Kui silm ei seleta. Silmaarst annab nõu.

"Olen 21aastane üliõpilane, hakkasin 15aastaselt prille kandma (praegu - 4,5). Keskkooli ajast olen silmaarstidele kurtnud silmade kiiret väsimist, eriti lugedes. Olen seetõttu pidanud paljust loobuma. Sel aastal jätsin esimest korda 3 eksamit tegemata, sest silmad ei suutnud sellele vastu panna. Töötamisel teen regulaarseid pause ja füüsilisi harjutusi, lähidistantsil olen kasutanud ka nõrgemaid prille, samuti tegelen pidevalt spordiga, suvel puhkan sportlikult, toitun tervislikult. Muid terviseprobleeme ei ole. Seni on asjatundjad minu probleemi kui fakti konstanteerinud, kuid tulemuslikku abi pole saanud. Oleksin väga tänulik, kui keegi mind aidata oskaks. Indrek.

Pöördusime selle murega Tallinna Silmakliiniku silmaarsti Elo Alase poole.

Kui oleksin koolieelik ja minu ema-isa oleksid prillikandjad (lühinägelikud), mida saaksid nad mind kasvatades-õpetades-toites teha, et minul lühinägelikkust ei tekiks?

Peaaegu mitte midagi. Kui te sirguksite keskmises eesti peres, kus süüakse lihtsat Eestis kasvatatud toitu, rassiksite õues nagu lapsed ikka, olekski ema-isa teie silmade heaks kõik teinud. Lühi- või kaugnägelikkus on (võibolla) päritav ja geneetika vastu ei saa praegu keegi. Lapse silmi peaks juba 2.-3. eluaastal kontrollima, mitte aga siis, kui laps juba koolieas kommihinda ja bussinumbrit sihtides silmi kissitab. Silma arengu iseärasuste tõttu võib väikelaps nii kaugele kui lähedale vaatamiseks plussprille vajada ja alles 6-7aastaselt normaalse nägemisteravuse saavutada.

Mis eas algab tavaliselt see neide ja noormehi häbenema panev lühinägelikkus?

Lühinägevus tekib enamasti murdeeas, kui inimese organism, seejuures ka silmad, kiiresti kasvavad. Paljud noorukid püüavad silmi pingutades või eri nurga alt vaadates häiret kompenseerida, mis aga silmi veelgi enam väsitab.

Kas valitud toitumisega saab silmade heaks midagi ära teha?

Me ei ela niisuguses piirkonnas, kus ebakvaliteetne toit silmi kahjustaks. Ka pidev porgandite ja mustikate söömine nagu vahel ajakirjanduses soovitatakse, pole vajalik, sest meie igapäevatoidus on piisavalt silmade sarvkesta ainevahetuseks vajalikke aineid. Kõige tähtsam on täpse ja silmadele lähedal asuva töö reziimi reguleerimine. Silmadele tuleb anda puhkust, korraldades töö nii, et 45 min arvutiga vahelduks järjekindlalt 10-15 min pausidega. Pauside ajal suunata pilk kaugusse. Kui kasutatakse pluss- või miinusprille, tuleks silmadele puhkust andes need eest võtta. Pärast pikka tööpäeva arvuti taga võib tunduda, et ei näe enam kaugele, sel puhul on silmalihastes veel lähedale vaatamise pinge. Pärast lähitööd arvutiga ei tohiks kodus kohe hakata ajalehte lugema või televiisorit vaatama. Parim puhkus silmadele on sport, jalutusretk värskes õhus, kerge füüsiline töö.

Millest tekib nn kuiva silma sündroom?

Pingelisel lähitööl ei pinguta inimene nii tihti silmi, et oleks tagatud piisav pisaravedelikuga niisutamine. Silmi ärritavad kuiv keskkütteõhk, suits, tolm, eriti aga pikaaegne kontaktläätsede kandmine. Sel puhul saab abi niisutavatest silmatilkadest, mida võib osta apteegist arstitäheta. Niisugusteks rohtudeks on Artelac, Kunstpisarad ja Oftagel. Neid peaks silma tilgutama pidevalt, vastasel juhul probleem kordub.

Mida te Terviselehele kirjutanud noormehele soovitaksite?

Minu arvates vajab see noormees silmade lisauuringuid ortoptisti juures. Ortoptist on spetsiaalse väljaõppe saanud meditsiiniõde, kes tegeleb silmade koostöö ja liikuvuse uuringutega: kontrollib vastavate seadmete abil, kas silmalihased töötavad tasakaalustatult. Alles siis saab määrata lähitööks sobivad prillid või harjutused silmalihaste tugevdamiseks. Niisiis tuleks tulla silmaarsti juurde (silmaarsti juurde saab perearsti saatekirjata), kes suunab ortoptisti uuringutele.

Kas ajalehe kaudu saab õpetada silmalihaseid tugevdama?

Lähitööks on vajalikud eelkõige silma siselihased, sest nende ülesandeks on silma nö sissepoole pöörata. Sisemiste lihaste nõrkust kutsutakse konvergentsi nõrkuseks. Lihtsaim viis neid lihaseid tugevdada on võtta pliiats ja sirutada see pilku pliiatsile fikseerides nii kaugele kui käsi ulatub. Seejärel tuua käsi aeglaselt silmadele nii lähedale, kuni pliiatsi kontuurid veel selged on. Harjutust korrata, kuni silmade "kooshoidmine" raskeks muutub. Siis kaugele vaadates silmad lõõgastada ja harjutust korrata. Sellisest võttest ei ole kasu mõne päeva ega nädalaga, vaid võibolla kuude või aastaga.

Kas arvate, et see 21. aastane tudeng saab oma silmad korda?

Arvan küll. Esiteks ei ole miinus 4,5 teab kui suur lühinägevus, peale täpseid uuringuid ortoptisti juures kirjutab silmaarst noormehele juba niisugused prillid (või kontaktläätsed), mis enam silmi ei väsita. Võibolla aitavad teda progressiivse klaasiga prillid, millega inimene näeb nii kaugele kui ka arvutiekraanile ja lisaks ka peenikest kirja. Niisugused prillid on mugavad ka igapäevases elus, mitte ainult tööl.

Ütlesite, et 60-70% lühinägelikest noortest kannab kontaktläätsi. Miks ei kanna niisuguseid abivahendeid kõik lühi- või kaugnägelikud?

Paljud inimesed ei saa läätsede paigaldamisega hakkama, nad kardavad silma kahjustada. Kõik silmad ei talu läätsi, tekib ärritus, kipitus, pisarate vool. Ka on läätsede silmale asetamine ja äravõtmine ning hooldus paljude arvates äärmiselt tülikas, eelistatakse prille. Läätsi on optikapoodides suur valik: kõvad, pehmed, eri niiskusesisalduse ja kandmisaja pikkusega, erineva värviga.

Kas murdeeas miinusprillid (näit -2) saanu muutub vananedes pidevalt lühinägelikumaks kuni viimaks pimedaks jääb?

Ei lühi- ega kaugnägelikkus põhjusta pimedaks jäämist. Viimasel on alati haiguslik põhjus, silmahaigusi on aga väga palju. Siiski esineb ka nn halvaloomulist lühinägelikkust, silma kudede häiret, mil silma telje pikenemine jätkub eluea jooksul, põhjustades lõpuks drastiliselt kõrge lühinägevuse.

Kas kinnitate väidet, mida enamus lugejaid vist ei usu, et arvuti ei riku silmi?

Arvuti ei riku silmi. Arvuti väsitab silmi ja toob esile probleemid, mis inimesel, arvutist sõltumata, oma silmadega on varem esinenud. Aga et arvutiekraani vaadates pluss või miinus tugevamaks muutuks, seda ei saa küll väita. Muide, arvutiga töötavatele inimestele on kord aastas ette nähtud tööandja poolt tasutav silmakontroll, seda võimalust peaksid kõik oma silmade seisundist ettekujutuse saamiseks kasutama.