Kas neuroloogiline probleem või puhas depressioon? 25.02.21 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Märts 2020 tekkis järsku nägemishäire (vikerkaarevärvi täpid ja laigud, samal ajal valgusekartus, läksin pimeadasse tuppa pikali, nägemini läks väga ähmaseks, nägin perekonnaliikme nägu topelt mõnda aega. Kui vaatasin oma sõrmi, siis oleks mõnel sõrmel nagu tükk väljas (must ring). Tekkis ka suur hirm, kutsusin kiirabi, kes viis mu EMOsse. Obj: Teadvus selge, igakülgselt orienteeritud. Silmade liikuvus kõigis suundades vaba. Nüstagmi ei teki. Pupillid keskmist laiust, valgusele reageerivad külgühtlaselt. NLV dex=sin. Keel keskjoonel. Kukal kange ei ole. Jäsemetes pareesi ei esine. KPR elavnenud, dex=sin. Patoloogilisi reflekse ei vallandu. Koordinatsioonikatsud ataksiata. Tundlikkushäiret ei ole. RR 129/70 mmHg Analüüsid ilma iseärasusteta.
KT-UURING PEAAJUST NATIIVIS AKSIAALTASAPINNAS: Külgvatsakesed on sümmeetrilised, tavalise laiusega, dislokatsioonita. III ja IV vatsake on tavalise laiusega, mõlemad on keskjoonel. Ekstratserebraalsed liikvoriruumid on iseärasusteta. Ajukoes kindlat koldelist ega mahulist muutust esile ei tule. Luudes traumaatilisi ega destruktiivseid muutusi ei tähelda. Mõlemapoolselt on mastoidrakustik tavapärase õhustatusega, sisekõrva struktuurid on normipärased. Mõlemapoolselt maksillaarsiinused, otsmikukoopad, etmoidrakustik ja põhiluu-urge on tavapärase õhustatusega, lisavarje ei sedasta. Järeldus: Patoloogilise leiuta.
TUGEVA VÄLJATUGEVUSEGA MRT-UURING PEAAJUST: Loc, 3D T2 FLAIR, Ax DWI (kokku 3 tööd). Uuring on teostatud erakorralisena ägeda patoloogia välistamiseks. LEID: Aju külgvatsakesed, III ja IV vatsake on normaalse kuju ja laiusega, deformatsioonita ja dislokatsioonita. Ekstratserebraalsed liikvoriruumid on normaalsed. Ajukude on veenva koldemuutusteta, aju hall- ja valgeaine vahekord vastab normile. DWI kujutisel signaalimuutust esile ei tule. Kuulmisnärvid on nähtavas osas normaalsed. Järeldus: Ajukoes koldeleidu esile ei tule.
EEG uuring mais: Ärkvel, suletud silmadega tagaaladel alfa-rütm 9-10 Hz, 40-50 µV. Silmade avamisel alfa-rütm blokeerub. Taustal episooditi (peamiselt uuringu alugses, patsient ärevil?) teravnenud iseloomuga alfa-beeta segarütm segatud aeglaste teeta lainetega. Registreerub ka üksikuid tearvama iseloomuga foonist eristuvaid laineid. Hemisfäärid sümmeetrilised. Fotostimulatsioonil rütmi omistab vähesel määral põhirütmi lähedastel sagedustel. Hüperventilatsioonilja selle järgselt kohati teravnenud põhifooni rahunemine. Järeldus: Normilähedase põhifooniga EEG. Normaalse rütmi ja reaktiivsusega, kohati (eriti uuringu alugses) teravnenud iseloomuga EEG. Kindlaid epileptiformseid avaldusi ei registreeru.
Pärast seda intsidenti käisin silmaarsti juures, silmad korras. Psühhiaater kirjutas antidepressandid, mida võtsin 6 kuud ja jätsin ära, kuna kõrvalmõjud ei kadunud. Oli rohkelt migreene ja kumisemist. Nüüdseks olen 5 kuud ilma AD-ta. Detsembris kordus sama episood, mis kestis 3h.
Tänane seis:nägemine on ähmane, pidevalt värvilised rõngad silmade ees, ka siis kui silmad panen kinni. Viimased kaks kuud kõrvades pinisev hääl (mitte pidevalt, tuleb ja läheb, viimasel ajal just öösiti). Pea on pidevalt paks ja raske, raske on keskenuda. Kõik väsitab, ei jaksa liikuda, sunnin kõndima, tihti käed ja jalad surisevad. Jalad tunduvad vahepeal "rasked". Söögiisu pole, ning tunnen sellist kerget pearinglust. Kardan kodust välja minna, hambad ristis käin käigud ära, kardan kukkuda/minestada. Väldin käimist niipalju kui võimalik.

Minu kirjeldusest kindlasti on palju vihjeid ärevusele ja depressioonile ja tunnistan, et need mul on. Kuid neuroloogile pöördun, kuna mureks on: nägemishäired (ähmane, täpid silmade ees, ei talu valgust), pearinglus, kõrvus pinin ning tunne, et pea on pidevalt paks ja raske, sagedased migreenihood, mis kestavad 3-5 päeva). Psühhiaater soovitas hakata sporti tegema, nõustun, aga keha ei jaksa.

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Hootine nägemishäire viitab auraga migreenile mis on pärilik seisund, seega sarnased hood võivad korduda ka tulevikus. Kas on rakendatud profülaktilist migreeni ärahoidvat ravi.? Hoogusid raskendab ja sagestab kindlasti krooniline ärevus ja depressioon. Helistage tel. 6748591 peale kl 14.00

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Kas see arutelu oli kasulik? Teie arvamus võeti arvesse.