DOXYCYCLIN STADA

Doksütsükliinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid täiskasvanutel ja
üle 8-aastastel lastel:
kroonilise bronhiidi ägenemine, kuseteede infektsioon, riketsioos, mükoplasmoos,
klamüdioos, puukborrelioos, erlihhioos, koolera, taastuv tüüfus, süüfilis, kampülobakterioos,
tulareemia, siberi katk, katk, akne, rosacea.

Kliiniliselt oluline toimespekter. Actinomyces, Bacillus anthracis, Bartonella, Borrelia,
Brucella, Campylobacter, Chlamydia, Erlichia, Haemophilus, Leptospira, Moraxella,
Mycoplasma, Propionibacterium acnes, Rickettsia, Staphylococcus (esineb resistentseid
tüvesid), Streptococcus (esineb resistentseid tüvesid), Treponema, Ureaplasma, Vibrio,
Yersinia pestis.
Uriinis saavutatavate kontsentratsioonide korral: Escherichia coli, Klebsiella.

Märkus. Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke
ravijuhiseid.
Infektsioone, mille bakterioloogiline test näitab tekitajaks stafülokoki, streptokoki või
pneumokoki, ei tohi ravida doksütsükliiniga, sest need mikroorganismid kalduvad olema
inadekvaatselt tundlikud või resistentsed selle suhtes.

Kui ei ole teisiti määratud, kehtivad järgmised annused:
Noorukid, kes kaaluvad rohkem kui 50 kg ning täiskasvanud kaaluga vähem kui 70 kg peavad
võtma kaks tabletti (200 mg doksütsükliini) esimesel ravipäeval ning järgnevatel päevadel
ühe tableti (100 mg doksütsükliini).

Raske infektsiooniga ja rohkem kui 70 kg kaaluvatel patsientidel on annuseks kaks tabletti
(200 mg doksütsükliini) ööpäevas terve ravikuuri vältel.


Alates kaheksandast eluaastast (kui kehakaal on üle 50 kg) on annus 4 mg/kg esimesel
ravipäeval ja 2 mg/kg järgnevatel päevadel.
Antud ravimvorm ei sobi toimeaine suure sisalduse tõttu lastele kehakaaluga vähem kui
50 kg.

Spetsiaalsed annustamissoovitused

Süüfilis (primaarne ja sekundaarne vorm penitsilliinallergiaga patsientidel):
- 300 mg (kolm tabletti) doksütsükliini ööpäevas (võib võtta ööpäevase
üksikannusena) 15 päeva jooksul.

Nahahaigused, sealhulgas rasked infitseerunud Acne vulgaris’e ja Rosacea vormid:
- 100 mg (üks tablett) doksütsükliini ööpäevas vähemalt 12 nädalat.

Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi (I staadium):
- 200 mg (kaks tabletti) doksütsükliini ööpäevas vähemalt 3 nädala jooksul.


Manustamisviis ja ravi pikkus
Doxycyclin STADA-t peab võtma regulaarselt hommikuti hommikusöögi ajal või muu
söögikorra ajal koos suure hulga vedelikuga (v.a piim). Ravimi võtmine söögi ajal vähendab
seedetrakti ärritusnähtude tekkimise sagedust.

Samuti võib tabletid lahustada (näiteks neelamisraskuste korral) klaasitäies vees.

Ravi pikkus tavaliste bakteriaalsete infektsioonide korral sõltub haiguse kulust. Enamasti on
piisav ravi pikkus 5…21 päeva.

Juhul kui doksütsükliiniga ravitakse mikrobioloogiliselt kinnitatud tundlikkusega ß-
hemolüütilise streptokoki poolt põhjustatud infektsiooni, peab ravi pikkus olema vähemalt 10
päeva, et vältida hiliste komplikatsioonide teket (reumaatiline palavik või glomerulonefriit).

- Ülitundlikkus toimeaine, tetratsükliini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete
suhtes.
- Raske maksafunktsiooni häire.
- Rasedus ja imetamine
- Alla 8-aastased lapsed

Mikrobioloogiliselt kinnitatud stafülokokk-, streptokokk- või pneumokokkinfektsioone ei tohi
kõrge resistentsuse tõttu doksütsükliiniga ravida.

Doksütsükliini ei tohi määrata noorematele kui kaheksa-aastastele lastele, kuna
kaltsiumortofosfaadi komplekside ladestumine enne dentifikatsiooni lõppu võib põhjustada
hammaste püsivat värvimuutust ja emailidefekte, suurendades vastuvõtlikkust kaariesele;
samuti võib ladestuste tõttu hilineda luude kasv kasvuplaatidel.

Päikesevalguse toimel võivad tekkida fotosensibilisatsioon tõttu fototoksilised reaktsioonid
päikesele avatud kehapiirkondades (tugeva päikesepõletuse sümptomitega, nagu nt punetus,
turse, villide teke, värvi muutus), väga harva on haaratud ka küüned (küünte eraldumine,

värvuse muutus). Seega ei ole soovitatav doksütsükliinravi ajal päevitada ega käia
solaariumis.

Pikemaajalise ravi korral (st rohkem kui 21 päeva) peab regulaarselt kontrollima vere-,
maksa- ja neerunäitajaid.

Mittetundlike mikroorganismide võimaliku ülekasvu tagajärjel võivad tekkida
superinfektsioonid (kandidoos) - sellisel juhul peab rakendama sobivat ravi.

Raske ja püsiva kõhulahtisuse põhjusena tuleb arvestada ka antibiootikumist tingitud
pseudomembranoosse koliidi võimalusega, mis võib olla eluohtlik. Sellisel juhul tuleb
ravikuur viivitamatult katkestada ja rakendada vastavat ravi (nt vankomütsiiniga). Peristaltikat
pärssivad ravimid on vastunäidustatud.

Doksütsükliini imendumist seedetraktist võivad vähendada mõned kahe- ja kolmevalentsed
katioonid nagu alumiinium, kaltsium (piim, piimatooted, kaltsiumi sisaldavad
puuviljamahlad) ja magneesium antatsiidides, samuti rauapreparaadid, aktiivsüsi ja
kolestüramiin. Seetõttu tuleb vastavaid aineid sisaldavaid ravimeid või toiduaineid tarvitada
kaks-kolm tundi enne või pärast doksütsükliini manustamist.

Antibiootikum rifampitsiin, maksaensüüme indutseerivad barbituraadid ja teised
krambivastased ained nagu karbamasepiin, difenüülhüdantoiin ja primidoon ning krooniline
alkoholi kuritarvitamine võivad kiirendada doksütsükliini metabolismi maksaensüümide
induktsiooni kaudu. Tulenevalt sellest ei saavutata doksütsükliini terapeutilist
kontsentratsiooni tavaliste annustega.

Doksütsükliin mõjutab järgnevate ravimite efektiivsust:
Doksütsükliin võib suurendada sulfonüüluurea (suukaudsete diabeediravimite) ja dikumarooli
tüüpi antikoagulantide toimet. Nende ravimite samaaegsel kasutamisel tuleb jälgida
patsientide veresuhkru taset ja/või vere hüübimisnäitajaid ning ravimite annuseid vastavalt
vähendada.

Samaaegsel manustamisel võib doksütsükliin suurendada immunosupressant tsüklosporiin A
toksilist toimet.

Muud koostoimed
Potentsiaalselt nefrotoksilise metoksüfluraananesteesia kombineerimisel doksütsükliinraviga
võib tekkida neerupuudulikkus.

Doksütsükliini ei tohi kasutada vahetult enne, samal ajal või pärast akne ravi isotretinoiiniga,
kuna mõlemad ravimid võivad harvadel juhtudel põhjustada pöörduvat koljusisese rõhu tõusu
(pseudotumor cerebri).

Doksütsükliini ja beetalaktaamantibiootikumide samaaegset manustamist tuleb vältida, kuna
see võib viia antibakteriaalse aktiivsuse vähenemisele.

Teofülliini ja tetratsükliinide samaaegne kasutamine võib tõsta seedetrakti kõrvaltoimete
esinemissagedust.

Doksütsükliini
Ravim
Toimeefekt
Põhjus
Alumiinum
Doksütsükliini efektiivsuse
Imendumise vähenemine

Kaltsium (k.a. piim)
vähenemine
komplekside tekkimise
Magneesium (nt. antatsiidides)
tõttu
Raud

Kolestüramiin

Aktiivsüsi
Rifampitsiin
Doksütsükliini efektiivsuse
Metabolismi kiirenemine
Barbituraadid
vähenemine
ensüümide induktsiooni
Karbamasepiin
tõttu
Difenüülhüdantoiin
Krooniline alkoholi
kuritarvitamine
Kumariini derivaadid
Verehüübivuse vähenemine või
Sulfonüüluurea
veresuhkru taseme alanemine
Tsüklosporiin A
Tsüklosporiin A toksilise toime
tugevnemine
Metoksüfluraan
Võib põhjustada

neerupuudulikkust
Isotretinoiin
Suureneb risk pseudotumor

cerebri tekkeks
Penitsilliinid, tsefalosporiinid (ja Penitsilliini/tsefalosporiini

teised β-laktaamantibiootikumid) toime vähenemine
Teofülliin
Seedetrakti kõrvaltoimete

esinemine
Suukaudsed kontratseptiivid
Väheneb suukaudsete

kontratseptiivide toime
Glükoos ja valk uriinis
Häiritud kvalitatiivne ja

Urobilinogeeni jäljed
kvantitatiivne määramine
Katehhoolamiinid

Tähelepanu:
Harvadel juhtudel võib hormonaalsete kontratseptiivide rasestumisvastane toime
doksütsükliinravi ajal väheneda. Seetõttu on soovitatav lisaks kasutada mittehormonaalseid
rasestumisvastaseid vahendeid.

Häired laboratoorsete analüüside tulemustes
Tetratsükliinide kasutamine võib põhjustada valesid tulemusi glükoosi, valgu, urobilinogeeni
või katehhoolamiinide sedastamisel uriinist.

Doksütsükliin on raseduse ja imetamise ajal vastunäidustatud.
Rasedatel tõuseb tetratsükliinide kasutamisel maksakahjustuse tekkerisk.
Doksütsükliin läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima. Kontsentratsioon rinnapiimas on
30…40% ema plasmas olevast doksütsükliini sisaldusest.

Doksütsükliini ei tohi raseduse ja imetamise ajal nagu ka imikutele ja alla 8-aastastele lastele
määrata, kuna ortofosfaadi komplekside ladestumine võib põhjustada hammaste värvuse
muutust, hambaemailidefekte ja luude kasvu hilinemist lootel alates neljandast raseduskuust
ning lastel kuni kaheksanda eluaastani.

On teatatud üksikutest mööduvatest lühinägevuse (müoopia) juhtudest tetratsükliinravi ajal.
Lühinägelikkus võib halvendada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Seedetrakti häired
Sageli (> 1%...< 10%) võib ravi ajal doksütsükliiniga täheldada seedetrakti sümptomeid nagu
kõrvetised, ebamugavustunne maopiirkonnas, oksendamine, kõhupuhitus, steatorröa ja
vähene kõhulahtisus. Nende kõrvaltoimete teket on teatud määral võimalik vähendada,
manustades doksütsükliini söögikordade ajal või nende järgselt; ravimi imendumist
seedetraktist see oluliselt ei mõjuta.

Aeg-ajalt (≥ 0,1%...< 1%) on täheldatud suu ja/või neelu limaskesta põletikku, hääle
kähedust, valu või raskusi neelamisel ja harva on esinenud karune keel.

Väga harva (< 0,01%) on patsientidel doksütsükliinravi ajal arenenud pseudomembranoosne
koliit (vt. ka Vastumeetmed kõrvaltoimetele).

Närvisüsteemi häired
Harva (≥ 0,1%...< 0,1%) on esinenud koljusisese rõhu tõusu (pseudotumor cerebri), mis on
taaspöörduv ravi lõpetamisel ning väljendub peavalu, iivelduse, oksendamise ning mõnedel
patsientidel papilliödeemist tingitud nägemishäiretena.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Aeg-ajalt (≥ 0,1%...< 1%) esineb allergilisi reaktsioone doksütsükliinile.
Fotosensibilisatsiooni tulemusena võib kokkupuude päikesevalgusega tekitada fototoksilisi
reaktsioone päikesele avatud kehapiirkondades (põhjustades tugevale päikesepõletusele
iseloomulikke sümptomeid nagu punetus, turse, villid, värvimuutus), harva (≥ 0,01%...<
0,1%) on haaratud ka küüned (küünte lõdvenemine, eraldumine ja/või värvimuutus).
Eelmainitu tõttu tuleks doksütsükliinravi ajal vältida päevitamist või solaariumis käimist.

Vere- ja lümfisüsteemi häired
Harva (≥ 0,01%...< 0,1%) on esinenud järgnevaid pöörduvaid hematoloogilisi muutusi:
leukopeenia, leukotsütoos, trombotsütopeenia, aneemia, lümfopeenia, lümfadenopaatia,
atüüpilised lümfotsüüdid, granulotsüütide toksiline granulatsioon.

Maksa- ja sapiteede häired
Üleannustamisel suureneb risk maksakahjustuse või pankreatiidi tekkeks. Raseduseaegne
tetratsükliinide tarvitamine tõstab maksakahjustuse tekke ohtu.

Neeru- ja kuseteede häired
Tetratsükliinid võivad esile kutsuda nefrotoksilist kahjustust või süvendada juba olemasolevat
neerufunktsiooni häiret (väljendub seerumi kreatiniini ja vere uureasisalduse tõusuna).
Harvadel (≥ 0,01%...< 0,1%) juhtudel on seoses doksütsükliini tarvitamisega kirjeldatud
neerukahjustuse, nt. interstitsiaalne nefriit, äge neerupuudulikkus ja anuuria, teket.

Ülitundlikkusreaktsioonid
Aeg-ajalt (≥ 0,1%...< 1%) on doksütsükliinravi ajal kirjedatud allergilisi reaktsioone. Nendeks
reaktsioonideks võivad olla generaliseerunud lööve, erüteem, urtikaaria, nahasügelus,
multiformne erüteem, pöörduv lokaalne naha, limaskestade või liigeste turse
(angioneurootiline ödeem), astma, anafülaktiline šokk, fikseerunud ravimist tingitud lööve
genitaalidel ja muudel kehaosadel ning seerumtõvele sarnane reaktsioon palaviku, pea- ja
liigesvaluga.

Harva (≥ 0,01%...< 0,1%) võib esineda äge ülitundlikkusreaktsioon, mis avaldub näo- ja
keeleturse, kõritursest tingitud hingamisteede stenoosi, tahhükardia, düspnoe, järsu vererõhu

langusena kuni eluohtliku šokini ning südame seiskumisena. Selliste potentsiaalselt eluohtlike
sümptomite ilmnemisel tuleb patsiendile koheselt osutada esmaabi (vt. ka Vastumeetmed
kõrvaltoimetele).

Harvadel (≥ 0,01%...< 0,1%) juhtudel on kirjeldatud doksütsükliinraviga ajalises seoses
olevate tõsiste nahareaktsioonide teket koos eluohtlike süsteemsete nähtudega (eksfoliatiivne
dermatiit, Lyell’i sündroom).

Tetratsükliinide grupis esineb täielik ristuv allergia.

Muud kõrvaltoimed
Ravi ajal doksütsükliiniga võib ilmneda Candida kolonisatsioon nahal ja limaskestadel (eriti
genitaaltraktis ja suu ning soole limaskestal) koos põletikunähtudega suu ja/või neelu
limaskestadel (glossiit, stomatiit), ägeda vulvovaginiidi ja sügelemisega anaalpiirkonnas.

Aeg-ajalt (≥ 0,1%...< 1%) on alla kaheksa-aastaste laste ravimisel ilmnenud pöördumatut
hammaste värvimuutust ja emailidefekte ning luude kasvu pöörduvat pidurdumist.

Aeg-ajalt (≥ 0,1%...< 1%) on kirjeldatud vere hüübimissüsteemi häireid ja hematuuriat.

Harva (≥ 0,01%...< 0,1%) on kirjeldatud doksütsükliinraviga ajalises seoses olevaid
paresteesia, tahhükardia, müalgia, artralgia, rahutuse ja ärevusseisundite juhtumeid.

Väga harva (< 0,01%) on pärast doksütsükliini manustamist võimalik krambihoo teke.

Pärast doksütsükliini suukaudset manustamist on teatatud ühest epileptilise hoo tekkimisest
ning pärast veenisisest manustamist on epileptilise hoo teket kirjeldatud mitmel korral.

Harvadel (≥ 0,01%...< 0,1%) juhtudel on kirjeldatud lõhna- ja maitsetaju häirumist või kadu,
mis on olnud pöörduvad vaid mõnel juhul ning ka siis mittetäielikult.

Erimärkused:
Ravimi pikaajaline kasutamine (rohkem kui 21 päeva) eeldab regulaarset vereanalüüside
tegemist ning maksa- ja neerufunktsiooninäitajate kontrollimist.

Vastumeetmed kõrvaltoimetele
Pseudomembranoosne koliit
Sõltuvalt seisundist, mida doksütsükliiniga ravitakse, peab raviarst kaaluma doksütsükliinravi
lõpetamist ning vajadusel viivitamata määrama sobiva ravi (spetsiaalsete kliiniliselt tõestatud
efektiivsusega antibiootikumide/kemoterapeutikumide manustamine). Peristaltikat pidurdavad
preparaadid on vastunäidustatud.

Rasked, ägedad ülitundlikkusreaktsioonid (nt. anafülaksia)
Ravi doksütsükliiniga tuleb koheselt katkestada ning rakendada sobivaid esmaabivõtteid (nt
antihistamiinikumid, kortikosteroidid, sümpatomimeetikumid ning vajaduse korral kunstlik
ventilatsioon).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa
väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel
palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Mürgistuse tunnused
Suukaudse doksütsükliini mitmekordse annuse ühekordne võtmine ei oma ägedat toksilist
toimet. Ägedat doksütsükliini mürgistust ei ole siiani kirjeldatud. Siiski võib üleannustamist
seostada maksa- ja neeruparenhüümi kahjustuste ning pankreatiidiga.

Üleannustamise ravi
Suukaudse doksütsükliini üleannustamise korral tuleb veel imendumata ravim siduda
imendumatuteks kelaatkompleksideks, manustades antatsiide või magneesiumi või
kaltsiumisooli. Doksütsükliinravi tuleb viivitamatult katkestada ning vajadusel rakendada
sümptomaatilist ravi. Kuna doksütsükliin ei ole piisavalt dialüüsitav, on hemodialüüs või
peritoneaaldialüüs ebaefektiivsed.

Farmakoterapeutiline rühm: Tetratsükliinid, ATC-kood: J01AA02

Toimemehhanism
Doksütsükliini toimemehhanism põhineb valgusünteesi inhibeerimisel, blokeerides
pöörduvalt aminoatsüül-t-RNA seondumiskoha ribosoomi 30S alaühikul, peatades sel viisil
peptiidahela pikenemise. Tulemuseks on peamiselt bakteriostaatiline efekt.

Farmakokineetiline/farmakodünaamiline seos
Efektiivsus sõltub peamiselt kontsentratsioonikõveraaluse pindala (AUC) suurusest ning
konkreetse patogeeni MIK-st (minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon).

Kliiniliselt omab suurimat tähtsust tetratsükliinide toime rakusisestesse mikroobidesse
(mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad).

Resistentsuse mehhanismid
Resistentsus doksütsükliinile võib põhineda järgnevatel mehhanismidel:
- Resistentsus on peamiselt tingitud tetratsükliine aktiivselt rakust välja
transportivate pumpade olemasolust.
- Teise mehhanismina on kirjeldatud ribosomaalseid kaitsevalke, mis takistavad
doksütsükliinil ribosoomile kinnituda.
- Doksütsükliini ensümaatiline inaktivatsioon on tunduvalt harvem esinev
mehhanism.
Doksütsükliini ja teiste tetratsükliinide vahel esineb ulatuslik ristuv allergia.
Tetratsükliinile mõõdukalt resistentsed tüved võivad olla tundlikud doksütsükliinile.

Imendumine
Suukaudsel manustamisel imendub doksütsükliin peaaegu täielikult (>90% annusest)
peensoole ülemisest osast. Relevantsed plasmakontsentratsioonid saavutatakse 30 minuti
pärast ning maksimaalne kontsentratsioon 1…2 tunniga. Maksimaalsed
plasmakontsentratsioonid pärast 200 mg ühekordse annuse manustamist olid vahemikus
3…5,3 mg/l. Tavalise raviskeemi puhul manustatakse esimesel ravipäeval 200 mg annus ja
järgnevatel päevadel üksikannustena 100 mg ööpäevas (24-tunniste intervallidega). Selline
annustamisskeem tagab kiiresti tasakaalukontsentratsioonid. Raviskeem annustega
200 mg/100 mg saavutab tasakaalukontsentratsioonid, mis on sarnased 200 mg ühekordse

annustamisega. Samasugused kontsentratsioonid saadakse ka 200 mg annuse ühekordsel
veenisisesel manustamisel.

Jaotumine
Poolväärtusaeg tervetel inimestel on umbes 16±6 tundi ning see võib veidi pikeneda
halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel ning tunduvalt maksahaigusega patsientidel.
Plasmavalkudega seondub umbes 80...90% doksütsükliinist.

Doksütsükliin jaotub kiiresti terves organismis; tungimine kesknärvisüsteemi (ka läbi
põletikulise ajukelme) on suhteliselt vähene. Ravimi kontsentratsioon sapis on kõrge ja
sisenemine koesse eriti hea maksas, neerudes, kopsudes, põrnas, luudes ja genitaalides.
Doksütsükliini jaotusruumala on umbes 0,75 l/kg.

Eritumine
Ainult vähene osa (≤ 10% doksütsükliini annusest) metaboliseerub inimorganismis.
Doksütsükliin eritub peamiselt mikrobioloogiliselt aktiivsel kujul soolestiku
(transintestinaalse sekretsiooni ja sapi kaudu) ning teatud määral neerude kaudu. Umbes 41%
(vahemikus 22…60%) doksütsükliini annusest on 24 tunni pärast uriinist avastatav.
Farmakoloogiliste iseärasuste tõttu on doksütsükliini poolväärtusaeg raske neerukahjustusega
patsientidel pikenenud vaid ebaolulisel määral.

Äge toksilisus
Uuringud ei ole näidanud ägeda toksilisuse esinemist (vt lõik 4.9).

Korduvtoksilisus
Mitmete loomaliikidega (ahvid, rotid, koerad, hamstrid) teostatud kuni ühe aasta pikkused
uuringud ei ole näidanud olulisi kõrvalekaldeid. Gruppides, kus kasutati väga suuri annuseid,
ilmnesid seedetrakti talitlushäired.

Mutageenne ja tumorigeenne potentsiaal
Rottidega läbiviidud 18-kuuline uuring ei näidanud tumorigeense potentsiaali olemasolu.
Doksütsükliiniga ei ole läbi viidud piisavalt uuringuid mutageensete toimete kohta. Seni
teostatud in vivo ja in vitro testide tulemused on osutunud negatiivseteks.

Reproduktiivne toksilisus
Mitmete loomaliikidega (rotid, hiired, ahvid, küülikud) on läbi viidud teratoloogilised
uuringud. Kaasasündinud väärarendeid ei ilmnenud. Alates neljandast raseduskuust võivad
doksütsükliini ladestused põhjustada lootel hammaste värvimuutust, emailidefekte ja luude
kasvu pidurdumist.

Fototoksilisus
(Vt lõik 4.8)

Karboksümetüültselluloosnaatrium (tüüp A) (Ph.Eur.), mikrokristalne tselluloos,
magneesiumstearaat (Ph.Eur.).

Doksütsükliin võib moodustada kahe- ja kolmevalentsete katioonidega seedetraktist
mitteimenduvaid kelaate.

5 aastat.

Hoida temperatuuril kuni +25° C.

PVC/PVDC/alumiiniumfoolium
Originaalpakendid sisaldavad 10 ja 20 tabletti.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.