Eestis levib seagripp - mille poolest on see tõbi teistmoodi?

Eestis levib seagripp - mille poolest on see tõbi teistmoodi?

Sel gripihooajal võib tõenäoliselt enim haigestumisi põhjustada seagripp, mille eripäraks on pisut leebemad sümptomid. Sellegipoolest tuleb valvel olla ja haiguse tüsistusi ennetada.    

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul põhjustavad Eestis sel gripihooajal haigestumisi kolm ringluses olevat viirust, millest kaks on A- ja üks B-gripiviirus. Praegu levib A-gripiviirus (H1N1)pdm09, mida rahvakeeli kutsutakse seagripiks (ringluses alates 2009. aastast), A-gripiviiruse alatüüp H3N2 (ringluses 1968. aastast) ning B-gripiviirused. «Sel hooajal suure tõenäosusega domineerib A-gripiviiruse alatüüp (H1N1)pdm09,» ütles Sadikova Postimehele

Kui muidu on gripi peamiseks sümptomiks kiirelt tõusev kõrge palavik, samuti peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu, siis seagripi iseärasuseks on mõnel juhul üsna kerge kliiniline pilt. Näiteks palavik ei pruugigi tõusta üle 38 °C ning esineb ainult üksikuid hingamisteedega seotud sümptomeid nagu köha või kurguvalu.

Seetõttu ei kipu inimesed haiguse korral alati arsti poole pöörduma ning jätkavad tööl käimist. «Nii võib juhtuda, et lõpuks arsti juurde jõudes on patsiendid juba raskes seisundis, vajades hospitaliseerimist või koguni intensiivravi,» hoiatas Sadikova võimalike gripi tüsistuste eest. Üldiselt võivad gripiga kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ning krooniliste kopsu- ja südame-veresoonkonna haiguste ägenemine.

Sadikova nentis, et inimese jaoks ei ole tegelikult olulist vahet, milline gripiviirus teda tabab. Mistahes gripiviiruse alatüübist on alati enim ohustatud vanemaealised inimesed (vanuses 65 eluaastat ja vanemad); isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neeru- või ainevahetuse süsteemi haiguseid (eeskätt diabeeti); immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud, aga ka kuni viieaastased lapsed.

Gripispetsialisti sõnul näitab statistika aasta-aastalt, et just sellised inimesed põevad grippi väga raskelt, satuvad intensiivravisse või surevad gripist tingitud tüsistuste tõttu.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

1 kommentaari

veera voll
28.01.19 22:10
19-ndal oktoobril 2018 tegin grpi vastase süsti ,kas peaikkagi ära surema neerud on haiged kes teab mis veel perearst on minu kaebuste suhtes üks kõikne ,ei määra analüüse ega saada edasi.mõtlen praegult ,et parema külje sees on valu ja aeg-ajalt valutab.ütles mulle mulle selle külje sees valu kohta .et need võivad olla lihased.
olen kaalust alla võtnud söögi isu vilets 4kg.sellepärast ongi perearstide juures käia mitmeid kordi ,et osata diagnoose panna ega ei saadeta ka edasi.kui kaua need lihased siis külje sees valutavad ja aeg-ajalt ka palavik kord rohkem kord vähem
olen vana 87 ,a ega terveks ei nooreks saa aga leevendust ikkagi.miks perearstid ütleva.et te olete ju vana ka iga inimene teab ise seda selle ütluse ajal võiks midagi targamat teha egas maei läinud kuulama arst juurde oma vanust küsima
Tervitades Veera.
-3
   
+3

Lisa kommentaar

Saada