Kodune esmaabi pindmistele nahapõletustele

Kodune esmaabi pindmistele nahapõletustele

Kiire ja õige esmaabi on nahapõletuste korral väga tähtis: see aitab vähendada valu ja turse teket ning sellest sõltub ka trauma ulatus, sügavus ja taastumise kiirus. Millise nahapõletusega ei ole tingimata vaja EMOsse pöörduda? Milline võiks olla esmane kodune ravi?

Nahapõletuse suuruse kiireks hindamiseks tasub kasutada peopesareeglit. Pindmine põletushaav, mis on väiksem kui kannatanu peopesa, moodustades umbes ühe protsendi inimese kehast, ei vaja haiglaravi. EMOsse tasub aga kiirustada, kui põletuspind on suurem või ulatub sügavamale.

Hea indikaator on ka valu. Kui kahjustada saanud koht valutab kõvasti, siis on tegemist pindmise põletusega ja piisab kodusest ravist. Kui aga valu pole tunda, siis on nahk juba nii kahjustunud, et närvilõpmed on põlenud, ja tarvis on kiiret arstiabi. Nii laste kui vanurite puhul tuleks põletushaava tekkimisel alati arsti poole pöörduda.

Põletustrauma esmaabis on esmatähtis kahjustatud koha jahutamine. Põletuskohta peab jahutama voolava külma veega 10–15 minuti jooksul kuni valu taandub. Kindlasti ei tohi jahutamiseks kasutada jääkülma vett või jääd, sest see võib tekitada põletuse süvenemist. Juhul, kui pole võimalik kasutada voolavat vett, tuleb asetada nahakahjustusele jahe mähis. Enne veega jahutama asumist on vaja põletada saanud piirkonnalt riided ettevaatlikult eemaldada, kuid kui need on sulanud naha külge, ei tohi neid ise ära sikutada, vaid peab pöörduma arsti poole.

Koduses esmaabikarbis võiks olla ka spetsiaalne jahutava toimega põletuse esmaabi geel, nagu Burnshield või Burnjel. Geel tuleb panna kahjustada saanud kohale, vajadusel lisada mitu kihti, kuni valutundlikkus on kadunud ja naha normaalne temperatuur on taastunud. Haavageel on ka puhastava toimega.

Kindlasti tuleb põletuse korral vältida vanarahva armastatud pantenooli ja hapukoort: need takistavad põletushaavast kuumuse väljumist ja põhjustavad hoopis põletuse süvenemist. Pantenool tekitab nahale kiletaolise kihi, mis ei lase kuumusel põletada saanud kohast väljuda. Külmkapist võetud hapukoor võib tunduda küll ahvatlevalt jahe, kuid rasva sisaldavad ained ei juhi kuumust põletushaavast välja. Nii ei tohi põletushaavale määrida ka kreemi, salvi, õli või aaloed.

Pärast põletushaava jahutamist tuleb kahjustada saanud koht katta puhta sidemega. Esmaabi osutamise järel on oluline jälgida haige koha seisukorda. Nahakahjustuse kahtluse korral võib pöörduda dermatoloogi poole. Käsimüügiravimite valimisel aitab konsulteerida apteeker.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada