- Allergoloogia (604)
- Endokrinoloogia (4 899)
- Füsioteraapia (1 015)
- Gastroenteroloogia (414)
- Iluravi ja plastiline kirurgia (1 534)
- Kehaväline viljastamine (773)
- Koduõendus (38)
- Kopsuhaigused (526)
- Laborimeditsiin (1 019)
- Lastehaigused (2 195)
- Lasteneuroloogia (1 333)
- Loodusravi (308)
- Meestearst (6 191)
- Nahahaigused (2 318)
- Naistehaigused (9 627)
- Nakkushaigused (75)
- Neuroloogia (5 655)
- Peavalu (1 852)
- Perearst (4 381)
- Psühhiaatria (8 581)
- Psühholoogia (1 429)
- Rasedus ja sünnitus (4 267)
- Ravimid (1 845)
- Reumatoloogia (825)
- Seksuaalnõustaja (1 095)
- Silmahaigused (1 545)
- Sõltuvushäired (33)
- Südamehaigused (114)
- Suguhaigused (551)
- Terviseuuringud (114)
- Toitumine ja ülekaalulisus (2 017)
- Üldkirurgia (4 976)
- Uroloogia (1 838)
- Vaktsineerimine (354)
- Veresoontekirurgia (309)
Eesti külastatuim tervisenõustamise keskkond
Märksõnale “Valu päka all ” leiti 15 937 vastet
Atakk
Atakk tähendab järsku alanud haigus- või valuhoogu. Südameataki all mõistetakse näiteks äkilist valuhoogu rinnus, mis on kõige sagedamini tingitud südame isheemiatõvest. Kui valu rinnus möödub mõne aja ...
Valuvaigisti
Valuvaigisti ehk analgeetikum on valu vähendav või kõrvaldav ravim. Kõige tugevama analgeetilise (valuvaigistava) toimega on oopiumialkaloidid ja nende sünteetilised tuletised, nagu morfiin, hüdromorfiin, ...
Lampjalg
Lampjalg on pöia piki- ja ristivõlvide lamenemisest tingitud labajala kaasasündinud või omandatud moondumine. Põhjuseks on nii närvi- ja lihasehäired kui ka ebasobivate jalanõude kandmine. Peamised vaevused ...
Võõrkeha väliskuulmekäigus
Võõrkeha väliskuulmekäigus. Kõige sagedamini (eriti lastel) satub väliskuulmekäiku herneid, helmeid, väikesi kivikesi, seemneid. Kõrva puhastamisel võib jääda kõrva vatitopp või tikk. Vees punduvad võõrkehad ...
Kannavalu
Kannavalu kõige sagedasemaks põhjuseks on jalatalla kilekõõluse ehk plantaarfastsia kinnituskoha põletik, mida tuntakse ka “kukekannuse” nime all. Tallakilekõõlus on lai fibrooskoeline sidekirme, mis ...
Mumps
Mumps on äge viiruslik nakkushaigus, mis põhjustab valuliku turse peamiselt kõrvasüljenäärmetes, kuid laieneb mõnikord ka teistele (lõua- ja keelealustele) süljenäärmetele. Haigus levib piisknakkuse teel ...
Maksabiopsia
Maksabiopsia aitab täpsustada kroonilise maksahaiguse põhjust ning haiguse ulatust ja raskusastet. Väga vajalik on see ka maksakasvaja kahtluse korral. Ultrahelikontrolli all viiakse spetsiaalne nõel ...
Suulimaskesta haavandiline põletik
Suulimaskesta haavandiline põletik ehk aftoosne stomatiit on väiksemate või suuremate valulike haavandite ehk aftidega (sügav limaskesta defekt) kulgev suuõõnehaigus. Sagedamini on tegemist erosioonidega ...
Võõrkeha söögitorus
Võõrkeha söögitorus. Söögitoru täielik ummistus võõrkehaga teeb isegi oma sülje neelamise võimatuks, mistõttu esineb suust rohke süljevoolus. Söögitoru võib ummistada halvasti läbinäritud toit. Tihti ...
Kolmiknärvineuralgia
Kolmiknärvineuralgia all mõistetakse paroksüsmaalseid (äkkhootisi) näo- või otsmikuvalu sööste kestusega mõnest sekundist kuni mõne minutini. Valu kiirgub kolmiknärvi ühe või mitme haru innervatsioonialale, ...
Küünarluunärvi pitsumine
Küünarluunärvi pitsumine. Küünarluunärvi pitsumise sündroom kuulub nn kompressiooni- ehk surveneuropaatiate hulka, kus närvi kahjustumise põhjuseks on väline surve. See võib olla ühekordne, näiteks löögist ...
Sapipõiepõletik
Sapipõiepõletik ehk koletsüstiit on sapipõieseina põletik, mis enamasti tekib sapipõiejuha ummistumisel sapikiviga. Lisanduda võib infektsioon. Tüsistusena võib sapipõis mulgustuda, tekitades kõhukelmepõletiku. ...
Antidepressandid
Antidepressandid on psühhotroopse (vaimset tervist mõjutava) toimega ravimid, mis on võimelised kõrvaldama haiguslikku meeleolu langust jt depressiooninähte, nagu masendus, kurvameelsus, alaväärsustunne. ...
Maksavähk
Maksavähk on haigus, mille puhul maksakoes tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Esmast maksavähki esineb suhteliselt harva: Eestis diagnoositi 2006. aastal meestel 36 ja naistel 31 esmasjuhtu. Haigust ...
Mädanik
Mädanik ehk abstsess on piiristunud mädakogum, millele on iseloomulik kahjustatud koepiirkonda ümbritsev sidekoeline kihn ehk kapsel. Mädanik võib tekkida kõikides kudedes ja elundites, harilikult aga ...
Funktsionaalne düspepsia
Funktsionaalne düspepsia tähendab pidevaid või episoodilisi seedehäireid, mis lähtuvad seedekulgla ülaosast ja millel puuduvad orgaanilise haiguse (nt haavandi, kasvaja) tunnused. Eristatakse haavandisarnast ...
Harjumuslik õlaliigese nihestus
Harjumuslik õlaliigese nihestus. Õlaliigeses on liigestumine õlavarreluu pea ja abaluu liigesesüvendi vahel väike ning liigese stabiilsus saavutatakse pehme koe struktuuride – liigesekapsli ehk -kihnu ...
Higinäärmepõletik
Higinäärmepõletik ehk hidradeniit tekib tavaliselt kaenlaalustes, harvem kubeme- või lahklihapiirkonna higinäärmetes ja seda esineb sagedamini noortel naistel. Higinäärmepõletiku teket soodustavad tugev ...
Pind
Pind nahas. Pinnuna mõistetakse tavaliselt väikest võõrkeha nahas või küüne all, enamasti on see puutükk või taime okas või kalaluu. Pind on võõrkeha ja sõltuvalt sellest, kui sügavale kudedesse ta on ...
Pisarakotipõletik
Pisarakotipõletik ehk dakrüotsüstiit tekib pisarateede ahenemise või sulgumise tagajärjel. Pisaravedeliku seiskumine pisarakotis soodustab infektsiooni. Pisarakoti sein muutub põletikuliseks ning seal ...