-venitused (Yoga tüüpi harjutused).
Kasuks on ka närvipingeid alandavad harjutused (alusta minu Palve-Meditatsiooni harjutusest).
Neuroloog, siis vajadusel psühhiaater.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Äkkviha

Olen üldiselt väga rahulik inimene. Eile õhtul elukaaslasega autoga sõites tegid mingid lapsed tee ääres väga suure rumaluse ning ehmatasin korralikult. Selle tulemusena sain millegipärast väga tigedaks. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laste rumal käitumine tekitas teis "ülepingega lühise" - täiesti inimlik ja normaalne reaktsioon, aga veidi liigse amplituudiga. See - veidi liigne - tulebki kontrolli alla saada. Seega: a) kehaline-sportlik ...

Loe edasi

Hirm reisimise ees

Kas oskate soovitada psühhiaatreid kelle poole pöörduda hirmu nö peletamiseks?
Ennist lugesin, et see on võimalik.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Koostöö psühhiaatriga on vajalik - aitab suuresti kaasa paranemisele, tervise tugevnemise kiirenemisele.
vt varasemad soovitused hirmude, foobiate kohta ja praktiseerida neid soovitusi.
Kehaline ...

Loe edasi

tahtevastane ravi

Kas rahustava (nt diazepam) süsti tegemine patsiendile tema tahte vastaselt (süsti tegemiseks kasutati kinnihoidmist) on võetav tahtevastase ravina psühhiaatrilise abi seaduse tähenduses või peetakse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tahtest olenematut ravi reguleerib Seadus. Ohu korral patsiendi tervisele või kaaskodanike julgeolekule on seda vajalik rakendada. Kui raviks on vaja pikemat aega (nädalaid või kuid), siis selleks annab ...

Loe edasi

Tahaks teada kas mind kuidagi saaks aidata?

Mul on viimasel 2-3 kuul tekkinud selline mure et mul on tekkinud eluisu vähenemine, ei taha kellegiga suhelda, on tunne et mind pole siia enam vaja ja viimasel nädala jooksul on lihtsalt tavaline kui ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Räägi Emaga (või mõne teise väga lähedasega). Kindlasti räägi! Selgita välja mure tekitaja: koolis õpitükid ei edene või koolis kiusamine, või sõpruskonnas probleemid või kodus. Räägi Emaga.
Korralik ...

Loe edasi

Suitsiidimõtted, ebaõnnestunud enesetapud

Ei ole abi saanud(aastaid) ei haiglaravi, kuhu on mind peale ebaõnnestunud katset lähetatud, ei ihupsühhiaatrilt(olen tema patsient ligi30 aastat), isegi ravitsejad poole olen pöördunud. Kas tõesti ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Depressiooni edenedes tulevad päevakorda ka suitsiidiga seonduvad mõtted, katsed.
Lahendamist vajab: miks depressioon ja suitsiidmõtted tekivad; miks koostöö arstiga ei edene; millised on tulevikuplaanid-tegutsemised ...

Loe edasi

Helide tundlikkus

Tere, mul on selline mure, et kolisime ühest kohast teise just müra pärast ja tuleb välja, et siin elab ka teisel korrusel laps, kes jookseb pidevalt ja müdistab ringi. Mind häirib see nii hullult, et ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Vatitupsud kõrva,
KÕIK rahustavad võtted (kehalised, vaimsed, hingelised, joogid jne - vt varasemad) tulevad kasuks (teil ju rahustav tee programmiline).
Omapoolne meeldiv fooni-muusika - ...

Loe edasi

Sundmõtted

On tekkinud sundmõtted seoses enesele viga tegemisega. Kardan juba köögis süüa teha ja terariistu kasutada. Kui tõenäoline on jõuda mõtetest tegudeni? Kuidas nendest vabaneda?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri abi oleks vajalik. Sundmõtete osas soovitaksin 0,5 mg Rispolepti õhtul ja siis pingete maandamise võtteid (alusta minu Palve - esimene samm, sport ja kehaline aktiivsus..), 3E printsiipi rakendades. ...

Loe edasi

Halvasti magamine,hammaste krigistamine

Tere jõudu.Olen autojuht olnud juba aastaid ja suurem osa ajast veedan kodust eemal.Nädalvahetustel viibin hotellis kolleegiga ja täna ütles ta uuesti et krigistan hambaid,sonin.Tänu sellele ei maga normaalselt ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Seljavalu on autojuhtide kutsehaigus - liigne istumine, sundasend. Valuvastased määrded - siis juba selg haige, aga vajalik on probleemi ennetada - teha harjutusi. Teha sõidupause ja siis -
a) ...

Loe edasi

Depressioon ja ärevus

Perearst määras et mul on depressioon ja ärevus. rohtudeks sain relaxen forte tabletid ja silvadeprex kapslid. Sõbrannad ütlevad et need ei tea midagi peab päris psühhiaatri juurde minema...tekkis küsimus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Relanex sisaldab mineraale ja vitamiine ning Silvadepres mitmeid ravimtaimi.
Seega - üldtugevdava toimega ja sobib tarvitamiseks. Tagasihoidliku ärevuse ja depressiooni korral on abiks ja probleemid ...

Loe edasi

Millise arsti poole pöörduda abi saamiseks skisofreenia ravi saamiseks?

Millise arsti poole pöörduda lähedasega, kes vajab abi skisofreeni ravi saamiseks?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Esinevad väljendunud häired tundeelus, mõtlemises, tahtesfääris, probleemi ei tunnista ja seega ka ei tegutse enda ravi ning tervise tugevdamisega.
Vajab psühhiaatri abi, vajab ilmselt ka haiglaravi. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: