Neuroloog selgitab: migreeni võib soodustada see, mida sööd

Migreenivalud on talumatult piinarikkad. Tihti kaasneb nendega iiveldus, valgustundlikkus, müra- ja lõhnatundlikkus. Selle tekkepõhjused on teadmata, aga kindel on see, et see on levinuim neuroloogiline haigus, mida soodustavad stress, hormonaalne tasakaal, ere valgus, ilmastikutingimused, pärilikkus, veepuudus ning vale või ebapiisav toitumine. Just viimase seoseid migreeniga selgitab neuroloog dr Toomas Toomsoo enda ja Kristel Randrüüti raamatus „Migreenist vabaks õige toiduga“.

Migreeni, nagu ka iga teise haiguse ravis, on võimalik leida toimiv lahendus vaid arsti ja patsiendi koostöös. Et raamat on kättesaadav kõigile, saab see olla väikeseks teejuhiks igaühele, kes seda vajab. Niisiis on raamat dr Toomsoo sõnul kirjutatud nii inimestele, kes kannatavad migreenide käes, kui ka pereliikmetele, kes näevad, kuidas migreen nende lähedastele laastavalt mõjub.

Hakka pidama migreenipäevikut

Arsti sõnul on parim asi, mida migreenihoogude esinemissageduse vähendamiseks teha, vältida võimalikult palju isiklikke tegureid, mis seda esile võivad kutsuda. Kõigi nende tegurite tuvastamiseks soovitab ta pidada migreenipäevikut. „Võib-olla tekib teil migreen pärast pikka autosõitu, pühapäeviti pärast pikemat magamist või mõne konkreetse toidu või joogi tarbimisel järel. Migreeni leevendavate meetmete kasutamiseks on vaja neid tegureid teada. Vastasel juhul on arstil väga keeruline ennetavat ravi planeerida. Toit on vaid üks võimalik migreenihoogude vallandaja, kuid kindlasti mitte ainus,“ selgitab ta.

Neuroloogina töötades on dr Toomsoo märganud, et ainult ravimid migreeni puhul ei aita – muutma peab ka eluviisi. Kaks olulisemat tegurit on liikumine ja toitumine. „Raamatut kirjutades lähtusin tagasisidest, mida on andnud minu patsiendid ja kaasaegsest teaduskirjandusest,“ sõnab dr Toomsoo.

Dr Toomsoo missioon on raamatu vahendusel selgitada, kuidas on toitumisharjumuste muutmisega võimalik migreenihoogusid vähendada. „Oma raamatus tutvustan kaasaegseid seisukohti migreenist, räägime migreenihaige elukvaliteedi parandamisest toitumise abil, anname mõned lihtsad näpunäited ja kaasautori toel saavad kõige eelneva toetuseks kirjeldatud ka sobivad retseptid, mida võiks proovida hommikusöögiks, mida lõunaks või õhtuks ja ka pidupäevadeks,“ sõnab ta. Kristel Randrüüt on aastaid tegelenud hea toidu valmistamisega, ja elanud aastaid Portugalis, kus on kõrva taha pannud mitmeid erinevaid nippe muu maailma köökidest, eelkõige aga Vahemere köögist.

Mida süüa ja mida vältida?

Mitmetel migreeniga käes kannatavatel inimestel on olnud abi sellest, kui nad väldivad kõrge histamiinisisaldusega toite. Ehkki histamiini taset toidus on keeruline mõõta, on selle sisaldus kõrge üldiselt igasugustes kääritatud toitudes. Värskes töötlemata toidus on histamiini pigem vähe. Toidud, joogid ja komponendid, mida võiks vältida, on:

• kääritatud piimatooted, näiteks juust (eriti laagerdunud), jogurt, hapukoor, petipiim ja keefir;
• kääritatud köögiviljad, näiteks hapukapsas ja kimchi;
• hapukurk ja marineeritud köögivili;
• kombucha;
• kuivatatud või kääritatud liha, näiteks vorstid, salaamid ja kääritatud sink;
• vein, õlu, alkohol ja šampanja;
• kääritatud sojatooted nagu tempeh, miso, sojakaste ja natto;
• kääritatud terad, näiteks hapu leib;
• tomatid;
• baklažaan;
• spinat;
• külmutatud, soolatud kala või kalakonservid, näiteks sardiinid ja tuunikala;
• äädikas;
•  tomatiketšup.

Põhiosa toidulauast võiksid katta punane liha, rasvane kala, munad, või, tervislikud õlid (nt extra virgin oliiviõli või kookosõli/-rasv) ja rohelised köögiviljad. Eelistada võiks vähese süsivesikusisaldusega toiduaineid.

Kuigi histamiinitalumatus on raskesti mõistetav ja seda on keeruline diagnoosida, on madala histamiinisisaldusega dieedi peamine eelis on see, et see võib olla diagnostiline vahend. Eemaldades mitmeks nädalaks (arstiga kooskõlastatult) dieedist histamiinirikkad toidud ja lisades need seejärel aeglaselt tagasi, on võimalik täpsemini hinnata oma individuaalseid talumatusi ning jälgida, millised toidud põhjustavad migreenivalusid.

Raamatus on oluline rõhk seatud toitumisega seotud küsimustele, mida on aga suhteliselt raske uurida ja ka kontrollida, sest inimesed on väga erinevad ja migreeni leevendamisele tuleb paljuski läheneda individuaalselt. „Seetõttu põhinevad paljud soovitused vaid kogemustel,“ selgitab dr Toomsoo. „Kindlasti ei pretendeeri see raamat absoluutsele tõele, kuid võiks olla abiks igale inimesele, kes ise või kelle lähedane kannatab peavalude, eelkõige migreeni käes,“ ütleb dr Toomsoo.

Raamatut on võimalik soetada kõikidest hästi varustatud raamatupoodidest, tellida internetist ning soetada Confido Meditsiinikeskusest.

Kas see artikkel oli kasulik?