Mehed naistearsti juures

Mehed naistearsti juures

Ühe raviasutuse poolt haigekassale esitatud arvete uurimisel selgus, et küllalt suur hulk neist - lausa mitusada arvet - peegeldavad mõneti kummalist tõika: mehed on käinud naistearsti vastuvõtul. Audit pani selle kahtluse alla. Kas tõesti - ja miks - käib hulgaviisi mehi naistearsti juures?

Aga kuhu peaksid mehed oma muredega minema - tuleb vastu küsida. Meestepolikliinikuid ju ei ole, nõustamiskeskusi samuti mitte. Androlooge ehk meestearste on Eesti Vabariigis ametlikult ainult kaks. Nemad tegelevad eriomaste muredega, mis nõuavad eeldatavalt ka pikemaajalist ravi.

AGA MIKS MITTE VENEROLOOG? PEREARST?

Usaldus ja intiimsus on tähtsad. "Oleneb ju, mis mureks on," kommenteerib Pärnu Noortekabineti juhataja Kadri-Liina Piirisild. Tema on üks neist, kelle juurde meelsasti minnakse ja keda usaldatakse.

"Kui on väike koht, vähe anonüümsust, ei minda just veneroloogi juurde: peljatakse infoleket, häbi on, ja palju muudki, mis võib põhjuseks olla." Suguhaiguste arstil on veel vana aja maine juures, nagu psühhiaatrilgi, vanad eelarvamused on visad kaduma.

Niisuguse arsti juurde, kus naine või sõbratar juba on käinud ja abi saanud või mõistvat suhtumist leidnud, läheb sageli ka meespool. Ja alati ta seda naisele ei mainigi, eriti, kui on arstiga rääkida mõni neljasilmajutt.

"Tegelikult on asi vist rohkem selles, et pole veel harjutud koos arstile minema, kuigi probleem puudutab mõlemat," nendib Kadri Piirisild. "Viimase kümne aasta jooksul on ses osas siiski murrang toimunud. Mida nooremad inimesed, seda vahetumalt minnakse ja räägitakse oma probleemidest valehäbita".

KAKS POOLT

On hakatud aru saama, et naise või mehe suguorganites ei teki põletik lihtsalt niisama. Ja on selge, et kui põletik ilmneb, siis on üldjuhul nakatunud mõlemad osapooled - või lausa kõik partnerid - ja ravigi peavad saama mõlemad/kõik.

"Kui naine on juba vastuvõtul käinud ja tema probleem saab lahti räägitud, on ka mehel lihtsam tulla sellesama arsti juurde," ütleb dr. Piirisild.

Peresünnituse propageerijad on teinud ära suure töö: isegi, kui peresünnitusest pole saanud ainumõeldavat sünnitusviisi, on arusaam, et raseduses osalevad nii mees kui naine, muutunud üsnagi endastmõistetavaks.

Perearstile minnakse muidugi ka, kuid on asju, mis väljuvad tema abi ulatuvusest. Naistearsti spetsiifika on siiski erinev.

ABI KÄTTESAADAVUS

Ka uroloogi juurde satub patsiente, kes tegelikult peaksid pöörduma mujale. Uroloogi kompetentsi kuuluvad neerud, põis, kuseteed. Kui põletik kuseteedes vaevab, on tihti selle taga sugulisel teel leviv nakkus. Uroloog ei peaks, aga teeb küllalt sageli selgitustööd, kuidas ja millal näiteks kondoomi kasutada. Et kulutada paarkümmend krooni pakikesele, mis kaitseks juhuvahekorras, tuleb palju odavam, kui hiljem ravi eraarsti juures, eriti kui haigekassa kaartigi ei ole.

Kui inimene elab kohas, kus pole veneroloogi, günekoloogi, kuid on uroloog, läheb ta selle jutule. Juhul, kui perearsti ei usaldata, tema pädevusse ei usuta.

ROHKEM ANDROLOOGE?

Võib-olla peaks androlooge rohkem olema?

Üks kahest Eestis hästi tuntud androloogist, Olav Poolamets, arvab: "Tõenäoliselt pole asi androloogide arvukuses. Kui vastavast koolitusest rääkida, siis võiks ja peaks rohkem jagama koolitust nii perearstidele kui günekoloogidele kui ka teistele, et teavitada meeste probleemidest. Samuti on tähtis näha asjade omavahelist seotust - on loomulik, et nii raseduse, viljatuse, kunstliku viljastamise, põletikkude ravi puhul on elementaarne, et arsti juurde läheb paar koos. Need on teemad, kus arst peaks suhtlema mõlema poolega"

Androloog peaks tegelema juba n.-ö. kõrgema ravietapi spetsiifilisemate probleemidega. Ravile raskusteta alluvad põletikud või seksuaaleluga seotud mured ei peaks otse androloogini jõudma, vaid saama abi enne. "Kui Eestis hakataks koolitama äkki hulgaliselt rohkem androlooge, võiks mõne aja pärast olla probleem, et neil pole tööd."

MEESTE PROBLEEMIDE KESKUS

"Rootsis on meestepolikliinik," teab Kadri-Liina Piirisild. "Eestiski ei teeks paha mõni niisugune keskus, kus meeste muredele lähenetaks kompleksselt. Mees ei oska alati teadvustada, mis tal viga või kust see tulnud. Pissimine on valus. Aga kus täpsemalt? Miks?"

Omaette asi on veel, et naiste suguteedest on vähem keeruline võtta kõikvõimalikke analüüse. Kui on partner teada ja naise analüüsi tulemus on samuti teada, pole mõtet meest eraldi kontrollida.

Majandusinimesed leiavad samuti, et ei ole otstarbekas saata inimesi eraldi arsti juurde ning võtta alati topeltanalüüse.

Ometi on rida probleeme, kus mees vajaks naisest erinevat nõustamist. Võib-olla on see küll rohkem psühholoogia valdkonda puutuv, sest ega kusagil pole kirjas, et androloog ei võiks olla ka naissoost.

Mille järgi valivad mehed oma muredele kuulaja ja lahendaja?

Vastuseks võiks olla Kadri Piirisilla lause: "Meie, arstid, paneme diagnoosi, meile on tähtis, et diagnoos oleks õige. Patsient aga peab selle diagnoosiga koju minema. Missuguses meelestatuses ta koju läheb, vaat sealt tuleb otsida kontakti arsti ja patsiendi vahel."

Nagu asja uurimisest selgub, pole midagi kummastavat faktis, et mehed käivad naistearsti juures, tegelikult käivad aina rohkem ja rohkem. Imestama ei tohiks see panna enam ka ametnikke.

Pildil Kadri-Liina Piirsild. Pilt Scanpix.

Kas see artikkel oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.

Jaga

 

Lisa kommentaar

Saada