CIPROFLOXACIN CLARIS

Enne ravi alustamist tuleb erilist tähelepanu pöörata olemasolevale informatsioonile
tsiprofloksatsiinile resistentsuse kohta.
Tsiprofloksatsiini infusioonilahus on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Täiskasvanud
Gramnegatiivsetest bakteritest põhjustatud alumiste hingamisteede infektsioonid:
kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine;
- bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi ja bronhektaasia korral;
- pneumoonia.
-
Krooniline mädane keskkõrvapõletik.
Kroonilise sinusiidi ägenemine, eriti kui need on põhjustatud gramnegatiivsetest bakteritest.
Kuseteede infektsioonid.
Epididümiit-orhiit, sh Neisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud.
Väikevaagnapõletik, sh Neisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud.
Ülaltoodud suguteede põletiku korral, kui haigustekitajana on oletatavalt või teadaolevalt Neisseria
gonorrhoeae, on eriti oluline saada kohalikku informatsiooni tsiprofloksatsiini resistentsuse esinemise
kohta ning kinnitada tundlikkus laboratoorsete analüüside alusel.

Mao-sooletrakti infektsioonid (nt reisikõhulahtisus).
Kõhuõõne infektsioonid.
Gramnegatiivsete bakterite põhjustatud naha ja pehmete kudede infektsioonid.
Pahaloomuline väliskõrvapõletik.
Luude ja liigeste infektsioonid.
Infektsioonide ravi neutropeeniaga patsientidel.
Infektsioonide profülaktika neutropeeniaga patsientidel.
Siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).

Lapsed ja noorukid
Pseudomonas aeruginosa põhjustatud bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral.
Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit.
Siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).
Vajadusel võib tsiprofloksatsiini kasutada lastel ja noorukitel raskete infektsioonide raviks.

Ravi võivad alustada ainult arstid, kellel on laste ja noorukite tsüstilise fibroosi ja/või raskete
infektsioonide ravi kogemusi (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Annustamine sõltub näidustusest, infektsiooni raskusest ja lokalisatsioonist, haigustekitajate
tundlikkusest tsiprofloksatsiini suhtes, patsiendi neerufunktsioonist ja lastel ning noorukitel
kehakaalust.
Ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle kliinilisest ja bakterioloogilisest leiust.

Kliinilise näidustuse korral võib arst otsustada pärast intravenoosse ravi alustamist üle minna
suukaudsele ravile (tabletid või suspensioon). Suukaudsele manustamisele peaks üle minema nii
kiiresti kui võimalik.

Rasketel juhtudel või kui patsient ei ole võimeline tablette võtma (nt patsient, keda toidetakse
enteraalselt), soovitatakse ravi jätkata intravenoosse tsiprofloksatsiiniga nii kaua, kuni on võimalik üle
minna suukaudsele ravile.

Teatud tüüpi bakteriaalsete infektsioonide (nt. Pseudomonas aeruginosa, Acinetobacter või
Staphylococci) raviks võivad olla vajalikud kõrgemad tsiprofloksatsiini annused või koosmanustamine
teiste sobivate antibakteriaalsete ravimitega.

Sõltuvalt kaasuvatest patogeenidest võib teatud infektsioonide (nt väikevaagnapõletik, kõhuõõne
infektsioonid, infektsioonid neutropeeniaga patsientidel, luude ja liigeste infektsioonid) raviks olla
vajalik ka teiste vastavate antibakteriaalsete ravimite samaaegne manustamine.

Täiskasvanud

Näidustused
Ööpäevane annus
Ravi kogukestus (sealhulgas
mg-des
üleminek suukaudsele ravile
nii kiiresti kui võimalik)
Alumiste hingamisteede infektsioonid
400 mg kaks kuni
7 kuni 14 päeva
kolm korda ööpäevas
Ülemiste
Kroonilise sinusiidi
400 mg kaks kuni
7 kuni 14 päeva
hingamisteede
ägenemine
kolm korda ööpäevas
infektsioonid
Krooniline mädane
400 mg kaks kuni
7 kuni 14 päeva
keskkõrvapõletik
kolm korda ööpäevas
Pahaloomuline väliskõrva 400 mg kolm korda 28 päeva kuni 3 kuud
põletik
ööpäevas

Kuseteede
Komplitseeritud 400 mg kaks kuni
7 kuni 21 päeva, teatud juhtudel
infektsioonid
komplitseerumata
kolm korda ööpäevas võib ravi jätkuda kauem kui 21
püelonefriit
päeva (abstsess)
Prostatiit
400 mg kaks kuni
2 kuni 4 nädalat (äge)
kolm korda ööpäevas
Suguelundite
Epididümiit-orhiit ja
400 mg kaks kuni
Vähemalt 14 päeva
infektsioonid
väikevaagnapõletik
kolm korda ööpäevas
Mao-sooletrakti Diarröa, mis on põhjustatud 400 mg kaks korda
1 päev
ja kõhuõõne
bakteriaalsete patogeenide ööpäevas
infektsioonid
poolt,sh Shigella spp. välja
arvatud Shigella
dysenteriae tüüp 1 ning
raske „reisijate
kõhulahtisuse“ empiiriline
ravi
Diarröa, mis on põhjustatud 400 mg kaks korda
5 päeva
patogeeni Shigella
ööpäevas
dysenteriae tüüp 1 poolt
Vibrio cholerae põhjustatud 400 mg kaks korda
3 päeva
diarröa
ööpäevas
Kõhutüüfus
400 mg kaks korda
7 päeva
ööpäevas
Gramnegatiivsete bakterite 400 mg kaks kuni
5 kuni 14 päeva
põhjustatud kõhuõõne
kolm korda ööpäevas
infektsioonid
Naha ja pehmete kudede infektsioonid
400 mg kaks kuni
7 kuni 14 päeva
kolm korda ööpäevas
Luude ja liigeste infektsioonid
400 mg kaks kuni
Maksimaalselt 3 kuud
kolm korda ööpäevas
Infektsioonide ravi või profülaktika
400 mg kaks kuni
Ravi tuleb jätkata kogu
neutropeeniaga patsientidel. Tsiprofloksatsiini kolm korda ööpäevas neutropeenia esinemise aja
tuleb manustada koos sobivate
antibakteriaalse(te) ravimi(te)ga vastavalt
kohalikule juhisele
Siberi katku kopsuvormi ekspositsioonijärgne 400 mg kaks korda
60 päeva pärast Bacillus
profülaktika ja ravi isikutel, kes vajavad
ööpäevas
anthracis'ega kokkupuute
parenteraalset ravi.
kinnitust
Ravimi manustamisega tuleb pärast arvatavat
või kindlat kokkupuudet alustada nii kiiresti
kui võimalik

Lapsed ja noorukid

Näidustused
Ööpäevane annus mg-des
Ravi kogukestus (sealhulgas
üleminek suukaudsele ravile
nii kiiresti kui võimalik)
Tsüstiline fibroos
10 mg/kg kohta kolm korda
10 kuni 14 päeva
ööpäevas, maksimaalne
ühekordne annus on 400 mg
Komplitseeritud kuseteede
6...10 mg/kg kohta kolm korda 10 kuni 21 päeva
infektsioonid ja püelonefriit
ööpäevas, maksimaalne
ühekordne annus on 400 mg

Siberi katku kopsuvormi
10...15 mg/kg kohta kaks korda 60 päeva pärast Bacillus
ekspositsioonijärgne profülaktika ja ööpäevas, maksimaalne
anthracis'ega kokkupuute
ravi isikutel, kes vajavad
ühekordne annus on 400 mg
kinnitust
parenteraalset ravi.
Ravimi manustamisega tuleb pärast
arvatavat või kindlat kokkupuudet
alustada nii kiiresti kui võimalik
Teised rasked infektsioonid
10 mg/kg kohta kolm korda
Vastavalt infektsiooni tüübile
ööpäevas, maksimaalne
ühekordne annus on 400 mg

Eakad
Eakatele patsientidele tuleb annus määrata infektsiooni raskust ning kreatiniini kliirensit arvesse
võttes.

Neeru- ja maksafunktsiooni kahjustus
Soovituslikud alg- ja säilitusannused neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele:

Kreatiniini kliires
Plasma kreatiniin
Intravenoosne annus
[ml/min/1.73 m²]
[µmol/l]
[mg]
> 60
< 124
vt tavaline 30...60
124 kuni 168
200...400 mg iga 12 tunni järel
< 30
> 169
200...400 mg iga 24 tunni järel
Hemodialüüsi patsiendid
> 169
200...400 mg iga 24 tunni järel (pärast
dialüüsi)
Peritoneaaldialüüsi patsiendid > 169
200...400 mg iga 24 tunni järel

Halvenenud maksafunktsiooniga patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.
Annustamist neeru- ja/või maksafunktsiooni kahjustusega lastel ei ole uuritud.

Enne manustamist tuleb tsiprofloksatsiini lahust visuaalset kontrollida võõrosakeste või värvimuutuste
suhtes.
Kasutada võib vaid selget ja osakestevaba lahust.

Tsiprofloksatsiini manustatakse intravenoosse infusiooni teel.
Lastel peab infusiooni kestuseks olema 60 minutit.
Täiskasvanutel on tsiprofloksatsiinilahuse 400 mg annuse infusiooni kestuseks 60 minutit ning 100 ja
200 mg annuse infusiooni kestuseks 30 minutit.
Aeglane infusioon suurde veeni vähendab ebamugavustunnet patsiendil ja vähendab veeniärrituse
riski.
Infusioonilahust võib infundeerida otse või pärast segamist teise sobiliku infusioonilahusega (vt lõik
6.6).

Ülitundlikkus toimeaine, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini koosmanustamine (vt lõik 4.5).

Rasked infektsioonid ning grampositiivsetest ja anaeroobsetest patogeenidest põhjustatud
segainfektsioonid
Tsiprofloksatsiini monoteraapia ei sobi raskete infektsioonide ja oletatavalt grampositiivsete ning
anaeroobsete patogeenide põhjustatud infektsioonide raviks. Selliste infektsioonide korral tuleb
tsiprofloksatsiini kasutada koos muude sobilike antibakteriaalsete ravimitega.

Streptokokk-infektsioonid (sealhulgas Streptococcus pneumoniae)
Vähese efektiivsuse tõttu ei soovitata tsiprofloksatsiini kasutada streptokokk-infektsioonide raviks.

Suguteede infektsioonid
Epididümiit-orhiidi ja väikevaagna põletikuliste haiguste põhjustajaks võib olla fluorokinolooni suhtes
resistentne Neisseria gonorrhoeae. Tsiprofloksatsiini tuleb manustada koos mõne teise sobiva
antibakteriaalse ainega, välja arvatud, kui tsiprofloksatsiini suhtes resistentse Neisseria gonorrhoeae
esinemine on välistatud. Kui pärast kolmepäevast ravi kliinilist paranemist ei saavutata, tuleb ravi
muuta.

Kõhuõõne infektsioonid
Andmed tsiprofloksatsiini kasutamise kohta operatsioonijärgsete kõhuõõne infektsioonide raviks on
puudulikud.

Reisikõhulahtisus
Tsiprofloksatsiini valikul peab arvestama teavet tsiprofloksatsiin-resistentsuse kohta vastavate
patogeenide osas külastatavates riikides.


Luude ja liigeste infektsioonid
Sõltuvalt mikrobioloogilisest hindamisest tuleb tsiprofloksatsiini manustada kombinatsioonis teiste
antimikroobsete ravimitega.

Siberi katku kopsuvorm
Kasutamine inimestel põhineb in vitro tundlikkusel ning loomkatsete andmetel ja piiratud
inimandmetel. Seoses siberi katku raviga peavad raviarstid juhinduma riiklikest ja/või
rahvusvahelistest juhenditest.

Kasutamine lastel ja noorukitel
Tsiprofloksatsiini kasutamisel lastel ja noorukitel tuleb järgida kohalikke ravijuhiseid. Ravi
tsiprofloksatsiiniga tohib alustada vaid arst, kellel on kogemused tsüstilise fibroosi ja/või raskete
infektsioonide ravimisel lastel ja noorukitel.

Noorloomadel on tsiprofloksatsiini kasutamisel tekkinud keharaskust kandvate liigeste artropaatiad.
Ohutusandmete põhjal, mis saadi randomiseeritud topeltpime-uuringust tsiprofloksatsiini kasutamisel
lastel (tsiprofloksatsiin: n = 335, keskmine vanus = 6,3 aastat; võrdlusravimid: n=349, keskmine vanus
6,2 aastat; vanusevahemik 1 kuni 17 aastat) ilmnes 42. päevaks ravimiga kahtlustatavalt seotud
artropaatia (eristatud liigestega seotud kliinilistest nähtudest ja sümptomitest), mille esinemissagedus
oli vastavalt 7.2% ja 4.6%. Ravimsõltuva artropaatia esinemissagedus 1-aastase jälgimise lõpus oli
vastavalt 9.0% ja 5.7%. Ravimsõltuva artropaatia esinemissageduse suurenemine ajas ei olnud
gruppide vahel statistiliselt oluline. Liigeste ja/või ümbritsevate kudede võimalike kõrvaltoimete tõttu
tohib ravi alustada ainult pärast kasu/riski suhte hoolikat kaalumist.

Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral
Kliinilistesse uuringutesse on kaasatud lapsi ja noorukeid vanuses 5...17 eluaastat. Kogemused 1...5
aastaste laste ravimisel on piiratud.

Tüsistunud kuseteede infektsioonid ja püelonefriit
Tsiprofloksatsiini kasutamist kuseteede infektsioonide korral tuleb kaaluda vaid juhul, kui ühtki muud
ravi ei saa teostada. Ravi peab põhinema mikrobioloogiliste uuringute tulemustel.

Kliinilistesse uuringutesse on kaasatud lapsi ja noorukeid vanuses 1...17 eluaastat.


Muud spetsiifilised rasked infektsioonid
Tsiprofloksatsiini kasutamine võib olla põhjendatud mikrobioloogiliste uuringute tulemuste põhjal ka
muude raskete infektsioonide raviks kooskõlas kohalike ravijuhistega või pärast ravi kasulikkuse ja
sellega seotud riskide hoolikat hindamist, kui muid ravimeid ei ole võimalik kasutada või kui
tavapärane ravi on ebaõnnestunud.

Tsiprofloksatsiini kasutamist spetsiifiliste raskete infektsioonide korral, mida ei ole ülevalpool
mainitud, ei ole kliiniliste uuringute käigus hinnatud ning kliiniline kogemus on piiratud. Seepärast
peab olema nende infektsioonidega patsientide ravimisel ettevaatlik.

Ülitundlikkus
Pärast ühekordse annuse manustamist võib esineda ülitundlikkust ja allergilisi reaktsioone, sealhulgas
anafülaksiat ja anafülaktoidseid reaktsioone, mis võivad olla eluohtlikud (vt lõik 4.8). Sellise
reaktsiooni tekkimisel peab katkestama tsiprofloksatsiini kasutamise ning alustama sobiva
medikamentoosse raviga.

Lihas-skeletisüsteem
Tsiprofloksatsiini ei kasutata üldjuhul patsientidel, kellel on anamneesis kinoloonraviga seotud
kõõlusepõletik/-haigus. Väga harvadel juhtudel on siiski pärast haigustekitaja mikrobioloogilist
analüüsi ja riski/kasu suhte hindamist määratud tsiprofloksatsiini ka sellistele patsientidele teatud
raskete infektsioonide raviks, eriti standardravi ebaõnnestumise või bakteri resistentsuse korral, mil
mikrobioloogilised tulemused õigustavad tsiprofloksatsiini kasutamist.

Tsiprofloksatsiini kasutamisel, eriti 48 tunni jooksul peale ravi alustamist, on ilmnenud tendiniiti ja
kõõluserebendit (eriti Achilleus'e kõõlus), mis on mõnikord kahepoolne. Tendinopaatia risk võib
suureneda eakatel patsientidel või neil, keda samaaegselt ravitakse kortikosteroididega (vt lõik 4.8).

Tendiniidi sümptomite (nt valulik turse, põletik) ilmnemisel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada.
Haigestunud jäset tuleb hoida hoolikalt puhkeasendis.

Tsiprofloksatsiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on Myasthenia gravis (vt lõik 4.8).

Valgustundlikkus
Tsiprofloksatsiini kasutamisel on tekkinud valgustundlikkusreaktsioone. Tsiprofloksatsiini kasutavatel
patsientidel tuleb soovitada vältida ravi ajal ereda päikesevalguse või ultraviolettkiirguse otsest mõju
(vt lõik 4.8).

Kesknärvisüsteem
Teadaolevalt soodustab kinoloonide kasutamine krambihoogude teket või alandab krampide tekkimise
läve. Tsiprofloksatsiini tuleb kasutada ettevaatusega kesknärvisüsteemi häiretega patsientidel, kuna
see võib soodustada krambihoogude teket. Krambihoo tekkimisel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga
lõpetada (vt lõik 4.8). Psühhiaatrilised reaktsioonid võivad tekkida isegi peale esimese
tsiprofloksatsiini annuse manustamist. Harvadel juhtudel võib stress või psühhoos kujuneda
ennastohustavaks käitumiseks. Sellistel juhtudel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada.

Tsiprofloksatsiini saavatel patsientidel on teatatud polüneuropaatia juhtudest (tekivad neuroloogilised
sümptomid nagu valu, põletustunne, tundlikkushäired või lihasnõrkus üksiku sümptomina või
kombineeritult). Patsientidel, kes kogevad neuropaatia sümptomeid, sealhulgas valu, põletustunnet,
torkimistunnet, tuimust ja/või nõrkust, tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada, et vältida pöörumatu
seisundi tekkimist (vt lõik 4.8).

Südame häired
Fluorokinoloonide, sh tsiprofloksatsiini manustamisel tuleb olla ettevaatlik patsientide puhul, kellel on
teadaolev QT-intervalli pikenemise risk, nt:
- kaasasündinud pikk QT-sündroom,

- samaaegne QT-intervalli pikendavate ravimite kasutamine (nt IA ja III klassi antiarütmikumid,
tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid),
- korrigeerimata elektrolüütide tasakaaluhäire (hüpokaleemia, hüpomagneseemia),
- südame haigus (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia).
Eakad patsiendid ja naised võivad olla QT-intervalli pikendavate ravimite suhtes tundlikumad.
Seega fluorokinoloonide, sh tsiprofloksatsiini manustamisel nendele patsientidele tuleb olla
ettevaatlik.

(Vt lõik 4.2 Eakad, lõigud 4.5, 4.8, 4.9).

Seedetrakt
Kui ravi ajal või pärast ravi (isegi mitu nädalat peale ravi) tekib raske ja püsiv kõhulahtisus, võib see
viidata antibiootikumravist tingitud koliidile (eluohtlik, võimaliku fataalse lõppega), mis vajab
otsekohest ravi (vt lõik 4.8). Sellistel juhtudel tuleb tsiprofloksatsiini kasutamine koheselt lõpetada ja
alustada asjakohase raviga. Antiperistaltiliste ravimite kasutamine on sel juhul vastunäidustatud.

Neerud ja kuseteed
Teatatud on tsiprofloksatsiiniga seotud kristalluuriast (vt lõik 4.8). Tsiprofloksatsiini kasutamise ajal
tuleb tagada patsiendi küllaldane hüdreeritus ning vältida uriini muutumist ülemäära leeliseliseks.

Neerufunktsiooni kahjustus
Kuna tsiprofloksatsiin eritub suurel määral neerude kaudu muutumatul kujul, on neerufunktsiooni
kahjustusega patsientidel vajalik annuse kohandamine nagu on kirjeldatud lõigus 4.2, vältimaks
kõrvaltoimete suurenemise riski tsiprofloksatsiini kumuleerumise tõttu.

Maks ja sapiteed
Seoses tsiprofloksatsiini kasutamisega on teatatud maksanekroosist ja eluohtlikust
maksapuudulikkusest (vt lõik 4.8). Mistahes maksahaiguse nähtude tekkimisel (nt anoreksia, ikterus,
tume uriin, pruritus või pinge kõhus) tuleb ravi katkestada.

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus
Patsientidel, kellel esineb glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus, on teatatud seoses
tsiprofloksatsiini kasutamisega hemolüütiliste reaktsioonide tekkest. Tsiprofloksatsiini kasutamist
nendel patsientidel tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui võimalik saadav kasu kaalub üles
potentsiaalselt tekkiva riski. Sellisel juhul tuleb patsienti jälgida võimaliku hemolüüsi tekke suhtes.

Resistentsus
Tsiprofloksatsiini ravikuuri ajal või peale seda võivad eristuda tsiprofloksatsiinile resistentsed
bakterid, koos ilmse superinfektsiooni tekkega või ilma. Eriti suur on risk resistentsete bakterite
tekkeks pikaajalise ravikuuri korral, haiglatekkeliste infektsioonide ravimisel ja/või Staphylococcus'e
ja Pseudomonas'e põhjustatud infektsioonide ravimisel.

Tsütokroom P450
Tsiprofloksatsiin inhibeerib CYP1A2, mistõttu võib samaaegselt manustatavate sama ensüümi
vahendusel metaboliseeritavate ravimite (nt teofülliin, klosapiin, ropinirool, tisanidiin)
kontsentratsioon plasmas suureneda. Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini koosmanustamine on
vastunäidustatud. Seetõttu tuleb patsiente, kes kasutavad neid ravimeid samaaegselt
tsiprofloksatsiiniga hoolikalt jälgida üleannustamise kliiniliste sümptomite suhtes, samuti võib olla
vajalik plasmakontsentratsioonide (nt teofülliini) määramine (vt lõik 4.5).

Metotreksaat
Tsiprofloksatsiini samaaegne kasutamine koos metotreksaadiga ei ole soovitatav ( vt lõik 4.5).

Toime analüüsidele
Tsiprofloksatsiini saavatel patsientidel võib tsiprofloksatsiini in vitro aktiivsus Mycobacterium
tuberculosis'e suhtes anda valenegatiivseid bakterioloogilisi tulemusi liikide määramisel.


Manustamiskoha reaktsioonid
Tsiprofloksatsiini intravenoossel manustamisel on teatatud paiksetest süstekoha reaktsioonidest. Need
reaktsioonid tekivad sagedamini, kui infusiooniaeg on 30 minutit või vähem. Need võivad ilmneda
paiksete nahareaktsioonidena, mis kaovad kiiresti infusiooni lõpetamisel. Edaspidine intravenoosne
manustamine ei ole vastunäidustatud, välja arvatud juhul, kui reaktsioonid tekivad taas või
halvenevad.

Naatriumkloriidi koormus
Patsientide puhul, kelle jaoks on soola manustamine meditsiiniline probleem (patsiendid südame
paispuudulikkusega, neerupuudulikkusega, nefrootilise sündroomiga jne), tuleb arvestada naatriumi
lisakoormusega (naatriumkloriidi sisaldus, vt lõik 2).

Teiste ravimite toime tsiprofloksatsiinile:

QT-intervalli pikendavad ravimid
Nagu teisigi fluorokinoloone, tuleb ka tsiprofloksatsiini kasutada ettevaatusega patsientidel, kes
saavad samaaegselt QT-intervalli pikendavaid ravimeid (nt IA ja III klassi antiarütmikumid,
tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid) (vt lõik 4.4).

Probenetsiid
Probenetsiid inhibeerib tsiprofloksatsiini renaalset ekskretsiooni. Probenetsiidi ja tsiprofloksatsiini
koosmanustamisel tsiprofloksatsiini sisaldus vereplasmas suureneb.

Metoklopramiid
Metoklopramiid kiirendab tsiprofloksatsiini imendumist (suukaudse manustamise korral), mille
tulemusel saabub maksimaalne plasmakontsentratsioon kiiremini. Toimet tsiprofloksatsiini
biosaadavusele ei täheldatud.

Omeprasool
Tsiprofloksatsiini ja ja omeprasooli sisaldavate ravimite samaaegne manustamine langetab vähesel
määral tsiprofloksatsiini C
ja AUC-d.
max-i

Tsiprofloksatsiini toime teistele ravimitele:

Tisanidiin
Tisanidiini ei tohi manustada koos tsiprofloksatsiiniga (vt lõik 4.3). Tervetel inimestel läbiviidud
kliinilises uuringus täheldati tisanidiini kontsentratsiooni tõusu plasmas (C
suurenes 7-kordselt,
max
vahemik: 4 kuni 21 korda; AUC suurenes: 10 korda, vahemik: 6 kuni 24 korda), kui manustati
samaaegselt tsiprofloksatsiiniga. Tisanidiini kontsentratsiooni suurenemine plasmas on seotud
potentsieeritud hüpotensiivse ja sedatiivse toimega.

Metotreksaat
Samaaegne tsiprofloksatsiinravi võib pärssida metotreksaadi tubulaarset transporti neerudes, mis võib
suurendada metotreksaadi sisaldust seerumis ja sellega seotud toksiliste reaktsioonide riski.
Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Teofülliin
Tsiprofloksatsiini ja teofülliini samaaegne manustamine võib põhjustada ebasoovitavat teofülliini
kontsentratsiooni suurenemist plasmas. See võib põhjustada teofülliinist tulenevaid kõrvaltoimeid, mis
võivad harva olla eluohtlikud või letaalsed. Selle kombinatsiooni kasutamisel tuleb kontrollida
teofülliini kontsentratsioone ja vajadusel vähendada annust (vt lõik 4.4).

Teised ksantiini derivaadid
Tsiprofloksatsiini ja kofeiini või pentoksüfülliini (okspentifülliin) koosmanustamisel on teatatud
ksantiinide sisalduse suurenemisest vereseerumis.


Fenütoiin
Tsiprofloksatsiini ja fenütoiini samaaegse manustamise tagajärjel võib fenütoiini kontsentratsioon
vereseerumis tõusta või langeda, seetõttu on soovitatav ravimi kontsentratsiooni jälgida.

Tsüklosporiin
Tsüklosporiini sisaldavate ravimite ja tsiprofloksatsiini samaaegsel manustamisel täheldati mööduvat
kreatiniini sisalduse suurenemist seerumis. Seetõttu on vajalik nendel patsientidel sageli (kaks korda
nädalas) kontrollida kreatiniini sisaldust seerumis.

K-vitamiini antagonistid
Tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine K-vitamiini antagonistidega võib suurendada selle
antikoagulatiivseid toimeid. Riskiaste võib muutuda sõltuvalt patsiendi olemasolevast infektsioonist,
vanusest ja üldseisundist. Nii on tsiprofloksatsiini toimet INR (rahvusvaheline normaliseeritud
suhtarv) väärtuse suurenemisse raske hinnata. Tsiprofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistide (nt
varfariin, atsenokumarool, fenprokumoon või fluiindioon) samaaegse manustamise ajal ja natuke aega
pärast manustamist tuleb INR taset korduvalt kontrollida.

Glibenklamiid
Teatud juhtudel võib glibenklamiidi sisaldavate ravimite ja tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine
intensiivistada glibenklamiidi toimet (hüpoglükeemia).

Duloksetiin
Kliinilistes uuringutes on tõestatud, et duloksetiini samaaegne kasutamine koos CYP4501A2
isoensüümi tugevate inhibiitoritega, nagu fluvoksamiin, võib põhjustada duloksetiini AUC ja Cmax
suurenemist. Ehkki tsiprofloksatsiiniga puuduvad kliinilised andmed võimalike koostoimete kohta,
võib samaaegsel manustamisel oodata samasuguseid toimeid (vt lõik 4.4).

Ropinirool
Kliinilises uuringus täheldati, et tsiprofloksatsiini manustamisel koos ropinirooliga, mis on mõõdukas
CYP450 1A2 isoensüüm, suurenes ropinirooli C
ja AUC vastavalt 60% ja 84%. Vahetult pärast
max
manustamist koos tsiprofloksatsiiniga on soovitatav jälgida ropinirooliga seotud kõrvaltoimeid ning
vastavalt vajadusele kohandada annust (vt lõik 4.4).

Lidokaiin
Tervetel uuritavatel on tõestatud, et lidokaiini sisaldavate ravimite kasutamine koos
tsiprofloksatsiiniga, mis on CYP4501A2 isoensüümi mõõdukas inhibiitor, vähendab intravenoosse
lidokaiini kliirensit 22% võrra. Ehkki lidokaiinravi taluti hästi, võib samaaegsel manustamisel esineda
kõrvaltoimeid, mis kaasnevad tsiprofloksatsiini koostoimetega.

Klosapiin
Pärast 250 mg tsiprofloksatsiini manustamist koos klosapiiniga 7 päeva jooksul suurenes klosapiini ja
N-desmetüülklosapiini kontsentratsioon seerumis vastavalt 29% ja 31%. Ravi ajal ja vahetult pärast
manustamist koos tsiprofloksatsiiniga on soovitatav kliiniline jälgimine ning klosapiini annuse vastav
kohandamine (vt lõik 4.4).
Sildenafiil
Pärast 50 mg sildenafiili ja 500 mg tsiprofloksatsiini samaaegset suukaudset manustamist tervetele
uuritavatele suurenesid sildenafiili Cmax ja AUC ligikaudu kaks korda. Seetõttu tuleb rakendada
ettevaatust tsiprofloksatsiini ja sildenafiili samaaegsel väljakirjutamisel, arvestades kasu-riski suhtega.

Rasedus
Olemasolevad andmed tsiprofloksatsiini manustamise kohta rasedatele naistele ei viita
tsiprofloksatsiini väärarenguid põhjustavatele omadustele ega loote/vastsündinu toksilisusele.
Loomkatsetes ei ole ilmnenud otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Kinoloonidega
kokkupuutunud noorloomadel ja loomaloodetel on täheldatud toimet väljaarenemata kõhredele, seega

ei saa välistada ravimi kahjustavat toimet väljaarenemata inimorganismi/loote liigesekõhredele (vt lõik
5.3).
Ettevaatusabinõuna on eelistatav vältida tsiprofloksatsiini kasutamist raseduse ajal.

Imetamine
Tsiprofloksatsiin eritub rinnapiima. Potentsiaalse kõhrekahjustuse riski tõttu vastsündinule ei tohi
tsiprofloksatsiini imetamise ajal kasutada.

Oma neuroloogiliste toimete tõttu võib tsiprofloksatsiin mõjutada reaktsiooniaega. Seetõttu võib
autojuhtimise või masinate käsitsemise võime olla halvenenud.

Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on iiveldus ja kõhulahtisus.

Kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgse jälgimise käigus kogutud tsiprofloksatsiini (suukaudne,
intravenoosne ja üleminek ühelt teisele) kõrvaltoimed on loetletud all esinemissageduste järgi.
Sageduse analüüsimisel võeti arvesse andmeid nii suukaudse kui intravenoosse manustamise kohta.

Organsüsteemi Sage
Aeg-ajalt
Harv ≥ 1/10 000
Väga harv
Teadmata
klass
≥ 1/100 kuni ≥ 1/1000 kuni kuni < 1/1000
< 1/10 000
(ei saa hinnata
< 1/10
< 1/100
olemasolevate
andmete alusel)
Infektsioonid ja
Mükootilised Antibiootikumidega

infestatsioonid
super-
seotud koliit (väga
infektsioonid harva võimaliku
fataalse lõpuga) (vt
lõik 4.4)
Vere ja

Eosinofiilia
Leukopeenia
Hemolüütiline

lümfisüsteemi
Aneemia
aneemia
häired
Neutropeenia
Agranulotsütoos
Leukotsütoos
Pantsüopeenia
Trombotsüopeenia (eluohtlik)
Trombotsüteemia
Luuüdi
depressioon
(eluohtlik)
Immuunsüsteemi

Allergiline
Anafülaktiline

häired
reaktsioon
reaktsioon
Allergiline ödeem/ Anafülaktiline
angioödeem
šokk (eluohtlik)
(vt lõik 4.4)
Seerumtõve
sarnane
reaktsioon
Ainevahetus- ja
Anoreksia
Hüperglükeemia


toitumishäired

Psühhiaatrilised
Psühho-
Segasus ja
Psühhootilised

häired
motoorne
desorientatsioon
reaktsioonid
hüperaktiivsus Ärevusreaktsioonid (võimalik, et
/agiteeritus
Ebatavalised
kulmineerub
unenäod
suitsiidimõtete
Depressioon
või-katsetega ja
(võimalik, et
täideviidud
kulmineerub
enesetapuga
suitsiidimõtete või- (vt lõik 4.4)
katsetega ja
täideviidud
enesetapuga (vt lõik
4.4)
Hallutsinatsioonid
Närvisüsteemi

Peavalu
Paresteesia
Migreen
Perifeerne
häired
Pearinglus
Düsesteesia
Koordinatsiooni- neuropaatia (vt
Unehäired
Hüpesteesia
häired
lõik 4.4)
Maitsetundlik- Treemor
Kõnnaku häired
kuse häired
Krambihood (sh
Haistmisnärvi
status epilepticus, vt häired
lõik 4.4)
Intrakraniaalne
Vertiigo
hüpertensioon
Silma


Nägemishäired (nt Visuaalsed

kahjustused
diploopia)
värvimuutused
Kõrva ja


Tinnitus


labürindi
Kuulmise kadu/
kahjustused
halvenenud kuulmine
Südame häired

Tahhükardia

Ventrikulaarne
arütmia ja
torsade de
pointes*
(teatatud
peamiselt QT
intervalli
pikenemise
riskifaktoritega
patsientidel),
QT intervalli
pikenemine
EKG-l (vt
lõigud 4.4 ja
4.9)
Vaskulaarsed


Vasodilatatsioon
Vaskuliit

häired
Hüpotensioon
Sünkoop
Respiratoorsed,

Düspnoe (sh


rindkere ja
astmaatiline seisund)
mediastiinumi
häired
Seedetrakti
Iiveldus
Oksendamine
Pankreatiit

häired
Kõhulahtisus Seedetrakti ja
abdominaalsed
valud
Düspepsia
Kõhugaasid

Maksa ja

Trans-
Maksakahjustus
Maksanekroos

sapiteede häired
aminaaside
Kolestaatiline ikterus (väga harva
aktiivsuse tõus Hepatiit
areneb
Bilirubiini
eluohtlikuks
taseme tõus
maksapuuduliku-
seks) (vt lõik 4.4)
Naha ja

Lööve
Valgustundlikkus-
Petehhiad
Äge
nahaaluskoe
Sügelus
reaktsioonid (vt lõik Multiformne
generaliseeru-
kahjustused
Urtikaaria
4.4)
erüteem
nud
Nodoosne
eksantematoos-
erüteem
ne pustuloos
Stevensi-
(AGEP)
Johnsoni
sündroom
(potentsiaalselt
eluohtlik)
Toksiline
epidermaalne
nekrolüüs
(potentsiaalselt
eluohtlik)
Lihas-skeleti ja
Lihas-skeleti Müalgia
Lihasnõrkus

sidekoe
valu (nt.
Artriit
Tendiniit
kahjustused
jäsemete valu, Lihastoonuse tõus ja Kõõluserebend
seljavalu, valu krambid
(valdavalt
rinnus)
Achilleus'e
Artralgia
kõõlus) (vt lõik
4.4)
Myasthenia
gravis'e
sümptomite
süvenemine (vt
lõik 4.4)
Neerude ja

Neeru-
Neerupuudulikkus


kuseteede häired
kahjustus
Hematuuria
Kristalluuria (vt lõik
4.4)
Tubulo-
interstitsiaalne nefriit
Üldised häired ja
Asteenia
Turse


manustamiskoha
Palavik
Higistamine
reaktsioonid
(hüperhidroos)
Uuringud

Alkaalse
Suurenenud amülaasi
INR-i väärtuse
fosfataasi
tase
suurenemine
aktiivsuse tõus
(patsientidel, kes
seerumis
saavad ravi K-
vitamiini
antagonistidega)

Järgmised kõrvaltoimed esinesid sagedamini patsientidel, kes said ravi intravenoosselt või
üleminekuga intravenoosselt suukaudsele ravile.

Sage
Oksendamine, mööduv transaminaaside aktiivsuse tõus, nahalööve

Aeg-ajalt
Trombotsütopeenia, trombotsüteemia, segasus ja desorientatsioon,
hallutsinatsioonid, paresteesia, düsesteesia, krambid, vertiigo, nägemishäired,
kuulmiskadu, tahhükardia, vasodilatatsioon, hüpotensioon, mööduv
maksakahjustus, kolestaatiline ikterus, neerupuudulikkus, turse
Harv
Pantsütopeenia, luuüdi depressioon, anafülaktiline šokk, psühhootilised
reaktsioonid, migreen, haistmisnärvi häired, kuulmiskahjustus, vaskuliit,
pankreatiit, maksanekroos, petehhia, kõõluserebend

Lapsed
Artropaatia juhud, mida on eelnevalt mainitud, põhinevad andmetel, mis on saadud täiskasvanutega
läbi viidud uuringutest. On teatatud, et lastel esineb artropaatiat sageli ( vt lõik 4.4).

Üleannuse korral kuni 12 g on teatatud kergetest toksilisuse sümptomitest. Ägeda üleannustamise
korral kuni 16 g on teatatud ägeda neerupuudulikkuse tekkest.

Üleannustamise sümptomid on pearinglus, treemor, peavalud, väsimus, krambid, hallutsinatsioonid,
segasus, ebamugavustunne kõhus, maksa- ja neerukahjustus, samuti kristalluuria, hematuuria. On
teatatud pöörduvast neerutoksilisusest.

Vajadusel, eraldi rutiinsetest esmaabi meetmetest, on soovitatav jälgida neerufunktsiooni, sealhulgas
uriini pH-d ja happelisust, et vältida kristalluuria teket. Kaltsiumi või magneesiumi sisaldavad
antatsiidid võivad teoreetiliselt vähendada tsiprofloksatsiini imendumist üleannustamise korral.
Ainult väike kogus tsiprofloksatsiini (<10%) eemaldub organismist hemo- või peritoneaaldialüüsiga.
Üleannustamise korral tuleb rakendada sümptomaatilist ravi. QT-intervalli pikenemise võimaluse tõttu
tuleb jälgida EKG-d.

Farmakoterapeutiline rühm: kinoloonid, fluorokinoloonid.
ATC kood: J01MA02

Toimemehhanism
Nagu fluorokinoloonidele omane, põhineb ka tsiprofloksatsiini bakteritsiidne toime topoisomeraas II
(DNA-güraas) ja topoisomeraas IV inhibeerimisel, mis on vajalik bakteri DNA replikatsiooniks,
transkriptsiooniks, parandamiseks ja rekombinatsiooniks.

Farmakokineetiline/farmakodünaamiline suhe
Efektiivsus sõltub põhiliselt maksimaalse seerumikontsentratsiooni (Cmax) ja tsiprofloksatsiini
minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) vahelisest suhtest bakteriaalse patogeeni suhtes ning
kõveraaluse pindala (AUC) ja MIC suhtest.

Resistentsuse mehhanism
In vitro resistentsus tsiprofloksatsiinile võib olla omandatud järk-järgulise protsessina nii DNA-güraasi
kui topoisomeraas IV genoomi muteerumisel. Tsiprofloksatsiini ristresistentsus teiste
fluorokinoloonidega on varieeruv. Üksikud mutatsioonid ei põhjusta tavaliselt kliinilist resistentsust,
kuid hulgimutatsioonid põhjustavad tavaliselt kliinilist resistentsust paljude või kõikide selle rühma
toimeainete suhtes.

Läbitungimisvõimel ja/või toimeaine väljavoolupumba (efflux pump) resistentsusmehhanismil võivad
olla erinevad toimed fluorokinoloonide tundlikkusele, mis sõltub selle klassi erinevate toimeainete
füsiokeemilistest omadustest ning iga toimeaine transpordisüsteemi afiinsusest. Kõik in vitro
resistentsuse mehhanismid on sageli näha kliinilistel isolaatidel. Tundlikkust tsiprofloksatsiini suhtes

võivad mõjutada ka teisi antibiootikume inaktiveerivad resistentsuse mehhanismid, näiteks
läbitungimistõkked (sagedad Pseudomonas aeruginosa puhul) ja väljavoolumehhanismid.

Teatatud on plasmiidide poolt vahendatud resistentsusest, mida on seostatud qnr-geenidega.

Antibakteriaalse aktiivsuse toimespekter:
Murdepunktid eristavad tundlikke tüvesid keskmise tundlikkusega tüvedest ning viimaseid omakorda
resistentsetest tüvedest:

EUCAST soovitused:
Enterobacteriaceae: ≤0,5 µg/ml tundlikele, >1 µg/ml resistentsetele mikroorganismidele;
- Pseudomonas spp. ≤0,5 µg/ml tundlikele, >1 µg/ml resistentsetele mikroorganismidele;
- Acinetobacter spp. ≤1 µg/ml tundlikele, >1 µg/ml resistentsetele mikroorganismidele;
- Staphylococcus spp1. ≤1 µg/ml tundlikele, >1 µg/ml resistentsetele mikroorganismidele;
- H. influenzae ja Moraxella catarrhalis ≤0,5 µg/ml tundlikele, >0,5 µg/ml resistentsetele
-
mikroorganismidele;
Neisseria gonorrhoeae: ≤0,03 µg/ml tundlikele, >0,06 µg/ml resistentsetele mikroorganismidele;
- Neisseria meningitidis: ≤0,03 µg/ml tundlikele, >0,06 µg/ml resistentsetele;
- liigiga mitteseotud murdepunktid
-
* on ≤0,5 µg/ml tundlikele ja >1 µg/ml resistentsetele
mikroorganismidele.
1-Staphylococcus spp- tsiprofloksatsiini murdepunktid on seotud suureannuselise raviga.
*- Liigiga mitteseotud murdepunktid on määratud peamiselt PK/PD andmete põhjal ja ei sõltu
spetsiifiliste liikide MIC-jaotumisest. Need on ette nähtud kasutamiseks ainult liikide puhul, millele
kindlat piirväärtust ei ole määratud, mitte aga liikide puhul, mille suhtes ei soovitata tundlikkust
testida.

Omandatud resistentsuse esinemismäär võib teatud tüvede puhul varieeruda nii geograafiliselt kui ajas,
mistõttu on vajalik teada resistentsuse lokaalset staatust, eriti raskete infektsioonide ravimisel.
Kui lokaalsest reistentsusest tingituna on teatud infektsioonide ravis kasutatavate antibiootikumide
efektiivsus küsitav, tuleb küsida eksperdi nõuannet.

Oluliste liikide grupeerimine vastavalt tsiprofloksatsiini tundlikkusele (Streptococcus liike vt lõik 4.4)

TAVALISELT TUNDLIKUD LIIGID
Grampositiivsed aeroobsed mikroorganismid
Bacillus anthracis (1)
Gramnegatiivsed aeroobsed mikroorganismid
Aeromonas spp.
Brucella spp.
Citrobacter koseri
Francisella tularensis
Haemophilus ducreyi
Haemophilus influenzae*
Legionella spp.
Moraxella catarrhalis*
Neisseria meningitidis
Pasteurella spp.
Salmonella spp.*
Shigella spp. *
Vibrio spp.

Yersinia pestis
Anaeroobsed mikroorganismid
Mobiluncus

Teised mikroorganismid
Chlamydia trachomatis ($)
Chlamydia pneumoniae ($)
Mycoplasma hominis ($)
Mycoplasma pneumoniae ($)
LIIGID, MILLE PUHUL VÕIB TEKKIDA OMANDATUD RESISTENTSUSE
PROBLEEM
Grampositiivsed aeroobsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis ($)
Staphylococcus spp. *(2)
Gramnegatiivsed aeroobsed mikroorganismid
Acinetobacter baumannii+
Burkholderia cepacia + *
Campylobacter spp.+ *
Citrobacter freundii*
Enterobacter aerogenes
Enterobacter cloacae *
Escherichia coli*
Klebsiella oxytoca
Klebsiella pneumoniae*
Morganella morganii*
Neisseria gonorrhoeae*
Proteus mirabilis*
Proteus vulgaris*
Providencia spp.
Pseudomonas aeruginosa*
Pseudomonas fluorescens
Serratia marcescens*
Anaeroobsed mikroorganismid
Peptostreptococcus spp.
Propionibacterium acnes
OLEMUSELT RESISTENTSED ORGANISMID
Grampositiivsed aeroobsed mikroorganismid
Actinomyces
Enteroccus faecium
Listeria monocytogenes
Gramnegatiivsed aeroobsed mikroorganismid
Stenotrophomonas maltophilia
Anaeroobsed mikroorganismid
Välja arvatud need, mis loetletud ülevalpool
Teised mikroorganismid
Mycoplasma genitalium
Ureaplasma urealitycum
* Kliinilist efektiivsust on tõestatud tundlike isolaatide suhtes heakskiidetud kliiniliste näidustuste
puhul
+ Resistentsuse määr ≥50% ühes või rohkemas EL-i riigis
($): Loomulik keskmine tundlikkus omandatud resistentsusmehhanismi puudumisel.
(1): Uuringud on teostatud katseloomadel, kellel on Bacillus anthracis’e infektsioon nende spooride
sissehingamise tõttu; need uuringud näitavad, et antibiootikumravi alustamine vahetult pärast
kokkupuudet aitab vältida haigestumist, kui ravi on määratud selliselt, et see vähendab spooride arvu

organismis alla nakatava taseme. Inimesele soovitatav annus põhineb peamiselt in vitro tundlikkusel
ning loomkatsete andmetel ja piiratud inimandmetel. Kahekuuline ravi täiskasvanutel suukaudse
tsiprofloksatsiiniga, annuses 500 mg 2 korda ööpäevas, arvatakse olevat efektiivne siberi katku
infektsiooni vältimiseks inimesel. Raviarst peab juhinduma riiklikest ja/või rahvusvahelistest siberi
katku ravi puudutavatest konsensusdokumentidest.
(2): Metitsilliinresistentne S. aureus on väga sageli resistentne ka fluorokinoloonidele. Resistentsuse
määr metitsilliini suhtes on ligikaudu 20…50%-l kõikidel stafülokokkide liikidel ja on tavaliselt
kõrgem nosokomiaalsetel isolaatidel.

Imendumine
Tsiprofloksatsiini intravenoosse manustamise järgselt saavutatakse keskmine maksimaalne plasma
kontsentratsioon infusiooni lõpuks. Intravenoossel manustamisel on tsiprofloksatsiini
farmakokineetika lineaarne annuse vahemikus kuni 400 mg.
Farmakokineetiliste parameetrite võrdlus, kui annustatakse kas kaks või kolm korda ööpäevas
intravenoosselt, ei tõendanud tsiprofloksatsiini või selle metaboliitide akumuleerumist.
Nii 200 mg tsiprofloksatsiini intravenoossel infusioonil 60 minuti jooksul kui ka 250 mg
tsiprofloksatsiini manustamisel suu kaudu, mõlemad iga 12 tunni järel, saadi võrdne
plasmakontsentratsiooni kõveraalune pindala (AUC).
400 mg tsiprofloksatsiini manustamine intravenoosselt 60 minuti jooksul iga 12 tunni järel oli
bioekvivalentne 500 mg suukaudse tsiprofloksatsiiniga, mida manustati iga 12 tunni järel (AUC
suhtes).
400 mg annuse manustamine intravenoosselt 60 minuti jooksul iga 12 tunni järel andis tulemuseks
sarnase C
, mida täheldati 750 mg suukaudse annuse korral.
max
400 mg tsiprofloksatsiini manustamine intravenoosselt 60 minuti jooksul iga 8 tunni järel oli võrdeline
AUC-ga, mis saadi 750 mg suukaudsel manustamisel iga 12 tunni järel.

Jaotumine
Tsiprofloksatsiin seondub valkudega vähe (20...30%). Tsiprofloksatsiin on plasmas suures osas
ioniseerimata kujul ning tal on püsikontsentratsioonil suur jaotusmaht 2...3 l/kg kohta.
Tsiprofloksatsiini kontsentratsioonid on suured mitmesugustes kudedes, näiteks kopsudes (epiteelkoe
vedelik, alveolaarsed makrofaagid, biopsiakude), ninakõrvalurgetes ja põletikulistes kolletes
(kantariin-villivedelik) ja kuseteedes (uriin, eesnääre, emaka limaskest), kus saavutatakse kokku
plasmakontsentratsiooni ületav kontsentratsioon.

Metabolism
Väikestes kontsentratsioonides on kindlaks määratud neli järgmist metaboliiti:
desetüleentsiprofloksatsiin (M 1), sulfotsiprofloksatsiin (M 2), oksatsiprofloksatsiin (M 3) ja
formüültsiprofloksatsiin (M 4). Metaboliitidel avaldub in vitro antibakteriaalne toime, mis on nõrgem
kui lähteühendil.
Tsiprofloksatsiin on teadaolevalt CYP450 1A2 isoensüümide mõõdukas inhibiitor.

Eritumine
Tsiprofloksatsiin eritub suures osas muutumatul kujul nii neerude kui ka vähemal määral rooja
kaudu.

Tsiprofloksatsiini eritumine (% annusest)

Intravenoosne manustamine
Uriin
Roe
Tsiprofloksatsiin
61,5
15,2
Metaboliidid (M M )
9,5
2,6
1...
4


Neerukliirens on vahemikus 180...300 ml/kg/h ja kogukeha kliirens vahemikus 480...600 ml/kg/h.
Tsiprofloksatsiin allub nii glomerulaarfiltratsioonile kui ka tubulaarsekretsioonile. Raske
neerufunktsiooni kahjustuse korral pikenevad tsiprofloksatsiini poolväärtusajad kuni 12 tunnini.

Tsiprofloksatsiini mitterenaalne kliirens on tingitud peamiselt aktiivsest transintestinaalsest eritumisest
ja metabolismist. 1% annusest eritub sapi kaudu. Tsiprofloksatsiini sisaldub sapis suurtes
kontsentratsioonides.

Lapsed
Farmakokineetilised andmed lastel on piiratud.

Lastega (vanuses üle 1 aasta) teostatud uuringus ei olnud Cmax ja AUC vanusest sõltuvad. Cmax ja
AUC märkimisväärset suurenemist korduva annuse (10 mg/kg kolm korda ööpäevas) kasutamisel ei
täheldatud.
10 raske sepsisega alla 1-aastasel lapsel oli pärast 1-tunnist intravenoosset infusiooni 10 mg/kg Cmax
6,1 mg/l (vahemik 4,6...8,3 mg/l) ja 1 kuni 5-aastastel lastel 7,2 mg/l (vahemik 4,7...11,8 mg/l). AUC
väärtused olid vastavates vanuserühmades 17,4 mg*h/l (vahemik 11,8...32,0 mg*h/l) ja 16,5 mg*h/l
(vahemik 11,0...23,8 mg*h/l).
Need väärtused on samas vahemikus kui täiskasvanutel raviannuste kasutamisel. Erinevate
infektsioonidega pediaatriliste patsientide populatsiooni farmakokineetika analüüsi põhjal on
prognoositav keskmine poolväärtusaeg lastel ligikaudu 4...5 tundi ja suukaudse suspensiooni
biosaadavus 50...80%.

Ühekordse annuse toksilisuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse või reproduktsioonitoksilisuse
mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Nagu paljud teisedki kinoloonid, on tsiprofloksatsiin kliiniliselt asjakohastel
kontsentratsioonitasemetel loomadele fototoksiline. Andmed fotomutageensuse/fotokartsinogeensuse
kohta näitavad tsiprofloksatsiini nõrka fotomutageenset või fototumorigeenset toimet in vitro ja
loomkatsetes. See toime oli võrreldav teiste güraasi inhibiitorite toimega.

Liigeste taluvus:
Nagu on teatatud ka teiste güraasi inhibiitorite puhul, põhjustab tsiprofloksatsiin noorloomadel suurte
kandvate liigeste kahjustusi. Kõhre kahjustuse ulatus sõltub vanusest, loomaliigist ja annusest,
kahjustust saab vähendada vastava liigese koormust vähendades. Uuringud täiskasvanud loomadega
(rott, koer) kõhrekahjustusi ei näidanud. Uuringus noorte inglise hagijatega põhjustas tsiprofloksatsiin
terapeutilistes annustes pärast kahenädalast ravi raskeid liigesekahjustusi, mida täheldati ka veel 5 kuu
möödumisel.

Piimhape
Naatriumkloriid
Vesinikkloriidhape (pH kohaldamiseks)
Süstevesi

Ciprofloxacin Claris 2mg/ml on kokkusobimatu selliste süstelahustega, mis on füüsikaliselt või
keemiliselt ebastabiilsed lahuse pH 3,9…4,5 juures (nt penitsilliinid, hepariini lahused).

Seda ravimit tohib segada vaid lahustega, mis on märgitud lõigus 6.6.

Klaasist viaalid/pudelid: 3 aastat.
Mitte-PVC kotid: 2 aastat.

Pärast esmakordset avamist:
Üheannuseline viaal. Kasutada kohe pärast avamist.

Pärast lahjendamist:
Pärast lahjendamist kasutada 42 tunni jooksul.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb valmistatud infusioonilahus kohe ära kasutada. Kui
lahust ei kasutata kohe, on kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused kasutaja vastutusel.

Viaalid/pudelid: Hoida temperatuuril kuni 25ºC. Mitte hoida külmkapis ega sügavkülmas.
Hoida viaalid/pudelid välispakendis, valguse eest kaitstult.

Mitte-PVC kott: Hoida temperatuuril kuni 30ºC. Mitte hoida külmkapis ega sügavkülmas.
Hoida kott välispakendis, valguse eest kaitstult.

Tüüp II läbipaistev klaas, seestpoolt silikoonitud, värvitud pudelid silikoonitud halli
bromobutüülkummist korgiga, sisaldab 50 ml, 100 ml või 200 ml Ciprofloxacin Claris 2 mg/ml
infusioonilahust.
Pakendi suurus: Üks viaal/pudel papp-karbis.

Mitte-PVC kotid, mis sisaldavad 50 ml, 100 ml või 200 ml Ciprofloxacin Claris 2 mg/ml
infusioonilahust.
Pakendi suurus: Üks kott välispakendis.

Ciprofloxacin Claris 2 mg/ml infusioonilahus sobib kokku Ringeri lahusega, 0,9% naatriumkloriidi
lahusega, 5% ja 10% glükoosilahusega, glükoosi/soola ja fruktoosi 10% lahusega.

Ravimit ei tohi segada teiste infusioonilahuste ja süstelahustega, mis on pH väärtuste 3,9...4,5 juures
füüsikaliselt või keemiliselt ebastabiilsed (vt lõik 6.2).

Ravimi 100 mg ja 200 mg annused tuleb manustada veeni 30 minuti jooksul. 400 mg annus tuleb
infundeerida 60 minuti jooksul.

Lahust tuleb enne manustamist visuaalselt võõrosakeste ja värvuse suhtes kontrollida. Kasutada tohib
ainult selget ja osakestevaba lahust.

Ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele
seadustele, vahetult pärast kasutamist.

Kasutamise kergendamiseks tuleb viaali kork läbistada keskmises rõngas. Välimise rõnga läbistamine
võib põhjustada viaali korgi kahjustumist.