USA toob vererõhu piirnormid madalamale, miks Euroopa kaasa ei lähe

Euroopa kõrgvererõhktõve ravijuhised võeti vastu Euroopa Hüpertensiooni Ühingu kongressil 9. juunil. Vererõhu normväärtus alla 130/85 mm Hg jäeti endiselt jõusse. Hüpertooniatõbi algab vererõhuväärtusest 140/90 mm Hg. «Kui saame juba poolel inimestest haiguse diagnoosida, võib tekkida olukord, et peaaegu kõik on hüpertoonikud. See tähendaks, et tembeldame haigeks 130/80 vererõhuga inimese, kes võib olla terve ja täies elujõus noor inimene,» seletas südamearst. Samal ajal tuleb meeles pidada, et ka vähene vererõhu tõus tõstab haigestumise riski ning mida varem tõus peatada, seda parem.

Viigimaa sõnul võttis Ameerika aluseks uuringu SPRINT, mille järgi tõuseb tüsistuste ning südame- ja veresoonkonnahaiguste risk juba siis, kui ülemine vererõhu näitaja ehk süstoolne rõhk on 120–140 mm Hg. «Vanuselist kriteeriumit ei tooda Ühendriikides enam eraldi välja, sest näiteks eskimote ja maapiirkondades elavate inimestega tehtud uuringud on näidanud, et ka üle 80-aastaste veresooned on elastsed ning nende vererõhk on 120/80 mm Hg piires. See annab kinnitust, et vererõhk on näitaja, mille kõrgenemine on tingitud suures osas elustiilist,» rääkis Viigimaa.

Varem oli normaalne vererõhk alla 130/85 mm Hg, kuid nüüd loetakse Ameerikas tervislikuks normiks 120/80 ning alates näitajast 130/80 mm Hg on inimesel juba esimese astme kõrgvererõhktõbi. «Kohe ei hakata miljoneid inimesi rohkem ravima, küll aga pööratakse rohkem tähelepanu riskirühmadele. Põhiliselt proovitakse kõrget vererõhku ennetavalt elustiiliga alandada,» sõnas Viigimaa. Kuid kui inimesel on juba mõni südame- ja veresoonkonnahaigus või tema risk haigestuda on üle 10 protsendi, siis hakatakse vererõhku ravimitega alla tooma juba alates 130 millimeetrist süstoolsest rõhust. Varem tehti seda alates väärtusest 140.