ELONTRIL
Toimeained: bupropioon
Ravimi vorm: toimeainet modifitseeritult vabastav tablett
Ravimi tugevus: 300mg 30TK
Retseptiravim
Seotud teemad
Pakendi infoleht: teave kasutajale
1. Mis ravim on ELONTRIL ja milleks seda kasutatakse
Elontril on ravim, mida arst määrab depressiooni raviks. Arvatakse, et see mõjutab ajus depressiooniga
seotud keemilisi aineid noradrenaliini ja dopamiini.
2. Mida on vaja teada enne ELONTRIL võtmist
Ärge võtke Elontril'i:
-
kui olete bupropiooni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes
allergiline;
-
kui te võtate teisi bupropiooni sisaldavaid ravimeid;
-
kui teil on diagnoositud epilepsiat või teil on anamneesis krambiseisundid;
-
kui teil on söömishäire (näiteks bulimia või anorexia nervosa);
-
kui teil on ajukasvaja;
-
kui te tarvitate tavaliselt liiga palju alkoholi ja olete just lõpetanud alkoholi liigtarvitamise või
plaanite seda teha;
-
kui teil on raske maksahaigus;
-
kui te olete hiljuti lõpetanud rahustite võtmise või plaanite seda teha Elontril-ravi ajal;
-
kui te võtate või olete viimase 14 päeva jooksul võtnud teisi depressiooniravimeid, mida
nimetatakse monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoriteks.
Kui midagi eelnevast kehtib teie kohta, palun teavitage sellest otsekohe oma arsti ja ärge Elontril’i
võtke.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Elontril’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Lapsed ja noorukid
Elontril’i ei soovitata kasutada alla 18-aastaste laste ravimiseks.
Kui alla 18-aastaseid patsiente ravitakse antidepressantidega, suureneb oht enesetapumõtete ja
suitsidaalse käitumise tekkeks.
Enne Elontril’i võtmist peate te arsti teavitama:
- kui te tarvitate regulaarselt rohkelt alkoholi;
- kui teil on suhkurtõbi, mille raviks te kasutate insuliini või tablette;
- kui teil on olnud tõsine peatrauma.
Krambid võivad tekkida ligikaudu 1-l 1000-st Elontril’i kasutavast patsiendist. Nende tekkeoht on
suurem juhul, kui teil on mõni nimetatud riskifaktor. Kui teil esineb ravi ajal krambihoog, lõpetage
Elontril’i kasutamine. Ärge võtke rohkem Elontril’ i ning pöörduge oma arsti poole.
- kui teil esineb bipolaarne meeleoluhäire (meeleolu kõikumised); Elontril võib soodustada
meeleoluhäirete teket;
- kui teil esineb maksa- või neeruprobleeme, võib teil olla suurem soodumus kõrvaltoimete tekkeks.
Kui midagi eelnevast kehtib ka teie kohta, pidage enne Elontril’i võtmist uuesti nõu oma arstiga. Ta
võib soovida teie ravi eriti tähelepanelikult jälgida või soovitada mõnda muud ravi.
Enesevigastamise- ja enesetapumõtted ning depressiooni või ärevushäire süvenemine
Kui teil on depressioon ja/või ärevushäired, võivad teil mõnikord tekkida enesevigastamise- või
enesetapumõtted. Need võivad tekkida sagedamini kui te hakkate võtma esimest korda
antidepressante, sest need ravimid nõuavad toimimiseks aega (tavaliselt umbes kaks nädalat, kuid
vahel kauem).
Teil võivad sellised mõtted tõenäolisemalt tekkida:
- kui olete varem mõelnud enesetapule või enesevigastamisele.
- kui olete noor täiskasvanu. Informatsioon kliinilistest uuringutest on näidanud suurenenud
suitsidaalse käitumise riski psühhiaatriliste häiretega noortel täiskasvanutel (alla 25-aastased),
keda raviti antidepressandiga.
Kui teil tekib enesevigastamise- või suitsiidimõtteid ükskõik mis ajal, võtke ühendust oma arstiga või
minge otsekohe haiglasse.
Teil võib abi olla sõbrale või sugulasele rääkimisest, et olete depressioonis või kannatate ärevushäire
all ning paluda neil seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nende arvates teie
depressioon või ärevushäire halveneb või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises.
Muud ravimid ja Elontril
Kui te võtate või olete viimase 14 päeva jooksul võtnud teisi antidepressante, mida nimetatakse
monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoriteks, teavitage sellest oma arsti ning ärge võtke Elontril’i (vt
lõik 2 „Ärge võtke Elontril’i).
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes
muid ravimeid. Arst võib muuta teie Elontril’i annust või soovitada teile muud ravimit.
Mõned ravimid ei sobi kokku Elontril’iga. Mõned neist võivad suurendada krampide tekkeohtu.
Teised ravimid võivad suurendada muude kõrvaltoimete riski. Allpool on toodud mõned näited, kuid
see loetelu ei ole täielik.
Krambirisk võib suureneda...
-
kui te võtate teisi ravimeid depressiooni või muu psüühikahäire tõttu.
-
kui te kasutate teofülliini astma või kopsuhaiguse raviks.
-
kui te kasutate tugevat valuvaigistit tramadooli.
-
kui te olete võtnud rahusteid või kui te plaanite nende võtmise lõpetada Elontril’i kasutamise
ajal. (vt ka lõik 2 „Ärge võtke Elontril’i“).
-
kui te kasutate malaariavastaseid ravimeid (nagu meflokiin või klorokiin).
-
kui te kasutate stimuleeriva toimega või muid ravimeid kehakaalu alandamiseks või söögiisu
pärssimiseks.
-
kui te kasutate steroide (suukaudne või süstitav).
-
kui te kasutate kinoloon antibiootikume.
-
kui te kasutate antihistamiinikume, mis põhjustavad unisust.
-
kui te kasutate diabeediravimeid.
Kui midagi eelnevast kehtib teie kohta, pidage otsekohe nõu oma arstiga enne Elontril’i võtmist. Teie
arst kaalub Elontril’i võtmisest saadavat kasu ja sellega seotud riske.
Kõrvaltoimete risk võib olla suurem...
-
kui te võtate teisi ravimeid depressiooni (nagu amitriptülliin, fluoksetiin, paroksetiin,
dosulepiin, desipramiin või imipramiin) või muu psüühikahäire tõttu (nagu klosapiin,
risperidoon, tioridasiin või olansapiin).
-
kui te võtate Parkinsoni tõve ravimeid (levodopa, amantadiin või orfenadriin).
-
kui te võtate ravimeid, mis aeglustavad Elontril’i ainevahetust (karbamasepiin, fenütoiin,
valproaat).
-
kui te võtate teatud vähivastaseid ravimeid (nagu tsüklofosfamiid, ifosfamiid).
-
kui te võtate tiklopidiini või klopidogreeli, mida kasutatakse peamiselt insuldi vältimiseks.
-
kui te võtate teatud beetablokaatoreid (nagu metoprolool).
-
kui te võtate teatud ravimeid südame rütmihäirete tõttu (propafenoon või flekainiid).
-
kui te kasutate suitsetamisest loobumisel nikotiini plaastreid.
Kui midagi eelnevast kehtib teie kohta, pidage otsekohe nõu oma arstiga enne Elontril’i võtmist.
Elontril’i toime võib väheneda
- kui te võtate ritonaviiri või efavirensit (HIV infektsiooni korral kasutatavad ravimid).
Kui see kehtib teie kohta, rääkige sellest oma arstiga. Teie arst kontrollib, kui hästi Elontril teile
mõjub. Vahel võib olla vajalik annust suurendada või hakata kasutama mõnda muud
depressiooniravimit. Ärge suurendage ilma arstiga eelnevalt nõu pidamata Elontril’i annust, sest see
võib suurendada kõrvaltoimete (sealhulgas krampide) tekkeriski.
Elontril’i toimel võib teiste ravimite toime väheneda
- kui te võtate tamoksifeeni rinnanäärmevähi raviks.
Kui see kehtib teie kohta, rääkige sellest oma arstiga. Vajalik võib olla teie depressiooniravimi
muutmine.
Elontril koos alkoholiga
Alkohol võib mõjutada seda, kuidas Elontril toimib ja nende koos kasutamine võib harva mõjutada ka
teie närve või vaimset seisundit. Mõned inimesed leiavad, et nad on Elontril’i võtmise ajal alkoholi
suhtes tundlikumad. Teie arst võib soovitada, et te ei tarvitaks Elontril-ravi ajal alkoholi (õlu, vein või
kange alkohol) või tarvitaksite seda väga vähe. Ent kui te tarvitate praegu rohkelt alkoholi, ärge
lõpetage seda järsku, see võib põhjustada krampide tekke riski.
Küsige alkoholi tarvitamise kohta nõu oma arstilt enne Elontril-ravi alustamist.
Toime uriinianalüüsidele
Elontril võib mõjutada teatud ravimite määramist uriinis. Kui te peate andma uriinianalüüsi, teavitage
palun oma arsti või haigla personali, et võtate Elontril’i.
Rasedus ja imetamine
Ärge kasutage Elontril’i kui te olete rase või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, välja
arvatud juhul, kui arst seda soovitab. Enne selle ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või
apteekriga. Mitte kõigis, kuid osades uuringutes on teatatud suurenenud sünnidefektide riskist, eriti
südamedefektidest, nendel vastsündinutel, kelle emad on raseduse ajal kasutanud Elontril'i. Ei ole
teada, kas need on tekkinud seoses Elontril'i kasutamisega.
Elontril'i koostisained võivad erituda rinnapiima. Enne Elontril'i võtmist pidage nõu oma arsti või
apteekriga.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Kui Elontril põhjustab pearinglust, ärge juhtige autot ega töötage masinatega.
3. Kuidas ELONTRIL võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Siin on toodud tavalised
annused, kuid arsti nõuanded on mõeldud just teile. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti
või apteekriga.
Enesetunde paranemine võib võtta aega. Ravimi täieliku toime saabumine võtab aega, mõnikord
nädalaid ja kuid. Kui teie enesetunne paraneb, võib arst soovitada Elontril'i võtmist jätkata, et ära
hoida depressiooni taasteket.
Kui palju ravimit võtta
Tavaline soovitatav annus täiskasvanutele on üks 150 mg tablett päevas.
Kui teie depressioon ei ole paranenud mitme nädala jooksul, võib arst suurendada annust 300 mg-ni
päevas.
Võtke Elontril’i tablettide annus sisse hommikul. Ärge võtke Elontril’i sagedamini kui üks kord
päevas.
Tablett on kaetud kestaga, mis vabastab ravimit aeglaselt teie organismi. Te võite oma roojas märgata
midagi, mis meenutab tabletti. See on tühi kest, mis on läbinud teie organismi.
Neelake Elontril’i tabletid tervelt alla. Ärge närige, purustage ega poolitage neid - sellisel juhul võib
suureneda üleannustamise tekkerisk, sest ravim imendub teie organismi liiga kiiresti. Üleannustamise
korral suureneb kõrvaltoimete (sealhulgas krampide) tekkerisk.
Mõned inimesed võtavad ühe 150 mg tableti päevas kogu ravi kestel. Arst võib olla nii määranud
juhul, kui teil on maksa- või neeruprobleeme.
Kui kaua ravimit võtta
Vaid teie ja teie arst saate otsustada, kui kaua te peaksite Elontril’i võtma. Paranemine võib ilmneda
alles pärast nädalaid või kuid kestnud ravi. Arutage oma sümptomeid regulaarselt arstiga, et otsustada,
kui kaua peaks ravi kestma. Kui teie enesetunne paraneb, võib arst soovitada Elontril-ravi jätkamist, et
vältida depressiooni uuesti tekkimist.
Kui te võtate Elontril’i rohkem kui ette nähtud
Kui te võtate liiga palju tablette, võib suureneda krambioht. Ärge viivitage. Küsige arstilt, mida teha,
või pöörduge kohe lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.
Kui te unustate Elontril’i võtta
Kui annus ununeb võtmata, siis oodake ja võtke järgmine tablett tavalisel ajal. Ärge võtke kahekordset
annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Kui te lõpetate Elontril’i kasutamise
Ärge lõpetage Elontril’i võtmist või vähendage annust ilma kõigepealt arstiga nõu pidamata.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Krambid
Krambid võivad tekkida ligikaudu 1-l 1000-st Elontril'i kasutavast patsiendist. Nende tekkerisk on
suurem juhul, kui te võtate liiga palju ravimit, kui te võtate teatud teisi ravimeid või kui teil on
tavalisest suurem eelsoodumus krampide tekkeks. Kui te olete sellepärast mures, pidage nõu oma
arstiga.
Kui teil tekib krambihoog, teavitage sellest arsti pärast hoo taandumist. Ärge võtke rohkem tablette.
Allergilised reaktsioonid
Mõnedel inimestel võivad tekkida allergilised reaktsioonid Elontril'i suhtes. Nendeks on:
- naha punetus või lööve (nagu nõgeslööve), villid või sügelevad kublad (nõgestõbi). Mõned
nahalööbed võivad vajada haiglaravi, eriti kui teil esineb ka suu ja silmade valulikkus;
- ebatavaline vilisev hingamine või hingamisraskus;
- silmalaugude, huulte või keele turse;
- lihas- või liigesvalu;
- kollaps või minestus.
Kui teil tekivad allergilise reaktsiooni nähud, võtke otsekohe ühendust oma arstiga. Ärge rohkem
tablette võtke.
Allergilised reaktsioonid võivad kesta kaua aega. Kui arst määrab teile ravi allergianähtude
leevendamiseks, võtke ravikuur kindlasti lõpuni.
Muud Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui 1-l 10 patsiendi kohta):
-
Unehäired. Veenduge, et võtate Elontril tableti hommikul.
-
Peavalu
-
Suukuivus
-
Halb enesetunne, oksendamine.
Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1-l 10 patsiendi kohta):
-
Palavik, pearinglus, sügelus, higistamine ja nahalööve (mõnikord allergilisest reaktsioonist)
-
Värisemine, treemor, valu rinnus, nõrkus, väsimus
-
Ärevus või agiteeritus
-
Kõhuvalu või muud ärritusnähud (kõhukinnisus), toidu maitse muutused, isutus
-
Vererõhu tõus (võib olla raskekujuline), nahaõhetus
-
Kohin kõrvus, nägemishäired.
Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1-l 100 patsiendi kohta):
-
Depressioon (vt Enesevigastamise- ja enesetapumõtted ning depressiooni või ärevushäire
süvenemine lõigus 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“)
-
Segasus
-
Keskendumisraskused
-
Südame löögisageduse kiirenemine
-
Kehakaalu langus.
Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1-l 1000 patsiendi kohta):
-
Krambid.
Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1-l 10000 patsiendi kohta):
-
Südamepekslemine, minestus
-
Tõmblused, lihasjäikus, kontrollimatud liigutused, kõndimis- või koordinatsiooniraskused
-
Rahutus, ärrituvus, vaenulikkus, agressiivsus, kummalised unenäod, surisemistunne või
tuimus, mälukaotus
-
Naha või silmavalgete kollasus (ikterus), mille põhjuseks võib olla maksaensüümide aktiivsuse
suurenemine, maksapõletik
-
Raskekujulised allergilised reaktsioonid; lööve koos liiges- või lihasvaluga
-
Veresuhkru taseme muutused
-
Tavalisest sagedasem või harvem urineerimine
-
Raskekujulised nahareaktsioonid, mis võivad haarata suulimaskesta, tervet keha ning võivad
olla eluohtlikud
-
Psoriaasi süvenemine (tihked punetavad naastud nahal)
-
Ebareaalne või võõras tunne (depersonalisatsioon); olematute asjade nägemine või kuulmine
(hallutsinatsioonid); mittetõeste asjade tunnetamine või uskumine (meelepetted); tugev
kahtlustustunne (paranoia).
Muud kõrvaltoimed
Muud kõrvaltoimed on esinenud väikesel arvul inimestel, kuid nende täpne esinemissagedus on
teadmata:
-
Enesevigastamise- või enesetapumõtted Elontril’i võtmise ajal või kohe pärast ravi
katkestamist/lõpetamist (vt lõik 2 „Mida on vaja teada enne Elontril’i võtmist“). Kui teil
tekivad niisugused mõtted, võtke ühendust oma arstiga või minge kohe haiglasse.
-
Reaalsustaju kadumine ja võimetus selgelt mõelda või hinnanguid anda (psühhoos); teiste
sümptomite hulka võivad kuuluda hallutsinatsioonid ja/või meelepetted.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas ELONTRIL säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil. Kõlblikkusaeg viitab
selle kuu viimasele päevale.
Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult. Purgis on väikene suletud kotike, milles on
süsi ja silikageel, mis on vajalikud tablettide kuivana hoidmiseks. Hoidke kotikest pudeli sees. Ärge
neelake seda alla.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära
ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Elontril sisaldab
-
Toimeaine on bupropioonvesinikkloriid. Üks tablett sisaldab 150 mg või 300 mg
bupropioonvesinikkloriidi.
-
Abiained on
Tableti sisu: polüvinüülalkohol, glütserüüldibehenaat.
Tableti kate: etüültselluloos, povidoon K-90, makrogool 1450, metakrüülhappe etüülakrülaat
kopolümeeri dispersioon, ränidioksiid, trietüültsitraat.
Trükitint: šellaki lahus, must raudoksiid (E172), ammooniumhüdroksiid.
Kuidas Elontril välja näeb ja pakendi sisu
Elontril, 150 mg tablett: kreemikas-valge või helekollane ümmargune tablett, mille ühele küljele on
musta tindiga trükitud „GS5FV” ja mille teine külg on tühi.
Pakendi suurused: valge polüetüleenpurk 7, 30 või 90 (3x30) tabletti pakendis.
Elontril, 300 mg tablett: kreemikas-valge või helekollane ümmargune tablett, mille ühele küljele on
musta tindiga trükitud „GS5YZ” ja mille teine külg on tühi.
Pakendi suurused: valge polüetüleenpurk 7, 30 või 90 (3x30) tabletti pakendis.
Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja:
Glaxo Group Limited,
980 Great West Road,
Brentford,
Middlesex TW8 9GS,
Ühendkuningriik
Tootja:
Aspen Bad Oldesloe GmbH
Industriestrasse 32-36
23843 Bad Oldesloe
Saksamaa
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:
GlaxoSmithKline Eesti OÜ,
Lõõtsa 2,
11415 Tallinn.
Telefon: +372 6676 900
Infoleht on viimati uuendatud septembris 2013
Ravimi omaduste kokkuvõte
Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF
1. Ravimpreparaadi nimetus
ELONTRIL, 150 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad tabletid.
ELONTRIL, 300 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad tabletid.
2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
Üks tablett sisaldab 150 mg või 300 mg bupropioonvesinikkloriidi.
INN. Bupropionum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. Ravimvorm
Toimeainet modifitseeritult vabastav tablett.
150 mg tablett: Kreemikas-valge või helekollane ümmargune tablett, mille ühele küljele on musta tindiga
trükitud „GS5FV” ja mille teine külg on tühi.
300 mg tablett: Kreemikas-valge või helekollane ümmargune tablett, mille ühele küljele on musta tindiga
trükitud „GS5YZ” ja mille teine külg on tühi.
4. Kliinilised andmed
4.1. Näidustused
Depressioon.
4.2. Annustamine ja manustamisviis
ELONTRIL tabletid tuleb tervelt alla neelata. Tablette ei tohi pooleks lõigata, purustada ega närida, sest
see võib suurendada kõrvaltoimete, sealhulgas krampide tekkevõimalust.
ELONTRIL tablette võib võtta koos toiduga või ilma.
Kasutamine täiskasvanutel
Soovitatav esialgne annus on 150 mg üks kord ööpäevas. Kliinilistes uuringutes ei ole kinnitatud
optimaalset raviannust. Kui pärast 4 nädalat kestnud ravi selle annusega ei ole paranemist ilmnenud, võib
annust suurendada 300 mg-ni üks kord päevas. Kahe järjestikuse annuse manustamise vahe peab olema
vähemalt 24 tundi.
Bupropiooni toime algust on täheldatud 14 päeva pärast ravi alustamist. Nagu kõigi antidepressantide
puhul, võib ELONTRIL’i täieliku depressioonivastase toime avaldumiseks kuluda mitu ravinädalat.
Depressiooni ravi peab kestma vähemalt 6 kuud, et tagada haigusnähtude paranemine.
Väga sage kõrvaltoime on unetus, mis on enamasti mööduva iseloomuga. Unetuse vähendamiseks tuleb
hoiduda ravimi manustamisest enne magamaminekut (eeldusel, et annuste vaheline intervall on vähemalt
24 tundi).
-
Üleminek ELONTRIL’i tablettidelt:
Kui patsiendid vahetavad kaks korda päevas manustatavad toimeainet prolongeeritult vabastavad
bupropiooni tabletid ELONTRIL’i vastu, tuleb võimalusel kasutada sama ööpäevast koguannust.
Kasutamine lastel ja noorukitel
ELONTRIL ei ole näidustatud lastele või alla 18-aastastele noorukitele (vt lõik 4.4). Alla 18-aastastel
patsientidel ei ole ELONTRIL’i ohutus ja efektiivsus kindlaks tehtud.
Kasutamine eakatel patsientidel
ELONTRIL’i kliinilise kasutamise kogemus ei ole näidanud taluvuse erinevusi eakate ja täiskasvanud
patsientide vahel. Eakatel kasutatakse samu annuseid, mis täiskasvanutel (vt kasutamine täiskasvanutel).
Ei saa välistada mõnede eakate patsientide suuremat tundlikkust ravimi suhtes.
Kasutamine maksapuudulikkusega patsientidel
Maksakahjustusega patsientidel peab ELONTRIL’i kasutama ettevaatusega (vt lõik 4.4).
Farmakokineetika suurema varieeruvuse tõttu kerge ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel on
nendele soovitatav annus 150 mg üks kord päevas.
Kasutamine neerupuudulikkusega patsientidel
Soovitatav annus on 150 mg üks kord päevas, kuna bupropioon ja tema aktiivsed metaboliidid võivad
nendel patsientidel kuhjuda tavalisest suuremal määral (vt lõik 4.4).
Ravi lõpetamine
Kuigi ELONTRIL'i kliinilistes uuringutes ei ole ärajätunähte esinenud, võiks kaaluda ravi lõpetamist
annust järk-järgult vähendades. Bupropioon on selektiivne katehhoolamiinide tagasihaarde inhibiitor,
mistõttu ei saa välistada ärajätunähtude teket ravi lõpetamisel.
4.3. Vastunäidustused
ELONTRIL on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb ülitundlikkus bupropiooni või lõigus 6.1
loetletud mis tahes abiainete suhtes.
ELONTRIL on vastunäidustatud mõnda teist bupropiooni sisaldavat ravimit võtvatele patsientidele, sest
krampide esinemissagedus on annusest sõltuv ning selleks, et vältida üleannustamist.
ELONTRIL on vastunäidustatud krambiseisundite (sh anamneesis) korral.
ELONTRIL on vastunäidustatud patsientidele, kellel on teadaolev kesknärvisüsteemi kasvaja.
ELONTRIL on vastunäidustatud alkoholi või rahustite (nt bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste
ainete) järsu ärajätmise ajal, kuna suureneb krampide tekkeoht.
ELONTRIL on vastunäidustatud patsientidele, kellel on raske maksatsirroos.
ELONTRIL on vastunäidustatud patsientidele, kellel on praegusel hetkel või kunagi varem diagnoositud
bulimia või anorexia nervosa.
ELONTRIL’i ja monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitorite samaaegne kasutamine on vastunäidustatud.
Pöördumatu toimega MAO inhibiitoritega ravi lõpetamise ja ELONTRIL-ravi alustamise vahele peab
jääma vähemalt 14-päevane intervall. Pöörduva toimega MAO inhibiitorite puhul piisab 24 tunnist.
4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Krambid
Toimeainet modifitseeritult vabastavate bupropiooni tablettide soovitatust suuremaid annuseid ei tohi
kasutada, kuna bupropiooni kasutamist seostatakse annusest sõltuva krambiriskiga. Kliinilistes uuringutes
oli kuni 450 mg ööpäevaste annuste kasutamisel krampide üldine esinemissagedus ligikaudu 0,1%.
ELONTRIL’i kasutamisega seotud krambirisk on sõltuvuses krambiläve alandavate riskifaktorite
olemasolust. Seetõttu tuleb ELONTRIL’i ettevaatusega manustada patsientidele, kellel on üks või enam
krambiläve alanemist soodustavat seisundit.
Kõiki patsiente tuleb uurida riskifaktorite esinemise suhtes, milleks on
- Krambiläve alandavate ravimite (nt antipsühhootikumid, antidepressandid, malaariavastased ravimid,
tramadool, teofülliin, süsteemsed steroidid, kinoloonid ja sedatiivse toimega antihistamiinikumid)
samaaegne kasutamine.
- Alkoholi liigne tarvitamine (vt ka lõik 4.3).
- Anamneesis peatrauma.
- Hüpoglükeemiliste ravimitega või insuliiniga ravitav suhkurtõbi.
- Stimuleeriva toimega või söögiisu pärssivate ravimite kasutamine.
ELONTRIL-ravi tuleb katkestada ja seda ei soovitata kasutada patsientidel, kellel tekib ravi ajal
krambihoog.
Koostoimed (vt lõik 4.5)
Farmakokineetiliste koostoimete tõttu võib muutuda bupropiooni või tema metaboliitide
plasmakontsentratsioon, millega võib kaasneda kõrvaltoimete suurem esinemissagedus (nt suukuivus,
unetus, krambid). Seetõttu peab olema ettevaatlik bupropiooni samaaegsel manustamisel koos ravimitega,
mis võivad indutseerida või inhibeerida bupropiooni metabolismi.
Bupropioon pärsib tsütokroom P450 2D6 kaudu toimuvat metabolismi. Ettevaatlik peab olema selle
ensüümi kaudu metaboliseeruvate ravimite samaaegsel manustamisel.
Kirjanduses on andmeid, et CYP2D6 inhibeerivad ravimid võivad põhjustada tamoksifeeni aktiivse
metaboliidi endoksifeeni kontsentratsiooni vähenemist. Seetõttu tuleb tamoksifeenravi ajal võimalusel
vältida CYP2D6 inhibiitori bupropiooni kasutamist (vt lõik 4.5).
Neuropsühhiaatrilised häired
Suitsiid/suitsiidimõtted või kliiniline halvenemine
Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumite)
suurenenud ohuga, mis püsib kuni remissiooni saabumiseni. Kuna paranemist ei pruugi ilmneda esimese
paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemise ilmnemiseni. Nagu
näitab kliiniline kogemus, võib paranemise algstaadiumides suitsiidioht suureneda.
Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esinevad suitsiidimõtted enne ravi
alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või -katseks ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt
jälgida.
Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanute hulgas läbiviidud platseebo-kontrollitud
kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas antidepressante saavate alla 25-aastaste patsientide suitsidaalse
käitumise suurenenud riski võrreldes platseeboga.
Ravikuuriga peaks kaasnema patsientide, iseäranis kõrge riskiga patsientide, põhjalik järelvalve, seda eriti
ravi alguses ja annuse muutmise järel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest jälgida
tervislikku seisundit iga võimaliku kliinilise halvenemise (kaasa arvatud uute sümptomite teke),
suitsiidimõtete/suitsidaalse käitumise ja ebatavaliste muutuste suhtes käitumises ning pöörduda sellistel
juhtudel koheselt arsti poole.
Mõnede neuropsühhiaatriliste sümptomite teke võib olla seotud kas põhihaiguse või medikamentoosse
raviga (vt Neuropsühhiaatrilised sümptomid, sealhulgas mania ja bipolaarne häire allpool; vt lõik 4.8).
Kaaluda tuleb raviskeemi muutmist, sealhulgas ravimi võimalikku ärajätmist patsientidel, kellel tekivad
suitsiidimõtted/suitsidaalne käitumine, eriti kui need sümptomid on tõsised, tekivad järsku või ei ole olnud
osa patsiendil esinevatest sümptomitest.
Neuropsühhiaatrilised sümptomid, sealhulgas mania ja bipolaarne häire
Kirjeldatud on neuropsühhiaatrilisi sümptomeid (vt lõik 4.8). Eriti on täheldatud psühhootilisi ja
maniakaalseid sümptomeid, peamiselt psühhiaatrilise haiguse anamneesiga patsientidel. Lisaks võib
depressioon olla bipolaarse häire esmaseks ilminguks. Üldiselt arvatakse (kuigi seda ei ole kontrollitud
uuringutes tõestatud), et sellise episoodi ravi ainult antidepressandiga võib suurendada
segatüüpi/maniakaalse episoodi tekke tõenäosust bipolaarse häire riskiga patsientidel. Vähesed kliinilised
andmed bupropiooni kasutamise kohta kombinatsioonis meeleolu stabiliseerivate ravimitega bipolaarse
häire anamneesiga patsientidel näitavad maniaks ülemineku väikest sagedust. Enne antidepressantravi
alustamist tuleb patsiente piisavalt uurida, et teha kindlaks, kas neil esineb risk bipolaarse häire tekkeks;
selline uurimine peab hõlmama põhjaliku psühhiaatrilise anamneesi võtmist, sealhulgas suitsiidi,
bipolaarse häire ja depressiooni esinemise kohta perekonnas.
Uuringuandmed loomadel viitavad ravimi võimalikule kuritarvitamisele. Ent vastavad inimestel läbiviidud
uuringud ja ulatuslik kliiniline kogemus näitavad, et bupropiooni kuritarvitamise võimalus on vähene.
Elekterkrampravi (EKR) saavatel patsientidel on bupropiooni kliinilise kasutamise kogemus piiratud.
EKR ja bupropiooni samaaegsel kasutamisel peab olema ettevaatlik.
Ülitundlikkus
ELONTRIL tuleb kohe ära jätta juhul, kui patsiendil tekivad ravi ajal ülitundlikkusreaktsioonid. Arstid
peavad olema teadlikud sellest, et sümptomid võivad süveneda või taastekkida pärast ELONTRIL’i
ärajätmist ning patsiendile tuleb tagada piisava kestusega (vähemalt 1 nädal) sümptomaatiline ravi.
Tüüpilised sümptomid on nahalööve, sügelus, nõgestõbi või valu rinnus, tõsisematest reaktsioonidest
võivad tekkida angioödeem, hingeldus/bronhospasm, anafülaktiline šokk, multiformne erüteem või
Stevens-Johnsoni sündroom. Samuti on esinenud artralgiat, müalgiat ja palavikku, millega on kaasnenud
lööve ja muud hilist tüüpi ülitundlikkusele viitavad sümptomid (vt lõik 4.8). Enamikel patsientidel
paranesid sümptomid pärast bupropioonravi katkestamist ja ravi alustamist antihistamiinikumi või
glükokortikosteroididega.
Kardiovaskulaarne haigus
Kardiovaskulaarse haigusega patsientidel on bupropiooni depressiooni raviks kasutamise kliiniline
kogemus piiratud. Nendel patsientidel tuleb ravimit kasutada ettevaatusega. Ent südame isheemiatõvega
patsientidel läbiviidud suitsetamisest loobumise uuringutes oli bupropioon üldiselt hästi talutav (vt lõik
5.1).
Vererõhk
Kerge hüpertensiooniga mittedepressiivsetel patsientidel ei põhjusta bupropioon vererõhu olulist tõusu.
Samas on kliinilises praktikas bupropiooni kasutavatel patsientidel kirjeldatud hüpertensiooni, mis võib
teatud juhtudel olla tõsine (vt lõik 4.8) ja vajada ravi. Seda on täheldatud nii olemasoleva
hüpertensiooniga kui hüpertensioonita patsientidel.
Ravi alguses tuleb registreerida vererõhu algväärtus ning vererõhku ravi ajal jälgida, eriti olemasoleva
hüpertensiooniga patsientidel. Kui tekib kliiniliselt oluline vererõhu tõus, tuleb kaaluda ELONTRIL’i
ärajätmist.
Bupropiooni ja transdermaalse nikotiinasendusravi samaaegne kasutamine võib põhjustada vererõhu
tõusu.
Patsientide erigrupid
Lapsed ja noorukid (<18 aasta)
Depressiooni ja muude psühhiaatriliste häiretega lastel ja noorukitel on antidepressantravi seostatud
suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise suurenenud riskiga.
Maksakahjustus
Bupropioon metaboliseerub maksas ulatuslikult aktiivseteks metaboliitideks, mis metaboliseeruvad edasi.
Kerge ja mõõduka maksatsirroosiga patsientidel ei ole tervete vabatahtlikega võrreldes täheldatud
bupropiooni farmakokineetika statistiliselt olulisi erinevusi, kuid bupropiooni plasmakontsentratsiooni
osas esineb suuremat individuaalset varieeruvust. Seetõttu peab kerge ja mõõduka maksakahjustuse korral
ELONTRIL’i kasutama ettevaatusega (vt lõik 4.2).
Kõiki maksakahjustusega patsiente tuleb hoolega jälgida võimalike kõrvaltoimete suhtes (nt unetus,
suukuivus, krambid), mis võivad näidata ravimi või metaboliidi suurt sisaldust.
Neerukahjustus
Bupropioon eritub peamiselt uriiniga metaboliitidena. Seetõttu võivad neerukahjustusega patsientidel
bupropioon ja selle aktiivsed metaboliidid kuhjuda suuremal määral kui tavaliselt. Patsiente tuleb hoolega
jälgida võimalike kõrvaltoimete suhtes (nt unetus, suukuivus, krambid), mis võivad viidata ravimi või
metaboliidi suurele sisaldusele (vt lõik 4.2).
Mõju uriinianalüüsile
Kuna bupropioonil on amfetamiini-sarnane keemiline struktuur, mõjutab ta mõningaid uriinis ravimite
sisalduse määramise kiiranalüüside tulemusi, mille tagajärjel võidakse saada valepositiivne tulemus, eriti
amfetamiinide määramise korral. Positiivse tulemuse korral peab seda alati mõne spetsiifilisema
meetodiga kinnitama.
4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Kuna monoaminooksüdaasi (MAO-A ja MAO-B) inhibiitorid indutseerivad samuti katehhoolamiinergilisi
metaboolseid radu, on ELONTRIL’i ja monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitorite samaaegne kasutamine
vastunäidustatud (vt lõik 4.3), sest nende koosmanustamisel suureneb võimalus kõrvaltoimete tekkeks.
Pöördumatu toimega MAO inhibiitoritega ravi lõpetamise ja ELONTRIL-ravi alustamise vahele peab
jääma vähemalt 14-päevane intervall. Pöörduva toimega MAO inhibiitorite puhul piisab 24 tunnist.
Bupropiooni toime teistele ravimitele
Kuigi nad ei metaboliseeru CYP2D6 isoensüümi kaudu, inhibeerivad bupropioon ja tema põhimetaboliit
hüdroksübupropioon CYP2D6 metaboolset rada. Bupropiooni ja desipramiini samaaegne manustamine
tervetele vabatahtlikele, kes on teadaolevalt kiired metaboliseerijad CYP2D6 isoensüümi osas, viis
desipramiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni (C
) ja AUC 2-...5-kordse suurenemiseni. CYP2D6
max
inhibeerimist täheldati vähemalt 7 päeva pärast bupropiooni viimase annuse manustamist.
Samaaegset ravi kitsa terapeutilise vahemikuga ravimitega, mis metaboliseeruvad peamiselt CYP2D6
kaudu, tuleb alustada väiksemate annustega. Nendeks ravimiteks on teatud antidepressandid (nt
desipramiin, imipramiin), antipsühhootikumid (nt risperidoon, tioridasiin), beeta-blokaatorid (nt
metoprolool), selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid ja Ic klassi antiarütmikumid (nt
propafenoon, flekainiid). Kui ELONTRIL lisatakse sellist ravimit saava patsiendi raviskeemi, tuleb
kaaluda varem kasutatud ravimi annuse vähendamise vajadust. Neil juhtudel tuleb hoolega võrrelda
ELONTRIL-ravist oodatavat kasu ja sellega seotud võimalikke riske.
Kui ravimeid, mis vajavad toime avaldumiseks metaboolset aktivatsiooni CYP2D6 poolt (nt tamoksifeen),
manustatakse koos CYP2D6 inhibiitoritega (nagu bupropioon), võib nende ravimite efektiivsus väheneda
(vt lõik 4.4).
Kuigi tsitalopraam (selektiivne serotoniini tagasihaarde inhibiitor) ei metaboliseeru peamiselt CYP2D6
kaudu, suurenesid ühes uuringus bupropiooni toimel tsitalopraami C
ja AUC vastavalt 30% ja 40%.
max
Teiste ravimite toime bupropioonile
Bupropioon metaboliseerub põhiliseks aktiivseks metaboliidiks hüdroksübupropiooniks eeskätt
tsütokroom P450 CYP2B6 kaudu (vt lõik 5.2). Samaaegne manustamine ravimitega, mis võivad mõjutada
läbi isoensüümi CYP2B6 bupropiooni metabolismi (nt CYP2B6 substraadid: tsüklofosfamiid, ifosfamiid
ja CYP2B6 inhibiitorid: orfenadriin, tiklopidiin, klopidogreel), võib põhjustada bupropiooni
plasmakontsentratsiooni tõusu ning aktiivse metaboliidi hüdroksübupropiooni plasmakontsentratsiooni
langust. Koostoimete kliiniline mõju bupropiooni metabolismi inhibeerimisel läbi ensüüm CYP2B6 ja
sellest tulenevad muutused bupropiooni ja hüdroksübupropiooni suhtes on hetkel teadmata.
Kuna bupropioon metaboliseerub ulatuslikult, peab olema ettevaatlik bupropiooni manustamisel koos
metabolismi indutseerivate (nt karbamasepiin, fenütoiin, ritonaviir, efavirens) või inhibeerivate (nt
valproaat) ravimitega, kuna need võivad mõjutada bupropiooni kliinilist efektiivsust ja ohutust.
Terves reas tervete vabatahtlikega tehtud uuringutes vähendas ritonaviir (annuses 100 mg kaks korda
ööpäevas või 600 mg kaks korda ööpäevas) või ritonaviiri ja lopinaviiri kombinatsioon (vastavalt annuses
100 mg ja 400 mg) annusest sõltuvalt bupropiooni ja selle peamiste metaboliitide ekspositsiooni ligikaudu
20…80% võrra (vt lõik 5.2). Samuti vähendas 600 mg efavirensit üks kord ööpäevas kahe nädala jooksul
bupropiooni ekspositsiooni tervetel vabatahtlikel ligikaudu 55% võrra. Vähenenud ekspositsiooni
kliinilised tagajärjed on ebaselged, kuid sellega võib kaasneda depressiooni ravi madalam efektiivsus.
Patsientidel, kes saavad ükskõik millist nimetatud ravimit koos bupropiooniga võib osutuda vajalikuks
bupropiooni annuse suurendamine, kuid bupropiooni maksimaalset soovitatavat annust ei tohi seejuures
ületada.
Muud Ettevaatlik peab olema ELONTRIL’i manustamisel patsientidele, kes saavad samaaegselt levodopat või
amantadiini. Piiratud kliinilised andmed näitavad kõrvaltoimete (nt iiveldus, oksendamine ja
neuropsühhiaatrilised häired - vt lõik 4.8) suuremat esinemissagedust patsientidel, kes saavad bupropiooni
samaaegselt levodopa või amantadiiniga.
Kuigi kliinilised andmed ei näita farmakokineetilist koostoimet bupropiooni ja alkoholi vahel, on
bupropioonravi ajal alkoholi tarvitavatel patsientidel harvadel juhtudel kirjeldatud neuropsühhiaatrilisi
kõrvaltoimeid või vähenenud alkoholitaluvust. ELONTRIL-ravi ajal tuleb piirata või hoiduda alkoholi
tarvitamisest.
Bupropiooni ja bensodiasepiinide samaaegse manustamise farmakokineetilisi uuringuid ei ole läbi viidud.
In vitro metabolismi uuringute põhjal ei ole koostoimet oodata. Pärast bupropiooni ja diasepaami
koosmanustamist tervetele vabatahtlikele esines vähem sedatsiooni kui diasepaami eraldi manustamisel.
Bupropiooni kasutamist koos antidepressantide (välja arvatud desipramiin ja tsitalopraam),
bensodiasepiinide (välja arvatud diasepaam) või neuroleptikumidega ei ole süstemaatiliselt hinnatud. Ka
naistepunaürdi samaaegse kasutamise kohta on kliinilised kogemused vähesed.
ELONTRIL'i ja transdermaalse nikotiinasendusravi samaaegne kasutamine võib põhjustada vererõhu
tõusu.
4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Mõnede epidemioloogiliste uuringute andmetel on teatatud suuremast teatud kaasasündinud
kardiovaskulaarsete väärarengute riskist, konkreetselt vatsakeste vaheseina defektid ja vasaku vatsakese
väljavoolu defektid, kui ema kasutas bupropiooni raseduse esimesel trimestril. Need leiud ei lähe
erinevates uuringutes kokku. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele
(vt lõik 5.3). ELONTRIL’i ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui naise seisund vajab ravi
bupropiooniga ja muu ravi ei sobi.
Imetamine
Bupropioon ja tema metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Otsuse tegemisel selle kohta, kas loobuda
imetamisest või ravist ELONTRIL’iga, tuleb arvesse võtta imetamise kasu vastsündinule/imikule ja
ELONTRIL-ravi kasu emale.
Fertiilsus
Andmed bupropiooni toimest inimese fertiilsusele puuduvad. Rottidel läbi viidud reproduktsiooni
uuringud ei näidanud kahjulikku toimet viljakusele (vt lõik 5.3).
4.7. Toime reaktsioonikiirusele
Sarnaselt teiste kesknärvisüsteemi mõjutavate ravimitega võib bupropioon mõjutada tegevuste sooritamist,
mis nõuavad kiiret reaktsiooni või motoorseid ja kognitiivseid oskusi. Seetõttu peavad patsiendid olema
ettevaatlikud autojuhtimisel või masinatega töötamisel, kuni nad on kindlad, et ELONTRIL'il puudub
ebasoodne mõju nendele tegevustele.
4.8. Kõrvaltoimed
Järgnevalt on toodud ravimi kliinilisel kasutamisel kirjeldatud kõrvaltoimete loetelu esinemissageduse ja
organsüsteemi klasside järgi.
Kõrvaltoimete esinemissagedused on toodud järgmiselt: väga sage (≥1/10); sage (≥1/100, <1/10); aeg-ajalt
(≥1/1000, <1/100); harv (≥1/10000, <1/1000); väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata
olemasolevate andmete alusel).
Immuunsüsteemi
Sage
Ülitundlikkusreaktsioonid, nt urtikaaria
häired*
Väga harv
Raskemad ülitundlikkusreaktsioonid, sh angioödeem,
düspnoe/bronhospasm ja anafülaktiline šokk
Kirjeldatud on ka artralgiat, müalgiat ja palavikku, millega on
kaasnenud lööve ja teised hilist tüüpi ülitundlikkusele viitavad
sümptomid. Need sümptomid võivad meenutada seerumtõbe
Ainevahetus- ja
Sage
Anoreksia
toitumishäired
Aeg-ajalt
Kehakaalu langus
Väga harv
Vere glükoosisisalduse muutused
Psühhiaatrilised
Väga sage
Unetus (vt lõik 4.2)
häired
Sage
Agiteeritus, ärevus
Aeg-ajalt
Depressioon (vt lõik 4.4), segasus
Väga harv
Agressiivsus, vaenulikkus, ärrituvus, rahutus, hallutsinatsioonid,
ebatavalised unenäod (sh hirmuunenäod), depersonalisatsioon,
meelepetted, paranoidsed mõtted
Teadmata
Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine***, psühhoos
Närvisüsteemi
Väga sage
Peavalu
häired
Sage
Treemor, pearinglus, maitsetundlikkuse muutused
Aeg-ajalt
Keskendumisraskused
Harv
Krambid (vt allpool)**
Väga harv
Düstoonia, ataksia, parkinsonism, koordinatsioonihäired,
mäluhäired, paresteesia, minestus
Silma kahjustused
Sage
Nägemishäired
Kõrva ja labürindi
Sage
Tinnitus
kahjustused
Südame häired
Aeg-ajalt
Tahhükardia
Väga harv
Palpitatsioonid
Vaskulaarsed häired
Sage
Vererõhu tõus (mõnikord raske), nahaõhetus
Väga harv
Vasodilatsioon, posturaalne hüpotensioon
Seedetrakti häired
Väga sage
Suukuivus, seedetrakti häired, sh iiveldus ja oksendamine
Sage
Kõhuvalu, kõhukinnisus
Maksa ja sapiteede
Väga harv
Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, ikterus, hepatiit
häired
Naha ja nahaaluskoe Sage
Lööve, sügelus, higistamine
kahjustused*
Väga harv
Multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, psoriaasi
ägenemine
Lihas-skeleti ja
Väga harv
Tõmblused
sidekoe kahjustused
Neerude ja
Väga harv
Sagenenud urineerimine ja/või kusepeetus
kuseteede häired
Üldised häired ja
Sage
Palavik, valu rinnus, asteenia
manustamiskoha
reaktsioonid
* Ülitundlikkus võib avalduda nahareaktsioonidena. Vt „Immuunsüsteemi häired" ja "Naha ja
nahaaluskoe kahjustused".
** Krampide esinemissagedus on ligikaudu 0,1% (1/1000). Kõige sagedamini esineb generaliseerunud
toonilis-kloonilisi krampe, mis võivad teatud juhtudel põhjustada postiktaalset segasust või mäluhäireid
(vt lõik 4.4).
*** Bupropioonravi ajal või peatselt pärast ravi lõpetamist on teatatud suitsiidimõtete ja suitsidaalse
käitumise juhtudest (vt lõik 4.4).
4.9. Üleannustamine
Ägedat mürgistust on kirjeldatud maksimaalset terapeutilist annust 10-kordselt ületavate annuste
manustamisel. Lisaks kõrvaltoimete lõigus kirjeldatud toimetele on üleannustamise korral tekkinud ka
uimasus, teadvuskadu ja/või EKG muutused nagu erutusjuhtehäired (sh QRS-kompleksi laienemine),
südame rütmihäired ja tahhükardia. On registreeritud ka QTc aja pikenemist, aga valdavalt üldises seoses
QRS pikenemise ja südame löögisageduse tõusuga. Kuigi enamik patsiente on ägedast mürgistusest
täielikult paranenud, on teateid harvadest surmajuhtumitest, kui patsient on manustanud ravimi suure
üleannuse.
Ravi
Üleannustamise korral on soovitatav patsient hospitaliseerida. Jälgida tuleb EKG-d ja elulisi näitajaid.
Tagada tuleb vabad hingamisteed, küllaldane oksügenisatsioon ja ventilatsioon. Soovitatav on aktiveeritud
söe manustamine. Bupropioonil spetsiifilist antidooti ei ole. Järgnev ravi peab toimuma vastavalt
kliinilisele pildile.
5. Farmakoloogilised andmed
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: Antidepressandid,
ATC-kood: N06 AX12
Toimemehhanism
Bupropioon on katehhoolamiinide (noradrenaliini ja dopamiini) neuronaalse tagasihaarde selektiivne
inhibiitor, mis avaldab minimaalset toimet indoolamiinide (serotoniini) tagasihaardele ja ei pärsi kumbagi
monoaminooksüdaasi.
Bupropiooni täpne antidepressiivse toimemehhanism ei ole teada. Arvatakse, et seda toimet vahendavad
noradrenergilised ja/või dopamiinergilised mehhanismid.
Kliiniline efektiivsus
Bupropiooni antidepressiivset toimet uuriti kliinilistes uuringutes, milles osales kokku depressiooni
diagnoosiga 1155 ELONTRIL’i ja 1868 WELLBUTRIN SR’i patsienti. Seitse uuringut uurisid
ELONTRIL’i tõhusust: 3 viidi läbi Euroopa Liidus annustega kuni 300 mg/päev ja 4 viidi läbi USAs
paindliku annustamisega kuni 450 mg/päev. Lisaks, 9 depressiooniuuringut WELLBUTRIN SR’iga
loetakse toetavaks põhinedes ELONTRIL’i (kord päevas) ja WELLBUTRIN SR’i (kaks korda päevas)
tableti bioekvivalentsusele.
ELONTRIL näitas statistilist paremust võrreldes platseeboga mõõdetuna üldskoori paranemise kaudu
Montgomery-Asbergi depressiooni hindamise skaalal (Montgomery-Asberg Depression Rating Scale
(MADRS)) ühes kahest identsest uuringust, mis kasutasid annuseid vahemikus 150-300 mg. Ravivastuse
ja remissiooni tasemed olid ELONTRIL’il platseeboga võrreldes samuti statistiliselt oluliselt kõrgemad.
Kolmandas uuringus eakate patsientidega ei saavutatud peamisel parameetril - keskmine muutus
algväärtusest MADRS skaalal (Last Observation Carried Forward analüüsi tulemused) - statistilist
paremust võrreldes platseeboga, kuigi statistiliselt olulisi toimeid esines sekundaarses (Observed Case)
analüüsis.
Olulist efektiivsust esmase tulemusnäitaja osas oli näha kahes USA ELONTRIL (300-450 mg) uuringus
neljast. Kahest positiivsest uuringust üks oli platseebo-kontrollitud depressiooniga patsientide uuring ja
teine oli depressiooniga patsientide aktiivse kontrolliga uuring.
Haiguse taastekkimise ennetamise uuringus randomiseeriti patsiendid, kellel esines ravivastus peale 8
nädalast avatud ägedat ravi WELLBUTRIN SR’iga (300 mg/päev), kas WELLBUTRIN SR’ile või
platseebole järgnevaks 44 nädalaks. WELLBUTRIN SR demonstreeris statistiliselt olulist paremus
platseeboga võrreldes (P < 0,05) peamise eesmärgi osas. Toime säilimise protsent 44-nädalase
topeltpimeda jälgimisperioodi jooksul oli WELLBUTRIN SR‘il ja platseebol vastavalt 64% ja 48%.
Kliiniline ohutus
Prospektiivsel vaatlusel täheldatud südame kaasasündinud väärarengute osakaal bupropiooni sünnieelse
kokkupuutega raseduse esimesel trimestril, oli rahvusvahelise rasedusregistri andmetel 9/675 (1,3%).
Retrospektiivses uuringus ei täheldatud kaasasündinud väärarengute või südame-veresoonkonna
väärarengute suuremat esinemissagedust ligikaudu 1000 uuritud lapsel, kelle emad kasutasid raseduse
esimesel trimestril bupropiooni, võrreldes teiste antidepressantidega.
Kasutades „Rahvuslikku sünnidefektide vältimise uuringu“ (National Birth Defects Prevention Study)
retrospektiivse analüüsi andmeid täheldati statistiliselt olulist seost imikutel südame vasaku vatsakese
väljavoolutrakti defektide esinemise ja ema poolt teatatud, raseduse varases staadiumis bupropiooni
kasutamise vahel. Mingeid seoseid ei täheldatud ema poolt kasutatud bupropiooni ja muud tüüpi
südamedefektide või kõikide kombineeritud südamedefektide kategooriate vahel.
Slone Epidemioloogiakeskuse sünnidefektide uuringu (Slone Epidemiology Center Birth Defects Study)
andmete edasisel analüüsil ei leitud südame vasaku vatsakese väljavoolu defektide statistiliselt olulist
suurenemist, kui ema oli bupropiooni kasutanud. Kuid statistiliselt olulist seost täheldati vatsakeste
vaheseina defektide esinemises, kui raseduse esimesel trimestril oli kasutatud ainult bupropiooni.
Võrreldes platseeboga ei täheldatud uuringus tervete vabatahtlikega bupropiooni toimeainet
modifitseeritult vabastavate tablettide (450 mg ööpäevas) kliiniliselt olulist toimet QTcF intervallile pärast
14 päevast ravi tasakaalukontsentratsiooni tingimustes.
5.2. Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Toimeainet modifitseeritult vabastavate 300 mg bupropiooni tablettide suukaudsel manustamisel tervetele
vabatahtlikele saabus bupropiooni maksimaalne plasmakontsentratsioon (ligikaudu 160 ng/ml) 5 tunni
möödudes. Stabiilse plasmakontsentratsiooni korral on hüdroksübupropiooni C
ja AUC väärtused
max
ligikaudu 3 ja 14 korda suuremad võrreldes bupropiooniga. Treohüdrobupropiooni C
on stabiilse
max
plasmakontsentratsiooni korral sarnane bupropioonile ning AUC ligikaudu 5 korda suurem, samas kui
erütrohüdrobupropiooni plasmakontsentratsioonid on võrreldavad bupropiooniga. Hüdroksübupropiooni
maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 7 tunni jooksul ning treohüdrobupropiooni ja
erütrohüdrobupropiooni maksimaalne plasmakontsentratsioon 8 tunni jooksul.
Bupropiooni ja tema aktiivsete metaboliitide hüdroksübupropiooni ja treohüdrobupropiooni AUC ja C
max
väärtused suurenevad 50...200 mg annuste manustamisel annusest sõltuvalt. Kroonilise annustamise korral
suurenevad väärtused proportsionaalselt vahemikus 300...450 mg päevas.
Bupropiooni biosaadavus ei ole teada; uriiniga eritumise andmed aga viitavad, et vähemalt 87%
bupropiooni annusest imendub.
Toit ei mõjuta oluliselt toimeainet modifitseeritult vabastavate tablettide bupropiooni imendumist.
Jaotumine
Bupropioon jaotub organismis ulatuslikult; jaotusruumala on ligikaudu 2000 l.
Bupropioon, hüdroksübupropioon ja treohüdrobupropioon seonduvad plasmavalkudega mõõdukalt,
vastavalt 84%, 77% ja 42% ulatuses. Metaboliidi treohüdrobupropiooni seonduvus plasmavalkudega on
bupropiooniga võrreldes poole väiksem.
Bupropioon ja tema aktiivsed metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Loomkatsed näitavad, et
bupropioon ja tema aktiivsed metaboliidid läbivad hematoentsefaalbarjääri ja platsentat.
Positronemissioonitomograafia uuringud tervetel vabatahtlikel näitavad, et bupropioon seondub
kesknärvisüsteemis striaatumi dopamiini transporteritega (annuse 150 mg kaks korda päevas korral
ligikaudu 25%).
Biotransformatsioon
Bupropioon metaboliseerub inimorganismis ulatuslikult. Plasmas on kindlaks tehtud kolm
farmakoloogiliselt aktiivset metaboliiti: hüdroksübupropioon ning aminoalkohol-isomeerid
treohüdrobupropioon ja erütrohüdrobupropioon. Nendel metaboliitidel võib olla kliiniline tähtsus, kuna
nende plasmakontsentratsioonid on sama suured või suuremad kui bupropiooni kontsentratsioon.
Aktiivsed metaboliidid metaboliseeruvad edasi inaktiivseteks metaboliitideks (millest mõningaid ei ole
täielikult iseloomustatud, kuid tegemist võib olla konjugaatidega) ja erituvad organismist uriiniga.
In vitro uuringud näitavad, et bupropioon metaboliseerub põhiliseks aktiivseks metaboliidiks
hüdroksübupropiooniks valdavalt CYP2B6 kaudu, samal ajal kui CYP1A2, 2A6, 2C9, 3A4 ja 2E1
isoensüümidel on vähemtähtis roll. Treohüdrobupropioon moodustub karbonüülreduktsiooni käigus, kuid
tsütokroom P450 isoensüümid ei osale (vt lõik 4.5).
Tsütokroom P450 inhibeerimist treohüdrobupropiooni ja erütrohüdrobupropiooni poolt ei ole uuritud.
Bupropioon ja hüdroksübupropioon on mõlemad CYP2D6 isoensüümi inhibiitorid; nende K väärtused on
i
vastavalt 21 ja 13,3 µM (vt lõik 4.5).
Katseloomadel on näidatud, et bupropioon indutseerib subkroonilise manustamise korral iseenda
metabolismi. Inimestel (tervetel vabatahtlikel ja 10…45 päeva jooksul soovitatud annustes
bupropioonvesinikkloriidi saavatel patsientidel) ei ole bupropiooni ega hüdroksübupropiooni ensüüme
indutseerivat toimet täheldatud.
Eritumine
200 mg 14C-bupropiooni suukaudsel manustamisel inimestele leiti 87% radioaktiivselt märgistatud
annusest uriinist ja 10% roojast. Muutumatul kujul eritunud bupropiooni kogus oli vaid 0,5%, mis on
kooskõlas bupropiooni ulatusliku metabolismiga. Alla 10% 14C-märgistatud annusest eritus uriiniga
aktiivsete metaboliitidena.
Bupropioonvesinikkloriidi suukaudse manustamise järgselt on keskmine kliirens ligikaudu 200 l/h ning
bupropiooni keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 20 tundi.
Hüdroksübupropiooni eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 20 tundi. Treohüdrobupropiooni ja
erütrohüdrobupropiooni eliminatsiooni poolväärtusajad on pikemad (vastavalt 37 ja 33 tundi) ning
püsikontsentratsiooni faasi AUC väärtused on vastavalt 8 ja 1,6 korda suuremad kui bupropioonil. Nii
bupropiooni kui tema metaboliitide püsikontsentratsioon saabub 8 päevaga.
Toimeainet modifitseeritult vabastava tableti lahustumatu kest ei pruugi seedetrakti läbides muunduda ja
eritub seetõttu roojaga.
Patsientide erigrupid:
Neerukahjustusega patsiendid
Neerufunktsiooni häirega patsientidel võib bupropiooni ja selle peamiste aktiivsete metaboliitide
eliminatsioon väheneda. Lõppstaadiumis neerupuudulikkusega patsientidelt või mõõduka kuni raske
neerufunktsiooni kahjustusega patsientidelt saadud piiratud andmed näitavad, et bupropiooni ja/või selle
metaboliitide ekspositsioon on suurenenud (vt lõik 4.4).
Maksakahjustusega patsiendid
Bupropiooni ja tema aktiivsete metaboliitide farmakokineetilised näitajad ei erinenud statistiliselt olulisel
määral kerge ja mõõduka maksatsirroosiga patsientidel ning tervetel vabatahtlikel. Samas ilmnesid
suuremad farmakokineetilised erinevused patsientide vahel (vt lõik 4.4). Raske maksatsirroosiga
patsientidel olid bupropiooni C
ja AUC oluliselt suuremad (C
erinevus keskmiselt 70% ja AUC
max
max
erinevus 3-kordne) ja varieeruvamad kui tervetel vabatahtlikel. Samuti oli pikem keskmine poolväärtusaeg
(ligikaudu 40%). Hüdroksübupropiooni keskmine C
oli väiksem (ligikaudu 70%), keskmine AUC
max
suurem (ligikaudu 30%), keskmine T
saabus hiljem (ligikaudu 20 tundi) ja keskmised poolväärtusajad
max
olid pikemad (ligikaudu 4 korda) kui tervetel vabatahtlikel. Treohüdrobupropiooni ja
erütrohüdrobupropiooni keskmine C
oli väiksem (ligikaudu 30%), keskmine AUC suurem (ligikaudu
max
50%), keskmine T
saabus hiljem (ligikaudu 20 tundi) ja keskmine poolväärtusaeg oli pikem (ligikaudu
max
2 korda) kui tervetel vabatahtlikel (vt lõik 4.3).
Eakad patsiendid
Eakatel patsientidel läbiviidud farmakokineetilised uuringud on andnud erinevaid tulemusi. Ühekordsel
manustamisel põhinevas uuringus leiti, et bupropiooni ja tema metaboliitide farmakokineetika eakatel ei
erine noorte täiskasvanute omast. Teises farmakokineetika uuringus, kus uuriti nii ühekordset kui korduvat
manustamist, leiti, et eakatel patsientidel võib suurema tõenäosusega esineda bupropiooni ja tema
metaboliitide kumuleerumist organismis. Kliinilise kasutamise käigus ei ole ravimi talutavuse osas eakate
patsientide ja noorte täiskasvanute vahel erinevusi ilmnenud. Siiski ei saa välistada eakate patsientide
mõnevõrra suuremat tundlikkust ravimi suhtes (vt lõik 4.4).
Bupropiooni vabanemine preparaadist in vitro alkoholi toimel
In vitro uuringud näitasid, et alkoholi suure kontsentratsiooni (kuni 40%) juures vabaneb bupropioon
toimeainet modifitseeritult vabastavast preparaadist kiiremini (2 tunni pärast on lahustunud kuni 20%) (vt
lõik 4.5).
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
Reproduktsioonitoksilisuse uuringus rottidega, kus kasutati inimesele maksimaalselt soovitatud annustega
võrdseid annuseid (lähtudes süsteemse ekspositsiooni andmetest), ei täheldatud kahjulikke toimeid
fertiilsusele, tiinusele ega loote arengule. Reproduktsioonitoksilisuse uuringus küülikutega, kus kasutati
inimesele maksimaalseid soovitatud annuseid 7 korda ületavaid annuseid, lähtudes annustamisest mg/m2
kohta (süsteemse ekspositsiooni kohta andmed puuduvad), täheldati vaid kergelt suurenenud
skeletimuutuste (lisa-roide tavaliste anatoomiliste muutuste suurem esinemus ning varbalülide hilistunud
luustumine) esinemissagedust. Lisaks täheldati emasloomale toksilistes annustes küülikutel loote kaalu
vähenemist.
Loomkatsetes on bupropiooni inimestele soovitatud terapeutilistest annustest mitmeid kordi suuremate
annuste manustamine põhjustanud muuhulgas järgmisi annusest sõltuvaid sümptomeid: ataksia ja krambid
rottidel, üldine nõrkus, värisemine ja oksendamine koertel ning suurenenud suremus mõlemal loomaliigil.
Ensüümide induktsiooni tõttu loomadel (kuid mitte inimestel) olid süsteemsed ekspositsioonid loomadel
sarnased süsteemsete ekspositsioonidega maksimaalse soovitatava annusega ravitud inimestel.
Katseloomade maksas esines küll muutusi, kuid need peegeldavad maksaensüümide indutseerija toimet.
Soovitatud annuste kasutamisel inimestel ei indutseeri bupropioon iseenda metabolismi. See näitab, et
laboriloomadel täheldatud maksamuutustel on vaid vähene tähtsus bupropiooniga seotud riskide
hindamisel.
Genotoksilisuse andmed näitavad, et bupropioon on nõrk bakteriaalne mutageen, kuid mitte imetajatele
ning ei ole seetõttu inimesele genotoksiline. Hiirte ja rottidega läbiviidud uuringud kinnitavad
kartsinogeense toime puudumist nendel loomaliikidel.
6. Farmatseutilised andmed
6.1. Abiainete loetelu
Tableti sisu:
Polüvinüülalkohol
Glütserüüldibehenaat
Tableti kate:
Esimene kate:
Etüültselluloos
Povidoon K-90
Makrogool 1450
Teine kate:
Makrogool 1450
Metakrüülhappe etüülakrülaat kopolümeeri dispersioon (Eudragit L30 D-55)
Ränidioksiid
Trietüültsitraat
Trükitint:
Must trükitint (Opacode S-1-17823)
Opacode S-1-17823: ~45% šellaki lahus (20% esterfitseeritud), must raudoksiid (E172),
ammooniumhüdroksiid 28%.
6.2. Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3. Kõlblikkusaeg
18 kuud.
6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.
6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Valged läbipaistmatud suure tihedusega polüetüleenist (HDPE) purgid, mis sisaldavad sütt/silikageeli
sisaldavat kuivatusaine kotikest ja on suletud tihendmembraani sisaldava lastekindla korgiga.
Pakendi suurused: 7, 30 ja 90 (3 x 30) tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Erinõuded hävitamiseks puuduvad.
7. Müügiloa hoidja
Glaxo Group Limited
980 Great West Road
Brentford
Middlesex TW8 9GS
Ühendkuningriik
8. Müügiloa number
ELONTRIL, 150 mg: 534007
ELONTRIL, 300 mg: 533907
9. Esmase müügiloa väljastamise/müügiloa uuendamise kuupäev
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 12.02.2007
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 19.10.2011
10. Teksti läbivaatamise kuupäev
Ravimiametis kinnitatud septembris 2013