TÜ dotsent selgitab, mis teeb lapsed nende endi arvates õnnelikuks

TÜ dotsent selgitab, mis teeb lapsed nende endi arvates õnnelikuks

Täiskasvanu ja vanemana oleme harjunud mõtlema, et teame väga hästi, mida meie lapsed vajavad, mis on neile hea ja mis mitte. 15 riigis tehtud uuringust nägid teadlased, et paljud levinud arvamused laste heaolu kohta ei ühti laste arvamusega.

Laste subjektiivse heaolu uurimine on maailmas suhteliselt uus, kirjutab Postimehe terviseportaal. Rahvusvahelise võrdlusuuringu Children’s Worlds eesmärk on koguda laste enda hinnanguid oma elu eri aspektide kohta, nagu näiteks igapäevased tegevused, suhted ja eluga rahulolu.

«Küsides laste käest nende elu kohta, võib selguda, et lapsed vaatavad oma elule teisiti, kui täiskasvanud arvavad: kummalgi osapoolel on hinnangute andmisel oma lähtekohad, mõlemal on põhjus just nii küsimusele vastata,» rääkis Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar.

Laps teab ise kõige paremini

Laste subjektiivse heaolu uurijad on veendunud, et täiskasvanu ei saa lapse arvamust esindada, ikka tuleb arvamust küsida lapselt endalt. Kutsari sõnul tuli uuringust välja, et paljud levinud arvamused laste heaolu kohta ei ühti laste seisukohaga. «Täiskasvanud liialdavad arvamusega, et lapsed on palju nutiseadmetes. Tegelikult soovivad lapsed eelkõige suhelda ja olla koos lähedastega, nutiseadmed pakuvad lihtsalt sellele vajadusele asendust,» rääkis Kutsar.

Laste hinnanguid oma heaolu eri aspektidele on oluline analüüsida rahvusvaheliselt, kus teiste maade laste hinnangud moodustavad tausta oma maa laste hinnangute mõistmiseks. Nii näiteks on 15 maa võrdluses (sh on esindatud maailma neli kontinenti) meie lapsed suhteliselt positiivsed: Eesti laste keskmine hinnang on pisut üle kõigi maade keskmise, kusjuures kõige enam on oma eluga rahul olevaid lapsi uuringu järgi Rumeenias ning kõige vähem Lõuna-Koreas.

Pere on kõigest muust olulisem

«Selline tulemus tekitas uurijates suurt hämmingut: kas siis maa üldine rikkus ei teegi lapsi õnnelikuks?» rääkis Kutsar. Uurimusega on saanud selgeks, et suurimat kindlustunnet loob lastes majandusliku rikkuse asemel hoopis kuulumine sellisesse perekonda, kus ühe Eesti lapse sõnutsi «kõik armastavad üksteist ega tülitse üldse».

Kutsar rääkis ka sellest, et lapsed hoiavad alati endale lähemal algseid pereliikmeid ning kui emal või isal on uus elukaaslane, siis oleneb pere uue liikme oma subjektiivsesse peresse võtmine sellest, kuivõrd laps kogeb temaga lähedust, soojust ja hoolivust. Sellest oleneb, kas laps tunneb ennast kärgperes hästi.

Eesti laste armastus kooli vastu kahaneb iga aastaga

Kutsari sõnul vastavad lapsed rohkem skaala positiivsesse otsa kui täiskasvanud, kuid vanemaks saades muutuvad oma elu eri aspekte hinnates kriitilisemaks. «Vaatasime laste gruppi, kes hindas kooli astudes koolimeeldivust skaala positiivsesse äärmusesse.

Teisest klassist kuuenda klassini kahanes koolimeeldivus kõigi riikide lastel peale Etioopia ja Nepali. Eesti laste koolimeeldivuse kahanemine oli kõige suurem, eriti tüdrukutel,» rääkis Kutsar.

Tema sõnul paistab, et tüdrukud lähevad poistega võrreldes suuremate lootustega kooli ning korrigeerivad oma lootusi suuremal määral kui poisid. Kõige rohkem toetab koolimeeldivust see, kui laps tunneb ennast koolis turvaliselt, seda nii füüsilises kui ka vaimses mõttes.

Turvatunne ei pruugi tähendada lastele seda, et nende elu ähvardaks kooliteel või koolis oht, kuid ka see on mõnes riigis võimalik. «Turvatunne on kontrolli omamine olukorra üle, näiteks kui palju olenevad lapse hinded õpetaja tujust ja tahtest ja kui palju laps tunneb, et temaga koolis arvestatakse ning kas teda koheldakse õiglaselt,» rääkis Kutsar. Uurimusest selgus ka, et õpetajad pigem kahandavad ja sõbrad suurendavad koolimeeldimist.

«Lapsed oskavad oma elu eri aspekte usaldusväärselt hinnata, iseasi on see, kas on neid, kes tahavad kuulata ja mõista. Täiskasvanul peaks olema lapsele aega, et teda kuulata, usaldada, mida ta räägib, ja proovida aru saada, milles on lapse sõnum,» sõnas dotsent. Vanem ei pea ootama jääma, millal laps tuleb ja räägib, oluline on, et täiskasvanu oleks lapse jaoks olemas ja tunneks lapse vastu huvi.

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada