- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 895)
- Füsioteraapia (1 013)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 184)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 608)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 646)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 575)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 260)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 016)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (308)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Toidu lipiidid” leiti 1 087 vastet
Toidurasvad
Toidurasvad ehk toidulipiidid on vees lahustumatud mitmekomponendilised orgaanilised ühendid, mille koostisse kuuluvad erinevad rasvhapped – küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped. ...
Homöostaas
Homöostaas on organismi füsioloogiline tasakaal ehk organismi sisekeskkonna oluliste näitajate püsimine teatud normi piires. Sisekeskkonnaks loetakse kõigepealt rakuvälist vedelikku, mille stabiilsus ...
Keedusool
Keedusool ehk naatriumkloriid koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist, mis mõlemad väikestes kogustes on inimorganismile vajalikud. Rääkides keedusoola kahjulikust toimest, peetakse silmas just naatriumi ...
Diurees
Diurees on uriini teke neerudes ja eritumine sealt. Terve inimese ööpäevas eritatav uriinikogus on 1,5–2 liitrit. Uriini eritumine suureneb rohkel vedeliku (vesi, piim, tee jt) ja puuviljade tarvitamisel ...
Valulik neelamine
Valulik neelamine ehk odünofaagia võib esineda eraldi või koos düsfaagiaga ja tuleneda limaskesta kahjustusest, infektsioonist (bakterid, viirused, seened), kasvajast, keemilisest söövitusest, söögitorumotoorika ...
Neelamishäire
Neelamishäire ehk düsfaagia võib esineda iseseisva häirena, mis tähendab, et toidu liikumine neelust makku on häiritud, või koos valuliku neelamise ehk odünofaagiaga. Tihti on valuliku neelamise põhjuseks ...
Krüptosporidioos
Krüptosporidioos on harva esinev, kõhulahtisusega kulgev soolepõletik. Selle tekitajaks on algloom krüptosporiid (Cryptosporidium), mille nakkav vorm on ootsüst (munastsüst), mis talub hästi desinfitseerimist ...
Akalaasia
Akalaasia on söögitoru haigus, mille korral on häiritud söögitoru peristaltika (perioodiline laineline liikumine) ja söögitoru alumise sulgurlihase lõõgastumine. Selle tagajärjel tekib söögitorulihaste ...
Botulism
Botulism on raske toidumürgistus, mille tekitajaks on botulismibakter. Haigustekitaja eosed on väga vastupidavad väliskeskkonna mõjudele, neid leidub mullas, loomade ja mõnede kalade sooles. Sattudes ...
Giardiaas
Giardiaas ehk lambliaas ehk lamblioos on algloomade hulka kuuluva viburlooma Giardia lamblia tekitatud peensoolepõletik, millega võib kaasneda sapipõiepõletik. Lamblia on pirnikujuline, kahe tuuma ja ...
Toiduenergia
Toiduenergia on toidu ja joogiga saadav energiahulk, mis peab katma inimorganismi vajadused põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks. Põhiainevahetuses kulub energiat südame tööks, sisse- ...
Võõrkeha söögitorus
Võõrkeha söögitorus. Söögitoru täielik ummistus võõrkehaga teeb isegi oma sülje neelamise võimatuks, mistõttu esineb suust rohke süljevoolus. Söögitoru võib ummistada halvasti läbinäritud toit. Tihti ...
Neelupõletik
Neelupõletik ehk farüngiit võib olla äge ja krooniline. Äge neelupõletik on tavaliselt viirusliku tekkega. Esinevad külmetushaiguse sümptomid, nagu nohu, kurguvalu, köha ja palavik. Farüngoskoopial ehk ...
Nudipaelusstõbi
Nudipaelusstõbi. See on nudipaelussi (Taenia saginata) põhjustatud haigus, mida iseloomustavad kõhukorratus, kõhuvalud (eriti tühja kõhuga), nõrkustunne, töövõime langus. Nudipaeluss on laiussi kõrval ...
Pisikukandlus
Pisikukandlus ehk mikroobikandlus ehk bakterikandlus tähendab seda, et nakkushaiguse tekitaja on organismis olemas, eritudes ka väliskeskkonda, kuid inimesel, pisikukandjal, haigusnähte ei esine. Selline ...
Rauavaegusaneemia
Rauavaegusaneemia tekib organismi rauadepoo tühjenemise tagajärjel, see omakorda põhjustab erütrotsüütide (punaliblede) arvu langust ja hemoglobiini (hapnikku siduva proteiini) vähesust. Kõikidest aneemiatest ...
Refleks
Refleks on organismi tahtele allumatu vastusreaktsioon ärritusele, mis toimub refleksikaare vahendusel. Selles osalevad nii perifeerne kui kesknärvisüsteem. Refleksidega on seotud elementaarne käitumine. ...
Brutselloos
Brutselloos on loomadel ja inimestel esinev nakkushaigus, mille tekitajaks on Brucella perekonda kuuluvad mikroobid. Loomadest haigestuvad kõige sagedamini lehmad, sead, lambad, kitsed, koerad. Haigestunud ...
Buliimia
Buliimia ehk liigsöömine on kergemat laadi psüühikahäire, millele on iseloomulikud märkimisväärselt suurenenud kehakaal ja päeviti korduvad liigsöömissööstud. Samal ajal püüab inimene oma kehakaalu kontrolli ...
Tinnitus
Tinnitus on subjektiivselt (kõrvas või peas) kuuldav kumisev, vilistav, kohisev vms heli, mis inimest väga tugevasti häirib, põhjustades kontsentreerumisraskusi, unehäireid, peavalu, kuulmise nõrgenemist. ...