Kilpnäärme ületalitlus? 02.10.16 / Endokrinoloogia

Külastaja küsib:

Tere, ma küll ei tea, kas pöördun oma murega õigele poole, aga vast abi saan ikka.. Mure siis selline, et olnud haige nüüdseks kuu aega ja 4 päeva. Algas see kõik augusti lõpus nohu, köha, kurguvalu ja palavikuga, aga nüüdseks alles vaid palavik. Algselt palavik 37,4 või vähem. Kui käisin ühe päeva tööl, siis õhtuks oli palavik tõusnud 37,8 ja võtsin haiguslehe ning ravisin tavaliste nohu ja köharohtudega. Perearstiga konsulteerides selgus, et antibiootikumi ta veel ei kirjuta, aga kui palavik oli kestnud 27.08-5.09, siis otsustas et peaksin võtma nädala Klacidi, 1x päevas, lisaks Ventolini ja nohurohtu. 5.sept õhtul umbes tund peale Ventolini võtmist tundsin, süda taob nii kiiresti ja üritasin magama jääda, aga ei õnnestunud. Läksin wc-sse ja seal olukord läks hullemaks (toas pulssi mõõtes sain 106 lööki minutis, aga siis oli vast juba poole rohkem), tunne oli selline, et pilt läheb eest ära. Õnneks suutsin kuidagi tuppa saada istuma ja kutsusin kiirabi. Kiirabi saabudes vererõhk 180/100 ja pulss 142. Süstiti veeni mingit ravimit, anti tablett ja mingid tilgad ka lisaks, läks paremaks. Järgmisel hommikul aga enesetunne oli väga hull, kogu aeg minestustunne ja süda paha ja pea uimane. Olin terve päeva voodis pikali, kui üks hetk otsustasin, et see ei ole normaalne ja sõbranna saatel läksin EMO-sse.
Seal konkreetse probleemiga ei tegeletud, vaid hakati uurima, miks on palavik püsinud- saadeti siis röntgenisse, nii põskkoobaste kui ka kopsupilt olid korras, vereproovi kohta öeldi, et antibiootikum ikka lõpuni võtta. Kodus tagasi olles tundsin kuidas jälle tekib see minestushoog. Kuidagimoodi sain siis paar päeva kodus hakkama, kuni ühel õhtul lõi kõhu lahti ja kukla piirkonda meeletu valu, selline suruv tunne, mis pead liigutades tegi pea väga uimaseks ja tekkis minestustunne. Läksin uuesti EMO-sse, seal anti tilgutiga Dolmeni ja saadeti koju. Edasi mõni päev oli täitsa okei, aga siis mingid hetkel oli ikka uimasus ja selline mitte õige olek (viimati siis täitsa hästi tundsin end terve päeva augusti kuus). Ja kui juhtus nii, et päeval palavikku polnud, siis teada oli, et õhtuks on jälle uimane olek, peavalu ja palavik. Nii on see kestnud siis alates 27.august.
Perearsti juures tehti ka vereanalüüsid, mis põletikku ei näita, trombiohtu ei ole, puugilt pole ka mingit haigust saanud. Käisin ka neuroloogi juures, kelle arvates on peavaud tingitud pikast haigusest ja bronhiidi tagajärg.
23. septembri õhtul tundsin end jälle hullemini kui varem, ja pulss 120. Sai kiirabi kutsuda, ja nende saabudes vererõhk 159/102 ja pulss 160 millegagi. Sain samuti veenidesse tilgutiga mingit rohtu ja kui see mõjuma hakkas, viidi haiglasse. Seal tehti uuesti vereproov ja ka uriiniproov, mis oli korras. Veres aga maksaensüümid korrast ära, 1 oli 42 ja teine 61. Soovitati perearstil uurida, ega ei ole tegemist hepatiidiga, lisaks saata kardioloogile.
Neuroloogi juures käies sain raviks 10 päeva Dolmeni, 3x päevas. Kuna see ei sobinud, siis perearst ütles et võtaksin ibuprofeeni 400mg. Siinkohal küsiks ka seda, et Dolmen oli 25mg ja Ibumetin 400mg- kas see on normaalne? Igatahes jätsin selle ravikuuri pooleli, kuna peavalud muutusid väljakannatamatuteks ja abi neist tablettidest polnud sugugi. Ehk siis ravi kestis 6 päeva. Lisaks võtsin kõrvale omeprasooli. Peale viimast kiirabis käiku tekkis kõrvadesse vilin ja lämbumistunne kurgus, nagu keegi pooks. Perearst kirjutas välja Betaserci ja kurgu kohta ütles, et see on normaalne, sest limaskest taastub peale bronhiiti. Lisaks käisin ka mingit tervisetesti tegemas (elektroakupunktuurne test), seal siis selgitatakse välja, mis organid vajavad tähelepanu ja mis aineid organism juurde vajab. Selgus et maks ja kilpnääre vajavad tähelepanu ja foolhappe ja joodipuudus. Foolhapet võtan nüüd tablettidena, aga joodi pole veel juurde võtnud, kuigi on olemas, sest seal öeldi, et määriksin talla alla ja kui kõik hommikuks kõik on kadunud, et siis peab uuesti määrima. On see õige?

U. 5 a tagasi olen käinud endokrinoloogi juures, siis oli kõik korras (perearst saatis ülekilode pärast). Samas on mu õel kilpnäärme alatalitlus, ja tekib ka endal tunne, et asi on selles, sest sümptomid kuidagi liiga sarnanevad ületalitlusele, aga perearst ütles, et vereproovis need näidud on korras. Teise arsti jutust sain aru, et neid kilpnäärme näitusid on erinevaid, et kõiki ei saa perearst kontrollida, siis kuidas ma saaks teada, kas on mul sellega kõik korras?
Lisaks veel käisin talvel gastroenteroloogi juures, kuna aasta vältel oli jube tihti kõht lahti, kõhuvalud ja iiveldus. Seal pandi diagnoosiks küsimärgiga ärritunud soole sündroom ja kuna olin ise kindlaks teinud, et piima juua ei saa, siis ka varjatud laktoosi talumatus. Samuti saadeti sealt ultrahelisse, et maksa kontrollida, sest gastroenteroloog arvas, et tegu võib olla rasvmaksaga, siis nii ei olnud, oli ka see korras. Soovitati kaalust alla võtta, olen kaotanud u. 7kg, seedimine läks küll paremaks, aga viimase kuu ajaga on jälle kehvem, enamasti küll kõht kinni, aga aeg ajalt lööb ka kõhu lahti.
Lisaks avastasin ühel õhtul, et süda hakkab kloppima täiesti rahulikult telekat vaadates. Pulss siis oli 98. Võtsin palderjanitilkasid ja kuidagimoodi suutsin pulsi vaiksemaks saada, nii et kiirabi vaja polnud. Järgmisel päeval aga oli terve päev see poomistunne kurgus, ja terve päev ka palavik, mis viimase kahe nädala jooksul on olnud enamasti ainult õhtuti.
Perearst on nõutu ega saa aru, milles probleem on, sest veri ju põletikku ei näita. Mina aga olen meeleheitel, sest tahan tööle ja elada normaalset elu, nagu teised minuealised. Jaksu mul ei ole sellekski et kodus koristada- tunnen et lööb hinge kinni, raske on hingata ja süda taob kiirelt, kuigi ei pinguta selle tegemise juures palju.
Ma ei tea, kas see on oluline, aga u 16a tagasi kukkusin jääl kuklaga vasta maad ning lisaks oli mul vanuses 6-15 bronhiaalastma, mis kadus iseenesest. Nüüd aga perearst kahtlustab, et see tagasi tulemas, sest mingid allaergianäidud veres on kõrged olnud. Aga see selgub alles 1.dets, sest alles siis pääsen kopsuarstile. Lisaks olen ka täheldanud, et peale seda kui süda esimene kord rütmist välja läks, on hakanud varbad hirmsasti külmetama, enne seda oli harv juhus kui varbad külmetasid, kui siis ainult talvel pakasega, nüüd on aga igapäevane asi.
Oskate äkki nõu anda, mida ja kuidas edasi tegutseda?
Igatahes suured tänud

Arst vastas:

dr Anu Ambos

Endokrinoloog

SA PERH Mustamäe korpus

Tere!
No mis ma oskan kosta! Kõigepealt - Ventolin. See ravim on bronhilõõgasti, kuid kiirendab tõepoolest südame tööd. Ei taha uskuda, et 30-aastasel seni tervel naisel süda peale ühekordset inhaleerimist rütmist välja läks, aga südamekloppimine võis tekkida küll. Miks püsivad palavikud kui vereanalüüsid on korras, on hea küsimus ja kui perearst sellega jänni jääb, suunab ta Teid haiglasse uuringutele. Kui kilpnäärme hormoonanalüüsid olid korras, siis kilpnäärme ületalitlust ei ole. Ükski teine endokriinhaigus Teie vaevuste põhjusena kõne alla ei tule. Kui Teie õel on autoimmunsest kilpnäärmehaigusest tingitud alatalitlus, võiksite Teiegi lasta perearstil määrata kilpnäärmevastased antikehad (TPO). Seda saab perearst teha küll, kuid praegusesse haigusloosse see ei puutu. Joodi taldadele ärge küll määrige! Eestis ei ole vaevusi põhjustavat joodivaegust ja Teie praeguses hädas ei aita see Teid põrmugi. Maksaensüümid 42 ja 60 ei ole küll põletikule iseloomulik, vaid pigem rasvunud maksale iseloomulik tõus ja praeguseid vaevusi ei seleta. Varvaste külmetamise põhjuseid ei oska aimata.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Kas see arutelu oli kasulik?