Ärevushäire. Mida teha, kriis on käes?! 30.07.12 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere
Olen teile ka varem kirjutanud, arstidelt pole abi saanud siiani. Nüüd hakkab juba 9-s kuu kui bromazepaami võtan 3mg päevas ja ise pole suuteline kuidagi ära võõrutama, sest ärevushäire seal all on ravita jäänud. Väga tugevale ärevushäirele, mis süveneb ja millel lisanduvad jubedad füüsilised sümptomid on juures ka veel paanikahood ja lausa pidevad paanikaseisundid kujunenud. Ravimite peale pole kuidagi tagasi saanud enam, sest siis läheb asi veel hullemaks. Haiglas arst ei saanud üldse minu murest aru ja rahustiprobleemist ka. Iga päev kannatan nüüd kurnatuse käes, voodist enam ei jõua tõusta ja need jubedad võõrutusnähud ka koguaeg, kuigi sama doos koguaeg, oksendan ja nagu mürgistus ka. Ärevus kasvab ja kui siin jälle Ad-sid proovisin, siis mõtlesin, et on kõik ka. Kunagi sai võetud 7 aastat paroxetiini järjest, aga selle peale sain ka kunagi kangete rahustitega koos. Nüüd rahustitest enam kasu pole ja Ad-d mõjuvad ka selle pärast nii võimsalt minu puhul. Ma ei mõista kas tänapäeva meditsiin on tõesti võimetu inimest abistama, lihtsalt enam pole jõudu ja kiirabi käib juba iga päev. Diazepami pannakse ka juba segamini koguaeg selle bromazepamiga. Ma olin kunagi täielik rahustite vastane ja olen siiani, aga mul on tunne, et need hävitavad mu elu täielikult. Mul koguaeg nendest paha ka, aga arstid ütlevad koguaeg, et nii väike kogus, võta aga edasi. Ärevushäire ja see kogu piin on läinud selliseks, et magada ka enam ei saa, peale rahusti võtmist viimasel ajal koguaeg tugevad hirmu ja segasusseisundid ka, südames paha ja vererõhk kukub alla. Paldiski mnt. arstid ei mõista ega taha mõista üldse seda probleemi ja ka seda, et ravimeid ei talu. Alles see oli kui pöördusin jälle suures kriisis sinna haiglasse, aga mujal kohad kinni ja pidin viiendas olema. No sellest ei räägiks rohkem üldse, hea et järgmine päev sealt välja tagasi sain, seal õdedel täiesti ükskõik kas süda lööb järjest 120-130 või ei ja kui abi palud, siis seda ei saa. Suhtlesin ka oma südamearstiga sellel teemal pärast meili teel ja ta ütles ka, et tõesti selline pulss järjest ohtlik. Kui midagi ärevusest julgesin rääkida ja et mul paanika järjest tõsine, siis öeldi, et mõtled ise välja.
Tähendab kõik see olukord on nii jube, et ei suuda enam taluda ja ei tea kas see on siis nüüd lõpp. Ps. Oma raviarstil ka täiesti suva. Mina aga vaevlen järjest rohkem ja ise usun, et need hirmuseisundid ka juba tugevast ärevusest ja rahustitest. Viimati proovisin nüüd jälle ühte ad-d aga see oli jube kogemus, kuigi mõistus läks ühe päevaga juba selgemaks, mul peas see serotoniini puudus. Aga minu õnnetus on see, et ei saa ravimite peale tagasi. Adrenaliin on ka juba nii palju mölland, et jõuvarud otsas ja iga kord kui väljas proovisin uuesti hakata kasvõi jalutama, siis nüüd juba asi seline, et kukun lihtsalt väljas kokku põhim. mida nüüd teha?
Ps. Kunagi kui paroxetiini sai võetud veel aasta tagasi, siis liikusin ja olin aktiivne, nagu rohi pealt ära jäi, siis lihtsalt hakkas kõik allamäge minema, proovisin kõiki asju edasi teha, aga jõud kadus järjest vähemaks ja tervis halvenes. Tundub, et ravita, pole alati liikumisest ka kasu, vähemalt minu jõud hakkas kaduma ja lõpuks pidin ka tööst loobuma.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
vt varasemaid soovitusi. Harjutusi jm tervistavat saate kohe ja täna tegema hakata. Nõrgemad funktsioonid vajavad rohkemat tähelepanu (nn kukun kokku nõrkushood vajavad ühe komponendina ortostaatilisi harjutusi: pea kõrgemal-madalamal, minu Palve-Meditatsiooni harjtus sisaldab seda komponenti jne).
"Rohusõltuvuse" küsmuses psühhiaatri jutule. Siin vajalik kannatlikkus ja koostöö.
Minu vastuvõtule:
tel 677 1805 kaudu.
Parimat,
Jüri O.-M. Ennet
Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Toimetulekuprobleem
Tere!
Ma olen terve elu olnud üksildane ja omaette hoidev ning alati seltskondi vältinud. Kunagi olid mõned sõbrad-tuttavad aga tänaseks on nende kõigiga suhtlus katkenud ja katkes juba millalgil ...
Vastas dr Jüri Ennet
Lasteaia abikasvatajaks - siit tuleb suhtlemise julgust ja oskust. Milles andekas olete, mis asi-tegevus teile meelepärane? Täpsustage, tegutsege.
Elululugude raamatud, sealt eeskujud ja tegutsemisJulgus. ...
Tserebraalparalüüs ja Aspergeri sündroom
Sooviksin küsida, kas (laste)tserebraalparalüüsi ja Aspergeri sündroomil on omavahel mingisugune seos (mul on diagnoositud mõlemad ja ise arvan, et neil on seos omavahel, kuid kindel selles pole)?
Vastas dr Jüri Ennet
Psüühikas 0n kõik omavahel ühendatud-seoses. Milline seos inimestel on - see ülimalt individuaalne. Tserebraalparalüüs on domineerivalt orgaaniline häire, Autismispekter aga rohkem funktsionaalne häire. ...
Loe edasiSuitsetamise mahajätmisest kehakaal
Jätsin suitsetamise maha kaal nagu tõuseb, kuigi ei söö rohkem, kui enne pluss olen käinud trennis enne käisin kord nädalas jõu saalis aga nüüdseks kuu aega olen käinud 2 korda nädalas hiit trennis ja ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Tubli, et loobute suitsetamisest. Kaalu kasvu põhjus on see, et toit on muutunud maitsvamaks, suitsetamisele kulunud aega täidate näksimisega. Isegi 100 liigset kilokalorit päevas põhjustab ...
Depressioon, ülemõtlemine, ärevus
Tere
Nimelt on mul aastaid pidevalt depressioon. Küll mitte iga päev, aga mõned korrad kuus ja see tekib nii suvalisel ajal. Viimasel ajal on see eriti süvenema hakanud - igasugused surmamõtted, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tänapäeva suurimateks probleemideks on ärevushäired, stress, depressioon ja unehäired, mis muutuvas ühiskonnas annavad endast üha enam tunda. On nagu neli musketäri - kõik ühe ja üks kõigi eest eluvõitluses. ...
Loe edasiDepression
Kuni 20 aastat vana elasin depressiivsete joodikute vanematega.Vanuseks 31 teadvustasin,et olen kuidagi liiga nõrk,väsinud,ärritunud ja ilma soovita midagi teha.Huvi on kadunud,mõtlemine on pessimistlik ...
Vastas dr Jüri Ennet
Antidepressante on hulgi, koostöös psühhiaatriga leida see sobilik, teile sobiliku AD annus.
Depressioon (ja kõik funktsionaalsed psüühikahäired) – see on mitmekihiline muremägi. Kui inimesel juba ...
Tere. Mulle vaja abi!!!
Tere! Kas voib uus perearst,teised rohud kirjutada,milles mull on paha olla. Kasutasin 12 aastat Xanax XR 1 MG,ja uus arst kirjutas mulle Xanax 0,5 ,selles mull on paha.,ja tahtis ...
Vastas dr Jüri Ennet
Uus perearst koostös teiega muudab vajadusel ravimit või siis fravimi annust. Koostöö arstiga on oluline,
Abikaasa srum jääb järjest mineviku suunda, leinaperiood lõpetada. Mälestuste-rõõmude-meenutused ...
Paranoiline luulu
Kuidas saada aru kas mul on paranoiline luulu või mu armsam reaalselt petab mind.Viimased paar kuud jälgin pidevalt Messengeri chäti aktiivsust ja tema pidevalt ühe meie ühise tuttavaga samal ajal online ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatri jutule, väike ravikuur neuroleptikumi e antipsühhootikumiga.
Koostöö psühhiaatriaga. Luulumõtete ravi ei piirdu ainult antipsühhootikumiga. Narkootikumi tarvitamise luulumõte eeldab ...
Käitumishäired või mitte
Tere,
Olen 23 aastane noormees ja orientatsiooni poolest homoseksuaal. Minu probleem seisneb selles, et nt linnas käies võin ma pikalt jääda vaatama mehi kes minu jaoks kenad on, või nt ujulas riietus-/pesuruumis ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kui see olukord-situatsioon teid häirib, siis tuleb midagi ette võtta.
Tervislikud eluviisid, sisemise rahu-rahustamise harjutused.
“Me vajame uueks eesmärgiks ka uut vahendit, nimelt uut ...
Äkkviha, depressioon, pidev ärevus.
Tere!
Olen kogu aeg ärevil ja närvis ning tahaksin saada kuidagi abi. Mul on diagnoositud depressioon ja ärevushäire. Ka magamisega on probleeme, ärkan öösel vähemalt 3 või 4 korda üles ning ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatrilised probleemid (nagu teie omad - ei piirdu ainult ravimi võtmisega.
Vajame
a) sotsiaalseid,
b) somaatilisi,
c) psüühilisi,
d) hingelisi muudatusi, et psüühikahäiretest ...
Kahtlustan abikaasal isiksushäiret
Tere, olen oma naise pärast mures, sest olen pikema aja jooksul aru saanud, et aja jooksul on ta hakanud eemalduma minust ja on ka muid märke, mis muret teevad. Leidsin pika otsimise peale võimaliku isiksushäire ...
Vastas dr Jüri Ennet
Ealised mutused ka isiksuse vallas - on normaalne. Oluline - millise mõjujõuga need sümptomid isikule on, millisel määral elurežiimi mõjutavad. Koostöö perearstiga, psühhiaatiga - saab siis midagi konkreetsemat ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi