Turvaline reis algab heast ettevalmistusest

Turvaline reis algab heast ettevalmistusest

Reisinõustamisele on soovitatav tulla siis, kui inimene reisib mõnda eksootilisse kohta, aga ka Euroopasse reisi planeerides võib reisikabinetti külastada, kui inimene selleks vajadust tunneb, ütleb ajakirjale Perearst antud intervjuus Lõuna-Eesti Haigla infektsionist Argo Parts.

Argo Partsi sõnul võiks kuu aega, kuid hiljemalt kaks nädalat enne reisile minekut hakata mõtlema vaktsineerimisele ning külastada reisinõustamise kabinetti. „Siis jõuab arutada, millistes oludes reisil elama hakatakse ning millised vaktsiinid on selleks tarvilikud, millised neist on tehtud ja millised tegemata. Nelja kuni kahe nädala jooksul jõuab kõik vaktsiinid ära teha ning see on ka piisav aeg, et vaktsiinist tekiks vajalik kaitse,“ selgitab ta.

Reisinõustamisele on soovitatav tulla siis, kui inimene reisib mõnda eksootilisse kohta, aga ka Euroopasse reisi planeerides võib reisikabinetti külastada, kui inimene selleks vajadust tunneb – tavaliselt selleks siiski vajadust ei ole. Dr Partsi sõnul on vajalik reisinõustamisele tulla siis, kui reisitakse näiteks kollapalaviku piirkonda ehk Panamast lõuna poole kuni Argentinani või Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas.

Kaasuvad haigused ja vaktsiin

„Kindlasti peaksid enne reisi ennast vaktsineerima vanemad inimesed, samuti need, kellel on kopsuhaigused, südamehaigused. Eakatele on soovitatavad pneumokoki- ja gripivaktsiinid. Vaktsineerimine on vajalik ka rasedatele,“ selgitab dr Parts ning mainib, et lisaks vaktsineerimisele peaksid rasedad lennufirmast uurima, mis ajani tohivad nad lennata. Paljudel lennufirmadel on piiranguks kaheksa kuud.

Veel soovitab arst alati reisinõustamise kabinetist küsida selle kohta, milliseid ravimeid ja millistes kogustes tohib reisile kaasa võtta: „Paljusid ravimeid võib, aga on üksikuid, mida ei ole lubatud kaasa võtta.“

Hoolimata sellest, kas reisi planeeriv inimene kuulub mõnda riskirühma või mitte, võiksid tal olla tehtud põhivaktsiinid: teetanus, difteeria, poliomüeliit, leetrid. Kui reisitakse väljapoole Euroopat, siis ka A-hepatiit. B-hepatiidi vaktsiini võiks teha hoolimata sellest, kas reis viib Euroopasse või väljapoole Euroopat. Kõhutüüfusevaktsiin on soovitatav ohupiirkondades, aga selle efektiivsus ja kestvus on kahjuks üsna väikesed. Kollapalavikuvaktsiin on vajalik piirkondades, kus haigus on levinud ja kus see on nõutud, ning selleks antakse välja ka rahvusvaheline vaktsinatsioonisertifikaat, kuhu kantakse kõik teostatud vaktsineerimised.

Inimeste teadlikkus reisivaktsineerimisest

„Oma kogemuse põhjal saan öelda, et need inimesed, kes tulevad reisinõustamisele, lasevad ennast tavaliselt vastavalt soovitustele vaktsineerida ning neil on passid ja dokumendid korras,“ räägib Argo Parts. Tema sõnul on aga probleem selles, et väga paljud Eesti inimesed reisivad ilma varasema konsultatsioonita, ilma vaktsineerimispassideta. „Isegi olen meediast kuulnud-näinud, kuidas seltskond liblikapüüdjaid Amasoonias lahtiste sandaalide ja ilma kaitseriietuseta ringi jookseb. Räägivad, et neid on seal sääsed torkinud küll, aga nad pole haigeks jäänud. Jah, neil on õnneks läinud. Statistika aga näitab, et igal aastal nakatub Euroopas malaariasse ja sureb 10 000 inimest. Nendest 20–30 inimest saavad malaariadiagnoosi alles pärast surma.“ Infektsionist rõhutab, et ilma vaktsineerimiseta sellistesse piirkondadesse reisimine on puhas õnnemäng.

Teine mure on väikelaste vanemad, kes arvavad, et pole vaja last iga asja vastu vaktsineerida. „Mina ei hakka nendega vastuvõtul vaidlema, seda jaksasin teha kümme aastat tagasi. Ma näitan neile lihtsalt oma kollapalaviku rahvusvahelist sertifikaati, millest üks on äärest ääreni täis ning teine poole peal. See paneb nad mõtlema,“ ütleb arst.

Kui vaktsiin ei aita

Milliseid nõuandeid tuleks järgida nende nakkuste puhul, mille vastu vaktsineerida ei saa? „Esimene ja kõige olulisem asi on kätepesu. Teine on kuum toit. Tuleb jälgida nii palju kui võimalik, kust on toit pärit. Hea, kui saab piiluda söögikoha kööki. Igasugune kuum toit, kõik, mis aurab, on ohutu, vahet ei ole, kas seda pakutakse uhkes restoranis või kuskil tänava ääres. Samuti on ohutu kõik see, millel tootja poolt pandud kork peal. Tervisele võivad ohtu kujutada salatid, koorimata viljad, kodutoodetud jäätis.“

Kui minnakse näiteks Aasiasse või piirkondadesse, kus joogivesi on defitsiit, peaks seal pudelis joogivett ostes jälgima, et pudelil oleks krae kaelas. „Tihtipeale võib olla nii, et õige vesi on pudelist juba ära müüdud ning pudel hoopis jõe- või järvevett täis lastud,“ juhib dr Parts tähelepanu võimalikele terviseohtudele.

„Kui eksootilisel reisil tekib mingisugune terviseprobleem, mis nõuab arsti sekkumist, siis alati peaksid olema kaasas oma süstlad ja nõelad. Kindlasti peab olema korras ka dokumentatsioon − millised on olnud varasemad haigused, mis ravimeid inimene tarvitab. Ravimid võiks jagada nii käsipagasisse kui ka suurde pagasisse. Alati võiks Eesti välisministeeriumisse teada anda, kuhu reisitakse. Ja igal juhul tuleks teha reisikindlustus,“ loetleb arst asju, mis peaksid olema reisile minejatel läbi mõeldud.

Argo Parts ütleb, et väikeste lastega reisimisel mingeid piiranguid ei ole, kui lapsed sellest reisist rõõmu tunnevad. „Kui lapsed on terved, vaktsineeritud vastavalt vaktsineerimiskalendrile, tehtud on vajalik malaariaprofülaktika, siis võib igale poole minna.“ 

Kas see artikkel oli kasulik?

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada