Krambid jalgades- diagnos F44.4? 31.10.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Pöördun teie poole murega poja tervise pärast. Aasta tagasi (16a.) olid tal esimest korda karmbid korraga mõlemas jalas. Ta oli kodus, arvuti taga, kuulas muusikat. Kui püsti tõusis, kukkus sińna samasse maha, kuna mõlemad jalad läksid täies ulatuses krampi. Kutsusime välja kiirabi. Krambid kestsid ca. 30 minutit (kuni kiirabi tuli) ja peale süsti(vist oli diazepam) tegemist krambid taandusid. Kiirabiarst arvas, et ehk on noormees liigselt higistanud ja soolasid kaotanud. Soovitas rohkelt mineraalvett ja magne b6 kuuri. Poiss oli küll enne seda paar nädalat tugevat füüsilist tööd teinud. Pool aastat mõõdus rahulikult, kui kevadel koolis Cooper testi joostes finišisse jõudes samuti jalad krampi läksid. Siis sai ta kuidagi vastu surudes ise krampidest üle ja õpetaja aitas ka teda. Nii, et ta tuli sel korral ise koju. Pärast krampe ütleb ta, et lihased on väga valusad. Nagu oleks maratoni jooksnud. Jalgu veab vaevu järel. Kolmas kord oli nüüd augustikuus. Siis olid krampidest haaratud ka juba lihased rinnakust allapoole. Kahjuks oli ta ka tarvitanud alkoholi (nooruki rumalus, tegelikult ei ole temaga alkoholi tarvitamise probleemi olnud) ja seekord rekatsioon eriti tugev. Diazepami anti 4 või 5 doosi. See ei tahtnud kuidagi mõjuda. Ta oli oma seisundist šokis ja väga rahutu. Kiirabist viisime ta koju ka unerohu mõju all, kuna niipea, kui ta ärkas ja üritas ennast liigutada, tulid krambid uuesti. Hommikul kodus ärgates esimese liigutusega tulid uuesti krambid, kuid meile anti kaasa lihaseid lõdvestvat rohtu, mis mõjus. Kui ta oli voodis liikumatult, krampe ei olnud. Nüüd neljas kord oli sügisel koolis. Läks hommikul kooli. Kodus ei öelnud midagi, et tal on halb enesetunne. Koolis oli hakanud pea valutama. Läks kooliarsti käest peavalu rohtu küsima. Tal soovitati sinna pikali panna. Mingi aja möödudes läksid jälle jalad krampi. Kutsuti kiirabi järele- autos tekkis vappumine üle kogu keha. Ta ütles, et päris kõike ei mäleta. Üks arstidest väidab, et tema käed olid "akušööri käed". Mulle jäi mulje, et ainult sellele viidates oli diagnoos selge. Kiirabiarst sisuliselt sõimas meil näo täis, et miks pole "seda" ammu juba ravitud, ja "see" võtab palju aega. Kuid diganoosi ei ole meile tänaseks keegi välja ütelnud, peale osakonna arsti saadetud väljavõttest, kuhu on pandud diagnoosiks F44. Kohalikus haiglas tehti kompuuter ja ultraheli. Ka kilpnäärme uuringud. Terve poiss. Arst ei suutnud meile psühiaartiavõõrastele inimestele kuidagi seletada, mis häda lapsel võiks olla. Räägiti mingisugusest tähelepanuvajadusest ja simuleerimisest???!! Tahtis mingeid tablette kirjutada. Kui küsisin, mis see ravim enast kujutab, ei söandanud ta selgitada vaid ei kirjutanudki neid. Ühesõnaga ei mingit ravi peale psühholoogi konsultatsiooni. Ka aju magnetuuringutest ta kategooriliselt keeldus, väites, et ega me siis igale ...maa inimesele neid uuringuid tee. Jutt sai pikk, kuid mind vaevab teadmatus. Lugesin internetist selle diagnoosi kohta- tuleb suhtuda ülima ettevaatlikkusega. Ei tohi kõrvale jätta kõikvõimalike uuringuid( mida just meie arst tegi). Samas ei saa ma päris täpselt aru, mida siis kujutab endast see diagnoos? Rahvakeeli. Samas, kas on tõesti välistatud muud diagnoosid. Rohkem midagi ei uurita ja vaid pühholoogi juures teste tehes krambid kaovad? Mis tähendab "akusööri käed"?
Teid vastuse eest tänades,
lapsevanem ühelt suurelt saarelt

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

See F44.4 on võimetus liigutada jäset (jäsemeid) või selle osa (osi). See võimetus võib olla täielik või osaline, aeglaste liigutuste ja nõrkusega. Võivad ilmneda mitmesugusel kujul ja ulatuses koordinatsioonihäired (ataksia), eriti jalgades, mille tagajärjeks on veider kõnnak või võimetus ilma abita seista (astaasia-abaasia). Võib esineda ühe või mitme jäseme või kogu keha rõhutatud värisemine või vappumine.
Aga selle psüühilise häirega hakkame tegelema ikkagi alles siis kui neuroloogiline uuring on tehtud. Need neuroloogi valdkonda kuuluvad lihaskrambid võivad olla kortikaalset (ajukoore), retikulaarset (süvaaju) või spinaalset (seljaaju) päritolu eelkõige. Tark neuroloog annab siin seletust, selgitust, juhendamist.
Mineraalid on kasuks (mineraalvesi Borjomi). Ka kerged lihasharjutused-venitused (Yoga tüüpi harjutused).
Kasuks on ka närvipingeid alandavad harjutused (alusta minu Palve-Meditatsiooni harjutusest).
Neuroloog, siis vajadusel psühhiaater.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Tere

Tere! Mul.on pikemat aega selline probleem et mu sonavara on kahanenud, tunne nagu kordaksin asju ja vahepeal hetked mis toimuvad oleks.nagu olnud, see ei ole deja vu effekt vaid miskit muud. Samuti ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Piisava pikkusega uni ja õige päevarežiim.
Rohkelt kehalist aktiivsust, isegi sporti.
Ei kahjusta end (alkohol, narkootikumid, suits jms).
Prühhiaatri jutule järjekorda end panna. ...

Loe edasi

86 aastane vanainimene

Raske on elada koos inimesega kes räägib peegliga oma toas ja peeglitagusega, karjub ja läheb tigedaks, vihkab enda lapselapsi kui nad koju tulevad(lõi vastu nägu), kõik varastavad tema asju,tahetakse ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Psühhiaatri poole.
Kõrge ea ajuorgaanika häirest tingitud luululised ja meelepettelised elamused.
Ravimid probleemi leevendamiseks olemas.
Psühhiaatri jutule ja siis saate üheskoos ...

Loe edasi

Argofani ja Pragiola ravimite lõpetamine

Tere!

Pöörduksin selle küsimusega oma psühhiaatri poole, kuid tal juhtus õnnetus ning viibib pikemat aega haiguslehel. Meil oli temaga eelnevalt juttu ravikuuri muutmisest, et ravimite võtmine ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tabletid on vaid abivahendid, harjutused ja uus eluviis, uued väärtushinnangud elus on põhiline.
Ravimite alandamise tempo paneb paika enesetunne. Nädal ja pool annust alla, nädal ja pool.
Harjutused! ...

Loe edasi

Varajane dementsus

Tere.
Olen 43 aastane mees. Viimase 3 aasta jooksul olen hakanud unustama inimeste nimesid. Ka igapäevaselt suhtluses olevate. Unustan ka muid asju mis räägitud ja ka kokkulepitud. Asju ei leia ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Dementsuse liike on mitmeid ja seetõttu unustamise jt tunnused võivad olla tingitud paljudest haigustest või nende kaashäiretest.
Üleväsimus ja depressioon annavad vale-dementsuse e väsimuse taandusdes ...

Loe edasi

Mida teha?

Tere! Olen noor tüdruk, kes otsustas paar aastat tagasi oma elu sõna otseses mõttes muuta. Vajalikud motiveerivad inimesed olid mu kõrval ja ma olen praeguseks täiesti teine inimene, kui olin 2-3 aastat ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oled tubli, et end paremaks ja tublimaks kujundasid ning harjutasid. Mida varem sa endale ideaale ning eesmärke sead, seda parem.
Lapsevanemad -isa ja ema- soovivad ka sulle kõige paremat ning selle ...

Loe edasi

Sundmõtted

Kas see on tavaline, et sundmõtted hakkavad ka segama und? Ehk hirmud tulevad unenägudesse?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimesel on häid ja on halvemaid mõtteid. Seega - on ka sundmõtteid väga laia skaalaga.
Sundmõte tuleb pähe vastu tahet, kordub, kordub iseeneslikult, sellega kaasneb ebamugav emotsioon, sellega ...

Loe edasi

mida teha ja kuhu pöörduda

kuhu oleks vaja päärduda et abi saada , kuna ma ei suuda varsti enam toime tulla. olen aastaid närviline ja nüüd 3 a olen kaodanud pea kõik kodu töö ja raha ... ja ma kasvatan lapsi .. elasime 3 a välismaal ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Perearsti ja psühhiaatriga saab suurema hingevalu tableti abil maandada.
2) Ise lõõgastavaid harjutusi teha ja selle abil pingeid maandada.
3) Pidada nõu lähedastega ning üheskoos probleemidele ...

Loe edasi

Kui AD ei aita.

Tere! Raske depressiooniga tarvitanud pikaaegselt Amytryptilini ja oma 5 aastat 25 mg ja rahustit Imovanet.Mõju nagu polekski ja ripuks jäädavalt musta augu serval.Tööga ja toimingutega enam hakkama ei ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimene elab keskkonnas ning ebakõla inimese-keskkonna ja nendevahelise suhtega ongi stressi-depressiooni jt häirete tekkepõhjusteks.
Seega - antidepressant on vaid Vahend, et suudaksime edaspidi: ...

Loe edasi

Kas paanika või midagi muud

Tere.Mul on madal vererõhk ja miski ei tõsta seda.Üsna tihti tunnen pitsitust kuklas ja tunnen kuuma hoogu üles tulemas.Pead ei julge keerata, sest on tunne, et kohe läheb pilt eest ära.Väga tihti on see ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Murepuntra võiks jagada kolmeks: vererõhu-, kaelapinge- ja ärevusprobleemid.
a) Verevarustuse regulatsiooni korrigeerib kehaline aktiivsus, karastamine, elurežiim.
Eriti head on ortostaatilised ...

Loe edasi

Ravimite võtmine

Tere!

Küsimus puudutab minu abikaasat(33 a). Sellest aastast hakkas käima psühhiaatri juures ja tal kahtlustatakse bipolaarset häiret ( täpset diagnoosi vist ei ole veel pandud ja ta peab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Naistel on ikka õigus, Teil eriti!
Kas ravi ja täieline alkoholi keeld või napsitamine ning vaimuhäire "õrritamine".
Sellel teemal pikka juttu enam vaja ei ole.
Mida me siis diagnoosime? ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Küsi foorumist

Küsi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: