Krambid jalgades- diagnos F44.4? 31.10.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Pöördun teie poole murega poja tervise pärast. Aasta tagasi (16a.) olid tal esimest korda karmbid korraga mõlemas jalas. Ta oli kodus, arvuti taga, kuulas muusikat. Kui püsti tõusis, kukkus sińna samasse maha, kuna mõlemad jalad läksid täies ulatuses krampi. Kutsusime välja kiirabi. Krambid kestsid ca. 30 minutit (kuni kiirabi tuli) ja peale süsti(vist oli diazepam) tegemist krambid taandusid. Kiirabiarst arvas, et ehk on noormees liigselt higistanud ja soolasid kaotanud. Soovitas rohkelt mineraalvett ja magne b6 kuuri. Poiss oli küll enne seda paar nädalat tugevat füüsilist tööd teinud. Pool aastat mõõdus rahulikult, kui kevadel koolis Cooper testi joostes finišisse jõudes samuti jalad krampi läksid. Siis sai ta kuidagi vastu surudes ise krampidest üle ja õpetaja aitas ka teda. Nii, et ta tuli sel korral ise koju. Pärast krampe ütleb ta, et lihased on väga valusad. Nagu oleks maratoni jooksnud. Jalgu veab vaevu järel. Kolmas kord oli nüüd augustikuus. Siis olid krampidest haaratud ka juba lihased rinnakust allapoole. Kahjuks oli ta ka tarvitanud alkoholi (nooruki rumalus, tegelikult ei ole temaga alkoholi tarvitamise probleemi olnud) ja seekord rekatsioon eriti tugev. Diazepami anti 4 või 5 doosi. See ei tahtnud kuidagi mõjuda. Ta oli oma seisundist šokis ja väga rahutu. Kiirabist viisime ta koju ka unerohu mõju all, kuna niipea, kui ta ärkas ja üritas ennast liigutada, tulid krambid uuesti. Hommikul kodus ärgates esimese liigutusega tulid uuesti krambid, kuid meile anti kaasa lihaseid lõdvestvat rohtu, mis mõjus. Kui ta oli voodis liikumatult, krampe ei olnud. Nüüd neljas kord oli sügisel koolis. Läks hommikul kooli. Kodus ei öelnud midagi, et tal on halb enesetunne. Koolis oli hakanud pea valutama. Läks kooliarsti käest peavalu rohtu küsima. Tal soovitati sinna pikali panna. Mingi aja möödudes läksid jälle jalad krampi. Kutsuti kiirabi järele- autos tekkis vappumine üle kogu keha. Ta ütles, et päris kõike ei mäleta. Üks arstidest väidab, et tema käed olid "akušööri käed". Mulle jäi mulje, et ainult sellele viidates oli diagnoos selge. Kiirabiarst sisuliselt sõimas meil näo täis, et miks pole "seda" ammu juba ravitud, ja "see" võtab palju aega. Kuid diganoosi ei ole meile tänaseks keegi välja ütelnud, peale osakonna arsti saadetud väljavõttest, kuhu on pandud diagnoosiks F44. Kohalikus haiglas tehti kompuuter ja ultraheli. Ka kilpnäärme uuringud. Terve poiss. Arst ei suutnud meile psühiaartiavõõrastele inimestele kuidagi seletada, mis häda lapsel võiks olla. Räägiti mingisugusest tähelepanuvajadusest ja simuleerimisest???!! Tahtis mingeid tablette kirjutada. Kui küsisin, mis see ravim enast kujutab, ei söandanud ta selgitada vaid ei kirjutanudki neid. Ühesõnaga ei mingit ravi peale psühholoogi konsultatsiooni. Ka aju magnetuuringutest ta kategooriliselt keeldus, väites, et ega me siis igale ...maa inimesele neid uuringuid tee. Jutt sai pikk, kuid mind vaevab teadmatus. Lugesin internetist selle diagnoosi kohta- tuleb suhtuda ülima ettevaatlikkusega. Ei tohi kõrvale jätta kõikvõimalike uuringuid( mida just meie arst tegi). Samas ei saa ma päris täpselt aru, mida siis kujutab endast see diagnoos? Rahvakeeli. Samas, kas on tõesti välistatud muud diagnoosid. Rohkem midagi ei uurita ja vaid pühholoogi juures teste tehes krambid kaovad? Mis tähendab "akusööri käed"?
Teid vastuse eest tänades,
lapsevanem ühelt suurelt saarelt

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

See F44.4 on võimetus liigutada jäset (jäsemeid) või selle osa (osi). See võimetus võib olla täielik või osaline, aeglaste liigutuste ja nõrkusega. Võivad ilmneda mitmesugusel kujul ja ulatuses koordinatsioonihäired (ataksia), eriti jalgades, mille tagajärjeks on veider kõnnak või võimetus ilma abita seista (astaasia-abaasia). Võib esineda ühe või mitme jäseme või kogu keha rõhutatud värisemine või vappumine.
Aga selle psüühilise häirega hakkame tegelema ikkagi alles siis kui neuroloogiline uuring on tehtud. Need neuroloogi valdkonda kuuluvad lihaskrambid võivad olla kortikaalset (ajukoore), retikulaarset (süvaaju) või spinaalset (seljaaju) päritolu eelkõige. Tark neuroloog annab siin seletust, selgitust, juhendamist.
Mineraalid on kasuks (mineraalvesi Borjomi). Ka kerged lihasharjutused-venitused (Yoga tüüpi harjutused).
Kasuks on ka närvipingeid alandavad harjutused (alusta minu Palve-Meditatsiooni harjutusest).
Neuroloog, siis vajadusel psühhiaater.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Posttraumaatiline stresshäire

Tervist!

Juhtus selline asi, et sõbranna langes vägistamise ohvriks. Peale seda õhtut on ilmselgelt ta shokis ja traumatiseeritud ja hirmul ja lihtsalt katki vaimselt. Nüüdseks on 2 kuud möödas ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Teata tema vanematele - kodune tugi on vajalik.
Psühhiaatri vastuvõtule - valvearst võtab igal tööpäeval vastu, vastuvõtuosakond aga ööpäevaringselt. Head rohud pingete vähendamiseks ja maandamiseks ...

Loe edasi

Depression!?

Tere, olen 15 aasatne tüdruk, kõik algas kui olin 12 ma leidsin et on parem kui mind ei ole, arvan ka praegu nii. Olen käinud u 1,5 aastat koolis psüholoogi juures aga tundub et see ikka ei aita. Ma olen ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ole koosmeeles ja koostöös oma lähedastega, kuula nende elutarkusi.
1) Ma tean, et iga inimene on mingis valdkonnas väga heade eeldustega, talent.
Tuleb endas see leida ja seda valdkonda ...

Loe edasi

Tere

Tere mul ka mingi vastik ujmasus on ka selline tunnel et.oleksin nagu purjus aga ma pole purjus ja vahest tulevad ka mingid kahtlased mottled pahe

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Terves kehas terve vaim!
Jalutuskäigud ja muu kehaline aktiivsus, piisavalt und, vältida uimaisteid ja alkoholi.
Perearsti juures kontrollida tervise üldnäitajaid.
Siis selgub edaspidine ...

Loe edasi

alkosüsti mõju seksuaalvõimekusele

Austatud Jüri Ennet, kurtsin mõni päev tagasi, Mati nime all, saadud alkosüsti võimaliku mõju kohta minu seksuaalvõimekuse languse kohta. Unustasin aga lisada, et arst määras ka depressioonravi. Kas seegi ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kui depressioon taandub (vt minu varasemaid soovitusi), siis asjad laabuvad ka jõulisemalt.
vt teile saadetud varasemat vastust.
Need asjad saab korda!
Parimate soovidega,
Jüri ...

Loe edasi

Ärevushäire

Mul on mure, mis ma arvan, et on seotud ärevusega, aga ma pole kindel, kuna ma pole ju siiski arst. Aga milles siis seisneb mu mure?
Ma ei suuda mõndades olukordades inimestega rääkida. Need on ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Igal inimesel tekib pingeid ja iga inimene peab ka üleliigsetest pingetest vabanema.
Pingete puhul on mõnedel kõnetakistusi, kõnelemise kartust. Seda ka sinul.
Seega:
1) üleliigsetest ...

Loe edasi

Ärevushäire

Diagnoositud ärevushäire. Teostatud koormustest, rinna ja kõhu pilt, vereanalüüsid-OK. Vererõhk normaalne, koormustesti tulemus väidetavalt ideaalne. Ei suitseta, ei tarbi alkoholi, füüsiliselt aktiivne. ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Ärevushäire käib teatud "hoogudena" s.o. vahepeal on kõik korras. On vaid eelkartus, et millal ja kuidas ta nüüd jälle tuleb.
Millist AD-d võtate, mõned neist ja suuremas annuses teevad ka "keha ...

Loe edasi

alkoholivastane süst ja potensi langus

Peale depoopreparaadi süsti ( nime ei tea ) 27.01.17 kliinikus Kordamed AS tunnen potentsi praktiliselt puudumist. Varem sain vajadusel lisapotentsi apteegis ( Clavin Ultra ) ja sexpoodides müüdavatest ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Potentsiravimeid mitmeid.
Perearst või teie raviarst või psühhiaater võivad kirjutada.
Näiteks Cialis, on nii raviva toimega kui ka "instrumendi kergitaja" - kella ei pea vaatama, toimeaeg ...

Loe edasi

Endast ja eksnaistest filmitud seksi videote vaatamine masturbeerides

Tere

Küsimus on seotud minu mehega, kellega olen üle kümne aasta koos olnud ja kellega on meil ühine paariaastane laps. Nimelt sain hiljuti teada, et mehel on alles seksivideod ja -fotod, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Probleem mitmekihiline ja on palju laiem intiimsest suhtest ja suhtlemisest.
Kooselus-abielu on inimestevaheline suhe ja sellel on ka sotsiaalne taust - sissetulekud, väljaminekud, materiaalsed ...

Loe edasi

Luupainaja

Mind kylastas luupainaja, ma ei saanud ennast liigutada ega silmi avada.. löpuks yles ärgates hakkasin nutma.
Millest see tuleneb? kas peaksin otsima kuskilt abi?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Kõigil noortel on seda kord või mitu olnud. Suuremal või vähemal määral - kõigil.
Tee endale korralik päevaplaan, et kehalisele tegevusele ja uneajale õige ja piisav koht tuleb. Tervislikud elukombed ...

Loe edasi

valetaja

tere.
ma tahan muuta iseennast. olen valetaja. valetan kõigile peaaegu kõike enda kohta ja üleüldse. see on kestnud juba oma 7-8 aastat. mis ma tegema pean. asi on väljunud kontrolli alt vahel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Päevik enda muutmiseks ja siis algab töö nagu Näitlejatel.
Kui oled mõne mõtte, lause või lookese valetanud ja saad aru, et see Valetamne oli, siis jätkad: Sõbrad, päris nii see ei olnud, see jutt ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: